2-20-4155/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

K. L. (pankrotis) pankrotimenetlus

Tsiviilasja number

2-20-4155

Menetlustoiming

pankrotimenetluse

lõpetamine

lõpparuande

kinnitamisega, pankrotihalduri tasu määramine,

võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik K. L. (pankrotis; isikukood XXX; elukoht

XXX; telefon XXX; e-post XXX);

pankrotihaldur Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo

Faktootum; Õpetaja 9a, 51003 Tartu, telefon 742

0583, 511 8670; e-post einar.vallandi@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada K. L. (pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetluse lõpparuanne ja

lõpetada K. L. (pankrotis) pankrotimenetlus.

2. Võlausaldaja tunnustatud nõue, mille ulatuses ta ei ole raha saanud:

II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153

lg 1 p 2):

Jrk nr

Võlausaldaja nimi

Rahuldamata nõue

OK Incure OÜ

1 214,06 €

Omega Invest OÜ

7 537,95 €

Svea Finance OÜ

224,79 €

Holm Bank AS

2 084,26 €

Bondora AS

6 949,95 €

Renovum OÜ

255,95 €

Swedbank AS1

2 141,91 €

Credit.ee OÜ

343,98 €

P. KÜ

206,29 €

Kokku:

20 959,14 €

1 Swedbank AS-i ees oleva kohustuse täitmise eest vastutavad K. L. ja R. R. (isikukood

XXX) solidaarselt.

2 P. KÜ ees oleva kohustuse täitmise eest vastutavad K. L. ja R. R. (isikukood XXX)

solidaarselt.

3. Määrata pankrotihaldur Einar Vallandi töötasu suuruseks K. L. (pankrotis)

pankrotimenetluses 1800 eurot, millele lisandub käibemaks 360 eurot, kokku

2/10

2160 eurot, ja mõista tasu K. L. pankrotivara arvelt välja OÜ-le Õigusbüroo

Faktootum, mille kaudu haldur tegutseb.

4. Kinnitada pankrotivara arvel kantud pankrotimenetluse põhjendatud ja vajalikud

kulud summas 247,38 eurot.

5. Vabastada pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri kohustustest K. L.

(pankrotis) pankrotimenetluses.

6. Algatada K. L. (isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus.

Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid

arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta

möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud

ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1, lg 11).

7. Jätta K. L. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ning kohustada

võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

8. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25

protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või

ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet

pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt

usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. detsembril)

vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.

9. Usaldusisikul esitada kaks korda aastas, iga aasta 2. jaanuaril ja 2. juulil, kohtule aruanne,

mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse,

sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes

raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku

arvelduskontode väljavõtted. Esimene aruanne esitada hiljemalt 2. juulil 2021, järgnev

2. jaanuaril 2022, jne.

10. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised

(PankrS § 173):

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1 ja 2 järgi sissetulekut ei

arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020

584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa

suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning

sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude

täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20%

võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud

arvestuslik elatusmiinimum (2020. aastal 221,36 eurot). Kui võlgnikul on ülalpeetavaid,

3/10

arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks

Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava

kohta (2020. a 194,67 eurot). Kui K. L. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud

alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg 12 ja 13 alusel lähtudes

kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.

TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele:

riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande

seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja

majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke

tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja

mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis;

rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise

töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise

toetus.

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

11. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus

võlausaldajatele.

12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

13. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu

vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib

määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS

§ 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

Tartu Maakohtu 31.03.2020 määrusega kuulutati välja K. L. pankrot ja pankrotihalduriks

nimetati Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 23.04.2020.

Pankrotimenetluses esitatud nõuded kaitsti nõuete kaitsmise koosolekul 31.07.2020.

Pankrotihaldur Einar Vallandi esitas 23.10.2020 kohtule taotluse jaotusettepaneku

kinnitamiseks. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 04.11.2020 määrusega, mis jõustus

20.11.2020.

Pankrotihaldur Einar Vallandi esitas kohtule 25.11.2020 kinnitamiseks lõpparuande ja

järgmised taotlused: 1) kinnitada K. L. pankrotimenetluse lõpparuanne; 2) lõpetada K. L.

pankrotimenetlus; 3) vabastada Einar Vallandi K. L. pankrotihalduri kohustustest; 4) mõista

K. L. pankrotivarast OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096) kasuks välja

pankrotihalduri töötasu 1800 eurot, millele lisandub käibemaks 360 eurot; 5) kinnitada

pankrotivara arvel kantud pankrotimenetluse kulud summas 247,38 eurot; 6) otsustada K. L.

kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine.

Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 24.11.2020 avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda K.

L. (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid.

Lõpparuandele ei ole esitatud vastuväiteid.

ARUANNE

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1)

4/10

Pankrotivara hulka kuulus ½ kaasomandis olevast XXX asuvast korteriomandist (registriosa nr

XXX). Kogu korteriomandi müügihinnast (23 000 eurot) laekus K. L. pankrotivarasse ½ ehk

11 500 eurot. Lisaks laekus pankrotivarasse võlgniku jooksvast sissetulekust 155,59 eurot.

Pankrotivara väärtuseks kujunes 11 655,59 eurot.

2. Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 162 lg 2 p 2)

2.1. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine:

Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega.

2.2. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist

võlgnikule ega tema ülalpeetavatele.

2.3. Massikohustused: Kuni müümiseni kuulus pankrotivara hulka XXX asuvast

korteriomandist ½ suurune kaasomaniku osa. Vastavalt PankrS §-le 461 lg 1 ja lg 2 tuli

massikohustusena täita pärast pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutunud korteriühistu

majandamiskulude nõue. 2020. aasta aprilli ja mai eest arvestatud korteri majandamiskulu

nõude suurus oli 111,65 eurot. Sellest tasuti K. L. pankrotivara arvel ½ ehk 55,83 eurot. Kuna

haldur pidas korteris elektrienergia olemasolu korteri müümist soodustavaks asjaoluks ning oli

alust arvata, et elektrienergia kulu ei kujune suureks, võttis pankrotihaldur täitmiseks korteri

elektrienergiaga varustamiseks sõlmitud lepingu. Vastavalt PankrS §-le 46 lg 6 tuli ka

pankrotimenetluse ajal korteris tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia maksumus 2,90 eurot

tasuda massikohustusena. Sellest tasuti K. L. pankrotivara arvel ½ ehk 1,45 eurot. K. L.

pankrotivara arvel täidetud massikohustustuste summa on seega 57,28 eurot.

2.4. Tasutud pankrotimenetluse kulud: Pankrotivara arvel on tasutud pankrotihalduri

ülesannete täitmisega seotud kulu summas 247,38 eurot, sealhulgas tasu ÜK Büroo OÜ

ruumide ja sisseseade kasutamise eest 162 eurot (18 tundi, 9 eurot tund), koopiate ja

arvutiväljatrükkide maksumus 30,55 eurot (235 lehekülge, 0,13 eurot lehekülg), mootorikütuse

maksumus 13,60 eurot (14,4 liitrit, 0,944 eurot liiter) ja käibemaks 41,23 eurot.

Peaaegu kõikide pankrotimenetluse toimingute (vara müügi korraldamine, suhtlemine võlgniku

ja võlausaldajatega, võlausaldajate nõuete kontrollimine, dokumentide koostamine, koosoleku

läbiviimine jms) tarbeks kasutas haldur OÜ ÜK Büroo ruume ja nende juurde kuuluvaid tasulisi

teenuseid (küte, elekter, internet jne). Halduri arvates OÜ ÜK Büroo ei ole PankrS § 125 lg 1

ja 2 nimetatud isik. Mootorikütuse kulu tekkis XXX asuva korteri müümisega seotud

toimingute tõttu (korteri ülevaatus, fotode tegemine, korteri tutvustamine ostuhuvilistele,

hiljem korteri otsese valduse ostjale üleandmine). K. L. pankrotivara arvel tasuti ½ korteri

müügiga seotud mootorikütuse maksumusest.

2.5. Edaspidi eeldatavalt tasutavad pankrotimenetluse kulud: edaspidi täieneb

pankrotimenetluse kulu summa pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduva käibemaksu võrra.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus lõpparuande kinnitamisel.

11 655,59 euro suuruselt pankrotivaralt PankrS § 651 kohaselt arvestatud pankrotihalduri

töötasu alammäär on 2385,34 eurot, millele vastavalt PankrS § 65 lg 11 lisandub käibemaks

477,07 eurot. Kulu kokku 2862,41 eurot. Pankrotihaldur ei taotle nii suurt tasu, vaid valib

võlausaldajate jaoks soodsama tasu arvutamise baasi. Kuna haldur viis paralleelselt läbi kahte

pankrotimenetlust, mille raames müüs ühe kaasomandis oleva korteriomandi ja korraldas sama

korteriomandiga seotud õigussuhteid, peab haldur õigeks arvutada paralleelselt läbi viidavate

ja sisuliselt seotud pankrotimenetluste summaarse töötasu kogu korteriomandi müügihinnalt

ning jagada tasu K. L. ja R. R. pankrotimenetluste vahel nii, et kummaski menetluses ei ületa

halduri töötasu ½ sel viisil arvutatud tasust. Haldur ei taotle tasu määramist korteri

müügihinnale lisanduvate laekumiste eest. 23 000 euro suuruselt pankrotivaralt PankrS § 651

kohaselt arvestatud pankrotihalduri töötasu alammäär on 3678 eurot, millele vastavalt PankrS

§ 65 lg 11 lisandub käibemaks 735,60 eurot. ½ sellest tasust on 1839 eurot, millele lisandub

käibemaks 367,80 eurot. Seega, ½ tasu alammäärast koos käibemaksuga on 2206,80 eurot.

Haldur taotleb kohtult halduri töötasu 1800 eurot, millele lisandub käibemaks 360 eurot, kokku

5/10

2160 eurot. Summa on hoiustatud AS-is LHV Pank võlgniku nimele avatud arvelduskontol nr

XXX. Võlgnik kasutab oma igapäevaste arvelduste tarbeks tema nimele AS-is Swedbank avatud

kontot nr XXX. Sellel kontol olevat summat ei käsita haldur pankrotivarana, vaid võlgniku

jooksva sissetuleku selle osana, mis seaduse kohaselt peab olema ja ongi võlgniku käsutuses

tema igapäevaste vältimatute kulude katmiseks.

3. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa

(PankrS § 162 lg 2 p 3)

04.11.2020 kohtumäärusega kinnitatud jaotusettepaneku kohaselt tuleb võlausaldajate nõuete

katteks tasuda 37 427,82 eurot. Pankrotivara arvel rahuldati nõudeid 9190,93 euro ulatuses

järgmiselt:

1. rahuldamisjärk – pandiga tagatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 2 sätestatud ulatuses:

Jrk nr

Võlausaldaja nimi

Rahuldatud nõue

Swedbank AS

6 773,43 €

P. KÜ

493,66 €

Kokku:

7 267,09 €

2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2):

Jrk nr

Võlausaldaja nimi

Rahuldatud nõue

OK Incure OÜ

90,78 €

Omega Invest OÜ

563,64 €

Svea Finance OÜ

16,81 €

Holm Bank AS

155,84 €

Bondora AS

519,67 €

Renovum OÜ

19,14 €

Swedbank AS

516,02 €

Credit.ee OÜ

25,72 €

P. KÜ

16,22 €

Kokku:

1 923,84 €

Swedbank AS-i ning P. KÜ nõude rahuldamise eest vastutab solidaarselt K. L. ka R. R. .

Solidaarvõlgnikud tegid kohustuste täitmiseks väljamaksed samaaegselt ning eesõigusnõude

rahuldamisel võeti arvesse kummagi solidaarvõlgniku poolt tasutut (PankrS § 96).

Swedbank AS-i ees oleva, hüpoteegiga tagatud kohustuse täitmise eest vastutavad K. L. ja R.

R. solidaarselt 15 937,47 euro ulatuses. Kuna K. L. pankrot kuulutati välja 31.03.2020 ja R.

R. pankrot kuulutati välja 03.04.2020, vastutab ajavahemiku 01.04.2020 – 03.04.2020 eest

arvestatud viivise (10,23 eurot) tasumise eest R. R. üksi (PankrS § 35 lg 1 p 6). K. L.

pankrotivarast maksti K. L. pankrotimenetluses 1. rahuldamisjärku arvatud Swedbank AS-i

nõude katteks 6773,43 eurot. R. R. pankrotivarast maksti R. R. pankrotimenetluses 1.

rahuldamisjärku arvatud Swedbank AS-i nõude katteks 6782,12 eurot, millest 6773,42 eurot

maksti solidaarse kohustuse katteks ning 8,70 eurot maksti selle kohustuse katteks, mille

täitmise eest vastutab R. R. üksi. Mõlema solidaarvõlgniku tehtud maksete tulemusena sai

Swedbank AS pandiga tagatud nõue rahuldatud 85/100 ehk 13 555,55 euro ulatuses ning jäi

rahuldamata 15/100 ehk 2392,15 euro ulatuses. Pandiga tagatud, kuid 1. rahuldamisjärgus

rahuldamata nõude rahuldamine jätkus koos 2. rahuldamisjärku arvatud muude nõuetega.

1. rahuldamisjärgus rahuldamata jäänud nõudeosa rahuldamise eest jäid R. R. ja K. L. 2.

rahuldamisjärgus vastutama solidaarvõlgnikena 2390,62 euro ulatuses.

P. KÜ nõude rahuldamise eest vastutavad K. L. ja R. R. solidaarselt täies ulatuses. K. L.

pankrotivarast maksti K. L. pankrotimenetluses 1. rahuldamisjärku arvatud P. KÜ nõude

katteks 493,66 eurot. R. R. pankrotivarast maksti R. R. pankrotimenetluses 1. rahuldamisjärku

6/10

arvatud P. KÜ nõude katteks 493,66 eurot. Mõlema solidaarvõlgniku tehtud maksete

tulemusena sai P. KÜ 1 161,55 euro ulatuses pandiga tagatud nõue rahuldatud 85/100 ehk

987,32 euro ulatuses ning jäi rahuldamata 15/100 ehk 174,23 euro ulatuses. Pandiga tagatud,

kuid 1. rahuldamisjärgus rahuldamata nõude rahuldamine jätkus koos 2. rahuldamisjärku

arvatud muude nõuetega. Seejuures vastutavad R. R. ja K. L. ka 2. rahuldamisjärgu raames P.

KÜ nõude rahuldamise eest solidaarselt täies ulatuses.

4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4)

Pandiesemeks oli ½ kaasomandis olevast, XXX asuvast korteriomandist (registriosa nr XXX).

Kogu korteriomand müüdi hinnaga 23 000 eurot. Müügihinnast laekus K. L. pankrotivarasse

½ ehk 11 500 eurot.

5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta

(PankrS § 162 lg 2 p 5)

Võlgnikul ei ole müümata pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. Loodetavasti teenib

võlgnik tulevikus sissetulekut, millest osa saab kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6)

PankrS § 124 lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning

pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Kuna kohus

kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli pankrotihalduril teha ka

toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete hulka – koguda teavet

võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varalisi suhteid, maksejõuetuse

tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Selle töö

tulemusena kogutud teavet kajastas haldur osaliselt käesolevas aruandes. Võlgniku tegevuse

kontrollimisel ei ilmnenud võimalust suurendada pankrotivara tehingute tagasivõitmise või

muul alusel kolmandate isikute vastu varaliste nõuete esitamise abil.

Haldur tegi iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) müüs

pankrotivara hulka kuuluva kaasomaniku osa korteriomandis; 2) viis läbi koosolekuid, koostas

ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 3) suhtles võlausaldajatega, kontrollis nende

nõuete põhjendatust, tuvastas võlausaldajate põhjendatud ja tõendatud nõuete saldo ning 4)

suhtles võlgnikuga, pidas arvestust tema jooksva sissetuleku üle, korraldas selle jagamise

pankrotivaraks ning võlgniku ja tema ülalpeetava igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks.

6.1. Haldur müüs XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX) Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja hallatavas oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee korraldatud

avalikul elektroonilisel oksjonil. Müügiperioodil suhtles ostuhuvilistega ja korraldas

soovijatele võimaluse korteriga tutvuda. See, et oli võimalik müüa mõlema kaasomaniku osa

koos, mõjus halduri hinnangul hästi nii müügiprotsessi kestusele kui rahalisele tulemile. Kogu

korteriomandi müügihinnast (23 000 eurot) laekus K. L. pankrotivarasse ½ ehk 11 500 eurot.

6.2. Nõuete kaitsmisel vaadati läbi üheksa võlausaldaja nõuded summas 37 427,82 eurot. Enne

nõuete kaitsmise koosolekut nõudis haldur mõne nõude kohta täiendavaid tõendeid ja selgitusi.

Selle töö tulemusel said nõudeavaldustes esinenud küsitavused kõrvaldatud ning ei olnud tarvis

esitada nõuete kaitsmise koosolekul nõuetele vastuväiteid.

6.3. Haldur tagas võlgnikule võimaluse igapäevaste arvelduste tarbeks käsutada AS-is

Swedbank avatud kontot nr XXX, mille suhtes ei ole võlgniku käsutusõigus piiratud, kuid mille

suhtes on halduril oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. 03.05.2020 –

19.09.2020 töötas võlgnik L. OÜ-s. Ajavahemikus aprill 2020 – november 2020 sai võlgnik

sissetulekut 3 879,65 eurot, millest arvati pankrotivara hulka 155,59 eurot. Võlgnikule jäi tema

enda ja ülalpeetava tarbeks 3724,06 eurot.

6.4. Andmaks võlausaldajatele võimaluse arvamuse avaldamiseks ja PankrS § 172 lg 1

sätestatud ettepaneku tegemiseks, valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku, mis

muuhulgas teeks usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Võlausaldajad ei võtnud

koosolekust osa. Võlgnik on andnud kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks.

7/10

7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille osas võlausaldaja ei ole raha

saanud (PankrS § 162 lg 2 p 7)

Iga võlausaldaja tunnustatud, kuid rahuldamata nõude osa kindlaksmääramisel peab arvestama,

et Swedbank AS-i ja P. KÜ nõude rahuldamise eest vastutavad K. L. ja R. R. solidaarselt, ning

need võlausaldajad esitasid oma nõude mõlema solidaarvõlgniku pankrotimenetluses tervikuna.

Võlausaldajate nõude jäägi kindlaksmääramisel on arvesse võetud mõlema solidaarvõlgniku

poolt tasutu (PankrS § 96). Lisaks solidaarsele kohustusele oli nii K. L. kui teisel

solidaarvõlgnikul R. R. l Swedbank AS-i ees kohustusi, mille täitmise eest ta vastutab

ainuisikuliselt. Pankrotivarast kohustuste täitmise järjekorra kindlaksmääramisel on lähtutud

VÕS § 88 lg 2 sätestatust: „Kui võlgniku kohustused ei ole võrdselt tagatud, ei või võlgnik

määrata, et ta täidab paremini tagatud kohustuse“. Kohustus, mille täitmise eest vastutab mitu

isikut, on halduri hinnangul paremini tagatud kui see kohustus, mille täitmist võib nõuda vaid

ühelt isikult. Seetõttu on pankrotivarast Swedbank AS-ile 2. rahuldamisjärgu jaotise katteks

tehtud makse arvestatud esimeses järjekorras selle kohustuse katteks, mille täitmise eest

vastutab võlgnik ainuisikuliselt.

Pankrotimenetluse lõpparuandes kajastatud Swedbank AS-i nõude saldo 2141,91 eurot on

arvutatud järgmiselt. Tunnustatud solidaarse kohustuse summast (15 937,47 eurot) on lahutatud

R. R. pankrotivarast Swedbank AS-i 1. rahuldamisjärgu jaotise katteks tasutud summast

6773,42 euro suurune osa, K. L. pankrotivarast Swedbank AS-i 1. rahuldamisjärgu jaotise

katteks tasutud 6773,43 eurot ning K. L. pankrotivarast Swedbank AS-i 2. rahuldamisjärgu

jaotise katteks tasutud summast (516,02 eurot) summa, mis jäi üle K. L. poolt ainuisikuliselt

tasumisele kuuluva kohustuse (267,31 eurot) täitmisest, ehk 248,71 euro suurune osa. R. R. l ja

K. L. Swedbank AS-i ees oleva solidaarse kohustuse jääk pankrotimenetluse lõpparuannete

kohtule esitamise hetke seisuga on seega 15 937,47-6773,42-6773,43-248,71 = 2141,91 eurot.

K. L. poolt Swedbank AS-ile ainuisikuliselt tasumisele kuulunud kohustus on täies ulatuses

täidetud.

Pankrotimenetluse lõpparuandes kajastatud P. KÜ nõude saldo 206,29 eurot on arvutatud

järgmiselt. Tunnustatud nõude summast (1220,50 eurot) on lahutatud R. R. pankrotivarast 1.

rahuldamisjärgu jaotise katteks tasutud 493,66 eurot ja 2. rahuldamisjärgu jaotise katteks

tasutud 10,67 eurot ning K. L. pankrotivarast 1. rahuldamisjärgu jaotise katteks tasutud 493,66

eurot ning 2. rahuldamisjärgu jaotise katteks tasutud 16,22 eurot.

Võlausaldajate tunnustatud ja PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärku arvatud nõuded,

mille katteks nad ei ole raha saanud, on järgmised:

Jrk nr

Võlausaldaja nimi

Rahuldamata nõue

OK Incure OÜ

1 214,06 €

Omega Invest OÜ

7 537,95 €

Svea Finance OÜ

224,79 €

Holm Bank AS

2 084,26 €

Bondora AS

6 949,95 €

Renovum OÜ

255,95 €

Swedbank AS

2 141,91 €

Credit.ee OÜ

343,98 €

P. KÜ

206,29 €

Kokku:

20 959,14 €

Seejuures P. KÜ ees oleva kohustuse täitmise eest ning Swedbank AS-i ees oleva kohustuse

täitmise eest vastutavad K. L. ja R. R. (isikukood XXX) solidaarselt.

8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta,

mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8)

K. L. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid.

8/10

9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS § 162

lg 2 p 9)

Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuande teise punkti alapunktides 4 ja 5.

10. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 162 lg 3)

Võlgnik ja tema XXX võtsid XXXX. aasta kevadel laenu perele eluaseme soetamiseks. Sel ajal

teenis võlgniku elukaaslane piisavalt suurt sissetulekut selleks, et elatada ennast ja võlgnikku,

pidada ülal last ning tagastada võetud eluasemelaenu. Mingil määral sai sissetulekut ka võlgnik

ise. Sellele vaatamata otsustasid nii võlgnik kui tema XXX (hiljem XXX) võtta täiendavalt uusi

laene, algul igapäevaste kulude katmiseks ja hiljem juba võetud laenude tagastamiseks.

Pankrotihalduri arvates suhtus võlgnik varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha

kasutamisse kergemeelselt. Maksejõuetus on selle paratamatu tagajärg. Halduri arvates ei ole

alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu.

11. Muud menetlust puudutavad asjaolud

Juhuks kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, lisab haldur talle

teadaolevad andmed, mida usaldusisik saab soovi korral kasutada võlausaldajate nõuete

rahuldamisel.

Võlausaldaja

Võlg

Konto number

Viitenumber

Makse selgitus

OK Incure OÜ

1 214,06 €

XXX

66309200084965402

2-19-133462

Omega Invest OÜ 7 537,95 €

XXX

122201521554

2-19-129851

Svea Finance OÜ

224,79 €

XXX

2-19-117938

Holm Bank AS

2 084,26 €

XXX

0345802086

2-19-120958

Bondora AS

6 949,95 €

XXX

4337520

2-19-117757

Renovum OÜ

255,95 €

XXX

2-19-122016

Swedbank AS

2 141,91 €

XXX

lep 15-023900-EL

Credit.ee OÜ

343,98 €

XXX

495120435160

2-19-117398

P. KÜ

206,29 €

XXX

00010000207

XXX võlg

Märkus: Svea Finance OÜ nõude rahuldamiseks tasutav summa tuleb kanda Svea Inkasso OÜ

arvelduskontole nr XXXaia AS-is LHV Pank.

Kohtu põhjendused ja järeldused

Pankrotimenetluse lõpetamine

Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud

Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti

selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul

teate avaldamisest.

Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande

kohta avaldatud 24.11.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele

vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 04.12.2020 ja vastuväiteid kohtule esitatud ei ole.

Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-s 2 sätestatule. Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne

K. L. (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada.

Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid K. L. suutmatus tasuda võetud

rahalisi kohustusi.

PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses,

millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti

millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles

võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata,

on käesolev määrus täitedokumendiks.

9/10

PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri

muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast

lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud

alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul.

Pankrotihaldur taotleb tasu summas 1800 eurot, millele lisandub käibemaks 360 eurot, kokku

2160 eurot. Pankrotihalduri tegevuse tulemusena on pankrotivarasse laekunud 11 655,59 eurot.

PankrS § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammäär 6400-12 800 euro suuruselt

pankrotivaralt 1597 eurot, millele lisandub halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri

ületavalt osalt 15% ehk 788,34 eurot, kokku 2385,34 eurot. Haldur taotleb pankrotimenetluse

lõpetamisel kohtult töötasu, mis on väiksem tasu alammäärast. Kohus leiab, et halduri taotlus

on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Halduri tasu suuruseks määrab kohus 1800 eurot,

millele lisandub käibemaks 360 eurot, kokku 2160 eurot.

PankrS § 66 lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused

pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja

pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks

tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste

suuruse. Pankrotihaldur Einar Vallandi palub kohtul kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja

põhjendatud kulud 247,38 eurot. Kohus kinnitab lõpparuande kinnitamisel K. L.

pankrotimenetluse läbiviimisega seotud pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulutused

247,38 eurot.

PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustusest K. L.

pankrotimenetluses.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest

vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka

oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 171 lg 1

kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes

2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite.

K. L. (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 23.04.2020.

K. L. esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 16.03.2020. Kohus

leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1

sätestatud tähtaega järgides. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud PankrS § 173

toodud kohustusi. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata

võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses

ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada K. L. kohustustest

vabastamise menetluse.

PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS

§ 173 lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid.

PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku

määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik

suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi

täidab.

10/10

Võlausaldajad ei ole esitanud usaldusisiku kandidaati. Haldur on 25.11.2020 edastanud kohtule

K. L. nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks. Antud nõusoleku põhjal leiab kohus, et K.

L. on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid, mistõttu jätab kohus K. L. kohustustest

vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustab K. L. u ennast täitma usaldusisiku

kohustusi.

Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku

mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete

katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (iga aasta

15. detsembril) ning võlgniku arvelduskontode väljavõtted kaks korda aastas, iga aasta 2. juulil

ja 2. jaanuaril, esimene aruanne tuleb esitada 2. juuliks 2021, järgmine 2. jaanuariks 2022, jne.

PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

PankrS § 173 lg 4 järgi peab PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (K. L. töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu)

usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse

kohaselt sissenõuet pöörata.

TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes

1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või

eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes

kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt

avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132

lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt

avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui Kristella Laugu

sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav

sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada

usaldusisikule 75% arvestatud summast.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik