3-20-356/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-356

Haldusasi

Kesk-Eesti

Metsaomanikud

MTÜ

kaebus

SA

Erametsakeskus

21.01.2020

otsuse

nr

5-1/20/16

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ,

esindajad Peep Põntson ja pankrotihaldur Küllike Mitt

Vastustaja: SA Erametsakeskus, esindaja Tiina Mitt

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 06.01.2021

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule.

Kui

apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib

asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14

päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Erametsakeskus (EMK) 21.01.2020 otsusega nr 5-1/20/16 otsustati:

1) jätta Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ-l (KEMO) järgmised taotlused rahuldamata ja keelduda

toetuse maksmisest, kuna täitmata on toetuse kaks tingimust: toetusi on kasutatud

mittesihipäraselt ja riigieelarvelistest vahenditest saadud toetus on jäänud tagasi maksmata: a)

Erametsaomanike nõustamise toetuse taotlus nr 5-6/18/24; b) Metsa uuendamise toetuse taotlus

nr 5-9/19/82; c) Erametsaomanike nõustamise toetuse taotluse nr 5-6/19/24; d) Metsa

inventeerimise toetuse taotlus 5-11/19/18; (vt otsuse p 31 ja selle alapunktid, tl 4-9)

2) KEMO esitatud erametsaomanike nõustamise taotluse nr 5-6/18/24 osas: a) tunnistada

kehtetuks EMK 27.03.2019 otsus nr 5-1/19/47 „MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud 03.12.2018

vooru nõustamistoetuse taotluse osalise rahuldamise otsus“; b) maksta tagasi eelnimetatud

otsusega nr 5-1/19/47 makstud toetuse ettemaks summas 11070,37 eurot Rahandusministeeriumi

kontole nr EE891010220034796011 (viitenumber 3500080873) viivitamatult, kuid mitte hiljem

kui 30 kalendripäeva jooksul käesoleva otsuse teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest. (Vt

otsuse p 32 ja selle alapunktid tl 4-9)

2. 25.02.2020 saabus Tallinna Halduskohtule KEMO kaebus EMK 21.01.2020 otsuse nr 5-

1/20/16 tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles

kaebaja palub peatada EMK 21.01.2020 otsuse nr 5-1/20/16 kehtivus kuni kohtuotsuse

jõustumiseni.

3. Tallinna Halduskohtu 24.03.2020 määrusega otsustas kohus jätta KEMO esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata ning võtta kaebuse menetlusse. 16.10.2020 määrusega määras kohus asja

lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja määras asjakohased menetlustähtajad.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebaja hinnangul on EMK tegutsenud pahatahtlikult ja ebaseaduslikult. EMK tegevus on

kantud soovist KEMO-t kahjustada. Vaidlustatav otsus rikub KEMO õigusi. EMK poolt alusetu

toetuste taotluste rahuldamata jätmine ja alusetu toetuse tagasinõudmine tekitab KEMO-le

põhjendamatut kahju ning rikub KEMO ja KEMO liikmete õigustatud ootusi.

5. KEMO hinnangul ei ole vaidlustatav otsus antud juhul õiguspärane, kuna see ei ole kehtiva

õigusega kooskõlas, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta, seega ei vasta HMS § 54 nõuetele.

Vaidlustatava otsuse tegemisel on EMK eiranud selgitamiskohustust, uurimispõhimõtet,

ärakuulamisõigust, jätnud enne alusetu otsuse tegemist KEMO-le teatamata ja põhjendamata, et

EMK ei aktsepteeri:

1. KEMO seisukohta, et vaidlusalune 103 eurot on marginaalne summa võrreldes toetuste

kogusummaga ning sellise summa tasaarveldamise motiveerituse (võlg KEMO-le) korral

ei tohiks EMK asuda võlgniku valeväidete alusel KEMO tegevust takistama;

2. KEMO kompromisslahendust kanda EMK poolt vaidlustatav 103 eurot notari deposiiti

kuni asjaolude selgumiseni;

3. KEMO nõudmist, et kuna vaidlusalune 103 eurot on ammu tasaarveldatud S. Uustali

suurte võlgade katteks, ei ole EMK-l alust 103 eurot tagasi nõuda;

4. KEMO nõudmist, et EMK-l ei ole õigust segada ennast KEMO siseasjadesse, st KEMO-

le võlgu oleva S. Uustali võlast on KEMO ammu tasaarveldanud 103 eurot ning EMK-l

ei ole õigus nõuda S. Uustali võla tõttu summa tagasimaksmist riigile.

Kaebaja ei saanud seega rakendada EMK negatiivse otsuse vältimiseks ennetavaid meetmeid.

Kaebaja toob välja, et S. U. ei ole KEMO-le maksnud oma võlga, seega EMK-l ei saa olla

dokumenti, et S. U. on maksnud oma võlgu olevad summad sh liikmemaksud KEMO-le. EMK

on teadvalt ilma S. U. käest tõendeid saamata tegutsenud KEMO poolt EMK-le esitatud fakte

eirates S. U. valekaebuse alusel ning alusetult võtnud vastu vaidlustatud otsuse.

Lisaks on EMK enne 21.01.2020 otsuse vaidlustamise tähtaja (30 päeva) saabumist teinud KEMO

taotlustele järgmised negatiivsed otsused väites, et KEMO-l on riigivõlg. Tegelikult on EMK

poolt KEMO-lt alusetult tagasi nõutav nõustamise toetus üle 11 000 euro, mille tagasinõudmise

otsus 21.01.2020 ei olnud järgmiste negatiivsete otsuste ajal jõustunud. Jõustumata otsuse alusel

ei ole võlga. Järelikult puudus alus, et EMK oleks saanud teha teiste toetuste tagasinõudmise

otsused.

6. EMK on võtnud oma otsuse aluseks enda ebaõige arvamuse, et KEMO ei ole kasutanud varem

saadud toetusi sihipäraselt. EMK otsus on faktidega vastuolus. EMK on jätnud täielikult

selgitamata, milles toetuse mittesihipärane kasutamine seisneb. Metsaomanikele maksab KEMO

toetuse edasi siis, kui tööd on tehtud. Ainult selliselt on võimalik KEMO-l tagada, et toetust

kasutatakse sihipäraselt. EMK etteheidetest jääb mulje, et KEMO peab toetuse igal juhul üle

kandma. Samas just sellisel juhul on oht, et tekib olukord, kus toetus on metsaomanikule üle

kantud, aga tööd on tegemata.

7. EMK ei ole võtnud otsuse tegemisel aluseks mitte ühtegi sellist asjaolu, millest saaks järeldada,

et toetust on kasutatud mittesihipäraselt. EMK-l on võimalik minna ja kontrollida, kas toetuse

eest on tööd tehtud või mitte. Seda pole tehtud. Selle asemel on võetud aluseks üksikute

metsaomanike kaebused ning isegi nende puhul ei ole üldse kontrollitud, kas tööd on tehtud või

mitte ehk kas toetust on kasutatud sihipäraselt või mitte. KEMO hinnangul on EMK sellega

uurimispõhimõtet täielikult eiranud ja see on kokkuvõttes viinud ebaõige otsuse tegemiseni.

Samuti eirab EMK täielikult proportsionaalsuse põhimõtet, kuna pole üldse arvestanud sellega,

et vaidlus on käinud 103 euro üle, aga toetuste summad on suurusjärgus kümned tuhanded eurod.

8. EMK on pidanud KEMO-ga kirjavahetust, kus on räägitud S. U. toetuse väljamaksmisest. Seda

ka pärast seda, kui EMK ise on teinud toetuse tagasinõudmise otsuse. EMK on esitanud KEMO-

le äärmisel eksitavaid seisukohti, kuna loogiliselt võttes ei saa olla nii, et räägitakse toetuse

väljamaksmisest olukorras, kus tegelikult nõutakse toetuse tagastamist. KEMO hinnangul ei tohi

haldusorgani tegevus olla eksitav. Samuti ei tohi haldusorgan anda segadusse ajavaid või lausa

valesid seisukohti. Antud juhul haldusorgan ise suunas KEMO-t selle olukorra tekkimiseni, kus

saaks esitada mingi järjekordse toetuse tagasinõudmise otsuse. Tegemist ei ole hea halduse

põhimõtetega kooskõlas oleva tegevusega. Õiguskantsler on selgitanud, et hea halduse

põhimõtted on kirjas haldusmenetluse seaduses ja seega on nende rikkumine ka seaduse

rikkumine. KEMO hinnangul on EMK tegevus seaduse ja hea halduse põhimõtetega vastuolus.

Kui tekib kahju, peab EMK selle eest vastutama riigivastutuse seaduse alusel.

9. Kaebaja leiab, et EMK on esitanud kohtule teadvalt valeväiteid, et KEMO ei ole maksnud oma

liikmetele toetusi. Ainus teema on see, et kaebaja on EMK-d teavitanud, et toetused on liikmetele

makstud või pikaajalise võlglase korral on liikme võlg tasaarveldatud saabunud toetusega. EMK

teab, et kaebaja endine liige S. U. on kaebajale võlgu suure summa ning et S. U. võlast väike osa

õnnestus kaebajal tasaarveldada liikme pikaajalisest võlast.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub

vastustaja jätta kaebaja kanda.

11. Vastustaja toob välja, et EMK on metsaomanike toetusrahade tagasinõudmise osas läbi viinud

pika menetluse, mis on kirjeldatud vaidlustatud otsuses.

Vastustaja toob siinkohal välja konkreetsed tähtpäevad, kaua on kaebaja S. U., M. R. ja K. S.

toetusrahasid kasutanud:

17.12.2018 esitas kaebaja EMK-le metsa inventeerimise toetuse taotluse nr 5-11/18/18. Metsa

inventeerimise toetuse taotlus esitatakse juba tehtud tööde osas ehk keskkonnaministri

14.04.2014 määruse nr 10 (määrus nr 10) § 11 lg 3 ja 5 kohaselt peab metsmaa olema juba

inventeeritud.

Peale inventeerimistööde (ka: takseerimistööde) tegemist tasutakse reeglina tööde eest ning

metsaregistris (metsaressursi arvestuse riiklik register asukoht: https://register.metsad.ee/#/ )

registreeritakse andmed.

Nagu nähtub esitatud Tabelist 2 (tl 45p) on nende metsaomanike metsaalade nn välitööd teostatud

juba 2018 aasta keskel.

Metsa inventeerimise toetussummad maksti kaebajale välja 15.04.2019.

Seega on tänaseks möödunud üle aasta toetussumma väljamaksmisest kaebajale (kaebaja esindaja

juhatuse liige Peep Põntson on äriregistri andmetel ka Metsaeksperdi Metsakorralduse Osaühingu

enamusomanik ja samuti ainuke juhatuse liige. Nimetatud osaühing teostas metsaomanikele

metsa inventeerimistööd, mis oli nähtav metsaregistri andmetest) ja kaebaja on kasutanud

metsaomaniku poolt talle tasutud tööde raha ja toetusraha 2 – 1,5 .a. EMK leiab, et see ei ole

mõistlik aeg ega ka käitumine oma liikmete osas.

EMK leiab, et metsaomanike pahameel on mõistetav ja EMK menetluse kiirendamine õigustatud.

12. Vaidlust pole selles, et kaebaja on olnud võlgu metsa inventeerimise toetusraha

metsaomanikele S. U. (103 eurot), M. R. (603 eurot) ja K. S. (242 eurot), seda kinnitab ja kordab

oma kaebuses kaebaja ise ka.

13. Vaidlust pole ka selles, et kaebaja pole senini maksnud S. U. toetusraha summas 103 eurot.

Samas on tõendamata ka see, et kaebaja on toetussummad otse ära maksnud M. R. ja K. S.

14. Vaidlust pole selles, et kaebaja pole senini täitnud ja esitanud vaiet jõustunud EMK

tagasinõudmise otsuste nr 5-1/19/129; nr 5-1/19/159 ja nr 5-1/20/7 osas ja pole tagastanud EMK-

le S. U., M. R. ja K. S. toetusrahasid. Samuti pole kaebaja maksnud tagasi vaidlustatud otsuse p

32.2. otsusega nr 5-1/19/47 makstud toetuse ettemaksu summas 11070,37 eurot.

15. Seega ei saa olla vaidlust ka vaidlustatud otsuse vastuvõtmise faktilises aluses: toetusraha

maksmisega on kaebaja viivitanud ehk kasutanud toetussummasid muul otstarbel, kui metsa

inventeerimise toetamiseks. Seega taandub vaidlus vaid sellele, kas metsaomanikele toetusraha

maksmata jätmise ja mittesihtotstarbelise kasutamise puhul on tegemist metsaseaduse (MS) § 10

lg 9 mõttes toetuse mittesihipärase kasutamisega kaebaja poolt või mitte.

Vastustaja leiab, et kaebaja pole metsa inventeerimise toetust kasutanud sihipäraselt.

16. EMK on detailselt vaidlustatud otsuses välja toonud menetluse kaebajaga toetuse

tagasinõudmise osas. EMK leiab, et puudub vajadus kohut koormata nimetatud metsaomanike

osas läbiviidud menetlustes edastatud arvuka kirjavahetusega, kuna kaebaja ise kinnitab, et on

teadlik toetusrahade tagasimaksmise nõudest ja viitab ise, et maksis toetusrahad üle hilinemisega

kahe metsaomaniku osas. Asjas ei oma tähtsust ja see ei muuda vaidlustatud otsust ei

õigustühiseks ega ka õigusvastaseks põhjusel, kui leiab tõendamist, et kaebaja on kahele

metsaomanikele toetused siiski tagasi maksnud ja S. U. mitte.

17. EMK leiab, et tõendamist on leidnud fakt, et kaebaja on nimetatud metsaomanike toetusraha

kasutanud mitmeid kuid muuks otstarbeks kui toetuse eesmärgil.

18. Kaebaja pole toetusrahasid kasutanud MS § 10 lg 6 p 3 ja lg 91 p 1 ja 6 kohaselt sihipäraselt.

19. EMK on vaidlustatud otsuses selgitanud, et „toetuse kasutamise sihipärasuse all saab mõista

toetusraha kasutamist konkreetse toetuse liigi eesmärkide täitmiseks, mitte ühistu äranägemisel

muuks otstarbeks. Korduvalt on tuvastamist leidnud faktid, et KEMO ei ole mitmetele

metsaomanikele toetuseid edasi maksnud. Seega ei ole KEMO kasutanud talle varem antud

metsandusalaseid toetusi sihipäraselt, millega kaasnevad õigusaktides sätestatud tagajärjed“.

20. Määruse nr 10 § 3 lg 2 kohaselt võib metsaühistu taotleda ja saada toetust erametsaomanikest

ühistu liikmete omandis oleva metsamaa osas, muuhulgas kui tal on liikmete nõusolek taotleda

toetust või kui põhikirjas on vastav luba. Seega tegutseb metsaühistu oma liikmete nimel ja

volitustel.

21. Määruse nr 10 § 11 lg 1 määratleb metsa inventeerimise toetuse andmise eesmärgi, milleks

on soodustada metsaressursi kohta andmete kogumist ja metsaressursi jätkusuutlikku kasutamist.

22. EMK-le on teadmata, millisel eesmärgil kaebaja on toetusrahasid kasutanud, kuid tõendamist

on leidnud, et need pole sihipäraselt metsaomanikele edasi kantud.

23. On ebamõistlik ja määrusega nr 10 ning toetuse andmise eesmärgiga vastuolus, kui kaebaja

viivitab talle juba 15.04.2019, seega juba aasta tagasi, kantud toetusraha edasikandmisega

metsaomanikele.

24. Kaebaja pole põhistanud, kas on olemas objektiivsed põhjused, miks ei ole ta senini

toetusrahasid üle kandnud, samuti pole ta kaebuses neid põhjuseid nimetanud.

25. Asjaolud, et justkui metsaomanikud pole teisi kokkuleppeid täitnud vms on paljasõnalised

ning tõendamata.

26. Vaidlust pole ka selles (mida kinnitab kaebaja kaebuses), et pole senini 103 eurot toetusraha

S. Uustalile tagastanud, põhjendades seda „marginaalse summaga“, et justkui seda ei peagi täitma.

Samas aga väidab ta hoopis vastupidist, et justkui see summa on metsaomanikuga tasaarveldatud

või et justkui kaebaja kannab selle summa deposiiti jms.

27. EMK on metsomanike osas vastu võtnud otsused ja need ka kaebajale koheselt edastanud (vt

tabel 1 tulp 3 tl 44p ja lisa 1 tl 49-50). EMK ei pea vajalikuks ega ka seadusega kooskõlas olevaks

uute menetluste alustamist notari deposiidi, tasaarveldamiseks teiste toetustega jms tegevuste teel.

28. Kõiki asjaolusid ja kaebaja isikut ja eelnevaid kohtumenetlusi (vt tl 44p-45) ning

metsaomanike kaebusi silmas pidades, ei ole kaebaja EMK jaoks usaldusväärne isik ning EMK-

l puudub kohustus kaebaja ettepanekuid isegi kaaluda, sest puudub kindlus nende täitmise osas.

29. Isegi kui kaebaja tagastab (või on tagastanud) eelnimetatud metsaomanikele metsa

inventeerimise toetussummad, on toetusraha mittesihipärane kasutamine tõendamist leidnud. On

tõendamist leidnud ainuüksi kaebaja kaebuses toodud kirjalike väidetega, et toetusrahade

maksmisega on viivitatud ja et toetuse mittesihipärane kasutamine on aset leidnud. Seega ei ole

võimalik täita ka kaebuses toodud eesmärki - tühistada vaidlustatud otsust.

30. EMK ei ole tuvastanud haldusasja materjalide juures mitte ühtegi tõendit kaebuses nimetatud

asjaolude kohta. Vastustaja leiab, et kaebuses toodud asjaolud on tõendamata.

31. Riigikohus on märkinud, et kui tegemist on riigilt rahalise toetuse taotlemisega, siis puudub

kohtumenetluse käigus täiendavate tõendite esitamise võimalus, kuivõrd vastasel juhul võib

kohtumenetluse käigus uute tõenditega arvestamine rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet, seades

paremusjärjestuse tõttu ebavõrdsesse positsiooni teised investeeringutoetuse taotlejad. Seega

tuleb Riigikohtu arvates toetuse jagamisel lähtuda taotluses ja haldusmenetluse käigus esitatud

tõenditest. Samuti leidis Riigikohus nimetatud kohtulahendis, et kui tegemist on riigilt rahalise

toetuse taotlemisega, siis puudub isikul subjektiivne õigus toetuse saamiseks.

32. Ka vastavalt määrusele nr 10 tuleb toetuse jagamisel lähtuda taotluses ja haldusmenetluse

käigus esitatud tõenditest. Ainuüksi toetuste menetlemise omapärast tulenevalt ei ole võimalik

hilisemaid tõendeid arvestada, sest see võib muuta toetuse rahastamise eelarvet ja rikkuda teiste

taotlejate õigusi toetuse suuruse määramisel.

EMK-l puuduvad tõendid, et kaebaja on metsaomanikele M. R. ja K. S. toetussummad ära

maksnud.

Kaebaja teatab alles oma kaebuses, et vaidlustatud otsuses märgitud kahele metsaomanikule -

tema liikmele M. R. ja K. S. on toetused edasi makstud. Metsaomanikud on EMK-d sellest ka

teavitanud.

33. Arvestades kaebaja eelnevate aastate käitumisi, kus ta on metsaomanikke survestanud EMK-

le teatama, et toetus on edasi makstud, ei ole EMK kindel, kas ka tegelikult on toetusraha edasi

kantud või on kaebaja kohustanud metsaomanikke seda tegema sõlmides muid kokkuleppeid,

mida ta ei täida. Kaebaja ei ole EMK-le esitanud ei eelneva ega ka käesoleva haldusasja käigus

tõendeid, et on toetused edasi maksnud.

34. Vastustaja märgib veel, et kaebaja on ise eelnevates menetlustes (vt vaidlustatud otsuse p 2

nimetatud metsaomanikud) soovinud EMK-lt, et tema maksab metsaomanike osas toetuse EMK-

le tagasi, mitte otse metsaomanikele. EMK on tuginedes praktikale ka nii toiminud.

35. Vastustaja toob välja, et kaebaja väidab, et määruses nr 10 puudub tähtaeg millise aja jooksul

peab toetusrahad edasi kandma. Tõepoolest, 2014 aastal jõustunud ja kehtivas määruse

redaktsioonis ei ole ühistule enam 30 päevalist toetuse edasimaksmise kohustust. Kuid EMK

leiab, et tähtaja puudumine ei tähenda, et kaebaja võib seda oma suva kohaselt kasutada kui

intressita laenu. Tegemist on avaliku riigieelarvest pärit toetusrahadega, mille eesmärgiks on

erametsanduse arendamine, seetõttu peaks ka metsaühistu – kaebaja - lähtuma menetluses

mõistlikkuse põhimõttest.

36. EMK leiab, et 30 päevane tähtaeg on piisav aeg toetusrahade ülekandmiseks. Sellest võib olla

ka erandeid, kuid antud juhul pole kaebaja neid nimetanud.

37. EMK leiab, et kindlasti ei ole mõistlik toetusraha edasikandmine 3-4 kuu pärast või nagu S.

U. osas on möödunud toetusraha edasikandmisest aasta.

38. Vastustaja leiab, et kaebaja väited, et senini pole justkui toetusega tehtud tööd tehtud ja et

„selle asemel on võetud aluseks üksikute metsaomanike kaebused ning isegi nende puhul ei ole

üldse kontrollitud, kas tööd on tehtud või mitte ehk kas toetust on kasutatud sihipäraselt või mitte.

KEMO hinnangul on EMK sellega uurimispõhimõtet täielikult eiranud ja see on kokkuvõttes

viinud ebaõige otsuse tegemiseni“ on paljasõnalised ega vasta tõele

39. Antud haldusasjas on tegemist metsa inventeerimise toetusega, kus tegevusluba omav

metsakorraldaja inventeerib metsa ja kannab andmed metsaregistrisse. Tegemist on MS § 11 osas

tehtava ühe metsa korraldamise toiminguga (andmete kogumisega ja kirjeldamisega). EMK

teostab nn tehtud tööde kohta kontrolli metsaregistri alusel enne toetuse väljamaksmist.

40. U., R. ja S. metsamaa inventeerimised on tehtud 2018 aastal (tabel 2 tl 45p) ja neid on igal

isikul võimalik üle kontrollida metsaregistrist. Kui tugineda praktikale, et tavaliselt tasutakse

tööde eest peale nende tegemist, siis antud haldusasjas on metsaomanikud kulutused metsa

inventeerimise eest kandnud juba 2018 aasta keskel. Seega on metsaomanikud oodanud

toetussummat kaks aastat. See ei ole mõistlik ega heauskne käitumine ning mõjutab kindlasti ka

EMK ja metsaühistute kui tugisüsteemi mainet tervikuna. Vastustaja märgib siinkohal, et

metsaomanike metsa inventeerimistööd on metsaregistri kohaselt teinud Metsaeksperdi

Metsakorralduse OÜ. Äriregistri kohaselt on selle osaühingu enamusosaluse omanik kaebaja

esindaja Peep Põntson ja samuti on ta seal juhatuse liige.

41. Toetusraha eesmärk on toetada metsaomanikke läbi metsaühistute, kes koondavad oma

liikmete taotlused metsa inventeerimise toetuse tagantjärele kompenseerimiseks. Antud juhul on

selline kaebaja käitumine toetusrahade kasutamisel mittesihipäraselt taunitav ja pahauskne.

42. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et vaidlustatud otsusega kaasnev tagajärg kaebajale järgnevate

erametsanduse toetuste taotluste rahuldamata jätmiseks (metsaseaduse § 10 lg 6 p 3 ja lg 91 p 6)

võib tõepoolest kaasa tuua tema tegevuse peatamise. Kuid kaebaja ise on metsaomanike

toetusrahasid kasutanud muudeks otstarveteks, mistõttu on tema enda tegevus sellise tagajärje

kaasa toonud.

43. Kaebaja ei saa kogu oma tegevust rajada vaid EMK toetuste maksmisele.

44. Kaebaja puhul on tegemist üle 500 liikmelise ühistuga, kes on tegutsenud alates 2006.a. ja

esitanud oma asutamisest alates erametsanduse toetuse taotlusi EMK-le, seega on ta teadlik

kõikidest õigusakti nõuetest ja tingimustest.

45. On asjakohatu kaebaja väide, justkui EMK kiusab kaebajat olukorras, kus viimastel aastatel

iseloomustavad kaebajat pidevad maksuvõlad ja kohtuasjad. Näiteks alates 21.01.2019 on tal riigi

ees 10.03.2020 seisuga maksuvõlg kogusummas 7 309,56 eurot (ei ole ajatatud, tasumisgraafikus,

vaidlustatud vms). Lisaks pole ta vastavalt äriregistri andmetele senini 2018.a. majandusaasta

aruannet esitanud. Vastustaja leiab, et kaebaja enda tegevus aastate vältel on viinud eelnevale

tulemusele.

EMK leiab, et ta on menetlused läbi viinud õiguspäraselt ja ilma kõrgendatud nõuete esitamiseta

kaebajale. EMK puhul on tegemist haldusorganiga, kes oma tegevuses juhindub õigusaktidest,

seetõttu on kaebaja väide tema tagakiusamisest arusaamatu ja tegemist on otsitud põhjusega.

Kaebaja osas on tegemist metsaühistuga, kellele laienevad samasugused kohustused nagu teistele

taotlejatele. EMK praktikas ei ole mitte ühtegi teist metsaühistut, kelle osas oleks kasvõi üks

metsaomanik pöördunud toetusraha tagasisaamiseks EMK poole. Kaebaja osas aga on

metsaomanikelt kaebusi tulnud juba 2014 aastast saadik.

EMK ei nõustu kokkuvõtvalt mitte ühegi KEMO kaebuses esitatud väite, seisukoha ega nõudega,

vaid peab neid kõiki täies ulatuses alusetuteks ja põhjendamatuteks. Oma seisukohad on

vastustaja esitanud vaidlustatud otsuses, lisades 1-3 nimetatud otsustes (tl 30-35p) ja neid

asjaolusid ei ole KEMO ei eelnevas menetluses ega ka kohtule esitatud kaebuses ümber lükanud.

46. 15.10.2020 teatab vastustaja kohtule, et 12.10.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-8897

kuulutati välja võlgniku, mittetulundusühing "Kesk-Eesti Metsaomanikud" (registrikood:

80232983, aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Painküla, Metsakatsejaama vkt 2, 48422),

pankrot 12.10.2020 kell 15.00.

KOHTU PÕHJENDUSED

47. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

48. EMK täidab haldusülesannet, milleks on erametsanduse toetuste haldamine (vrd

metsaseaduse (MS) § 6 lg 3, keskkonnaministri 14.04.2014 määrus nr 10 „Erametsanduse toetuse

andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise

kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ (määruse nr 10) § 1 lg 2) ning

kaevatavad otsused on tehtud avalik-õigusliku suhte raames.

49. Metsaseaduse alusel jagatav toetus on olemuselt riigipoolne soodustus ning toetuse saamiseks

puudub isikul subjektiivne õigus ja õiguspärane ootus (vrd ka Riigikohtu lahendid asjades 3-3-1-

39-14; 3-3-1-16-16 ja 3-3-1-77-12). Subjektiivne õigus toetuse saamiseks taotlus esitada ei võrdu

subjektiivse õigusega toetust saada. Küll on isikul õigus saada oma taotlusele õiguspäraselt

läbiviidud haldusmenetluses HMS § 54 nõuetele vastav otsus.

50. Vaidlustatud otsusega seotud kaebaja taotlused on jäänud rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei

vastanud vähemalt ühele toetuse saamise tingimusele, millele vastamine on kohtu hinnangul

kohustuslik. Samal põhjusel on tunnistatud kehtetuks EMK 27.03.2019 otsus nr 5-1/19/47 ja

nõutud selle alusel kaebajale makstud toetuse ettemaks tagasi.

51. MS § 10 lg 6 p 3 sätestab, et toetuse saaja peab olema kasutanud talle varem antud

metsandusalaseid toetusi sihipäraselt. Sama paragrahvi lg 9 kohaselt juhul, kui pärast toetuse

väljamaksmist selgub, et toetuse saaja esitas valeandmeid, ei kasutanud toetust sihipäraselt või

selguvad

asjaolud,

mis

oleks

tinginud

taotluse

rahuldamata

jätmise,

nõuab

Keskkonnaministeerium või käesoleva seaduse § 6 lõike 3 alusel Keskkonnaministeeriumiga

halduslepingu sõlminud isik (edaspidi toetuse andja) toetuse saajalt toetusena saadud raha

tagasimaksmist. MS § 10 lg 91 p 6 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata ja toetust ei maksta, kui

taotleja ei ole varem kasutanud selle seaduse alusel antud toetusi sihipäraselt.

Määruse nr 10 § 4 lg 3 sätestab, et kui toetuse taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest

või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud

tagasimaksmisele, peab ta olema tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud tähtajaliselt.

Kui toetuse tagasimaksmine on ajatatud, peavad tagasimaksed olema tasutud ettenähtud tähtajaks

ja mahus.

Määruse nr 10 § 19 lg 2 p 1 sätestab, et EMK teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse juhul,

kui toetuse saaja ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele. Määruse nr 10 § 20 lg 1

kohaselt nõutakse toetus tagasi metsaseaduse § 10 lõikes 9 sätestatud juhtudel.

Viidatud sätteid arvestades tuleb kohtul kontrollida, kas vastustaja seisukoht, et kaebaja ei

vastanud otsuste tegemise ajal vähemalt ühele (otsuse kohaselt ei vastanud kaebaja kahele)

toetuse saamise nõudele, on põhjendatud.

52. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusaluse otsuse aluseks on järgmised EMK otsused 16.08.2019

nr 5-1/19/129, 11.10.2019 nr 5-1/19/159 ja 06.01.2020 nr 5-1/20/7. Kohus leiab, et kaebaja ei ole

tõendanud, et viidatud otsused oleksid õigusvastased ja tühistatud. Vastupidi, vastustaja on

näidanud, et tegemist on jõustunud otsustega, milledega on tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja

ei ole kasutanud toetusi sihipäraselt. Samuti ei ole kaebuse esitaja vastavaid jõustunud otsuseid

täitnud – ehk kaebaja ei ole maksnud tagasi toetusi (kaebaja ei ole selle kohta tõendeid esitanud

vaatamata sellele, et kohus on oma väidete tõendamise vajadusele juhtinud tähelepanu juba

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel).

53. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et kaebuse aluseks olevad faktilised asjaolud on

tõendamata. Kaebuse esitaja väidab, et vastustaja on otsuses esitanud valeväited selle kohta, et

kaebaja on jätnud üle kandmata toetused M. R. summas 603 eurot ja K. S. summas 242 eurot.

Kaebuse esitaja ei ole oma seisukohti tõenditega tõendanud. Kui kaebuse esitaja väidab, et

tegemist oli valeväitega, siis oleks tulnud tal esitada selle kohta tõendid ja tõendada nimetatud

summade nimetatud isikutele üle kandmine. Kaebuse esitaja ei ole seda teinud. Kaebaja ei eita,

et üle on kandmata toetus S. U. summas 103 eurot, kuid leiab, et ta ei pea toetussummat üle

kandma, kuivõrd ta on selle tasaarvestanud S. U. võlaga kaebaja ees. Kaebaja on valmis vastava

summa kandma notari deposiiti. Ka siin ei ole kaebaja esitanud kohtule ühtegi dokumentaalselt

tõendit, et S. U. oleks võlg kaebaja ees ega ka ühtegi dokumenti selle tasaarvestamise kohta.

Kaebaja ei esitanud kohtule vastavaid tõendeid ka peale seda, kui kohus juhtis kaebaja tähelepanu

esialgse õiguskaitse määruses väidete tõendamise vajadusele. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja

väited paljasõnalised ja tõendamata (vt HKMS § 59 lg 1).

54. Arvestades eeltoodud õigusliku regulatsiooniga märgib kohus esmalt, et viidatud normid ei

anna EMK-le kaalutlusõigust ning kui menetluse käigus ilmneb, et toetuse saaja ei vasta vähemalt

ühele toetuse saamise nõudele, on EMK kohustatud jätma taotluse rahuldamata. Eeltoodust

tulenevalt olid igal juhul põhjendatud vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 31.1 -31.5 (vt tl 9),

milledega jäeti kaebuse esitaja taotlused toetuste saamiseks rahuldamata.

55. Samuti leiab kohus, et vastustajal puudus kaalutlusõigus jätta kehtetuks tunnistamata EMK

27.03.2019 otsus nr 5-1/19/47 ning jätta ettemaks summas 11 070,37 eurot tagasi nõudmata

arvestades EMK poolt tuvastatud asjaoludega ning eelpool viidatud õigusliku regulatsiooniga.

Lisaks on vastustaja välja toonud, et kaebuse esitajal oli 10.03.2020 seisuga maksuvõlg

kogusummas 7309,56 eurot. Määruse nr 10 § 4 lg 1 p 4 kohaselt ei tohi toetuse saajal olla

maksuvõlga. Maksuvõla olemasolu välistab toetuse maksmise.

56. Kohus leiab, et ka kaebaja esitatud tasaarvestust puudutavad väited ei anna alust kaebuse

rahuldamiseks. Kohtu hinnangul on kaebaja põhjendamatult järeldanud, et tal oli kujunenud

olukorras õigus nõuete tasaarvestamisele S. U. toetusrahade arvelt ning et vastustaja on

põhjendamatult sekkunud kaebaja siseasjadesse.

Metsatoetuse jagamisel taotleja ja toetuse määraja vahel tekkiv suhe on avalik-õiguslik ning

nende toetuste jagamine on avalik-õiguslike normidega piisavalt täpselt reguleeritud

(metsaseadus, määrus jms). Vastustajal on seadusest tuleneb kohustus kontrollida, kas taotleja

vastab seaduse nõuetele või mitte ning vastava kontrolli teostamist ei saa pidada kaebaja

siseasjadesse sekkumiseks.

Seadusest ega määrusest nr 10 ei tulene kaebajale õigust nõuda toetuse tähtaegse tagastamise

asemel selle tasaarvestamist oma liikmega, kellel on kaebaja ees väidetavalt täitmata kohustusi.

Lisaks kordab kohus, et kaebaja ei ole vaidlustanud EMK 16.08.2019 otsust nr 5-1/19/129,

millega nõuti tagasi S. U. maaüksusega seotud toetus summas 103 eurot. Kui kaebaja leidis, et tal

puudub kohustus vastav toetus edasi maksta, siis oleks tulnud tal vaidlustada vastav otsus ning

kõik oma väited koos tõenditega esitada vastavas menetluses. Kaebaja ei ole seda teinud.

Seega on kaebaja varasema toetuse tagasimaksmisega hilinenud ning ei vasta vähemalt ühele

toetuse saamise tingimusele.

57. Kaebaja etteheide vastustaja pahatahtlikkuse osas on paljasõnaline. Kuivõrd kaebaja EMK

16.08.2019 nr 5-1/19/129, 11.10.2019 nr 5-1/19/159 ja 06.01.2020 nr 5-1/20/7 otsuseid ei

vaidlustanud, pidi ta olema teadlik, et tagasinõutud summa tuleb 30 päeva jooksul otsuste

saamisest tagastada.

58. Vastustaja ei ole kohtu arvates rikkunud ka uurimiskohustust ega selgitamiskohtust.

Vastustaja on tuvastanud kohtu arvates asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti ning kaebaja ei ole

tõendanud vastupidist. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et tõendamiskoormis lasus vastustajal.

Kaebaja on olnud ära kuulatud ning ta on saanud oma seisukohti avaldada.

59. Kohus leiab, et vastustaja on kõigi nelja toetuse taotluse osas vaidlustatud otsusega

põhjendatult toetuse maksmisest keeldunud. Samuti on vastustaja õiguspäraselt tunnistanud

kehtetuks EMK 27.03.2019 otsuse nr 5-1/19/47 ja kohustanud kaebajat tagasi maksma viidatud

otsuse makstud toetuse ettemaksu. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on

õiguspärane. Seega jääb tühistamiskaebus rahuldamata.

60. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus teeb

otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule

esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik