1-17-11012/40 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11012 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Riina Palmi Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Maksim Šiškini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu MAKSIM ŠIŠKIN, isikukood 37908155218, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 12.06.2017 ja lõpp 12.06.2022 Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.11.2020, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta MAKSIM ŠIŠKIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Maksim Šiškinile ja prokurörile.

Asjaolud Viru Vangla esitas 12.10.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Šiškini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 09.04.2018 otsusega tunnistati Maksim Šiškin süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 12.06.2017 karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.06.2017.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (kõrge risk), ei toeta Maksim Šiškini tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokuröri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta Maksim Šiškini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Maksim Šiškini ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Selgitab, et kui ta oli avavanglas, siis pakuti talle tööd xxxx ja nad pakuvad ka praegu sinna tööd, sest ta näitas ennast hea töölisena. xxxx on filiaal xxxx ja ta saab seal tööl käia, sest iga päev käib xxxx buss tööle. Edaspidi ei kavatse ta kuritegevusega tegeleda, on oma elu üle vaadanud. Samuti soovib kõik võlgnevused tasuda ja edasi rahulikku elu elada. Tal on jäänud lõpuni kanda 1,5 aastat, vanglas olles kaotab aega, sest nad on karantiinis. Ta on vanglas kõik programmid läbinud.

Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Maksim Šiškin ära kandnud üle 3 aasta 5 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku temale mõistetud 5 aasta pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Maksim Šiškini puhul on tegemist isikuga, kellel on karistusregistri andmete kohaselt neli kehtivat kriminaalkaristust, millest kolm on mõistetud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest ning ühel korral varguse toimepanemise eest. Kuriteod on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil ning soodustanud on sõltuvusainete tarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle jätkutegevuse, riigikeele A2 taseme õppe ning töötab komplekteerimistšehhis. Samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Eeltoodu viitab sellele, et vähemalt vangistuses range järelevalve all viibides on kinnipeetav võimeline käituma õiguskuulekalt. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel alaline elukoht emale kuuluvas korteris, kus elas ka enne vangistust ning pani toime narkokuriteod. Seega soodustab samasse elukohta elama asumine uue samalaadse kuriteo toimepanemist ega ole määrava tähtsusega uue kuriteo toimepanemisest hoidumisel. Enne vangistust kinnipeetav tööl ei käinud, sissetulekuks oli tal töövõimetuspension ning ema toetus. Kuriteod viitavad otseselt sellele, et isikul on probleeme majandusliku toimetuleku oskusega, mida mõjutasid negatiivselt ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, millele kulus enamus rahast. Tasumata on tal ka suures ulatuses nõudeid, mida ta küll soovib vabanemisel tasuda, kuid mis hakkavad tema niigi kehva majanduslikku toimetulekut veelgi negatiivselt mõjutama. Garanteeritud töökoht ühes igakuise sissetulekuga, mis aitaks vähendada uue varalise kasu saamise eesmärgil kuriteo toimepanemise tõenäosust, puudub. Seega püsib risk, et kinnipeetav jätkab majanduslike raskuste tekkimisel narkokuritegude toimepanemist saamaks raha toimetulekuks ning enda tarbeks narkootikumide soetamiseks.

Isiku suhtlusringkonnas on eelkõige kriminaalkorras karistatud ja sõltuvusprobleemidega isikud, kellega varasemalt tarvitas koos narkootikume. Samuti on kuriteod toime pandud grupis, mis viitab sellele, et ta on teiste poolt mõjutatav kuritegusid toime panema. Kinnipeetav on tunnistanud varasemat alkoholisõltuvust, kuid enda sõnul ei ole ta juba aastaid alkoholi tarvitanud. Vangla materjalidets nähtub, et sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevuses ilmnes, et isik ei ole motiveeritud on sõltuvuskäitumist muutma, kuna end sõltlaseks ei pea. Seega, arvestades isiku sõltuvusainete tarvitamise ajalugu, ei ole motivatsioon edaspidisest tarvitamisest loobumiseks piisavalt tugev, et kohtul tekiks kindlus selles, et isik on oma varasemast kuritegelikult ja sõltuvuskäitumisest vajalikud järeldused teinud ning suudab edaspidi elada õiguskuulekalt.

Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Maksim Šiškini vabastamine ei ole põhjendatud. Eelkõige isiku varasemast kuritegelikust käitumisest, kuritegude toimepanemise asjaoludest ja vabanemisjärgsetest elutingimustest tulenev prognoos annab kohtule küllaldase aluse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav omab mõningast motivatsiooni oma käitumist muuta, ta avaldas kohtuistungil, et soovib edasi elada nö rahulikku elu, kuid kindlad eesmärgid ja võimalused nende saavutamiseks puuduvad. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Maksim Šiškini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristel Vedro Kohtunik

07.12.2020 kohtumäärus 1-17-11012 jõustus 28.01.2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Rosar referent