2-20-4214/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4214

Kohtuasi

CC hagi QQ ja YY vastu kahju hüvitamiseks ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.09.2020 hagi läbivaatamata jätmise

määrus

Kaebuse esitaja ja liik

CC määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Robert Sarv

Kostja I: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.09.2020 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale

maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. CC (hageja) esitas 17.03.2020 hagi QQ (kostja I) ja YY (kostja II) vastu kahju hüvitamiseks

ja viivise väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja I 26.02.2020 kell 22.15 Facebooki lehel „XXX“ hageja

kohta ebaõigeid faktiväiteid sisaldava postituse: „Lihtsalt hoiatuseks kõigile, et kui soovite

osaleda X korraldatud oksjonitel, siis ausal teel te seda teha ei saa. Omab erinevaid

varikontosid, mis kõik loodud enamjaolt 2018 aastal ning siis tõstab hinda või määrab kohe

2-20-4214

sobiliku hinna ära“, kostja 1 lisas postitusele hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid sisaldavad

kommentaarid: „Ei, minge edasi ja ilmselgelt on sama pakkuja teinud ka mõnele teisele tootele

pakkumise. Vanad oksjonid lahti võtta, siis korduvad sirka 20 nägu kes omad kontod ja hinda

tõstavad või kohe üles suskavad.“, „Päris karm ikka, milline lollitamine. See on ju petmine.“,

„See on ikka inimeste petmine kahjuks.“ Muidugi nüüd ähvardab X politseiga, sest väidetavalt

inimene eksisteerib, aga ta lihtsalt kasutab avalikust ruumist võetud pilti“ „Ma loodan

vähemalt, et see postitus vähemalt aitab nii mõnelgi hoida end petta saamise eest.“ „C on

omanik, aga peaaegu“ „Kõik tema varikate pakutud võidetud oksjonid ära kustutatud.“

3. Hageja 28.02.2020 nõudekirja kättesaamise järgselt kustutas kostja I postituse, kuid varalise

kahju hüvitamise nõuet ei täitnud.

4. Kostja II avaldas Facebooki lehel „B“ 26.02.2020 kell 22.04 hageja kohta ebaõigeid

faktiväiteid sisaldava postituse: „X-il on oma oksjonitel hinna tõstmiseks võltskontod. Ja ikka

kohe päris mitu“, kostja II lisas postitusele hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid sisaldavad

kommentaarid: „Liiga ahneks läinud ikka oma pakkumistega“, „Lihtsalt selline kelmitamine

pole okei ja selle toimumisest peaks teised ka teadma.“, „selle koha pealt tuleb neid muidugi

kiita, suurt tööd nõuab see kelmitamine“, „Eks sellepärast sellised kelmid kelmitavadki, et

tavaliselt jäetakse sellise jutu peale asi sinnapaika.“, „Ilmselt lähiajal uusi ei tule, kuna vaevalt

praegu enam kelmitama hakkaks ja kelmitamiseta tuleksid liiga madalad pakkumised.“

5. Kostjale II saatis hageja nõudekirja 28.02.2020. Hagi esitamise hetkeks on postitus grupi

administraatori poolt kustutatud, kuid hüvitamata on hagejale tekkinud varaline kahju.

6. Hageja põhinõude sisuks on kostjatele 28.02.2020 saadetud nõudekirjaga seonduvad

õigusabikulud kokku 944 eurot (koos käibemaksuga), mis jagunevad vastavalt osutatud

õigusabi mahule kostja I puhul 416 eurot ja kostja II puhul 528 eurot. Lisaks palub hageja

kostjatelt välja mõista seadusjärgse viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude

täitmiseni.

7. Kostjad esitasid 11.05.2020 vastuse hagile, milles viitavad asjaolule, et hagejaks on CC,

mitte kõnealuse kahju tekkimise asjaoludega seotud X OÜ. 29.05.2020 vastuses jäid kostjad

seisukohale, et hagejaks peaks olema äriühing X OÜ või D OÜ, kuna CC isiku suhtes ei ole

kostjad hageja nimetatud andmeid avaldanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 29.09.2020 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 423 lg 2 p 1 alusel läbivaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

9. Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt seondub kostjate poolt avaldatu X (X OÜ)

korraldatud oksjonite ja nimega. Seega ei ole kostjad hagis esile toodud andmeid avaldanud

hageja kohta, nimetatud andmed on avaldatud X (X OÜ) kohta. Eeltoodust tulenevalt ei ole

hageja pöördunud kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks,

hageja asendamiseks TsMS-is sätted puuduvad. Juhul, kui CC on äriühingu juhatuse liige, on

ta õigustatud osalema tsiviilkohtumenetluses äriühingu seadusliku esindajana, mitte hagejana.

10. Vaidluse saab lahendada hagi aluseks olevate asjaolude järgi äriühingu haginõuete alusel

ning arvestades kostjate vastuväiteid on vaja enne õigusabikulude nõude vajalikkuse üle

otsustamiseks sisuliselt hinnata andmete avaldamise asjaolusid, kuivõrd kostjad on seisukohal,

et nende poolt 26.02.2020 Facebookis avaldatud andmed on tõele vastavad. Alles seejärel on

2-20-4214

võimalik otsustada õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse üle. Hageja viidatud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 lg 1 järgi saaks hageja sõlmitud õigusabi osutamise lepingu järgi

olla kaitstavaks kolmandaks isikuks äriühing (sh nõuete esitamiseks õigustatud), mitte hageja.

Määruskaebus

11. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule menetluse jätkamiseks.

12. Hageja viitab Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-2-1-11-04, mille kohaselt tuleb

hindamaks, kas faktiväide või väärtushinnang riivab isiku head nime, muuhulgas arvestada

seda, kas väidetavalt au teotavad andmed või hinnangud olid suunatud konkreetselt hageja vastu

või isikute grupi vastu, kuhu hageja kuulub. Hageja arvates leidis Riigikohus, et juriidilise isiku

kohta esitatud laim puudutab ka selle juriidilise isiku juhtorgani liikmeid.

13. Eeltoodust tulenevalt puudub kahtlus, et kostjate poolt hageja ettevõtmise kohta avaldatud

laim kahjustas otseselt ka hageja isiklikke õigusi. Kostja I avaldas ka hageja nime ja jättis mulje,

nagu oleks hageja teinud varikontosid, et oksjonitega manipuleerida, olles seeläbi petis ja kelm.

Hageja on X OÜ ainuke juhatuse liige, teisi töötajaid ei ole. Seega sai laim käia üksnes hageja

pihta ja rikkus hageja isiklikke õigusi.

Menetluse edasine käik

14. Kostjad jäid vastuses määruskaebusele enda seisukohtade juurde.

15. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS

§ 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi samale maakohtule menetluse

jätkamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

17. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata selle õigusliku perspektiivituse tõttu TsMS § 423 lg 2

p 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

18. Perspektiivituse võimalikud põhjused ja hindamiskriteeriumid hagi läbivaatamata jätmisel

on samad, mis hagi menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 2 kohaldamisel.

Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata,

on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib

keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada

ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p

10). Seega saab otsustada TsMS § 423 lg 2 järgi hagi läbivaatamata jätmist hagiavalduses

esitatud asjaolude pinnalt. TsMS § 423 lg 2 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste

asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat

õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval

juhul maakohtule esitatud hagis esitatud asjaolude pinnalt järeldada, et hageja nõude

rahuldamine on õiguslikult võimatu.

2-20-4214

19. Hageja esitas kahju hüvitamise ja viivise nõude ning tõi hagiavalduses esile, et kahju on

tekkinud õigusabikulude kandmisest seoses kostjatele esitatud kohtueelse nõudekirja

koostamisega. Hagejal on õigus nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist VÕS § 115 lg 1

ja § 128 lg 3 alusel ning viivist VÕS § 113 lg 1 alusel.

20. Hagis toodud asjaolusid arvestades tuleb selleks, et lahendada hageja kahju hüvitamise nõue

esmalt tuvastada, kas hagejal oli alust kostjatele nõudekirju esitada, mis eeldab hindamist, kas

kostjate avaldatu oli ebaõige või solvav hageja suhtes. Seejärel tuleb hinnata kahju hüvitamise

eeldusi.

21. Maakohus asus antud juhul hagi läbi vaatamata jätmisel hindama kostjate väiteid ja avaldusi

ning sellega asja sisuliselt lahendama. Lähtutud ei ole hageja esitatud faktiväidetest ega

eeldatud nende õigsust, mis on TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaldamise eelduseks. Hageja nõue oleks

perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik

rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Seega on hagi jäetud ennatlikult läbivaatamata.

22. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi hagiavalduse

edasiseks menetlemiseks.

23. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt

edasise menetluse tulemustele.

24. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)