2-20-16601/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-16601

Kohtuasi

XX taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. novembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. novembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-16601 ja

saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 10. novembril 2020 taotluse riigi õigusabi

saamiseks. Avaldaja taotles riigi õigusabi tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus

esindamiseks, õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks.

Avalduse kohaselt ei ole avaldajat alates 6. juulist 2020 Tallinna Vanglas psühhiaatria

osakonnas ravitud.

2. Maakohus jättis 16. novembri 2020. a määrusega avalduse käiguta ning selgitas, et

avaldajal tuleb konkreetselt kirjeldada probleemi, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi vajab.

Sealhulgas pidi avaldaja välja tooma, milliseid nõudeid, kelle vastu ning millisel põhjusel ta

soovib esitada. Maakohus määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

3. Avaldaja esitas 20. novembril 2020 puuduste kõrvaldamiseks dokumendi, milles selgitas,

et meditsiiniosakond (riik Tallinna Vangla kaudu) ei teinud avaldajale uuringuid, ei määra ravi

ega diagnoosi. Avaldaja hinnangul ei ole tema haigus ravitav, kuid medikamentoosse ja

psühhoterapeutilise raviga saab leevendada impulsiivsuse ja agressiivsuse taset.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus jättis 24. novembril 2020 tehtud määrusega avaldaja riigi õigusabi taotluse

menetlusse võtmata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohtu hinnangul ei olnud avaldaja avalduses sisalduvaid puudusi kõrvaldanud. Avaldaja

polnud välja toonud, milliseid nõudeid ja kelle vastu ta soovib esitada. Maakohus leidis, et

avalduses ja puuduste kõrvaldamise dokumendis väljatoodud asjaolude põhjal ei saa kohus

otsustada, kas riigi õigusabi andmine avaldajale on põhjendatud või mitte. Kuna avaldaja

taotletavat

eesmärki

ei

ole

võimalik

avaldusega

saavutada,

keeldus

maakohus

2 (2)

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel riigi õigusabi

taotluse menetlusse võtmisest.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Avaldaja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldaja taotlus rahuldada.

Määruskaebuse väite kohaselt ei hinnanud maakohus tõendeid õigesti ning on rikkunud

materiaalõiguse norme. Avaldaja soovib hagi esitada Tallinna Vangla meditsiiniosakonna

juhataja YY ja psühhiaater CC vastu. Eeltoodud isikud ei ole avaldajat õigesti või üldse alates

6. juulist 2020 kuni määruskaebuse esitamiseni ravinud.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi

saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus ei saa asja

sisuliselt lahendada ega avaldaja taotlust rahuldada. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

8. Kuivõrd maakohus ei ole asja sisuliselt lahendanud, ei saa ringkonnakohus avaldaja

menetlusabi taotlust lahendada, vaid saab hinnata avalduse menetlusse võtmismisest

keeldumise õiguspärasust. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti keeldunud avalduse

menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel.

Maakohus leidis, et avaldaja poolt väljatoodud asjaoludel ei ole võimalik taotluse rahuldamise

põhjendatust hinnata ning kuna avaldaja ei toonud välja, kelle vastu ning millisel alusel ta

nõudeid soovib esitada, ei saa avaldusega avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Kolleegium

leiab, et käesoleval juhul ei oleks maakohus pidanud hindama avalduse perspektiivitust

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, vaid hindama avalduses esitatud andmete alusel kavandatavas

menetluses osalemise edukust TsMS § 181 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi. TsMS § 181 lg 2 järgi

menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi

taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise

edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale.

Kolleegium märgib, et kuigi on hagita asjas esitatud avalduse menetlusse võtmisest võimalik

keelduda TsMS § 371 lg 2 alusel perspektiivituse tõttu, siis praegusel juhul ei saa menetlusabi

taotlust pidada perspektiivituks, sest on olemas õiguslik alus taotluse rahuldamiseks ja

taotlusega on võimalik saavutada taotletavat eesmärki.

9. Määrus ei ole edasikaevatav TsMS § 372 lg 5 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1.

(allkirjastatud digitaalselt)