2-18-17922/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Talli kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2020.a Tallinn, Lubja 4

Tsiviilasja number

2-18-17922

Kohtuasi

R Y ja V R avaldus Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu

28.09.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks

või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja I: R Y (isikukood x, elukoht x; e-post x)

Avaldaja II: V R (isikukood x, alukoht x, e-post x)

Avaldajate lepinguline esindaja Sulev Mander

Puudutatud isik: Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu

(registrikood 80067917, asukoht x Tallinn; e-post x, x)

lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin

Kohtuistungi aeg

28. oktoober 2020

Resolutsioon

Jätta R Y ja V R avaldus Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu 28.09.2018 üldkoosoleku

otsuse punkti 1, mille kohaselt valiti puudutatud isiku juhatusse V M, A H, I J, A P ja N B,

otsuse punkti 2, mille kohaselt valiti puudutatud isiku juhatuse esimeheks N B, otsuse punkti

3, mille kohaselt valiti puudutatud isiku revisjonikomisjoni liikmeteks J. L, I. T, M. B, otsuse

punkti 4, millega kinnitati 12.10.2016 erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud puudutatud

isiku põhikiri, tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud avaldajate R Y ja V R kanda.

2. Määrata Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu menetluskuluks 1872 (üks tuhat

kaheksasada seitsekümmend kaks eurot), mis sisaldab käibemaksu.

3. Välja mõista R Ylt menetluskulu 936 eurot (üheksasada kolmkümmend kuus eurot)

Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu kasuks.

4. Välja mõista V Rlt menetluskulu 936 eurot (üheksasada kolmkümmend kuus eurot)

Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Talli Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

Avaldajate nõue

1. R Y (edaspidi avaldaja 1) ja V R (edaspidi avaldaja 2, koos avaldajad) palusid Tallinn,

Tuulemaa tn 10 korteriühistu (edaspidi ka korteriühistu, ühistu või puudutatud isik) vastu

esitatud avalduses tuvastada korteriühistu 28.09.2018 üldkoosoleku otsuse punkti 1, mille

kohaselt valiti puudutatud isiku juhatusse V M, A H, I J, A P ja N B, otsuse punkti 2,

mille kohaselt valiti puudutatud isiku juhatuse esimeheks N B, otsuse punkti 3, mille

kohaselt valiti puudutatud isiku revisjonikomisjoni liikmeteks J. L, I. T, M. B, otsuse

punkti 4, millega kinnitati 12.10.2016 erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud

puudutatud isiku põhikiri, tühisus või alternatiivselt kehtetus.

Avalduse asjaolud

2. Avaldajad on Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu korteriomanikud. 28.09.2018 toimus

puudutatud isiku korteriomanike üldkoosolek, mille päevakorras oli 4 punkti: 1) juhatuse

valimine; 2) juhatuse esimehe valimine; 3) revisjonikomisjoni valimine ja 4) 12.10.2016

erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud Tallinn, Tuulemaa 10 korteriühistu põhikirja

redaktsiooni kinnitamine. Koosoleku protokolli kohaselt võttis koosolekust osa 31

korteriomanikku.

Avaldaja

esitas

üldkoosolekule

suuliselt

ja

kirjalikult

eriarvamuse/vastuväited. Suuline eriarvamus puudutas kõiki koosoleku päevakorrapunkte

selle kohta, et koosolekut ei saa läbi viia, kuna ei ole nõutud kvoorumit. Kirjalikus

eriarvamuses leidis avaldaja 1, et puudutatud isiku põhikirja ei saa kinnitada, kuna

põhikirja uut redaktsiooni ei ole kunagi korteriomanikele kätte antud ning üldkoosoleku

kokkukutsumise teatest ei nähtu, milliseid põhikirja punkte muudeti. Põhikirja uus

redaktsioon ei olnud kättesaadav ka koosolekul. Avaldaja 2 esitas koosolekul sarnaselt

avaldajaga 1 suulise eriarvamuse kõigi päevakorrapunktide kohta.

3. Kvoorum puudus seetõttu, et osa koosolekul esindatud või antud häältest olid tühised.

Avalduse kohaselt andsid koosoleku registreerimislehele allkirja isikud, kes lahkusid kohe

koosolekult, mistõttu esindus puudus; juhataja N.Bl oli rohkem volikirju, kui põhikirja

alusel oli lubatud; volikirju anti tagantjärele; mõne volikirja sõnastus ei võimaldanud

koosolekul hääletada; koosolekust osavõtjatena märgiti ka need korteriomanikud, kes ei

olnud ühistu liikmed; kaasomandis olevate korterite puhul pidid kaasomanikud otsustama

omavahelise kokkuleppe alusel, kes neist korteriühistusse kuulub ja koosolekul

hääleõigust omab ning kokkulepe pidi olema kirjalik ja nähtuma koosoleku

registreerimislehelt, üksnes volikiri sellist kaasomanike vahelist kokkulepet ei asenda.

Põhikirja punkti 6.6. järgi volikiri peab olema kirjutatud omakäeliselt sinise pastapliiatsiga

kirjatähtedega ja sisaldama volitaja ees-ja perenime ja isikukoodi; volitatu ees-, perenime

ja isikukoodi; koosoleku läbiviimise kuupäeva, volitaja ja volitatu allkirja. Avaldajad

leiavad, et põhikirja nõuetele mittevastavate volikirjade alusel ei tohtinuks lubada

volitatutel koosolekul osaleda ja hääletada. Kinnistusraamatus olevate korteriomanike

nimekirjal on nimed kirjutatud ebaõigesti, puuduvad isikukoodid jne, millest järeldavad

avaldajad, et puudutatud isiku juhatuse sooviks oli teadlikult manipuleerida tegelike

hääleõiguslike isikute arvuga. Avaldajate arvates osales rikkumiste tõttu koosolekul ainult

19 korteriomanikku. Koosolekutel osalevaid korteriomanikke mõjutati puudutatud isiku

juhatuse tahte poolt hääletama ja juhatusse valima turvameeste kohalolekuga. Koosoleku

päevakord oli ebaselgelt sõnastatud, mistõttu ei saanud koosolekul osalejad aru, mille

poolt või vastu tuli neil hääletada. Koosolekud toimusid vene keeles, samuti vormistati

koosoleku dokumendid vene keeles, mistõttu jäid korteriühistu koosolekutest kõrvale eesti

rahvusest korteriomanikud ning neil ei olnud võimalik kandideerida juhatusse. Koosolekul

anti sõna võõrale vanainimesele (L Su) ehkki päevakorras sellist punkti ei olnud. Lisaks

rikuti avaldaja 2 õigusi vastuvõetud otsustega põhjusel, et puudutatud isiku juhataja N.B

käsul eemaldasid turvamehed füüsilist jõudu kasutades ja alusetult avaldaja 2 koosoleku

ruumist, mistõttu ta ei saanud osa võtta päevakorrapunktide arutamisest ja hääletamisest.

Protokollis väidetu, justkui avaldaja 2 lahkus koosolekult omal vabal tahtel, on ebaõige.

4. Vaidlustatud koosoleku otsuste toimumise ajal olid puudutatud isiku juhatuse liikmete

volitused kehtivad ning juhatust ei olnud tagasi kutsutud, mistõttu ei saanud

korteriühistule uut juhatust valida. Esmalt oleks tulnud juhatus tagasi kutsuda ja alles

seejärel saanuks juhatuse uuesti valida. Juhatuse valimist ja kandidaatide hääletamist ei

toimunud, sest juhatus surus peale juhatuse tervikuna samas koosseisus nagu see oli.

12.10.2016 erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud põhikirja redaktsiooni uuesti

kinnitamise puhul ei selgu otsusest, millised põhikirja muudatused vastu võeti. Ka

päevakorrast ei selgu milliseid konkreetseid põhikirja punkte muuta tuli või milliseid

muudeti. Seega ei saanuks selles küsimuses otsuseid vastu võtta.

Puudutatud isiku vastuväited

5. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu olles seisukohal, et avaldaja nõuded on

põhjendamata ja puudub alus nende rahuldamiseks. Elamus on 40 korteriomandit,

korteriomanike enamus on valinud korteriühistule sama juhatuse korduvalt tagasi ja

toetanud juhatuse tegevust. Avaldajad on pärast ebaõnnestunud korteriühistu juhtima

asumist vaidlustanud kõiki korteriühistu üldkoosolekute otsuseid ja initsieerinud muid

kohtuvaidlusi ühistuga ja selle liikmetega. Juhatuse volituste tähtaeg on põhikirja p 6.1

kohaselt 2 aastat ja lõppevad käesoleva aasta septembris, mistõttu valiti 28.09.2018

juhatus uuesti.

6. Puudutatud isik väidab, et kõigile korteriomanikele sh. avaldajatele pandi 28.09.2018

koosoleku kutse koos korteriühistu põhikirja muudatuste ettepaneku tekstiga vene ja eesti

keeles ja põhikirja terviktekstiga seaduses sätestatud tähtaega järgides postkastidesse.

Lisaks postitati korteriomanikele, kes on teatanud korteriühistule e-posti aadressi, millelt

nad teateid korteriühistult vastu võtvad, koosoleku kutse ja selle lisad e-posti aadressidele.

Avaldajad ei ole korteriühistule teatanud enda e-posti aadresse, millelt nad teateid ühistult

vastu võtavad, mistõttu said avaldajad koosoleku kutse koos kutsele lisatud materjalidega

kätte paberkandjal. Kuivõrd avaldajad ilmusid kutses märgitud ajal ja kohas toimuvale

koosolekule on tõendatud, et avaldajad said kutse kätte.

7. Avaldajate väide, et 12.10.2016 üldkoosolekul valitud juhatus oleks tulnud esmalt

28.09.2018 üldkoosolekul tagasi kutsuda ja seejärel valida uus juhatus on põhjendamatu.

12.10.2016 valitud juhatuse volitused lõppesid hiljemalt 12.10.2018. Juhatuse liikmete

valimine tagasi kutsumise protseduurita ei riku vähemalgi määral avaldajate subjektiivseid

õigusi ega muuda üldkoosoleku otsust tühiseks või seaduse vastaseks või kehtetuks.

Avaldajate väited, justkui koosoleku läbiviimiseks ja otsuste vastuvõtmiseks puudus

kvoorum, ei ole tõendatud, kuna esitatud võõrkeelseid ja tõlkimata jäetud tõendeid ei saa

kontrollida. Puudutatud isik on seisukohal, et seadusega vastuolus olev põhikirja p

3.1.alapunkt 2, mis piiras korteriomanikul esindaja valiku korteriühistu liikmelisusega, ei

muutunud korteriomani- ja korteriühistuseaduse jõustumisega kehtivaks sest ei ole mitte

mingit mõistliku alust piirata korteriomaniku õigusi esindaja valikul. Volikirjade võimalik

vastuolu põhikirja p 6.6 sätestatud ebamõistlike vorminõuetega ei too kaasa volituse

puudumist, sest seda ei näe tagajärjena ette ei seadus ega korteriühistu põhikiri. Nii

volitajad kui üldkoosolek on esindajate volitusi aktsepteerinud. Korteriühistu liige N B

esindas üldkoosolekul korter nr x omanikku I G, korter nr x omanikku K R, korter nr x

omanikku I V, millega ei ole põhikirja p 6.6 sätestatud esindatavate isikute piirmära nõuet

rikkunud. Korteriomand annab üldkoosolekul ühe hääle ja AÕS § 71 lg 4 kohaselt on

kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused, mistõttu

puudutatud

isikule

esitatud

kokkulepped

on

käsitletavad

volitusena

esindada

korteriomandit üldkoosolekul. Seadus ega praktika ei kohusta registripidajale esitama

vastavaid kokkulepped koos üldkoosoleku muude materjalidega. I Pi e-posti teel edastatud

volikiri on digitaalselt allkirjastatud. Palve avaldajale 2 lahkuda koosolekult oli

ainuvõimalik ja põhjendatud, sest isik ei võimaldanud oma käitumisega läbi viia

koosolekut. Kui isik koosolekult lahkub, siis on see tema õigus ega riku tema

subjektiivseid õigusi. Koosolekult avaldaja 2 lahkumine ei muutnud koosolekut

otsustusvõimetuks, sest vajalik kvoorum säilis.

Kohtumääruse põhjendused

8. KrtS § 29 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on

oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole

koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad

või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui

korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

Korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue

lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa

seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis

sätestatud erisustega.

9. TsÜS § 38 lg 1 esimene lause sätestab, et huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku

organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.

10. KrtS § 20 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe

kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul.

Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule

mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõikes 31

ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu

liikmete

üldkoosoleku

kohta

sätestatut.

Korteriomanike

üldkoosolek

on

otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle

poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

11. Vaidlust ei ole, et korterelamus Tuulemaa 10 Tallis on 40 korteriomandit. Järelikult on

korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline kui üldkoosolekul on esindatud vähemalt

21 korteriomanikku. 28.09.2018 üldkoosoleku protokolliga ja selle lisadeks olevate

koosolekust osavõtjate nimekirjaga ja volitustega on tõendatud, et üldkoosoleku algul

osales 31 korteriomanikku ja peale avaldaja 2 koosolekult lahkumist 30 korteriomandit.

Seega on täidetud KrtS § 20 lg 1 ja 2 nõuded ja üldkoosolek oli otsustusvõimeline.

12. 28.09.2018 üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et päevakorra punkti 1 all võeti vastu

otsus, mille kohaselt valiti puudutatud isiku juhatusse V M, A H, I J, A P ja N B.

Hääletustulemustest nähtuvalt hääletas otsuse poolt 28 liiget, vastu oli 1 liige ja erapooletu

oli 1 liige; päevakorra punkti 2 all võeti vastu otsus, mille kohaselt valiti puudutatud isiku

juhatuse esimeheks N B, otsuse poolt hääletas 29 liiget, vastu oli 1 liige ja erapooletuid

hääli ei olnud; koosoleku päevakorra 3 all võeti vastu otsus, mille kohaselt valiti

puudutatud isiku revisjonikomisjoni liikmeteks J. L, I. T, M. B, otsuse poolt hääletas 29

liiget, vastu oli 1 liige, erapooletuid hääli ei olnud; koosoleku päevakorra punkti 4 all

võeti vastu otsus, millega kinnitati 12.10.2016 erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud

puudutatud isiku põhikiri, otsuse poolt hääletas 29 liiget, vastu oli 1 liige ja erapooletuid

hääli ei olnud.

13. TsÜS § 118 lg 1 kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt tahteavalduse

tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse. Sama

paragrahvi kolmanda lõike kohaselt, kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud

teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks

antud volitus olema samas vormis. KrtS § 22 lg 5 näeb esindaja esindusõiguse olemasolu

tõendamiseks ette esindusõiguse kirjaliku dokumendiga tõendamise nõude.

14. Avaldajate väited, et üldkoosoleku kvoorum puudus volikirjade puudustest tingituna on

tõendamata, kuivõrd kohus jättis korduvast tõendite tõlgete nõudmisest hoolimata

avaldajate esitatud võõrkeelsed tõendid tähelepanuta ja eesti keelsete tõendite pil antud

järeldust teha ei saa. Puudutatud isiku esitatud tõendiga on tõendatud, et avaldajate

viidatud I Pi volikiri on edastatud e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna ja seega on

volikiri kehtiv. R I, V S, I Pa, I T ja K L, kes võttis koosolekust ka isiklikult osa, poolt

antud volikirjad on esitatud kirjaliku vormi nõuet järgides ja seega kehtivad.

Üldkoosolekul osalejate nimekirja ja volikirjadega on tõendatud, et N B esindas

üldkoosolekul korter nr x omanikku I Gt, korter nr x omanikku K Rt ja korter nr x

omanikku I Vt. Seega ei ole N B puudutatud isiku põhikirja p 6.6 sätestatud esindatavate

isikute piirmära nõuet rikkunud. Koosoleku läbiviimine ja vastuvõetud otsused on

protokollitud, protokoll nõutavas vormis vormistatud ja allkirjastatud ning protokollile on

lisatud kõik nõutavad lisad.

15. Puudutatud isiku korteriühistu põhikirja kehtiv redaktsioon võeti vastu 12.10.2016

üldkoosolekul ja sisaldab punkti 3.1.2. järgmises sõnastuses: „Ühistu liikmel on õigus

hääleõigusega osa võta ühistu üldkoosolekust isiklikult või esindaja kaudu. Esindajaks

saab olla vaid ühistu liige, esindajal peab olema kirjalik volitus( volikiri).“ Samal ajal

kehtinud KÜS § 101 sätestas, et üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige

või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Põhikirjaga ei või piirata

korteriühistu liikme õigust esindaja määramiseks. Põhikirjaga võib määrata sama isiku

poolt esindatavate korteriühistu liikmete ülemmäära. Järelikult oli puudutatud isiku

põhikirja p 3.1 alapunkt 2 vastuolus kehtinud seadusega ega kuulunud kohaldamisele

osas, mis sätestas esindajana ainult korteriühistu liikme. KrtS § 22 lg 5 näeb ette

võimaluse põhikirjaga piirata ühe isiku poolt esindatavate korteriomanike ülemmäära,

kuid ei näe ette võimalust piirata esindaja valikut ainult korteriühistu liikmete ringiga.

Põhikirja p 3.1. alapunkt 2 ei muutunud korteriomani- ja korteriühistuseaduse

jõustumisega kehtivaks. Korteriomaniku õigusi ei saa esindaja valikul piirata seadusega

vastuolus oleva põhikirja sätetega.

16. KrtS § 17 lõike 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus

seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega,

kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirja säte on vastuolus eriomandi

kokkuleppega, kohaldatakse kokkuleppes sätestatut.

17. Põhikirja p 6.6 sätestab rea vorminõudeid, mille mittejärgimine on avaldajate hingul

toonud kaasa volikirja andnud isikute mitteesindatuse üldkoosolekul ja sellest tulenevalt

nii koosoleku läbiviimise kui otsuste vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi puudumise.

Volikirjade võimalik vastuolu põhikirja p 6.6 sätestatud vorminõuetega, nagu näiteks

nõue, et volikiri peab olema kirjutatud omakäeliselt, sinise pastapliiatsiga kirjatähtedega ja

sisaldama ülesloetletud andmeid, ei too kohtu arvates kaasa volituse puudumist, sest seda

ei näe tagajärjena ette seadus ega korteriühistu põhikiri. Antud põhikirja sätet ei saa ka

kohaldada vastavalt KrtS § 17 lõike 2 lausele 2, mille järgi kui põhikirja säte on vastuolus

seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Sama seisukohta toetab kehtiv Riigikohtu

praktika.

18. Seega oli koosolekul selle läbiviimiseks ja otsuste vastuvõtmiseks nõutav kvoorum ja

avaldajate väited kvoorumi puudumisest ei ole tõendatud.

19. KrtS § 20 lg 4 kohaselt tuleb korteriomanikule üldkoosoleku teade ja koosoleku

dokumendid edastada e-posti teel juhil, kui korteriomanik on korteriühistule oma

elektronposti aadressi teatanud. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et

seadusandja on korteriühistu kohustuse sidunud korteriomaniku tahtega saada teavitusi e-

posti teel ja tema tahte väljenduseks on korteriühistule e-posti aadressi teatamine. KrtS §

20 lg 4 ei sedasta korteriühistu kohustust materjale edastada e-posti teel olukorras, kus

korteriühistule on saanud teatavaks korteriomaniku e-posti aadress, vaid korteriomanik

peab olema korteriühistule oma aadressi e-posti saatmiseks teatanud. Teatamine on tegu

ja tahte avaldamine saada materjale e-posti aadressile.

20. Tunnistajate J L ja R J ütlustega on tõendatud puudutatud isiku vastuväited, et puudutatud

isiku juhatusel oli nimekiri korteriomanike e-posti aadressidest, kes olid ühistule teatanud

oma e-posti aadressi ja sellega avaldanud tahet saada ühistult teavitusi ja materjale e-posti

teel ning, et avaldajad ei olnud teatanud ühistule oma e-posti aadresse ega olnud kantud

ühistu poolt peetavasse e-posti aadresside nimekirja. Seega ei saa lugeda, et nad oleksid

avaldanud tahet saada materjale e-posti teel. Tunnistaja R.J ütlustega on tõendatud, et

avaldajatele pandi kutse/ teade üldkoosoleku toimumisest koos 2016.a. vastu võetud

põhikirja tekstiga ning varasema põhikirja kavandatud muudatustega paberkandjal

postkastidesse.

21. Üldkoosoleku kutsega on tõendatud, et punkti 4 kohaselt oli koosoleku päevakorras

12.10.2016 erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud korteriühistu põhikirja redaktsiooni

kinnitamine. Märkusena oli kutsel selgitatud põhikirja redaktsiooni kinnitamise põhjus,

mis seisnes selles, et avaldajad olid 12.10.2016 üldkoosoleku otsused vaidlustanud.

Järelikult ei muudetud 28.09.2018 üldkoosolekul 12.10.2016 vastu võetud põhikirja

redaktsiooni, mis oli kõigile korteriomanikele, sh avaldajatele, varasemast ajast teada. Et

avaldajad on 12.10.2016 vastu võetud põhikirja vaidlustanud Harju Maakohtu menetluses

olevas tsiviilasjas nr 2 -17-500, siis pidid nad olema põhikirja redaktsioonist teadlikud.

Seega ei rikutud koosoleku kokku kutsumisel KrtS § 20 lg 3 nõudeid.

22. Järelikult tehti KrtS § 20 lõikes 3 sätestatud dokumentidega tutvumise kord avaldajatele

teatavaks postkasti panekuga ning ei rikutud avaldajate õigusi saada teavet koosoleku

toimumise ja põhikirja redaktsiooniga tutvumise kohta.

23. AÕS § 71 lg 4 kohaselt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik

omaniku õigused. KrtS § 15 lg 1 sätestab, et kui korteriomand kuulub mitmele isikule

ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei

kehti korteriühistu suhtes, kui ühine omand ei ole kantud kinnistusraamatusse. Lõike 3

kohaselt kui korteriomanikud ei ole määranud endale korteriomandist tulenevate õiguste

teostamiseks ühist esindajat, loetakse korteriühistu poolt ühiste korteriomanike suhtes

tehtud tehing kehtivaks ka siis, kui see on tehtud üksnes ühe korteriomaniku suhtes.

24. Eelnevast tulenevalt ei nõustu kohus avaldajate väitega, et kaas- või ühisomandis olevate

korteriomandite suhtes saavad õigusi teostada KrtS § 15 lg-st 1 tulenevalt

korteriomanikud vaid ühiselt ja kui vastavad kokkulepped puuduvad, siis toob see kaasa

esindatuse puudumise koosolekul.

25. Puudutatud isiku esitatud ühis- ja kaasomanike kokkulepped on käsitletavad volitusena

esindada korteriomandit üldkoosolekul. Kinnistusraamatu väljatrükist ja korteriomandi nr

10 kokkuleppest nähtuvalt on korteriomand kolme isiku ühises omanduses ning esindaja

on määratud kokkuleppe alusel, korteriomand nr x oli esindatud ja esitatud ühiste omanike

kokkulepe, korteriomandit nr x esindas koosolekul viibinud omanik, korteriomandit nr x

esindas omanik I C; korteriomandit nr x oli esindatud ja ühiste omanike kokkulepe

olemas, korteriomand nr x oli esindatud ja ühiste omanike kokkulepe esitatud,

korteriomand nr x oli esindatud ja ühiste omanike kokkulepe olemas.

26. Kuivõrd üldkoosolekul oli esindatud x korteriomanikku, siis ei muutnud avaldaja 2

koosolekult lahkumine koosolekut otsustusvõimetuks, sest vajalik kvoorum säilis.

27. Avaldajate väide, et 12.10.2016 üldkoosolekul valitud juhatus oleks tulnud esmalt

28.09.2018 üldkoosolekul tagasi kutsuda ja seejärel valida uus juhatus ei muuda

üldkoosoleku otsust tühiseks ega seadusega vastuolus olevaks ega kehtetuks. Samuti ei

riku juhatuse liikmete valimine ilma eelneva tagasikutsumise protseduurita avaldajate

õigusi.

28. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et vaidlustatud üldkoosoleku otsused ei ole

kehtetud, sest puuduvad KrtS § 29 sätestatud kehtetuks tunnistamise alused.

Häälteenamuse nõude rikkumine ei ole MTÜS § 241 järgi mittetulundusühingu

üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks, vaid kehtetuks tunnistamise nõude aluseks. Seega

tuleb avaldus jätta täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

29. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

30. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses avaldajate kanda, kuna

antud asjas on lahend tehtud avaldaja huvides ning nende kahjuks, sest avaldus on jäetud

rahuldamata.

31. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS §

144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud.

32. Puudutatud isiku menetluskulu koosneb esitatud nimekirja järgi õigusabikulust vastavalt

Advokaadibürooga Biin ja Biin OÜ sõlmitud lepingule vandeadvokaat Leino Biin poolt

osutatud õigusabi eest. Advokaat on menetluses teinud järgmised toimingud - tutvumine

avalduse ja selle lisadega ja 04.02.2019 menetlusdokumendi koostamine, töömaht 2 tundi,

ettevalmistus ärakuulamise 23.10.2019 istungiks 2 tundi, osavõtt 23.10.2019 istungist 0,5

tundi, ettevalmistus ja osavõtt 26.02.2020 istungist 1,5 tundi, avaldajate 26.03.2020

menetlusdokumendi analüüs ja 27.04.2020 seisukohtade ja taotluste koostamine ning

esitamine 3 tundi, avalaja 30.06.2020 menetlusdokumendi analüüs ja ettevalmisus

28.10.2020 istungiks 2tundi, osavõtt 28.10.2020 istungist 2 tundi, kokku töö maht 13

tundi. Puudutatud isik on kohustatud tasuma advokaadibüroole tunnihi 120 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks. Kokku tunnitasu koos käibemaksuga 144 eurot tunni kohta

maksumusega

1872

eurot.

Puudutatud

isik

on

kinnitanud,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohuslane ja käibemaksu tagasi või tasaarveldada ei saa ning, et õigusabi on

antud eranditult tsiviilasja 2-18- 17922 menetluses.

33. Kohus on seisukohal, et arvestades asja mahtu ja keerukust on õigusabi osutatud

mõistlikus mahus ja kohtupraktika poolt aktsepteeritud tunnihiga. Seega on puudutatud

isiku menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning tuleb avaldajatelt välja mõista TsMS §

165 lg 1 alusel võrdsetes osades ehk 936 eurot.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/