2-19-14365/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

07.12.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-14365

Kohtuasi

XX hagi YY vastu eluruumi ebaseaduslikust

valdusest väljanõudmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.10.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaadi abi Oleg Matvejev

Kostja

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebusega esitatud tõend.

2. Tühistada Harju Maakohtu 12.10.2020 määrus osas, milles maakohus rahuldas

hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas ulatuses kui

468 eurot.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta hageja avaldus menetluskulude

kindlaksmääramise osas rahuldamata 572 euro ulatuses.

4. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

4.1. Rahuldada XX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

4.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

kostjalt YY-lt välja hageja XX kasuks menetluskulud summas 468 eurot.

4.3. Mõista kostjalt YY-lt välja hageja XX kasuks hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (468 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

4.4.Jätta XX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 572

euro ulatuses.

5. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

6. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata v.a määruskaebuse esitamisest

tingitud riigi õigusabi korras määratud esindaja menetluskulud, mis jätta riigi

kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Menetluse käik

1. XX (hageja) esitas 18.09.2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu eluruumi

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes. Maakohus rahuldas hagi 12.11.2019

tagaseljaotsusega, kuna kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud. Kohus jättis

menetluskulud kostja kanda ja mõistis 06.11.2019 menetluskulude nimekirja alusel kostjalt

hageja kasuks välja 732 eurot (300 eurot riigilõiv ja 432 eurot esindaja tasu).

Kostja

esitas

06.01.2020

tagaseljaotsusele

kaja.

Maakohus

käsitles

06.01.2020

menetlusdokumenti tähtaja ennistamise taotlusena ja jättis tähtaja ennistamata. Kostja esitas

30.01.2020 määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 13.03.2020 rahuldas ja saatis kaja

menetlusse võtmise otsustamise tagasi maakohtule.

Maakohus jättis 26.06.2020 määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kohus jättis

kaja menetlemisega seotud menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 169 lg 2

alusel kostja kanda, kuid kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Kohus otsustas määrata

menetluskulud kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist eraldi määrusega.

Maakohtu määrus

2. Maakohus rahuldas 12.10.2020 hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt ja määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus mõistis

kostjalt hageja kasuks menetluskulud 728 eurot (4 tundi ja 40 minutit) ja kohustas kostjat

tasuma menetluskuludelt viivist. Hageja avaldus jäi rahuldamata 312 euro ulatuses (kohus

vähendas tasu 2 tunni osas).

Hageja taotles 06.08.2020 menetluskulude nimekirja alusel 1 040 euro hüvitamist

(866,66667 euro + 20% käibemaks) 6 tunni ja 40 minuti eest tasumääraga 130 eurot +

käibemaks. Hageja menetluskulud olid järgmised:

 24.01.2020 kompromissiprojektiga tutvumine ja täiendus, kliendile hinnangu

koostamine (1 tund 30 minutit);

 30.01.2020 ca 20 lk kaja materjaliga tutvumine, kohtuga suhtlemine (45 minutit);

 03.02.2020 2 lk vastuse kajale/määruskaebusele koostamine (1 tund 30 minutit);

 04.02.2020 2 lk täienduse koostamine (seisukoht määruskaebusele) (1 tund);

 07.02.2020 kliendiga kohtumine seoses kostja kajaga (30 minutit);

 13.03.2020 Määrusega tutvumine ja kliendile selgituste andmine (15 minutit);

 19.05.2020 Kohtumäärusega tutvumine kaja osas ja kliendile selgitamine (15 minutit);

 12.06.2020 Kohtumäärusega tutvumine ja kliendi nõustamine kaja kohta (15 minutit);

 26.06.2020 Kaja puudutava 9 lk kohtumäärusega määrusega ja kliendile selgitused (20

minutit);

 05.08.2020 päring maakohtule kaja jõustumise kohta, vastuse saamine ja kliendile

edastamine (20 minutit).

Hagejal kulus 24.01.2020 kompromissiläbirääkimisteks 1,5 tundi. Kohus leidis, et see kulu oli

põhjendamatu. Nimetatud hetkeks ei olnud hageja kajast teadlik ning kohus ei olnud hagejalt

seisukohta selle osas küsinud. Kohtule esitatud kirjavahetus ja kompromissi projekt kajastasid

üheselt, et läbirääkimisi peeti tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetlusega seonduvalt.

Seega ei puudutanud nimetatud kulud kajamenetlust.

Hagejal kulus 19.05.2020 ja 12.06.2020 kohtumäärustega tutvumiseks ja kliendile

selgitamiseks 2 x 15 min. Kohus leidis, et see kulu oli samuti põhjendamatu. Määrused olid

suunatud kostjale ning neist tulenes kohustusi üksnes temale. Hagejat nimetatud määrused ei

puudutanud ning need ei olnud temale ka adresseeritud.

Kohus kontrollis hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud õigusabitoimingute

põhjendatust ja vajalikkust ning leidis, et ülejäänud toimingud märgitud ulatuses olid

põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Kulude koosseis oli

kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtunud, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega

põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasumäär vastas kohtupraktikas aktsepteeritud määradele.

Määruskaebus

3. Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, millega palus jätta hageja taotlus

menetluskulude väljamõistmiseks täielikult rahuldamata. Alternatiivselt taotles kostja

menetluskulude vähendamist.

Käesolevas asjas kandis kostja tagaseljaotsusega temalt väljamõistetud vastaspoole

menetluskulud juba enne kaja rahuldamata jätmist. Lisaks tagaseljaotsuse alusel kantud

vastaspoole kulutustele oli kaja menetlemisega seotud vastaspoole kulude kostja kanda jätmine

äärmiselt ebaõiglane. Olukorras, kus kaja esitaja ei kasutanud oma õigust kaja rahuldamata

jätmise määrust vaidlustada, tulnuks maakohtul uurimispõhimõtet järgides kohaldada TsMS §

162 lg 4 ning jätta hageja menetluskulud kaja menetlemisel kostjalt välja mõistmata. Kaja

menetlemisega seotud vastaspoole menetluskulude kandmise kohustuse panemine kaja esitajale

ei ole seaduslik. Seadusandja mõtte kohaselt ei saanud olla õige jätta kaja esitaja kanda lisaks

kautsjonile veel vastaspoole kaja menetlemisega seotud menetluskulud, kuivõrd see muudaks

menetlusosaliste õiguste tasakaalu oluliselt kaja esitaja kahjuks.

Juhul, kui apellatsioonikohtu hinnangul maakohtu 26.06.2020 määruse alusel tuli kostjal siiski

kanda hageja menetluskulud, siis puudus seaduslik alus menetluskulude väljamõistmiseks

maakohtu poolt määratud ulatuses. Kaja menetlemine maakohus kulges praktiliselt kaja esitaja

ja kohtuvahelise kirjavahetuse kaudu, mis hagejat ei puudutanud. Samuti ei puudutanud hagejat

määruskaebemenetlus ringkonnakohtus, kui kaja jäeti menetlusse võtmata. Seega võinuks

kohus hageja põhjendatud menetluskuluks lugeda üksnes need kulutused, mis puudutasid

otseselt vajadust esitada oma seisukoht kaja suhtes. Hageja menetluskulud, mis olid seotud

otseselt kajale vastuse koostamisega, võisid moodustada mitte rohkem, kui 2 tundi ja 30 minutit.

Hageja seisukoht ja menetluse edasine käik

4. Hageja vaidles kaebusele vastu.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 2 ja § 659 alusel

osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulusid välja suuremas ulatuses

kui 468 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega vähendab hageja

lepingulise esindaja kulusid 728 eurolt 468 eurole, st 572 eurot. Määruskaebus jääb

rahuldamata selles osas, millega kostja taotles maakohtu otsuse tühistamist täielikult hageja

menetluskulude väljamõistmiseks. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi

resolutsiooni, märgib ringkonnakohtus määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt

TsMS § 654 lg-le 22. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

maakohtu lahendit ei vaidlustanud, millega kohus vähendas hageja esindaja kulusid 312 euro

võrra. Kuna selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, siis on maakohtu määrus TsMS

§ 466 lg 3 järgi vaidlustamata osas jõustunud.

7. Kostja esitas määruskaebuse lisana täitemenetluse lõpetamise otsuse. Vastavalt TsMS § 662

lg-le 3 võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Ringkonnakohus võtab esitatud tõendi asja lahendamise juurde.

8. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtul on

õigus esimese astme kohtu lahend tühistada, kui menetlusnormide rikkumine võis viia või viis

asja ebaõigele otsustamisele esimese astme kohtus.

Kostja väitis, et käesoleval juhul oli ebaõiglane jätta kaja menetluskulud kostja kanda. Kostja

väite näol on sisuliselt tegemist etteheitega menetluskulude jaotusele. Menetluskulude jaotust

sai vaidlustada ainult maakohtu 26.06.2020 määruse peale edasi kaevates vastavalt TsMS § 178

lg-le 1, kuna tegemist oli menetlust lõpetava lahendiga (kaja rahuldamata ja menetluse

taastamata jätmine), milles kohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse. Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidluses menetluskulude jaotust ümber ei vaadata. Menetluskulude

kindlaksmääramise regulatsioon ei anna alust jätta lepingulise esindaja kulud välja mõistmata

kaebuses toodud asjaoludel. Kohus peab hindama lepingulise esindaja kulusid TsMS § 175 lg

1 alusel. Ainult juhul, kui tegemist ei olnud vajaliku ning põhjendatud kuluga (esindaja

toiminguga), siis võis selle toimingu eest jätta tasu välja mõistmata.

Kostja leiab, et maakohus oleks pidanud hageja lepingulise esindaja kulusid vähendama

suuremas ulatuses.

Riigikohus on leidnud, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11 ja 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-43-10, p 19). Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis,

kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus hindas esitatud menetlusdokumente ja

vähendas hageja lepingulise esindaja kulusid 2 tunni ulatuses, sh arvestas maakohus tehtud

toimingute iseloomu ning menetlusdokumentide sisu. Siiski nõustub ringkonnakohus kostjaga,

et maakohus ületas diskretsioonipiire, kui hindas hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks

maakohtus kajamenetluses 728 eurot. Arvestades käesoleva asja vähekeerukust ja hageja

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja teadmisi, mis väljendub mh ka esindaja tunnihinnas,

polnud kaja lahendamisel hageja esindaja toimingud maakohtu poolt mõistetud ulatuses

vajalikud ja põhjendatud.

Lähtudes menetluse käigust ja asja sisust, kaja põhjendustest menetluse taastamiseks, kostja

määruskaebuses toodud põhjendustest ja hageja esitatud menetlusdokumentide sisust, sai

hageja 03.02.2020 ja 04.02.2020 menetlusdokumentide ettevalmistamise ja koostamise ajakulu

kokku olla vajalik ja põhjendatud vaid 2 tundi ja 30 minutit. Selle alla läheb ka suhtlemine

kliendiga ja kohtuga. Ringkonnakohtu 13.03.2020 ja maakohtu 26.06.2020 määrustega

tutvumise ja kliendile selgitamise ajakulu sai olla vajalik ja põhjendatud kokku 30 minutit

arvestades kohtumääruste mahtu ja sisu. Päringu tegemine kohtule kaja jõustumise kohta,

vastuse saamine ja kliendile edastamine ei ole selline toiming, mille kulusid peab vastaspool

hüvitama. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja kulud kajamenetluses

põhjendatud kokku 3 tunni ulatusest, st kokku 468 eurot (3x130 +20% käibemaks). Hageja

avaldus jääb rahuldamata 572 euro osas (1 040 – 468). Seega võrreldes maakohtuga vähendab

ringkonnakohus hageja esindaja kulusid 260 euro võrra (728-468 = 572-312).

9. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178

lg 4) v.a määruskaebuse esitamisest tingitud riigi õigusabi korras määratud esindaja

menetluskulud, mis jäävad riigi kanda (maakohus andis 18.12.2018 kostjale riigi õigusabi

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud).

10. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)