Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-20-1960/13 AI generated

3-20-1960/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-20-1960/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

XX esitas 31.07.2020 Tallinna Vanglale taotluse, milles soovis jalgpalliväljaku kasutamise võimaldamist. Tallinna Vangla rahuldas 02.09.2020 vastusega nr 5-8/20/163-22-2 XX taotluse ning selgitas, et taotlejale on tagatud lisaks graafikujärgsele spordisaali kasutamisele ühel korral nädalas igapäevaselt jalutuskäik värskes õhus (millest üks jalutuskäik toimub iganädalaselt spordiväljakul). Spordisaalis on võimalik mängida erinevaid pallimänge (sh jalgpalli).

Legislator headnote

AI generated

3-20-1960/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab seda lahendada. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Keywords

AI generated
hunting prerogative sports law professional football player unfit notwithstanding health condition physiotherapy coverage leave on personal grounds
AI generated
3-20-1960/9
XX esitas 31.07.2020 Tallinna Vanglale taotluse, et ta soovib treenida jalgpalliväljakul.
3-21-2919/5
Tartu Vangla kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule 13.
3-12-2711/12
Tallinna Halduskohtusse saabus 31.12.2012 A.E.’u kaebus Tallinna Vangla neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juhi 05.11.2012 otsuse nr 5-8/42517-1 ja Tallinna Vangla 06.12.2012 vaideotsus nr 5-15/46531-1 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks anda välja haldusakt, mis keelab spordisaalis jalgpalli mängimise.
3-15-3197/2
Tallinna Vangla direktor kehtestas 22.12.2015 käskkirjaga nr 1-3/42 ajutise erisuse Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ päevakavades.
3-17-1575/22
Tartu Vangla otsustas 8. mai 2017. a käskkirjaga nr 6-2/488 karistada Xd Tartu Vangla kodukorra (kodukord) p 1.6.3 rikkumise eest noomitusega. Käskkirjas märgitakse järgmist: kodukorra p 1.6.3 kohaselt on kinnipeetav vanglas kohustatud olema teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. Viisakas käitumine on häid käitumise tavasid järgiv, meeldiv ja hea tooni kohane käitumine. Ebaviisakas käitumine ei tähenda ainult ebatsensuurse, ähvardava või solvava väljendi kasutamist, vaid võib väljenduda ka hoiakus, kõnepruugis või liigutustes; 2) vanglas toimus 8.–9. aprillini 2017 saalijalgpalli turniir. X oli turniiril S8 osakonna võistkonna kapten ja ta täitis kohtuniku ülesandeid; 3) ametnike ettekannetega, kaaskinnipeetava ütlusega ja turvakaamera videosalvestisega on tõendatud, et X käitus ebaviisakalt 9. aprillil 2017 kella 9.30-10.50 paiku. X nõudis põhjendamatult kordusmängu S4 sektsiooniga, ta suhtlusviis oli rahulolematu, hoiak ärritunud ja hääletoon vali; 4) kinnipeetavad peavad suhtlema viisakalt, selleks et ennetada konflikte. Kuna X käitus ebaviisakalt, pidid vanglaametnikud suunama teised kinnipeetavad mujale. Karistamine on vajalik andmaks signaal, et vangla suhtub viisakuskohustuse täitmisesse tõsiselt; 5) X jalgpallitreeningutelt eemaldamine ei välista distsiplinaarmenetluse läbiviimist; 6) Xl on määratud noomitus teise isiku eseme kasutamise eest. Varasemalt ei ole X käitunud ebaviisakalt. Viisakuskohustuse täitmata jätmisega kaasneb otsene oht vangla julgeolekule ning negatiivne mõju karistuse täideviimise tulemuslikkusele. X on oma käitumise pärast vabandanud. Seetõttu tuleb karistuseks määrata noomitus.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1960 Haldusasi XX kaebus Tallinna Vangla 02.09.2020 vastuse nr 5- 8/20/16322-2 ja 07.10.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/247-

2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi Menetlusosalised Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26. novembri 2020. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26. novembri 2020. a määruse haldusasjas nr 3-20-1960 resolutsiooni punkti 4 peale.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. novembri 2020. a määruse haldusasjas nr 3-20-1960 resolutsiooni punkt 4 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 31.07.2020 Tallinna Vanglale taotluse, milles soovis jalgpalliväljaku kasutamise võimaldamist. Tallinna Vangla rahuldas 02.09.2020 vastusega nr 5-8/20/163-22-2 XX taotluse ning selgitas, et taotlejale on tagatud lisaks graafikujärgsele spordisaali kasutamisele ühel korral nädalas igapäevaselt jalutuskäik värskes õhus (millest üks jalutuskäik toimub iganädalaselt spordiväljakul). Spordisaalis on võimalik mängida erinevaid pallimänge (sh jalgpalli).

3-20-1960 2(3)

2. XX esitas vastusele vaide, milles märkis, et soovib joosta üks tund nädalas nagu Tartu Vanglas. Tallinna Vangla jättis 07.10.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/247-2 vaide rahuldamata. Vaide esitajale on tagatud võimalus tegeleda kehakultuuriga (sh mängida jalgpalli). Alates 04.09.2020 on vaide esitaja suhtes kohaldatud vangistusseaduse (VangS) alusel täiendava julgeolekuabinõuna muu hulgas kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis teeb võimatuks vaides esitatud taotluse rahuldamise.

3. XX esitas 09.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 02.09.2020 vastuse nr 5-8/20/16322-2 ning 07.10.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/247-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse venekeelsete tõendite tõlkimiseks. 23.11.2020 esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse nõudega lubada tal kasutada spordiväljakut koos spordiseadmetega.

4. Tallinna Vangla palus 29.10.2020 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohus jättis 26.11.2020 määrusega rahuldamata XX menetlusabi taotluse tõlkekulude tasumiseks (p 1); rahuldas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluselt (p 2); jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (p 3); ning kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (p 4). XX kaebuse eesmärgiks on, et vangla võimaldaks tal tegeleda kehakultuuriga spordiväljakul (mängida jalgpalli). VangS § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Samuti võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas (VangS § 55 lg 2). Õigusaktid ei sätesta, millises mahus ja millistel tingimustel või milliseid vahendeid kasutades tuleb kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemine tagada. Ka väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleneb VangS § 55 lg-st 1 kinnipeetavale üksnes üldine õigus sellele, et tal võimaldatakse tegeleda kehakultuuriga, kuid vanglal puudub kohustus tagada igale kinnipeetavale talle meeldiva spordiala harrastamise võimalus kinnipeetava poolt soovitud viisil või mahus. Ajavahemikul 20.07–04.09.2020 paiknes kaebaja osakonnas R2, mis on avatud eluosakond ning kaebajal oli võimalik vabalt tegeleda kehakultuuriga, sh kasutada spordiväljakut, millest tulenevalt kaebaja taotlus ka algselt rahuldati. Alates 04.09.2020 kuni tänaseni on kaebaja lukustatud kambrite osakonnas V-2. Tallinna Vangla 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/206, 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/214 ja 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 on XX suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh on piiratud kaebaja liikumisja suhtlemisvabadust ning kehakultuuriga tegelemist (spordisaali ja spordiväljaku kasutamist). Kaebajal on võimalik kehakultuuriga tegeleda igapäevaselt vabas õhus jalutuskäigu ajal, mis talle võimaldatakse VangS § 55 lg 2 alusel. Vastustaja selgitas, et kolmandas üksuses on kinnipeetavate jalutusboksidesse paigaldatud treeningseadeldised, millel on kaebajal võimalik soovi korral sooritada erinevaid jõuharjutusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. XX palub 02.12.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.11.2020 määruse resolutsiooni p 4 ja saata asi sisuliseks arutamiseks halduskohtule. Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud materiaalõiguse norme. Kaebaja tahab joosta, aga katuse peal ei ole jooksmiseks vaba ruumi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-1960 3(3)

7. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab seda lahendada. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja ei ole määruskaebuses toonud esile asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale.

9. Kaebaja vaidlustab halduskohtu 26.11.2020 määruse resolutsiooni p-i 4, millega kohus jättis kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

10. Halduskohus on õigesti tuvastanud kaebuse tagastamist tingivad asjaolud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS §

201 lg 4 ja § 203 lg 2). Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks tegeleda kehakultuuriga spordiväljakul. Tallinna Vangla on selgitanud, et kaebaja paiknes 31.07.2020 taotluse esitamise ajal osakonnas R2, s.o avatud eluosakonnas. Seega oli kaebajal VangS § 55 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võimalik vabalt tegeleda kehakultuuriga, sh kasutada spordiväljakut. Sellest tulenevalt rahuldati ka 02.09.2020 vastusega kaebaja 31.07.2020 taotlus. Alates 04.09.2020 paikneb kaebaja aga lukustatud kambrite osakonnas V-2, sest tema suhtes on Tallinna Vangla 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/206, 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1- 2/214 ja viimati 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, ohjeldusmeetmete kasutamine (käerauad), kehakultuuriga tegelemise keelamine, vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine. Täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise tõttu puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda spordiväljaku kasutamist. Meetmete kohaldamise ajal on kaebajale VangS § 55 lg-st 2 tulenevalt tagatud õigus jalutuskäigule värskes õhus üks tund päevas. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale on võimaldatud nimetatud sättes ette nähtud jalutuskäik. Eelneva tõttu on halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätnud, sest kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

(allkirjastatud digitaalselt)