2-20-5030/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-5030

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

1159 eurot 20 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. juuli 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa

Vastustaja

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C.C. (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maia Ploom

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 9. juuli 2020 otsus muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus B.B. kanda.

3. Välja mõista B.B.lt A.A. kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 240 eurot.

4. Jätta

tsiviilasja

materjalide

juurde

võtmata

B.B.

poolt

apellatsioonkaebusele lisatud uued tõendid (kiri testamendi kohta, testament, kinnitus

pärandvara väärtuse kohta) ja 19. oktoobri 2020 seisukohtadega esitatud teade pärandvara

võõrandamise kohta.

5. Võtta tsiviilasja materjalide juurde B.B. poolt 6. novembril 2020 esitatud tõendid: Eesti

Töötukassa 17. aprilli 2017 otsus X; pilt kostja silmast; Ühendkuningriigi Valitsuse otsus

toetuste kohta; pangakonto väljavõte 11. oktoobri 2020 seisuga; üürleping; pangakonto

väljavõte üürimakse tasumise kohta ning A.A. poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud

uued tõendid: määruskaebus tsiviilasjas nr 2-19-17077 ja kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-

17068.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja, laps) esitas 2. aprillil 2020 hagi B.B. (kostja, isa) vastu elatise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sündis C.C.l (ema) ja kostjal X. Lapse vanemad asusid eraldi elama alates

1. novembrist 2019 ja laps elab koos emaga. Lapse isa pole ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja

palus

välja

mõista

elatise

tagasiulatuvalt

perioodi

1. november 2019 kuni 31. märtsi 2020 eest ühekordse summana 1416 eurot ja alates

1. märtsist 2020 igakuiselt summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatavast kuupalga alammäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni.

2. Kostja vastuväite kohaselt on ta võimeline tasuma elatist igakuuliselt 28 eurot 10 senti. Kostja

selgitas, et ta on osalise töövõimega ning tema tervislik seisund on ajas halvenenud. Kostjal on

tuvastatud X.

Lisaks tehti kostjale 27. mail 2019 Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikus X operatsioon.

Operatsioon nurjus ning kostja paremas silmas säilis üksnes X. Viimastel kuudel on X-ist tingitud

väsimus mõjutanud nägemist kostja mõlemas silmas. Kostjale makstava töövõimetoetuse suurus

ühes kuus on 239 eurot 93 senti.

3. Hageja loobus 18. juuni 2020 istungil tagasiulatuvast elatise nõudest ja palus mõista välja elatise

alates 1. aprillist 2020 summas 165 eurot kuus. Kostjal on võimalik selles summas elatist maksta,

kuna asub elama X, kus on suuremad puudetoetused, samuti sai kostja ühisvara jagamise

kokkuleppe alusel X eurot.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 9. juuli 2020 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

elatise 165 eurot kuus alates 1. aprillist 2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni X. Maakohus

märkis, et elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda

ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 470 eurot.

Hageja nõudeks on välja mõista elatis alates 1. aprillist 2020 igakuiselt summas 165 eurot, mis on

alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kohtule on esitatud 28. aprilli 2020 Eesti Töötukassa

tõend, mille kohaselt on kostjal Eesti Töötukassa 17. aprilli 2017 otsusega nr X tuvastatud osaline

töövõime, töövõime vähenemise periood 7. märts 2017 – 6. märts 2022 (tl 46). Nimetatud Eesti

Töötukassa otsuse alusel makstakse kostjale igakuiselt toetust, viimati aprillis 2020 summas X

eurot X senti (tl 47). Rohkem tõendeid kostja oma tervisliku ega majandusliku seisundi kohta

esitanud ei ole. Kostja avaldas kohtule, et hindab oma töövõimeks 20%.

Pooled on kohtule avaldanud, et Tartu Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-19-17068, milles

pooled sõlmisid abikaasade ühisvara jagamiseks kompromissi. Poolte kokkuleppe kohaselt tasub

lapse ema kostjale kompensatsiooni 29 400 eurot (tl 43-45). Kohtuistungil lapse ema kinnitas, et

ta on kostjale tasunud X eurot. Nimetatud asjaolu ei ole kostja vaidlustanud. Kostja on avaldanud,

et ta plaanib elama asuda X ning kohtuistungil kostja esindaja kinnitas, et kostja on juba jäädavalt

asunud elama X.

Elatise summa määramisel tuleb kohtul arvestada kohustatud isiku varalist seisundit. Kohus

nõustus, et esinevad alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus oli seisukohal, et

kostja on võimeline maksma igakuiselt hagejale elatist 165 eurot. Kostja on saanud ühisvara

jagamisel kompensatsiooni X eurot. Kostjal on oma alaealise lapse suhtes ülalpidamiskohustus,

ning lähtuvalt tema varalisest seisundist tuleb kostjal tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid

kasutada enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja poolt esitatud seisukoht, et tema

töövõime on 20% ja ta on võimeline tasuma oma varalist olukorda arvestades igakuiselt hagejale

elatist summas 28 eurot 10 senti on subjektiivselt hinnanguline ning vastavaid tõendeid seisukoha

kinnitamiseks ei ole esitatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi kumbki

pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisti.

Maakohus selgitas, et elatise kandmine kolmanda isiku (lapse ema) kontole kohtuotsuse alusel ei

ole põhjendatud, kuna tegemist on otsuse täitmise küsimusega. Hageja esindajal on võimalus

makse saaja andmed esitada konkreetselt kostjale või kohtutäiturile.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja

tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt välja elatis alates 1. aprillist 2020

summas 36 eurot 20 senti. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega uued tõendid (kirja testamendi edastamise kohta,

testamendi ja kinnituse pärandvara väärtuse kohta).

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostja töövõimet määratletud protsendina ning seega puudus

kostjal võimalus esitada kohtule konkreetne tõend, mis kinnitaks tema töövõime kaotuse ulatust.

Kostjal oli võimalik hinnata enda töövõime kaotuse ulatust hinnanguliselt. Käesoleval juhul ei

nähtu vaidlustatud kohtuotsusest, et kohus oleks kostja osalist töövõimet arvesse võtnud.

Maakohus on jätnud hindamata ja arvestama kostja tervisliku seisundi.

Hageja esitas 13. aprillil 2020 seisukohas väited, mille kohaselt on hageja hinnangul kostja

töövõime 40%. Lähtudes hageja seisukohtadest puudus kostjal seega vajadus täiendavalt tõendada,

et tema töövõimetuse protsent ei ole suurem kui 40%.

Maakohus on jätnud arvestamata, et ühisvara jagamisel kompensatsioonina saadud X eurot oli

kompensatsioon elukoha kaotuse eest. Ühisvara jagamisest saadud kompensatsioon on vajalik

kostja enda elatusmiinimumi tagamiseks.

Maakohus ei ole otsuses arvestanud vanemate erinevat sissetulekut ning arvestamata on tegelikud

hageja seadusliku esindaja varalist seisu kajastavad andmed. Kostjale on saanud

pärimismenetluses oleva esindaja kaudu 1. juulil 2020 teatavaks asjaolud, mille kohaselt on hageja

seaduslik esindaja varaliselt tunduvalt paremini kindlustatud kui kostja (lisa 1). Lapse ema on

varjanud, et hageja seaduslik esindaja saab osa kostja ema pärandusest. Arvestades pärandvara

hinnangulist suurust on hageja seaduslikule esindajale ette nähtud pärandvara hinnanguliselt

100 000 eurot ja selle võrra on hageja seadusliku esindaja varaline olukord parem tegelikust

menetluses avaldatud andmetest (lisa 3).

Lisaks tuli kohtul arvestada asjaoluga, et hageja seaduslikule esindajale laekub hageja eest

60 eurot lapsetoetust ning leibkonna suuruse tõttu lisaks 300 eurot lasterikka pere toetust (v.a mai

ja juuni 2020).

Kostja on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetav igakuine ülalpidamise kohustuse

suurus ei saa hageja maksimaalsest töövõimest lähtudes olla suurem kui (341-160)/2x40% =

36 eurot 20 senti.

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Hageja lisas

apellatsioonkaebuse vastuse juurde järgmised tõendid: määruskaebuse tsiviilasjas nr 2-19-17077

ja kompromissi tsiviilasjas nr 2-19-17068.

Hageja seisukoha kohasel oli kostjale testamendi sisu teada enne 8. maid. Pärimisdokumendid olid

kostjal maakohtu menetluse ajal olemas. Pärandiks saadud maja müük võtab aasta või kaks aega.

Alles peale müüki saavad pärijad oma protsentidena määratud pärandiosa kätte.

7. Ringkonnakohus palus 29. oktoobri 2020 määrusega vastata kostjal järgmistele küsimustele:

milliste asjas olevate tõenditega on tõendatud kostja tervislik seisund ning kui suures summas on

kostja sissetulekud (sh toetused riigi poolt, osalise tööajaga töötamine jms).

8. Kostja esitas 6. novembril 2020 ringkonnakohtule seisukoha, mille kohaselt ei ole kostja

pidanud tõendama oma haiguste olemasolu, kuna hageja on vaielnud vastu üksnes kostja töövõime

ulatuse protsendile. Kostja esitas koos seisukohaga täiendavad tõendid oma töövõime ulatuse

kirjeldamiseks: Eesti Töötukassa 17. aprilli 2017. a otsuse X; pildi kostja silmast;

Ühendkuningriigi valitsuse otsuse toetuste kohta; pangakonto väljavõtte 11. oktoobri 2020

seisuga; üürlepingu; pangakonto väljavõtte üürimakse tasumise kohta. Kostja märgib, et tänaseks

on ta jäänud X. Kostja saab käesoleval hetkel riigilt toetust X naela ehk X eurot X senti, mis on

nähtud ette eluasemekulude kandmiseks (X naela), lapse ülalpidamiseks (X naela) ja

standardseteks elamiskuludeks X naela). Toetus ei ole piisav igakuiste kulutuste katmiseks. Kostja

igakuine üürisumma on 995 naela, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Kostja märgib, et

täisealise poja ülalpidamiseks ei piisa 281,25 naelast. Ema pojale vabatahtlikult ülalpidamist ei

anna.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu

põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma

otsuses korrata.

10. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha hageja ja kostja poolt apellatsioonimenetluses

esitatud uute tõendite osas.

Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega 7. augustil 2020 järgmised uued tõendid: kirja

testamendi edastamise kohta, testamendi, kinnituse pärandvara väärtuse kohta.

Hageja esitas koos apellatsioonkaebuse vastusega 21. augustil 2020 järgmised tõendid:

määruskaebuse tsiviilasjas nr 2-19-17077 ja kompromissi tsiviilasjas nr 2-19-17068.

Kostja esitas 19. oktoobri 2020 seisukohtadega teate pärandvara võõrandamise kohta. Kostja esitas

6. novembril 2020 järgmised uued tõendid: Eesti Töötukassa 17. aprilli 2017 otsuse X; pilt kostja

silmast; Ühendkuningriigi Valitsuse otsus toetuste kohta; pangakonto väljavõte 11. oktoobri 2020

seisuga; üürleping; pangakonto väljavõte üürimakse tasumise kohta.

10.1. TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata maakohtu otsuses

hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning asjaolu või

tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel asja juurde võtmata kostja poolt

apellatsioonkaebusele lisatud tõendid (kiri testamendi kohta, testament, kinnitus pärandvara

väärtuse kohta) ja 17. oktoobri 2020 seisukohtadele lisatud teate pärandvara võõrandamise kohta.

Kostja poolt esitatud tõendid ei ole ka asjakohased TsMS § 238 lg 1 mõttes. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole kostja poolt esitatud tõendid päranduse ja pärandvara väärtuse kohta praeguses

vaidluses asjakohased tõendid ega oma asja lahendamisel sisulist tõenduslikku tähendust.

Ringkonnakohus ei saa kostjalt elatise väljamõistmisel arvestada sellega, et hageja ema saab

tõenäoliselt tulevikus pärandi. Pärimismenetlus on pooleli ning käesoleval ajal pole teada, kas ja

kui suure pärandi hageja ema reaalselt saab. Hageja ema majandusliku seisu hinnanguline

paranemine ei ole antud juhul aluseks elatise vähendamisele.

10.2. Ringkonnakohus võtab tsiviilasja materjalide juurde kostja poolt 6. novembril 2020 esitatud

tõendid (Eesti Töötukassa 17. aprilli 2017 otsuse X; pildi kostja silmast; Ühendkuningriigi

valitsuse otsuse toetuste kohta; pangakonto väljavõte 11. oktoobri 2020 seisuga; üürlepingu;

pangakonto väljavõte üürimakse tasumise kohta). TsMS § 238 lg 1 ja § 652 lg 3 p 2 alusel on

kostja 6. novembril 2020 esitatud uute tõendite asja materjalide juurde võtmine põhjendatud.

Samuti võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde hageja poolt apellatsioonkaebuse vastusele

lisatud tõendid (määruskaebus tsiviilasjas nr 2-19-17077 ja kompromiss tsiviilasjas

nr 2-19-17068).

11. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 165 eurot alates 1. aprillist 2020

kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja leiab, et arvestades tema tervislikku seisundit ja

töövõime kaotust, on ta võimeline tasuma hagejale elatist 36 eurot 20 senti.

11.1. PKS §-de 96 ja 97 järgi on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Üldjuhul ei

või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Erandina saab alla seaduses sätestatud

alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval

põhjusel. PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1

sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (vt nt Riigikohtu

25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 14).

Maakohus tuvastas, et tsiviilasja materjalides on Eesti Töötukassa tõend, mille kohaselt on kostjal

tuvastatud osaline töövõime kuni 6. märtsini 2022 (otsuses on välja toomata töövõime kaotuse

protsent). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et asjaolu, et kostja ise arvab,

et tema töövõime on 20%, on subjektiivselt hinnanguline. Kui kohustatud vanem taotleb

PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, peab ta TsMS § 230 lg 1 järgi

tooma esile ka seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tõendama.

11.2. Kostja heidab maakohtule ette, et kohus on jätnud elatise väljamõistmisel arvestamata tema

tervisliku seisundiga.

Kostja on välja toonud, et tal on tuvastatud X. Kostja esitas 6. novembril 2020 ringkonnakohtule

seisukoha, mille kohaselt on ta jäänud X. Kostja on lisanud seisukohale ka pildi oma paremast

silmast. Samuti on kostja esitanud Eesti Töötukassa 17. aprilli 2017 otsuse nr X, mille kohaselt

esineb kostjal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud X. Kostjal

esineb kerge X, mis on põhjustatud X. Kostjal on X ning nägemislanguse tõttu piiratud kirjutatud

sõnumite vastuvõtmine, saatmine, arvuti ja telefoni kasutamine. Piirangud esinevad igapäevaselt.

Otsuses on märgitud, et tema töövõime on 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv.

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja tõendanud, et tema terviseprobleemid on rasked ning

mõjutavad tema võimet teha tööd.

11.3. Riigikohtu praktika kohaselt on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (Riigikohtu 13. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-

16-2343, p 13; 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 18; 9. juuni 2017 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.3). Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt

kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle

tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu 13. veebruari 2018

otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13; 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 10;

24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

Eelpool toodud Riigikohtu praktikast tuleneb, et vanem peab tegema kõik endast oleneva, et

hankida piisav sissetulek lapse ülalpidamiseks. Ringkonnakohtu arvates on kostja tõendanud, et

tema osaline töövõime ja tervislikud probleemid mõjutavad olulisel määral sissetuleku teenimise

võimalust, kuid samas need ei välista täielikult kostjal võimaluse saada sissetulekut. Asjaolu, et

kostja on pidanud end võimeliseks töötama talle sobival töökohal, nähtub tema poolt 30. juunil

2020 tsiviilasjas nr 2-19-17077 esitatud määruskaebuse p-s 3.5.4, millest nähtuvalt „/…/otsib laste

isa endale kindlasti töökoha/…/“

Kostja on ringkonnakohtule esitanud Ühendkuningriigi Valitsuse otsuse laekuvate toetuste kohta

(2020 augusti osas), millest tuleneb, et kostja saab riigilt toetust summas X naela ehk X eurot X

senti. Esitatud tõendi kohaselt on kostjale määratud hüvitis suuruses X naela, kuid pärast tehtud

mahaarvamisi on kostja hüvitise suuruseks X naela. Kostja märgib seisukohtades, et nimetatud

summa on nähtud ette eluasemekulude kandmiseks (X naela), lapse ülalpidamiseks (X naela) ja

standardseteks elamiskuludeks (X eurot).

Kostja on tõendanud, et ta maksab igakuiselt üüri 995 naela. D.D. ülalpidamiseks maksab riik

281,25 naela. Kui arvestada kostja igakuisest toetusest maha üür ja lapse ülalpidamiseks määratud

hüvitis, ei jää kostjale muude kulude katmiseks rahalisi vahendeid (X-X-X = X naela ehk ca X

eurot X senti). Kostja on märkinud, et tal on sääste umbes X naela (ca X eurot X senti).

Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja tervislikku seisundit, samuti seda, et tema enda väitel

on tal abieluvara jagamise tõttu piisavalt vahendeid, et tagada enda, vanema poja ja E.E. vajaduste

rahuldamine Inglismaal 6-9 kuuks (vt 30. juuni 2020 määruskaebus tsiviilasjas nr 2-19-17077 p

3.5.4), on maakohus õigustatult hagejale välja mõistnud elatise 165 eurot kuus. Kostjal on

kohustus pidada ülal oma alaealist last sellises ulatuses, nagu tema varaline seis ja tervislik seisund

seda võimaldavad.

12. Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud väite, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka

lapse emale laekuva lapsetoetusega.

Mõjuvaks põhjuseks, mis lubab PKS § 102 lg 2 järgi miinimumelatisest väiksema elatise välja

mõista, võib mh olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega

lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt

kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve. Peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust

vähendada elatist alla miinimummäära, st riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks

põhjuseks koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on

tõendanud,

et

laste

vajadused

on

miinimummäärast

väiksemad)

(vt

Riigikohtu

9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2).

Praegusel juhul on maakohus vähendanud PKS § 102 lg 2 alusel väljamõistetavat elatist.

Ringkonnakohus leiab, et kuna väljamõistetavat elatist on vähendatud võrreldes seaduses

sätestatuga, siis ei ole põhjendatud vähendatud elatisest veel riikliku lapsetoetuse

mahaarvestamine pooles ulatuses. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et hageja loobus

18. juuni 2020 kohtuistungil tagasiulatuvast elatise nõudest ning vähendas istungil toimunud

arutelu tulemusel oma nõuet juba 127 euro võrra (292-165).

13. Kostja väide, et elatise vähendamiseks annab aluse ka see, et kostja juures elab tema ja hageja

ema ühine laps D.D., kes on tema ülalpidamisel, ei ole põhjendatud. Kohtute infosüsteemi kohaselt

on D.D. esitanud ema vastu hagi täisealisele õppivale lapsele elatise saamiseks summas 505 eurot

80 senti kuus (tsiviilasi nr 2-20-16653). Menetlus on käesoleval ajal pooleli. Samuti on tuvastatud,

et kostja saab riigilt lapse ülalpidamiseks toetust 281,25 naela, mida ringkonnakohus ei arvestanud

praegusel juhul kostja sissetuleku hulka, mida kostja saab kasutada hageja ülalpidamiseks.

Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et hageja ema ülalpidamisel on veel nende (s.o hageja ema ja isa)

ühine laps E.E..

14. Kostja on vaidlustanud maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse, mille

kohaselt jättis maakohus menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude

jaotust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja õigusabikulud summas

470 eurot on mõistlikud ja põhjendatud. Hageja esindaja tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta)

on põhjendatud, ajakulu 3 tundi ja 55 minutit vastab tehtud töö mahule ning pole ülemäärane.

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja esitas 11. septembril 2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

hageja esindaja õigusabikulud ringkonnakohtus kokku 420 eurot (s.o 3 tundi 30 minutit).

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebusega tutvumisele ja konsultatsioonile kliendiga ning

vastuse koostamisele kulunud aega tuleb hinnata koos, sest tehtud toimingute väljundiks on vastus

apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ja mõistlik on määrata kindlaks

hageja esindaja õigusabikulud vastuse koostamise eest summas 240 eurot, st 2 tunni ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson