2-20-116966/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-20-116966

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Jätta K V ja K V hagi J V vastu elatise nõudes läbivaatamata.

2. Jätta kõik menetluskulud võrdsetes osades K V ja K V kanda, s.o 50% ulatuses K V kanda ja 50% ulatuses K V kanda.

3. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Hageja võib taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud Kohtuasja number 2-20-116966 Määruse tegemise aeg ja koht

04. detsember 2020, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi K V ja K V hagi J V vastu elatise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Kohtuistungi toimumise aeg

25. november 2020 Menetlusosalised ja esindajad Hageja I: K V (ik XXX) Hageja II: K V (ik XXX) Hagejate esindaja: L V (seaduslik esindaja)

Kostja: J V (ik XXX)

2-20-116966

2(3) taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on K V ja K V hagi J V vastu elatise nõudes. Viru Maakohus korraldas kohtuistungi 25. novembril 2020. Hagejate esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja esitas taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Kohus rahuldas kohtuistungil kostja taotluse.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi tuleb läbi vaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Lähtuvalt TsMS § 409 p 1 p 1, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus jätab kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.

Kohus tuvastas, et hagejate esindaja Viru Maakohtu 25. novembril 2020 kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on hagejate esindajale isiklikult kätte toimetatud allkirja vastu 04. novembril 2020. Hagejate esindaja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks. Hagejate esindajat on kohtukutses hoiatatud mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest, s.o et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmu kohtuistungile. Hagejate esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja taotles kohtuistungil hagi läbi vaatamata jätmist.

Kohus TsMS § 412 lg 1 sätestatud hagi läbivaatamata jätmist keelavaid asjaolusid ei tuvastanud. Hagejad ei ole avaldanud, et on nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega nende osavõtuta. Kohtuistungile ilmumata jäänud hagejate esindajat kutsuti istungile õigel ajal, kutses on selgitatud istungilt puudumise tagajärgi, muid istungile kutsumise nõudeid eiratud ei ole, kohtukutse on hagejatele kätte antud isiklikult ja küllaldase ajavaruga. Hagejad ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks ega soovinud asja läbivaatamist ilma hagejate osavõtuta. Kostja hagi omaks ei võta.

Kohus leiab, et hagejate kohtuistungilt puudumise tõttu tuleb hagi jätta läbivaatamata.

Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulud

Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ning kooskõlas TsMS § 173 lg 1, TsMS § 168 lg 2 ja TsMS § 165 lg 1 tuleb menetluskulud jätta võrdsetes osades hagejate kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ning arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus hagejate kanda ning kostja avaldas kohtule, et tal menetluskulud puuduvad ja ta ei soovi

2-20-116966

3(3) menetluskulude hüvitamist, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik