2-19-103361/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

3. detsember 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-103361

Tsiviilasi

Bombus OÜ hagi MARKS ESTONIA OÜ vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 3. aprilli 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

MARKS ESTONIA OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2280,5 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Bombus OÜ (registrikood 12635554),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

Kostja (apellant) MARKS ESTONIA OÜ (registrikood

12423602), lepinguline esindaja Erki Casar

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 12. novembril 2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 3. aprilli 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt maakohtu põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud MARKS ESTONIA OÜ kanda. Mõista MARKS ESTONIA

OÜ-lt Bombus OÜ kasuks välja menetluskulude katteks hüvitis 611 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

2 (8)

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Bombus OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 2. veebruaril 2019 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse MARKS ESTONIA OÜ (kostja) vastu 2070,8 euro väljamõistmiseks. Seoses kostja

vastuväitega lõpetati 20. märtsi 2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetlus. Hageja nõue anti

üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 23. aprillil 2019 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt

enda kasuks välja mõista põhivõla 2036,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 80,66 eurot

ning edasiulatuva viivise seaduses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

2.1. Hageja väitel tegi ta kostja tellimusel 2018. a talvest kuni sügiseni Kloogaranna külas

Liivaranna tee 3 asuvas eramus vee-, kanalisatsiooni-, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide

ehitustöid. Hageja esitas kostjale arveid vastavalt tööde etappide lõpetamisele. Hageja esitas

kostjale viimase arve nr 415PR 18. oktoobril 2018. Kostja jättis selle tasumata. Kostja ei ole

esitanud tehtud tööde ega arve kohta pretensioone ega vastuväiteid.

2.2. Hageja esitas kostjale 28. detsembril 2018 meeldetuletuse tasumata arve kohta. Kostja tõi

välja otsitud ettekäänded, miks ta ei ole arvet tasunud. Kostja esitas töö vastuvõtmisele ja arve

tasumisele lisatingimusi, mida pooled ei olnud kokku leppinud. Hageja on töövõtulepingu

alusel töö teinud ja kostjale üle andnud. Kostja ei ole hagejat puudustest mõistliku aja jooksul

teavitanud. Järelikult puudub kostjal alus tugineda puudustele.

2.3. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et

pooltel oli kokkulepe tööde tegemiseks, hageja on tööd teinud ja kostjale üle andnud ning tööd

on vähemalt keskmise kvaliteediga. Arve esitamine ei tõenda tööde tegemist ega kokkuleppe

olemasolu. Hageja on esitanud poolte e-kirjavahetuse, kus kostja on palunud selgitada

42 töötunni sisu. Varem esitatud arvete järgi oli töötunni maksumus 20 eurot. Lisaks on hageja

saanud varem tasu 146 töötunni eest, kuid hageja ei ole selgitanud, kuidas arvetel märgitud

töötunnid on saadud. Järelikult on kostja tasunud hagejale alusetult 2920 eurot.

3.1. Kostja esitas tingimusliku tasaarvestuse avalduse. Kui hageja tasunõue kuulub

rahuldamisele, palus kostja hageja nõude tasaarvestada kostja nõudega. Kostjal on hageja vastu

nõue 6671,2 eurot, s.o alusetult tasutud 2920 eurot, teostusdokumentatsiooni taastamise kulu

1200 eurot, alusetult tasutud reoveepumba kulu 260 eurot, kasti kaane soetamise kulu 55 eurot,

ebaõige duši paigaldamisega tekitatud kahju ligikaudu 1500 eurot ning alusetult saadud

736,20 eurot.

3.2. Hageja ei ole esitanud kaetud tööde akte, teostusjooniseid ega paigaldatud seadmete

kasutusjuhendeid. Ilma dokumentatsiooni esitamata ei ole kostjal võimalik välja selgitada, kas

töö vastab lepingutingimustele. Lisaks on dokumentatsioon eeltingimuseks, et saada

kasutusluba. Dokumentatsioon tagab ka paigaldatud seadmete parandamise. Lisaks ei ole

esitatud ventilatsiooniseadme kasutusjuhist ega garantiitingimusi. Hageja on hinnapakkumises

märkinud, et garantii kehtib kaks aastat, kuid kostja ei tea garantiitingimusi. Kostja küsis tehtud

tööde dokumenteerimise kohta hinnapakkumise, mille kohaselt läheb dokumentatsioon

maksma 1200 eurot.

3.3. Hageja paigaldatud reoveepump läks katki, kuid hageja leidis, et tema selle eest ei vastuta.

Kostja pidi ostma uue veepumba ja selle ise paigaldama. Kostja tasus hagejale reoveepumba ja

3 (8)

selle paigaldamise eest 260 eurot (arve 371PR). Järelikult on kostjal hageja vastu nõue

260 eurot (võlaõigusseaduse (VÕS) § 646 lg 5).

3.4. Paigaldatud seadmel Solofit puudus kasti kaas, mille maksumus on 55 eurot. Kostja on

tasunud nõuetekohase seadme eest. Järelikult on kostjal õigus nõuda hagejalt 55 euro

hüvitamist.

3.5. Hageja paigaldas valesti dušitarvikud ega kõrvaldanud puudusi. Hageja ei järginud

dušitarvikute paigaldamisel joonist. Puuduse kõrvaldamine võib tõenäoliselt maksta kuni

1500 eurot.

3.6. Samuti on hageja jätnud arve 361PR esitamisel arvestamata, et kostja oli varasemalt

tasunud selle eest ettemaksu. Järelikult on kostja tasunud hagejale alusetult 736,20 eurot.

3.7. Kostja täpsustas 20. jaanuari 2020 vastuses, et tal on hageja vastu nõue 6791,20 eurot, s.o

puudulikust

dokumentatsioonist

tulenev

kahjunõue

1470 eurot,

kolme

dušisegisti

paigaldamisest tulenev kahjunõue 1610 eurot, alusetult enam makstud 736,2 euro tagastamise

nõue, alusetult tasutud töötundide nõue 2920 eurot ja kasti kaane soetamise kulu 55 eurot.

Kostja palus esimeses järjekorras tasaarvestada hageja nõude arvel 415PR märgitud materjali

osas summas 773,41 eurot (lisandub käibemaks), teises järjekorras tasaarvestada hageja nõude

arvel 415PR märgitud töötundide osas summas 924 eurot (lisandub käibemaks) ja kolmandas

järjekorras tasaarvestada hageja viivise nõude.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas 3. aprilli 2020. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 2036,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 80,66 eurot ja edasiulatuva viivise

alates 24. aprillist 2019 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1

alusel kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1784 eurot, millest 1534 eurot on

hageja õigusabikulud ja 250 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude summalt 1734 eurolt alates lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4.1. Maakohtu hinnangul ei vaidle pooled selle üle, et hageja tegi Kloogaranna külas

Liivaranna tee 3 asuvas eramus 2018. a talvest kuni sügiseni erinevaid töid, sh vee-,

kanalisatsiooni-, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ehitustöid. Hageja esitas 18. oktoobril 2018

kostjale lisatööde eest arve 415PR, mida kostja ei tasunud.

4.2. Hageja on tõendanud kostjaga arvel 415PR märgitud tööde tegemiseks kokkuleppe

sõlmimist ja tööde üleandmist. Maakohus leidis, et QQ seletus on kirjalik tõend, mis tõendab,

et pooltel oli 2018. aastal kokkulepe torustiku isoleerimistööde ja ventilatsioonisüsteemi sisse-

ja väljaviikude tegemiseks ning töödega seotud materjalide tarnimiseks. Lisaks tõendab QQ

kirjalik seletus, et kostja seaduslik esindaja vaatas tööd üle 18. oktoobril 2018. Asja

materjalidest ei nähtu, et kostja oleks viidanud 18. oktoobril 2018 või mõistlikul ajal pärast seda

mistahes kõrvaldamist vajanud puudustele. Kuigi hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli

kokkulepe, et kostja oli kohustatud puudustest teatama arvel märgitud kolme päeva jooksul,

pidi kostja teavitama puudustest mõistliku aja jooksul. Arvestades, et, tööde tegemiseks kulus

2,5 päeva ning kostja vaatas tööd kohe üle, oli mõistlik aeg puudustest teavitamiseks kuni

14 päeva alates tööde ülevaatamist.

4.3. Arvel 415PR märgitud töödes esinevatele puudustele ei ole kostja tuginenud.

4.4. Kostja viited väidetavatele puudustele on esitatud hilinenult. Kostja sõlmis lepingu

majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu oleks ta pidanud piisavalt täpselt selgitama, millised

puudused töödes esinesid ja milliste puuduste kõrvaldamist ta hagejalt nõudis. Kostja on

üldsõnaliselt viidanud dokumentatsiooni esitamise vajadusele, kuid ei ole välja toonud,

4 (8)

milliseid dokumente ta soovib ja kuidas on need seotud arve 415PR alusel tehtud töödega. Arvel

415PR kajastatud tööde tegemiseks ei olnud vaja ehitusluba. Järelikult ei olnud hagejal vaja

järgida tööde tegemisel ehitusseadustikust tulenevaid dokumenteerimise nõudeid. Kostja

väidetest ja tõenditest võib järeldada, et kostja etteheited dokumentatsiooni esitamata jätmisele

ei olnud seotud arve 415PR alusel tehtud töödega, vaid varasemate hageja tehtud töödega.

Poolte 2019. a veebruari e-kirjavahetusest nähtub, et kostja ei viidanud ühelegi sisulisele

puudusele, mis takistanuks tal arve 415PR alusel tehtud tööde vastuvõtmist. Kostja keeldumine

tööde vastuvõtmisest viitega üksnes sellele, et ta soovis saada töötundide arvestust päevade

lõikes, on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest.

Järelikult tuleb lugeda tööd kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Kostja ei ole

põhjendanud ega tõendanud ühegi õiguskaitsevahendi kasutamist, mis võimaldaks tal tööde

eest tasumisest lõplikult keelduda. Kostja väide, et varasemate tööde puhul oli hageja töötajate

tunnitasu kahe euro võrra väiksem, on asjakohatu. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et

vaidlusaluse töö puhul lepiti kokku samas tunnitasus, mis varasemalt.

4.5. Kostja tasaarvestuse vastuväide on põhistamata ja tõendamata. Kostjal puudub alus

tasaarvestada hageja tasunõuet dokumentatsiooni puudulikkusest tuleneva kahjunõudega

summas 1470 eurot. Kostjal puudub õigus nõuda hagejalt kahjuna 1200 eurot, sest

RIR Ehituse OÜ

1. märtsi 2019

hinnapakkumisest

ei

nähtu,

et

tegemist

oleks

dokumentatsioonis esinevate puuduste kõrvaldamiseks vajalike kuludega. Hageja esitas

kostjale dokumentatsiooni. Sama dokumentatsiooni esitas Andrus Pähkel hindamiseks

asjatundjale. Tellijana oli tal kohustus hinnata dokumentatsiooni vastavust nõuetele mõistliku

aja jooksul pärast selle üleandmist. Lisaks saab tellija nõuda töövõtjalt puuduste

kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamist alles siis, kui ta on nõudnud töövõtjalt puuduste

kõrvaldamist ning töövõtja ei ole mõistliku aja jooksul ise puudusi kõrvaldanud. Kostja ega

A. Pähkel ei ole esitanud hagejale nõuet kõrvaldada dokumentatsioonis esinevad puudused,

mistõttu ei saa puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamise nõudele kohtumenetluses

tugineda. Lisaks ei ole kostja tõendanud puuduste kõrvaldamiseks vajalikku kulu. Kostja ei ole

ka tõendanud, et pooled sõlmisid dokumenteerimist vajavate tööde tegemiseks kokkuleppe.

Asjas kogutud tõenditest, sh CC hindamisaktist nähtub, et kokkulepped dokumenteerimist

vajavate tööde tegemiseks on sõlminud hageja ja BB. Kõigis hageja esitatud hinnapakkumistes

oli tellijaks märgitud BB. Ainuüksi asjaolust, et BB on kostja seaduslik esindaja, ei tulene

kostjale õigust ennast samastada füüsilise isikuga ja esitada füüsilisele isikule kuuluvaid

nõudeid.

4.6. Kostja ei ole tõendanud, et tal on hageja vastu kolme dušisegisti paigaldamisest tulenev

kahjunõue 1610 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid kokkuleppe segistite

paigaldamiseks ega ka asjaolu, et hageja rikkus mistahes paigaldamisnõudeid. Kostja on

20. jaanuari 2020 menetlusdokumendis vastuoluliselt väitnud, et segistid tarnis hageja, kuid

ühe segisti paigaldas kostja seaduslik esindaja. Teised kaks segistit jäid paigaldamata. Järelikult

võttis kostja omaks, et ta paigaldas segistid ise.

4.7. Kostja ei ole tõendanud, et tal on hageja vastu nõue alusetult enam makstud 736,2 euro

tagastamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks eelisoleeritud toru eest teinud makse

kahekordselt. Ainuüksi kostja 6. detsembri 2018 e-kiri ei tõenda kahekordset tasumist.

4.8. Kostja ei ole tõendanud, et tal on hageja vastu alusetult tasutud töötundide eest nõue

2920 eurot. Arve 379PR järgi oli hageja töötundide tasu 1960 eurot. Kostja ei ole tõendanud,

et ta on selle arve tasunud. Arve 400PR järgi oli hageja töötundide tasu 960 eurot. Kostja esitas

maksekorralduse arve tasumise kohta. Mõistlik tellija ei oleks arvet täies ulatuses tasunud, kui

lisatöid ei tehtud. Kui lisatööd jäid täielikult või osaliselt tegemata, oleks kostja pidanud sellest

hagejat teavitama mõistliku aja jooksul. Kostja hagejat sellest ei teavitanud. Järelikult tuleb

lugeda kostja tööd vastu võtnuks. Kostja ei ole tõendanud, et arvel märgitud ulatuses töid ei

tehtud. Järelikult on kostja nõue hageja vastu 2920 euro tagastamiseks tõendamata.

5 (8)

4.9. Kostja nõue ei ole tõendatud ka Sololifti kasti kaane soetamise kulu osas. Kostja ei ole

tõendanud, et pooltel oli selle seadme osas leping. Hageja esitas BB-le arve 360PR erinevate

seadmete, sh Sololifti roostevaba kasti eest sumas 420 eurot. Järelikult olid lepingu seadme

tarnimise kohta sõlminud hageja ja BB. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millest tuleneb

tema nõudeõigus selle seadme osas. Kostja ei saa ennast samastada füüsilisest isikust juhatuse

liikmega.

4.10. Kostja nõue ei ole tõendatud ka reoveepumba osas. Kostja ei ole tõendanud, et pooled

olid sõlminud kokkuleppe, millega hageja annab kostjale reoveepumba osas garantii. Kostja ei

ole tõendanud, millisel põhjusel reoveepump ei töötanud, miks vastutas seadme puuduste eest

hageja ega milline oli seadme parandamise kulu.

Poolte seisukohad ringkonnakohtus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub jätta maakohtus kantud menetluskulud

hageja kanda. Alternatiivselt vähendada maakohtu poolt kindlaks määratud hageja

menetluskulude suurust.

5.1. Maakohus hindas tõendeid valesti, jättis tähelepanuta olulised asjaolud ning kostja

tõendid.

5.2. Maakohtu otsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes leidis kohus, et hageja on

tõendanud, et pooled on arvel 415PR märgitud tööde, nende maksumuse või mahu osas

sõlminud kokkulepe, et töö on teostatud, et töö on üle antud ja et töö on vähemalt keskmise

kvaliteediga. Hageja on esitanud ainsa tõendina arve. Üksnes arve esitamine ei tõenda, et pooled

olid kokku leppinud arves nimetatud tööde tegemises. QQ kirjalik seletus ei ole tõend TsMS

kohaselt, sest on ebaselge, kas ja kuidas oli QQ seotud hagejaga või objektiga. Kirjalikus

seletuses on märgitud, et QQ leppis kokku kostjaga. Kostja ei ole pidanud läbirääkimisi ega

sõlminud kokkuleppeid QQ-ga. Lisaks on QQ seletused tööde ajalise mahu osas ebaselged.

Peale selle ei ole hageja tõendanud, et kokkuleppe kohane töötunnitasu oli 22 eurot. Maakohus

jättis tähelepanuta, et hageja varasemalt esitatud arvetel on töötunnitasu 20 eurot. Kostjal ei teki

kohustust tasuda arves märgitud töö eest enne, kui tal on selge ülevaade, mille eest tasu

nõutakse. Kostja on tasunud hagejale juba rohkem, kui oleks pidanud. Lisaks oli tegemist

töödega (ventilatsiooni torustike paigaldus, avade puurimine, kanalisatsiooni torustike

soojustamine), mis pidi olema varem tehtud. Järelikult oli kostjal õigus nõuda hagejalt selgitust,

kuidas

on

saadud

töömahuks

42 tundi.

Maakohus

ei

arvestanud

Fresh-Est OÜ

hinnapakkumisega, mille kohaselt on arvel 415PR märgitud tööde mõistlikuks hinnaks

757 eurot. Pooltel ei olnud kokkulepet arvel 415PR märgitud summade osas.

5.3. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei ole hagejat puudustest teavitanud või tegi seda

hilinenult. Pooled ei ole kokku leppinud puudustest teavitamise tähtajas. Maakohus ei

selgitanud, millele tuginedes ta leidis, et mõistlik aeg puudustele tuginemiseks oli möödas.

Kostja teavitas hagejat puudustest mõistliku aja jooksul. Lisaks on tegemist puudustega, millele

kohaldub VÕS § 645 lg 1 p 1 ja/või p 2 regulatsioon.

5.4. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja tasaarvestusavalduses toodud väited on tõendamata.

Pooled

olid

sõlminud

töövõtulepingu.

Hageja

kohustus

töid

tegema

vastavalt

hinnapakkumistele 315RH, 316RH ja 303RH. Kostja tasaarvestuseks kasutatud nõuded

tulenevad nende hinnapakkumiste alusel tehtud töödest ja töötasu arvestustest. Tähendust ei ole

asjaolul, et hinnapakkumistel on pakkumise saajaks märgitud kostja seaduslik esindaja BB.

Töövõtulepingu on sõlminud kaks juriidilist isikut.

Hageja esitatud teostusdokumentatsioon ei vastanud nõuetele. Maakohus leidis ebaõigesti, et

kuna puudus kokkulepe tööde dokumenteerimise osas, siis vabaneb hageja töö nõuetekohase

dokumenteerimise kohustusest. Lepingu sisust ja mahust (315RH, 316RH, 303RH) tulenevalt

6 (8)

oli tegemist tööga, mis vajab ehitusluba. Lisaks on hageja kinnitanud tööde dokumenteerimise

kohustust, sest ta edastas kostjale teostusjoonised. Maakohus ei arvestanud, et hageja

igapäevane tegevusala on ehitus. Järelikult pidi hageja teadma, et koos tööga tuleb esitada ka

nõuetekohane dokumentatsioon. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostjal puudub õigus esitada

teostusdokumentatsiooniga seotud nõue, kuna hinnapakkumistel oli pakkumise saajaks

märgitud kostja seaduslik esindaja BB. Maakohus ei arvestanud, et hinnapakkumised olid

poolte lepingu sisuks. Samuti ei ole hageja väitnud, et tema oli lepingu sõlminud BB-ga.

Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja pidi hagejale andma täiendava tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, sest oli ilmne, et hageja puudusi ei kõrvalda ega suuda seda teha, sest hageja

esitatud dokumentatsioon oli oluliste puudustega. Järelikult on põhjendatud kostja

teostusdokumentatsiooniga seotud nõue hageja vastu summas 1470 eurot.

Maakohus ei arvestanud, et kostjal on hageja vastu nõue alusetult enammakstud 736,20 euro

tagastamiseks. Hageja ei ole kostjale raha tagastanud. Järelikult on kostjal õigus tasaarvestada

hageja nõue 736,2 euro ulatuses.

Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja alusetult tasutud lisatööde nõude hageja

vastu summas 2920 eurot. Kostja ei nõustu maakohtuga, et kuna ei ole esitatud maksekorraldust

arve 379PR tasumise kohta, siis on tõendamata, et kostja on tasunud alusetult arves märgitud

98 töötunni eest 1960 eurot. Hageja ei ole väitnud, et arvel 379PR märgitud summa on

tasumata. Hageja ei ole esitanud infot, mida need 98 töötundi sisaldavad. Järelikult on hageja

saanud kostjalt alusetult 1960 eurot. Lisaks ei ole hageja tõendanud arvel 400PR märgitud

48 töötunni ulatuses lisatööde sisu, mahtu ega kokkulepet lisatööde teostamise kohta. Hageja

ei ole lisatöid teinud.

Maakohus ei arvestanud kostja Sololifti kasti kaane puudumisega seotud 55 euro suurust nõuet

hageja vastu. Maakohus leidis ebaõigesti, et kuna arve 360PR on esitatud BB nimele, siis ei ole

kostjal õigust nõuda puuduse kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamist hagejalt. Leping oli

sõlmitud poolte vahel. Arve 360PR on tasunud kostja.

Maakohus pidas põhjendamatult alusetuks segisti mittenõuetekohase paigaldamisega seotud

kostja nõuet hageja vastu. Puudusest teavitati hagejat mõistliku aja jooksul. Kui kohus leiab, et

hagejat ei teavitatud mõistliku aja jooksul, siis on tegemist lepingutingimustele

mittevastavusega, mis tekkis hageja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Hageja ei järginud toote

paigaldamise juhiseid. Hageja vastutab kolme dušisegisti mittenõuetekohase paigaldamisega

tekkinud kahju 1610 euro eest.

5.5. Kostja vaidleb vastu hageja maakohtus kantud menetluskulude suurusele. Hageja

esindaja ajakulu on osaliselt ülepaisutatud.

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja maakohtu

otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon

jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus

jääb rahuldamata.

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt töövõtulepingu alusel tasu

ja kas kostja on hageja tasunõude enda vastunõuetega tasaarvestanud. Hageja ei ole aga

vaielnud vastu asjaolule, et kostja seadusliku esindaja BB nimele tehtud hinnapakkumised olid

aluseks poolte töövõtulepingule. Hageja ei ole väitnud, et nendes nimetatud tööde tegemiseks

ei sõlminud ta töövõtulepingut kostja, vaid BB-ga. Vastupidi, hageja on ise hagis välja toonud,

et töid tehti kostjale. Seega tuleb maakohtu otsuse põhjendustest jätta välja põhjendused, mille

kohaselt kostja ei ole tõendanud, et tema vastunõuete aluseks olev töövõtuleping oli sõlmitud

7 (8)

poolte vahel. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei ole vaja tõendada asjaolu, mille teine pool võtab

omaks.

9. Maakohus tuvastas hageja tasunõude aluseks olevad asjaolud QQ kirjaliku seletuse alusel.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et QQ seletus ei ole TsMS-i mõttes tõendiks. Tegemist on

TsMS § 272 lg 2 järgi dokumentaalse tõendiga (vt nt Riigikohtu 25. novembri 2020. a otsus

tsiviilasjas nr 2-18-10961, p 11.3). Samuti ei vasta tõele kostja väide, et QQ ei olnud

pooltevahelise lepinguga seotud. Asjas esitatud tõenditest (e-kirjavahetus, hinnapakkumised,

arved) nähtub, et QQ suhtles hageja nimel kostjaga lepinguga seotud küsimustes.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, milles maakohus tuvastas QQ seletuse

alusel poolte kokkuleppe ja hageja tasunõude aluseks olevad asjaolud. QQ seletusest nähtuvad

mh asjaolud, et pooled leppisid kokku töötunni tasus 22 eurot, ning kui palju aega kulus tööde

tegemiseks. Kostja esitatud tõendid QQ seletusest nähtuvat ümber ei lükka. Fresh-Est OÜ

hinnapakkumisest ei nähtu, milliste lähteandmete alusel see on tehtud ja kas need lähteandmed

kattuvad hageja tehtud töödega. Muid tõendeid kostja hageja väidete ümberlükkamiseks ei ole

esitanud.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjal ei ole nõudeid, mida ta saaks hageja

tasunõudega tasaarvestada. Maakohus on õigesti leidnud, et kuivõrd pooled on äriühingud, on

nad lepingu sõlminud enda majandustegevuses. Seega pidi kostja VÕS § 644 lg-te 1 ja 2

kohaselt teavitama hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul

sellest teada saamisest ning lepingule mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei teavitanud hagejat puudustest mõistliku aja

jooksul ja piisavalt täpselt, mistõttu VÕS § 644 lg 3 kohaselt ei saa ta puudustele tugineda.

Maakohus tuvastas QQ seletuse alusel, et hageja lõpetas tööd 18. oktoobril 2018 ja kostja vaatas

samal päeval tööd üle. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et QQ seletusest nähtub, et

hinnapakkumiste alusel tehtud tööd, millest tulenevatele puudustele kostja tugineb, lõpetati

juba 2018. a septembris.

11. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses

enda kahju

hüvitamise nõuetes kolmele

lepingurikkumisele: puudulikust dokumentatsioonist tulenev kahjunõue 1470 eurot, kolme

dušisegisti paigaldamist tulenev kahjunõue 1610 eurot, kasti kaane soetamise kulu 55 eurot.

Asjas esitatud tõenditest nähtub, et esimene kord, mil kostja heitis hagejale ette

dokumentatsiooni puudumist, oli 28. detsembri 2018. a e-kirjas, st enam kui kaks kuud pärast

viimaste tööde lõppu. Dokumentatsiooni puudumine ei ole oma olemuselt varjatud puuduseks,

mistõttu pidi kostja sellest teada saama tööde lõppedes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga,

et kostja ei teavitanud hagejat mõistliku aja jooksul puudustest. Kasti kaane puudumisele

tugines kostja asjas esitatud tõenditest nähtuvalt esmakordselt 22. veebruari 2019. a e-kirjas.

See on enam kui 4 kuud pärast viimaste tööde lõppu. Tegemist ei ole oma olemuselt varjatud

puudusega. Kostja ei ole seega sellele puudusele mõistliku aja jooksul tuginenud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et kostja ei

tõendanud, et hageja paigaldas dušisegisti puudulikult ning et kostja ei teavitanud hagejat

puudusest mõistliku aja jooksul sellest teada saamisest.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale alusetult

maksnud 2920 eurot lisatööde eest ja topelt maksnud 736,2 eurot eelisoleeritud toru eest. Pooled

ei vaidle selle üle, et hageja tegi kostjale töid esitatud hinnapakkumiste alusel.

Hinnapakkumistes ei olnud eraldi välja toodud tööde maksumust ega tunnitasu suurust.

Hinnapakkumiste järgne tööde hind oli kokku rohkem kui 20 000 eurot. Kostja ei ole välja

toonud, kui palju ta tegelikult tehtud tööde eest hagejale kokku tasus. Seega ei saa olukorras,

kus kostja on välja toonud, et ta tasus hagejale tehtud tööde eest 2920 eurot, kuid kokku tuli

tasuda tunduvalt rohkem, asuda seisukohale, et kostja on tasunud rohkem, kui ta lepingu järgi

pidi tasuma. Samuti ei ole esitatud tõenditest võimalik järeldada, et kostja oleks tasunud kaks

korda eelisoleeritud toru eest. Ringkonnakohus märgib, et esitatud tõenditest ei ole esiteks

8 (8)

võimalik üheselt järeldada, et arvel nr 361PR sisalduv eelisoleeritud toru kattub

hinnapakkumises nr 303RH nimetatud tarbeveetorustikuga. Isegi, kui see nii oleks, ei saa

üksnes sellest, et hinnapakkumise järgi pidi kostja tasuma ettemaksu 30% ulatuses, järeldada,

et just selle toru hind oli ettemaksuna tasutud.

13. Kostja on vaidlustanud ka maakohtu kindlaksmääratud hageja menetluskulude suuruse.

Kostja väitel on hageja esindaja ajakulu osaliselt põhjendamatu. Ringkonnakohus märgib, et

TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on maakohtu

diskretsiooniotsus.

Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

ole

maakohus

praeguses

asjas

diskretsioonipiire ületanud. Hageja esindaja ajakulu ei olnud maakohtus ebamõistlik,

arvestades asjaolu, et tegemist on töövõtulepingust tuleneva vaidlusega, mille muutis

keerukamaks ka hageja enda mitme tasaarvestuseks kasutatud vastunõude esitamine.

14. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1

alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja menetluskuluks on

apellatsiooniastmes esindajakulu 611 eurot. Esindaja ajakulu oli 4,7 tundi ja tunnitasu 130

eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes tervikuna

põhjendatud ja vajalik. Esindaja ajakulu vastab asja mahule ja keerukusele ning tunnitasu

suurus vastab ligikaudu keskmisele advokaadi tunnitasumäärale. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista menetluskulu 611 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav