2-18-7905/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Anu

Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.12.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-7905

Kohtuasi

If P&C Insurance AS hagi XX vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.04.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

8958,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): If P&C Insurance AS (registrikood

10100168), lepinguline esindaja Paul Paas

Kostja

(apellant):

XX

(isikukood

xxxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja Anto Variku

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 10.11.2020 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 09.04.2020 otsus 2383,70 euro väljamõistmise ning

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

2. Jätta hagi 2383,70 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

3. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Välja mõista XXlt If P&C Insurance AS kasuks tagasinõude korras

kannatanutele tasutud liikluskahju hüvitamiseks 6574,93 eurot.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude 73 % ulatuses kostja ja 27 %

ulatuses hageja kanda.

2-18-7905

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. If P&C Insurance AS (hageja) esitas 21.05.2018 Harju Maakohtule hagi XX (kostja)

vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 8958,63 eurot regressi korras

liiklusõnnetuses kannatanutele väljamakstud kulude hüvitamiseks.

2. 20.05.2015 kell 00:35 toimus Tallinnas, Paldiski mnt 96 juures liiklusõnnetus, milles

sai kannatada TALLINNA LINNATRANSPORDI AS-ile (TLT) kuuluv kontaktliini

mast, Tallinna kommunaalametile (TKA) kuuluv välisvalgustus ning G.G. L ja L. L

(kostja alaealised lapsed).

3. Kahju tekitati kostja poolt juhitud sõidukiga Lexus RX450H (reg.nr xxx, edaspidi

sõiduk/auto). Liikluskahju toimumise ajal puudus kostjal sõiduki juhtimisõigus, sest ta

ei olnud oma juhtimisõigust taastanud. Politsei poolt koostatud väärteo kirjelduse

kohaselt juhtis kostja mootorsõidukit, juhtimise ajal tegeles toimingutega, mis segasid

juhtimist, mille tõttu kaotas kostja sõiduk juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu posti.

4. Sõiduki suhtes oli 03.12.2014 sõlmitud hageja juures liikluskindlustuse kindlustuspoliis

nr 3K110200493808 kindlustusperioodiga 03.12.2014-02.12.2015.

5. TLT teostas kontaktliini taastusremondi - masti asendamise summas 8485,70 eurot

(ilma käibemaksuta), mille hüvitas hageja. Liikluskahju toimumise ajal oli trollide

kontaktvõrk kasutuses. Alles 2016. aasta jaanuaris lõpetati trolliliiklus Õismäe suunal.

Seega kostja poolt liiklusõnnetuse käigus kahjustatud trolliliikluse tagamiseks, tuli

kahjustatud mast ja liin kiiresti taastada. Hiljem demonteeriti trolliliinid, kuid

kandemast seisab seal praegugi ja on TLT omandis. TLT kasutas ettevõtte sisest

hinnakirja, mis oli kehtestatud veel Eesti krooni ajal. Trollibussi kontaktvõrgu masti

paigalduse hinna (6102 eurot) võttis TLT AS Elektritsentrum pakkumiselt. Veoauto

kasutamise hind võeti analoogselt töölt kolm kuud varem teenust sisse ostetud AS

Elektritsentrum arve-saatelehelt.

6. TKA-le kuuluva välisvalgustuse taastusremondi teostas Elektrilevi OÜ summas

350 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja hüvitas eelmainitud kahju summas 420

eurot Tallinna Linnakantseleile.

7. G.G.L tekitatud kahju osas hüvitas hageja 29,45 eurot ja L.L tekitatud kahju osas 23,48

eurot Tallinna Lastehaigla SA-le.

8. Kokku hüvitas hageja kannatanutele 8958,63 eurot. Liikluskindlustuse seaduse

(LKindlS) § 53 lg 2 p 3 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue

2-18-7905

sõidukijuhi vastu, kui ta juhtis sõidukit liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p-des 1 või 2

nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates.

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu ja leidis, et hagiavalduse saab rahuldada kokku

1323,77 euro ulatuses. Kostjal ei ole vastuväiteid TKA kulude ja lastele tekkinud kahju

hüvitamise osas.

10. TLT-le hüvitatud kahju suurusega 8485,70 eurot kostja ei nõustu. Kalkulatsioon nr 01-

2015 on kogu ulatuses liialdatud tööde maksumuse ja ajakulu osas, eriti mis puudutab

masti paigaldamise töid summas 6102 eurot. Tegelikkuses ei ole avariis kannatada

saanud posti asendatud põhjusel, et seal paiknesid trolliliinid. Liinid olid õnnetuse

tekkimise ajal juba suletud ja asendatud hübriidbussidega. Kostja teostas LÕ toimumise

kohal hilisemalt paikvaatluse ja tegi fotod, mis kinnitavad asjaolu, et tegelikkuses ei ole

Tallinnas, Paldiski mnt 96 maja juures olevat trollide kontaktliini posti kunagi

asendatud ega hageja poolt TLT kalkulatsioonis nr 01-2015 loetletud töid teostatud.

Tegemist on tõenäolistelt vana ja teisaldatava asenduspostiga, kuna oli teada, et kõik

sellel suunal sõitvad trolliliinid suletakse niikuinii 31.12.2015. Hagi materjalidest

nähtuvalt ei ole hageja ise sündmuskohal käinud ja tegelikku olukorda fikseerinud, sest

vastasel juhul oleksid tal tekkinud põhjendatud kahtlused kahju tegeliku ulatuse suhtes.

11. Kalkulatsiooni nr 01-2015 rea nr 5 tööde ühikuks on märgitud 1, mistõttu ei ole

kahjunõue selge ja arusaadav. 6102 eurot oli TLT töötajate arvestuslik tööjõukulu. TLT-

l on 24h ööpäevane valve, mille töötajate igapäevaste tööülesannete hulka kuulubki

tavapärane hooldus ja avariide likvideerimine. Eelneva tõttu ei ole tööjõukulud

käsitletavad kahjuna ning neid ei saa kahjuna ka sisse nõuda.

12. Töid teostanud masinapark kuulus TLT-le, mistõttu ei ole võimalik käsitleda kahjuna

kalkulatsiooni ridu nr 1 (tõstukauto kasutamine Mercedes-Benz summas 577,46 eurot),

nr 2 (kraana kasutamine summas 145,80 eurot), nr 3 (keevitusauto kasutamine summas

80 eurot ja nr 4 (veoauto kasutamine summas 729,60 eurot), mis kokku moodustab

1535,86 eurot. Hageja on kahjunõudes märkinud ühikuhinnad kasutatud tehnika tundide

ja päevade eest, kuid selliselt ei ole võimalik kahjunõuet esitada, kuna tegemist on

hageja enese tehnikaga, mida hageja ei pidanud rentima kolmandatelt isikutelt. Ettevõtte

sisemised kulud oma tööjõu ja tehnika kasutamisel ei saa olla käsitletavad kahjuna ning

sellist kahjunõuet kolmandate isikute vastu esitada ei saa. Asjas ei ole esitatud ainsatki

kuludokumenti, mis tõendaks eelnimetatud kahju tekkimist ning enese poolt kehtestatud

ja kontrollimatute ühikuhindade alusel ei ole võimalik kostjalt kahju välja mõista.

13. Ülejäänud otsesed kulutused, mis on toodud kalkulatsiooni nr 01-2015 ridadel 6-20

kokku summas 850,84 eurot võivad olla käsitletavad TLT kahjuna.

Maakohtu otsus ja põhjendused

14. Harju Maakohus rahuldas 09.04.2020 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja tagasinõude korras kannatanutele tasutud liikluskahju hüvitamiseks 8958,63 eurot,

jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude

hüvitamiseks välja 529,30 eurot (s.o riigilõiv 500 eurot ja lepingulise esindaja kulutused

29,30 eurot) ja viivise menetluskuludelt.

15. Kostja arvates ei ole tema põhjustatud liiklusõnnetuese tõttu tekkinud kahju nii suur

nagu hageja väidab. Liiklusõnnetuse asjaolude ja tekkinud kahju liikide üle vaidlust ei

ole ning osaliselt ei vaidle kostja ka kahju suurusele vastu.

16. TLT esitas hagejale kahju hüvitamise nõude täitmiseks maksenõude (tl 6 pöördel)

summas 8485,70 eurot koos kalkulatsiooniga (tl 7), mille hageja on 11.06.2015 tasunud

(tl 11-12). Kommunaalamet esitas hagejale taotluse kahju 420 euro hüvitamiseks, mille

2-18-7905

hageja tasus 12.06.2015 (tl 12-17). G.G.L tekitatud kahju hüvitas hageja Tallinna

Lastehaigla SA-le summas 29,45 eurot (tl 19-24). L.L tekitatud kahju hüvitas hageja

samuti Tallinna Lastehaigla AS-ile summas 23,48 eurot (tl 26-28).

17. Kostja leidis, et hagi saab rahuldada kommunaalametile tekitatud kahju 420 euro

ulatuses, kostja lastele tekitatud kahju 52,93 euro ulatuses ja TLT-le tekitatud kahju võib

olla põhjendatud 850,84 euro ulatuses (s.o kalkulatsiooni read 6-20). Kokku on kostja

tunnistanud kahju tekitamist summas 1323,77 eurot (tl 108-110). TsMS § 231 lg 2 alusel

loeb kohus selles ulatuses kahju tekitamise omaksvõetuks. Vaidlus on seega vaid TLT-

le tekitatud kahju suuruse osas ulatuses, mis ületab 850,84 eurot (s.o vaidluse all on

7634,86 eurot).

18. Kohus loeb Politsei-ja Piirivalveameti õiendi ja kostja sellekohaste vastuväidete

puudumise alusel tõendatuks, et kostja rikkus LS § 33 lg 11 p 1 ja LS § 90 lg 1 p 1,

millega põhjustas liiklusõnnetuse. Juhtimisõiguse ja selleks vajalike teadmiste (millised

tegevused ei ole sõiduki juhile roolis olles liikluses osaledes lubatud jne) puudumine on

käesoleval juhul põhjustanud liiklusõnnetuse. Hagejal on LKindlS § 53 lg 2 p 3 ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel tagasinõude õigus liiklusõnnetuse

põhjustanud isiku vastu. Kostja ei ole ka LKindlS § 53 lg-s 3 nimetatud eeldust ümber

lükanud.

19. Hageja on lisaks TLT kalkulatsioonile ja arvele esitanud tõendina kahju suuruse kohta

järgmist:

-

fotod sündmuskohalt 20.05.2015 kl 9:00 hommikul (tl 7 pöördel ja 8), mis

kinnitavad, et olemas olev trolliliinide kandemast on purunenud ja väändunud pikali

ning kohale on toodud kontaktvõrgumasin-tõstukauto, mis hoiab ajutiselt trolliliine

selleks, et trolliliiklus oleks võimalik pärast öist õnnetust, hommikul avada;

-

eeltoodut kinnitavad ka tunnistaja G.G ütlused 21.01.2020 istungil (tl 104,

00:37:17).

-

TLT infrastruktuuridirektori 23.08.2018 teade hagejale selle kohta, et ajutise

kontaktvõrgu platvormtõstuki asemele paigaldati 20.05.2015 (ilmselgelt eksituse

tõttu märgitud 2018) teisaldatav kandemast ja kontaktvõrk ühendati selle masti

külge. Kuna 2016. aasta jaanuaris lõpetati trolliliiklus Õismäe suunal, siis

kontaktjuhe

demonteeriti

2016.

aasta

maikuus.

Kandemastidele

jäid

valgustusarmatuurid konsoolidega ja kaablid. 24.10.2016 telliti TLT poolt ajutiste

kandemastide asemele alalised kontaktmastid tänavavalgustuse jaoks. Paigaldamine

toimus 2016. aasta 43. nädalal. Ajutised mastid veeti TLT laoplatsile. Peterburi mnt

ääres asuvad kontaktmastid kuuluvad TLT-le (tl 64);

-

TLT elektritranspordi taristu osakonnajuhataja V. Ilvese 16.12.2019 e-kirja

hagejale, mille lisadena on esitatud TLT kalkulatsioonis esitatud tasu kujunemise

alused (tl 96-100).

20. Kostja tunnistaja G.G selgitas 21.01.2020 toimunud istungil (t lk 104 jj), et:

-

esmalt toodi õnnetuskohale kontaktvõrgumasin-tõstuk, mille külge kinnitati liinid,

et saaks üldse liiklust avada;

-

seejärel oli vaja tellida lahtine masin ja kraana, et tuua Tallinnas, Peterburi tee 76

asuvalt laoplatsilt ajutine mast, mille külge liinid ajutiselt kinnitada (et vabastada

tõstukauto);

-

keevitusmasin ja kraana kuulusid TLT-le, masti vedamise auto oli tellitud mujalt;

-

kontaktvõrgumasin-tõstuk kuulus samuti TLT-le;

-

töö teostas TLT personal ja töötunnid kajastuvad TLT kalkulatsioonil;

-

uus kontaktvõrgu mast paigaldati M Power OÜ poolt TLT 24.10.2016 tellimuse

alusel ja masti külge paigaldati tänavavalgustus;

-

masinate töö tunnihind on fikseeritud TLT sisekäskkirjadega.

2-18-7905

21. Kuna vaidluse all on ainult TLT kalkulatsiooni positsioonid 1-5, siis analüüsib kohus

detailsemalt ainult neid postisoone. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kuna hagejal olid

endal peaaegu kõik masinad ja tööjõud olemas, siis ei peagi kostja seda kulu hüvitama.

22. Esimesed 4 positsiooni kalkulatsioonil on sõidukite kasutamine: tõstukauto, kraana,

keevitusauto ja veoauto kasutamine. Tunnistaja G.G on 21.01.2020 istungil selgitanud,

et TLT tellis väljastpoolt ainult veoauto, teised sõidukid on TLT-l olemas. Samas ei

tähenda see, et nende kasutamine liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks ei ole

käsitatav kahjuna. Neid sõidukeid ei oleks olnud vaja kasutada, kui kostja ei oleks

kontaktliini masti ära lõhkunud.

23. Hageja on esitanud TLT juhatuse kinnitatud infrastruktuuri osakonna poolt

välistellijatele tehtavate teenuste hinnakirja ja see on arvestatav tõendina hindamaks,

millised on mõistlikud kulutused tekitatud kahju kõrvaldamiseks, sõltumata sellest, et

hinnakiri on kehtestatud välistellijatele. Hinnakirjast nähtub, et sõidki kasutamisel

lähtutakse kütusekulust ja tööjõumaksudest. Seda võib pidada mõistlikuks kuluks

arvestades ka seda, et hinnakiri on kehtestatud vähemalt 9 aastat tagasi, sest ametlikult

tuli Eestis euro käibele 01.01.2011, kuid hinnakiri on esitatud Eesti kroonides.

24. TLT teatisega (tl 64) ja tunnistaja G.Gi ütlustega on tõendatud, et liiklusõnnetuse

toimumise ajal oli Tallinnas, Paldiski mnt-l trolliliiklus ning selle toimimise tagamiseks

oli vajalik taastada hageja poolt purustatud kontaktliini mast, kuhu liinid saaks

kinnitada. Selleks oli vajalik esmalt ajutise meetmena rakendada kontaktvõrgu

platvormtõstukit (kalkulatsiooni positsioon 1) ja seejärel kraanat (pos 2), keevitusautot

(pos 3) ja veoautot (pos 4), et paigaldada ajutine post, vabastada tõstukauto ja paigutada

liinid ümber ajutise posti peale.

25. Hageja on tõendanud (tl 100), kui palju veoauto teenus liiklusõnnetuse toimumise ajal

üldiselt maksis. Kostja pole esitanud tõendeid selle kohta, et viidatud sõidukeid on

võimalik üürida või rentida teistsuguse, s.t odavama hinnaga.

26. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud kuluks, mis on seotud hävinenud asja

funktsionaalsuse esialgse taastamisega, 1532,86 eurot (kalkulatsiooni positsioonid 1-4).

27. Uue masti paigaldamise osas on hageja selle maksumuse tõendamiseks esitanud AS

Elektritsentrumi koostatud hinnapakkumise (tl 97), kuid uue masti paigaldas M Power

OÜ (tunnistaja G.G, tl 104 pöördel), seega ei ole hageja tõendanud hävinenud masti

asendamise tegelikku kulu. Kostja on väitnud, et kulu on tõendamata ega saa olla

sellises suuruses, kuid ei ole esitanud tõendeid ning on sellekohase ekspertiisi või

spetsialisti arvamuse esitamise võimaluse kasutamata jätnud.

28. Tsiviilasjas nr 2-17-11269 on Riigikohus märkinud muuhulgas, et kui hävinud asja

väärtus võis hävimise ajaks olla võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt

vähenenud, tuleb kahju hüvitamise kindlaksmääramisel arvestada ka VÕS § 132 lg 1

teises lauses sätestatuga, st tuleb hinnata, kas asja väärtus oli hävimise ajaks, võrreldes

uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, mis annaks aluse hävinud asja

väärtuse vähenemist hüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

29. Kohtule ei ole esitatud andmeid või tõendeid selle kohta, kas ja kui palju võis hävinenud

masti väärtus olla vähenenud võrreldes uue paigaldatud mastiga, samuti ei ole kohtul

andmeid selle kohta, kas uue masti ja selle paigalduskulud võisid olla väiksemad AS

Elektritsentrum hinnapakkumisest (tl 97). Kohtu ette toodud tõendite alusel saab kohus

tuvastada vaid seda, et uue masti paigaldamise tavapärane kulu oli kalkulatsioonis ja

võrreldavas hinnapakkumises toodud 6102 eurot.

30. Asjaolu, et trolliliinid Paldiski mnt-l eemaldati ja trolliliiklus Õismäe suunal lõpetati, ei

tähenda, et TLT-l kahju ei tekkinud. Kohtu ette toodud tõendid (ka kostja fotod tl 72)

kinnitavad, et mast asendati ja uus kontaktmast püstitati, sest see oli vajalik

tänavavalgustuse tagamiseks.

2-18-7905

31. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi tervikuna ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja tagasinõude korras kahju hüvitamiseks 8958,63 eurot.

Apellatsioonkaebus

32. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada 7634,86 euro väljamõistmise osas, saata asi

uueks lahendamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud hageja kanda.

33. Kohus on otsuses eiranud ja üllatuslikult kõrvale heitnud hageja poolt esitatud algse

nõude, milles hageja esindaja väitis, et 27.05.2015 koostatud kalkulatsiooni rida 5

summas 6102 eurot on TLT tööjõukulud seoses avarii kõrvaldamise ja ajutise posti

paigaldamisega. Vastavat asjaolu tunnistas 21.01.2020 istungil ka G.G, kes ei maininud

AS Elektritsentrum hinnapakkumist. Tööjõukulud ei ole käsitletavad TLT-le tekkinud

kahjuna. Kohus on eiranud hageja poolt esitatud nõude alust ja teinud otsuse pärast

hageja poolt nõude aluse muutmist 31.12.2019 esitatud tõendite alusel.

34. Hageja poolt 31.12.2019 esitatud dokument „Infrastruktuuri osakonna poolt

välistellijatele tehtavad teenused“ ei ole kohaldatav kahjunõude arvutamise alusena,

kuna see on teenuste hinnakiri isikutele, kes tellivad konkreetseid teenuseid TLT-lt.

Maakohus võttis kahjuhüvitise väljamõistmisel aluseks ebausaldusväärse tõendi, kuna

AS

Elektritsentrum

25.05.2015

hinnapakkumine

on

koostatud

tagantjärele

(16.12.2019). AS Elektritsentrum poolt koostatud arve-saateleht nr 15028 on koostatud

enne õnnetuse toimumist ning ei ole seega seostatav kahjujuhtumiga.

35. Hageja ei ole tõendanud, milliseks kujunes posti ja selle paigaldamise maksumus.

Hageja ei ole esitanud tõendit M Power OÜ poolt teostatud töö maksumuse kohta.

Vastustaja seisukoht

36. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda. Hageja palus jätta rahuldamata kostja taotluste uute

tõendite vastuvõtmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

37. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega jätab

hagi osaliselt rahuldamata.

38. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas,

mille peale on kaevatud, see on 7634,86 euro ulatuses kahju väljamõistmise ning

menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise

lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.

39. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt kostja taotlust aegumise kohaldamiseks. Kostja on

esmakordselt aegumise vastuväite esitanud vahetult enne ringkonnkohtu istungit e-

toimikusse saadetud kirjalikes teesides, mis jõudsid kohtu kooseisuni alles peale

istungit. Üldjuhul võib menetlusosaline esitada apellatsioonkaebuse TsMS § 632 lg 1

järgi 30 päeva jooksul, alates maakohtu otsuse talle kättetoimetamisest, ning selle aja

jooksul võib ta TsMS § 634 lg 1 järgi ka kaebust muuta ja täiendada,

muuhulgas laiendada kaebust kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud.

Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb ka aegumise vastuväide ringkonnakohtus esitada

üldjuhul kas apellatsioonkaebuses või apellatsioonkaebuse muutmise avalduses ning

pärast apellatsioonitähtaja möödumist ei saa apellatsioonimenetluses apellant enam

aegumise kohaldamist taotleda ( vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-136-10, p 15). Kuna kostja

on taotluse aegumise kohaldamiseks esitanud selgelt hilinenult, jätab ringkonnakohus

selle TsMS § 66 ja § 632 lg 1 alusel tähelepanuta.

2-18-7905

40. Kaebuse lahendamisel lähtub Ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel järgmistest

maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest liiklusõnnetuse toimumise, kahju tekkimise ja

kostja vastutuse kohta:

-

20.05.2015 põhjustas kostja Tallinnas, Paldiski mnt 96 juures liiklusõnnetus, milles sai

muuhulgas kannatada TLT-le kuuluv kontaktliini mast;

-

Murdunud kontaktliini masti asemele paigaldati samal päeval TLT töötajate poolt

ajutine kandemast ja kontaktliin ühendati selle külge;

-

2016. aastal lõpetati trolliliiklus sellel liinil, kuid kandemaste kasutati edasi

valgustuspostidena;

-

24.10.2016 telliti TLT poolt ajutiste kandemastide asemel alalised mastid

tänavavalgustuse jaoks;

-

liikluskahju toimumise ajal puudus kostjal sõiduki juhtimisõigus;

-

kostja poolt juhitud sõiduki suhtes oli sõlmitud hageja juures liikluskindlustuse

kindlustuspoliis;

-

hageja on TLT-le tekkinud kahju hüvitanud viimase poolt nõutud summas 8485,70

eurot.

41. Hageja nõuab kostjalt hüvitatud summa tasumist LKindlS § 53 lg 2 p 3 alusel, mille

kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui ta juhtis

sõidukit LS § 90 lg 1 p-des 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates.

42. Maakohus ei eiranud hagiavalduses toodud nõude alust, nagu leiab kostja. Nõude

aluseks on eelpool loetletud faktilised asjaolud, mis annavad hagejale kahju hüvitamise

nõude kostja vastu. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid ega oma vastutust

apellatsioonimenetluses kahtluse alla seadnud. Kostja vaidlustab üksnes TLT-le

tekkinud kahju suuruse.

43. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Pooled ei vaidle selle

üle, et TLT-le kuuluv kandemast purunes ning see tuli asenda uue samaväärse mastiga.

44. VÕS § 132 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta isikule hüvitis, mis

vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Seega

lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara

senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Asja kahjustamise korral ei

ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel oluline, kas soovitakse kinnisasja endist

koosseisu tegelikult taastada või mitte ( vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-121-08, p 16).

Asjaolu, et trolliliinid Paldiski mnt-l mõne aja möödudes eemaldati ja trolliliiklus

Õismäe suunal lõpetati, ei tähenda, et TLT-l kahju ei tekkinud, kuna mast oli ka edaspidi

vajalik tänavavalgustuse tagamiseks.

45. TLT on esitanud kalkulatsiooni liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks tehtavate

kulutuste kohta ( tl 7). Kalkulatsioon rida 5 sisaldab kulu 6102 eurot - trollibussi

kontaktvõrgu masti paigaldus. Kohtu nõudmisel selgitas hageja, mille alusel selline kulu

ühe numbrina kalkulatsiooni kirjutati. Selgus, et sellise hinna aluseks oli AS

Elektritsentrum 25.05.2015 hinnapakkumine ( tl 97). Nimetatud hinnapakkumise

kohaselt oli AS Elektritsentrum nõus tarnima uue posti ja selle paigaldama kokku

hinnaga 6102 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga,

et AS Elektritsentrum 25.05.2015 hinnapakkumise näol on tegemist tagantjärele

koostatud fiktiivse paberiga, mis ei tõenda masti asendamise tegelikku kulu. Asjaolu, et

tõend esitati hiljem menetluse käigus, ei muuda seda ebausaldusväärseks. Tõend esitati

peale seda, kui maakohus oli pooltele selgitanud, et masti asendamise kulu tuleb

tõendada. Selline selgitus anti mõlemale poolele. Hageja esitas oma tõendi, millest

2-18-7905

nähtub, millise hinnaga oli TLT-l võimalik hävinenud post asendada. Kostja

paljasõnaline vastuväide, et nii kallis ei saa posti vahetamine olla, ei lükka ümber hageja

esitatud tõendit. Ka kostjal oli võimalik esitada konkureerivaid hinnapakkumisi, mida

kostja ei teinud. Vaidlust ei ole selle üle, et tegelikult paigaldati uus post alles 2016.

aasta oktoobris M Power OÜ poolt. Kui kostja hinnangul paigaldas M Power OÜ uue

posti odavamalt kui oli esialgne AS Elektritsentrum hinnapakkumine, oleks kosta

saanud selle kohta tõendi välja nõuda, mida kostja samuti ei teinud.

46. VÕS § 132 lg 1 teise lause järgi, kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel,

võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse

vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Maakohus viitas otsuses ka

sellele sättele, kuid leidis põhjendatult, et kohtule ei ole esitatud andmeid või tõendeid

selle kohta, kas ja kui palju võis hävinenud masti väärtus olla vähenenud võrreldes uue

paigaldatud mastiga. Maakohtul puudus alus omaalgatuslikult hüvitise suurust

vähendada.

47. Ringkonnakohtu hinnangul korvab uue masti paigaldamine hävinenud posti asemele

täielikult kostja poolt liiklusõnnetusega TLT-le tekitatud kahju. VÕS § 132 lg 3 esimese

lause mõttega ei oleks kooskõlas kahju hüvitamine suuremas ulatuses kui asja

parandamise mõistlikud kulud.

48. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu kostja poolt hüvitamisele kalkulatsiooni ridadel 1-

4 ja 6-20 märgitud kulud, mis seonduvad tõstukauto kasutamisega liini

ülevalhoidmiseks ja teisaldatava asendusposti paigaldamisega. AS Elektritsentrum

hinnapakkumine sisaldab juba kõiki töid, varuosasid ja tehnika kasutamist, mistõttu

pole põhjendatud selliste kulutuste topelt väljamõistmine kostjalt. Ringkonnakohus

nõustub kostjaga selles, et käesoleval juhul ei ole ka tõendina kasutatav TLT hinnakiri,

mille alusel teostatakse kolmandatele isikutele töid ja renditakse tehnikat. Tunnistaja

G.G ütlustest ( tl 104 ja pöördel) nähtub, et kogu avarii likvideerimisel kasutatud tehnika

( välja arvatud veoauto) kuulus TLT-le. Sellisel juhul ei ole kahjude väljanõudmisel

võimalik tugineda kolmandatele isikutele kehtivale hinnakirjale, kuna tegemist on

sisendkuluga. Kohtupraktika kohaselt oleks võimalik nõuda otseseid ja tõendatud

kulutusi ( näiteks kütus), kuid hageja ei ole oma nõudes sellele tuginenud.

49. Samuti leiab ringkonnakohus, et TLT otsus paigaldada ajutine teisaldatav posti, mis

kandis trolliliini kontaktvõrku kuni trolliliini sulgemiseni ja hiljem uus valgustuspost,

oli TLT valik, millega seonduvaid täiendavaid kulusid ei pea hüvitama kostja.

50. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et põhjendatud kahjuhüvitise suurus TLT osas

on 6102 eurot. Maakohtu otsus tuleb tühistad 2383,37 euro väljamõistmise osas. Kokku

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6574,93 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

51. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

52. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb

uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt

menetluskulude jaotust.

53. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

54. Ringkonnakohus jaotab maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. Hageja kannab 27 % ja kostja 73 % kõigist menetluskuludest.

55. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, mille

tulemusena tuleb kindlaks määrata ka kostja menetluskulud, mida maakohus ei ole

2-18-7905

teinud, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna

maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Indrek Soots, Anu Talu