2-20-112289/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. detsember 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-112289

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi M. R. vastu

põhivõlgnevuse 400,00 euro, intressi 8,16 euro,

sissenõutavaks muutunud viiviste 194,40 euro ja

täiendavate viiviste tasumise nõudes

Tsiviilasja hind

634,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Alla Žulinskaja

Kostja: M. R. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M. R.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks M. R. ja BB FINANCE OÜ

vahel 15.05.2019 sõlmitud laenulepingutest nr 920188196, 920188197, 920188198 ja

920188195 tulenev võlgnevus kokku 602,56 eurot (millest 400,00€ põhivõlgnevus; 8,16€

intress, 194,40€ põhivõlalt perioodi 02.06.2019 kuni 03.07.2020 eest sissenõutavaks

muutunud viivis).

3. Välja mõista M. R.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 400,00 eurot) alates 04.07.2020 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 08.12.2020 summas 13,81 eurot.

4. Välja mõista M. R.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 400,00 eurot) alates 09.12.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise ajal 8% aastas).

5. Menetluskulud jätta M. R. kanda.

6. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 285 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku

125€ ja 160€ hageja lepingulise esindaja tasu), mis mõista M. R.lt Osaühingu Aktiva

Finants kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-20-112289

2 (5)

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on M. R. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) AS-s SEB Pank või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides

selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

Tsiviilasi nr 2-20-112289

3 (5)

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 27.03.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse

võlgnikult

507,52

euro

saamiseks.

Kohus

tegi

14.04.2020

võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas

04.06.2020 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. 05.06.2020 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja määras hagejale

tähtaja esitada nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma

täiendavalt riigilõivu vastavalt esitatavale nõudele.

2. Osaühing Aktiva Finants esitas 03.07.2020 hagiavalduse M. R. vastu põhivõlgnevuse 400,00

euro, intressi 8,16 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 194,40 euro ja viivise nõudes alates

04.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti

palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 125,00 eurot ning hageja õigusabikulud

480,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja viivis

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

3. Hagiavalduse kohaselt kostja sõlmis BB Finance OÜ-ga 15.05.2019 laenulepingud nr

920188196, 920188197, 920188198 ja 920188195, mille alusel kostja sai iga laenulepingu

alusel 100,00 eurot, seega kokku 400,00 eurot. Kostja laenu katteks midagi tasunud ei ole ning

lepingud on lõppenud tähtaja saabumisega 01.06.2019. Seega on põhiosa võlgnevus 400,00

eurot. BB Finance OÜ loovutas kostja vastu nõude hagejale. Hageja soovib tsiviilasjas

tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

4. Pärnu Maakohus võttis 19.10.2020 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid

ja

kohtumäärus

kätte

elektrooniliselt.

Kostja

17.11.2020

kinnitas

hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamist. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-

päevane tähtaeg lõppes 01.12.2020 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul täies ulatuses õiguslikult

põhjendatud. Kostja ei ole kohaselt täitnud BB Finance OÜ-ga 15.05.2019 sõlmitud

laenulepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb

kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud laenulepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 396

mõistes. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda

laenusaajale üle rahasumma, laenusaaja põhikohustus on laenusumma tagasi maksta. VÕS § 8

Tsiviilasi nr 2-20-112289

4 (5)

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev

on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

BB Finance OÜ andis laenulepingute nr 920188196, 920188197, 920188198 ja 920188195

alusel kostjale laenu kogusummas 400 eurot ning kostja kohustus tagastama laenu kokkulepitud

tähtajal. Kostja ei ole laenumakseid tasunud. Kostja ei ole täitnud BB Finance OÜ-ga sõlmitud

lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja

oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle

teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus

võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse

summas 400,00 euro väljamõistmiseks kostjalt.

8. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. BB

Finance OÜ ja kostja on lepingute sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise 2,04 eurot (iga

lepingu kohta). Kostja intressivõlgnevus on hagis esitatud asjaoludel 8,16 eurot. Kohus

rahuldab hageja nõude intressi summas 8,16 euro väljamõistmiseks kostjalt.

9. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest

protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 400,00 eurot

lepingus kokkulepitud määras 44,63% aastas ajavahemiku eest 02.06.2019 kuni 03.07.2020

summas 194,40 eurot ning alates 04.07.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

kuni põhinõude 400,00 euro täieliku tasumiseni.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt

perioodi eest 02.06.2019 kuni 03.07.2020 summas 194,40 eurot. Tulenevalt TsMS § 367

mõistab kohus viivise alates 04.07.2020 kuni otsuse tegemiseni, so 08.12.2020 välja kindla

Tsiviilasi nr 2-20-112289

5 (5)

summana, so 13,81 eurot (400,00€ x 8% / 366 kp x 158 kp perioodi eest 01.07.2020-

21.10.2020) ning alates 09.12.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

määras, so 8% aastas.

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 480 eurot.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ja arve nr 3026950 kohaselt on hageja poolt

esindajale makstud tasu 480,00 eurot (ilma käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab

teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 korranud oma varasemat seisukohta,

et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta,

hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi summas

480,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist

ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud.

Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-

advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll

varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos

käibemaksuga (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma

(vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25; 09. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

145-13, p. 14; 01. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot,

millele lisandub käibemaks (02. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p. 55) ja ka

140,61 eurot, millele lisandub käibemaks (21. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17, p.

12), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Senises

kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot

tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tund, mistõttu

kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160 eurot (2h x 80€).

Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta.

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik