3-19-2051/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.12.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2051

Haldusasi

H.L.e

kaebus

Tallinna

Linnaplaneerimise

Ameti

04.10.2019 hoiatuses nr 1812899/00058-1 märgitud 1000

euro suuruse sunniraha rakendamise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – H.L., volitatud esindaja Tuulikki Laesson

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb

Kolmas isik –A.R.

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.01.2021 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) tegi Tallinnas, Rebase tn 22 asuva kinnisasja

kaasomanikele H.L.ele (korteri nr 1 omanik) ja A.R.ile (korteri nr 2 omanik) 23.02.2018

ettekirjutuse nr 1812899/00058. Ettekirjutuse adressaatidel tuli hiljemalt 27.06.2018 esitada

TLPA-le nõuetekohane ehitusprojekt koos ehitusteatisega.

2. TLPA kontrollis 04.10.2019 ettekirjutuse nõude täitmist ning tuvastas, et nõuetekohast

ehitusprojekti koos ehitusteatisega esitatud ei ole. Ameti andmetel oli küll esitatud ehitusprojekt

ja ehitusteatis menetlemiseks, kuid puuduste tõttu oli see 05.03.2019 märkuste lahendamiseks

tagastatud ning ehitusprojektis esinevad puudused on hoiatuse tegemise ajaks taotleja poolt

lahendamata. Kuivõrd ettekirjutust nõuetekohaselt ei täidetud, rakendas TLPA 04.10.2019

hoiatusega nr 1812899/00058-1 ettekirjutuse iga saaja suhtes 500 euro suurust sunniraha.

Sunniraha tuli tasuda hiljemalt 09.10.2019. Lisaks andis TLPA 04.10.2019 hoiatusega

ettekirjutuse nõude täitmiseks uue tähtaja (kuni 04.12.2019) ning märkis, et nõude mittetäitmise

korral rakendatakse sunniraha summas 1000 eurot iga ettekirjutuse saaja suhtes.

3. H.L. esitas 03.11.2019 Tallinna Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles nõuab

TLPA 04.10.2019 hoiatuses nr 1812899/00058-1 märgitud 1000 euro suuruse sunniraha

rakendamise keelamist.

4. Tallinna Halduskohus võttis 28.11.2019 määrusega kaebuse menetlusse ning rahuldas

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas Tallinna linnal 04.10.2019 hoiatuse nr

1812899/00058-1 alusel H.L.e suhtes sunniraha rakendamise ja temalt sissenõudmise kuni

käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

5. Kohus kaasas 29.05.2020 määrusega menetlusse kolmanda isiku A.R.i.

6. 18.06.2020 viis kohus aadressil Rebase 22, Tallinn läbi paikvaatluse.

7. Kaebaja ja vastustaja esitasid kohtule 18.06.2020 ühise taotluse haldusasja menetluse

peatamiseks kuni 13.10.2020, et kolmas isik või tema projekteerija saaksid ehitusteatise koos

mõlema kaasomaniku poolt kooskõlastatud ehitusprojektiga esitada ehitisregistri kaudu TLPA-

le. Pärast seda saavad pooled sõlmida kohtumenetlust lõpetava kompromissi.

8. Tallinna Halduskohus peatas 19.06.2020 määrusega haldusasja nr 3-19-2051 menetluse kuni

13.10.2020.

9. Tallinna linn andis 16.10.2020 kohtule teada, et kaebaja ja kolmas isik ei ole siiani

ehitusprojekti kooskõlastanud, mistõttu tuleb asi kohtuotsusega lahendada.

10. Tallinna halduskohus uuendas 21.10.2020 määrusega haldusasja menetluse, määras asja

lahendamisele kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele täiendavate seisukohtade,

taotluste ja tõendite esitamiseks ning teiste menetlusosaliste esitatule vastuväidete esitamiseks

tähtajad ning tegi teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. H.L.e põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Rebase 22 korteriomandi nr 2 eelmine omanik teostas enne korteri müüki 2017. aastal

ehitusloa ja -projekti ning tehnilise järelevalveta omavolilisi lammutus- ja ümberehitustöid,

millega muutis katusekorteri suurust ja geomeetriat. Selliseks tegevuseks puudus

korteriomanike vaheline kokkulepe. Katusekorruse ümberehitamisega on vähenenud ka

tuleohutuse näitajad.

2) Kaebaja ei mõelnud TLPA 23.02.2018 ettekirjutuse nr 1812899-00058 vaidlustamisele, sest

TLPA selgitas, et ainult nii saab ehitisi seadustada ja rõhutas, et tuleb teha ühine projekt. Ka ei

vaidlustanud kaebaja sunniraha, kuna arvas heauskselt, et kui kõik osapooled on huvitatud

lahendusest, siis jõuavad nad tähtajaks valmis.

3) Kaebaja tegi algusest peale aktiivselt koostööd projekteerijaga, kuid projekteerija saatis

allkirjastamiseks pidevalt vigaseid jooniseid ja projektivariante. Maja mõõdistusprojekt valmis

alles

2018.

aasta

oktoobrikuu

lõpuks.

Ehitisregistrissse

oli

07.02.2019

rekonstrueerimisprojektina esitatud seesama mõõdistusprojekt, mille arhitektuurne osa ei näita

korteris nr 2 tehtud ümberehitust täielikult. TLPA tagastas ehitisteatise ja projekti puuduste

kõrvaldamiseks 05.03.2019, kuid projekteerija pole parandatud projekti TLPA-le esitanud.

4) Kolmas isik ehitas korterisse puuküttel moodulkamina ja WC, mis peaksid

rekonstrueerimisprojektis näidatud olema. Kuna korter nr 2 on täielikult ümber ehitatud, siis

rekonstrueerimisprojektina on mõtet esitada projekt, mis näitab ümberehituse käiku. Paraku ei

ole kolmas isik nõus kõiki eelmise omaniku ja tema enda ümberehituste käigus tehtud

muudatusi projekti sisse viima ja projekteerija neid joonisele ei kanna.

5) Peale projekteerija ettepanekut leping ennetähtaegselt lõpetada leppisid kaebaja ja kolmas

isik kokku, et kaebaja korraldab ise hanke projekteerija leidmiseks. Kaebaja leidis sobiva

hinnapakkumise, kuid ta ei saa kolmanda isiku otsuste valguses jätkamises kindel olla.

6) Kaebaja oli tellijana kohustatud projekti kulgu ja õigsust jälgima. Tegemist on kaebaja

kinnisvaraga, mille õige dokumenteerimine on oluline. Valmivast rekonstrueerimisprojektist

esitati kaebajale viimati 15.01.2019 seletuskiri ja 2. korruse joonis, millel oli katusekorruse

välisseinte lammutamine suuremas osas näidatud, kuid puudus kamin. Ka seletuskirjas olid

olulised vead korteriomandi ja ühiskasutatavate pindade arvutamisel, millele kaebaja viitas.

7) Vastustaja vastuses kohtunõudele lisas 1 on valeandmed. Mõõdistusprojekt allkirjastati

29.10.2018.

8) 23.07.2020 avaldas projekteerija soovi veel kord kohapeale minna ja andmeid kontrollida.

Pärast seda oli pooltel projekteerijaga kokkulepe, et projekteerija esitab kaasomanikele

korrektse ehitusprojekti, kuid projekteerija seda ei teinud. 20.10.2020 küsis kaebaja

projekteerijalt, kas ehitusprojekt on juba ametile esitatud. Vastuseks viitas projekteerija

väidetavalt septembris saadetud e-kirjale, mida aga ei kaebaja ega ka kolmas isik kätte saanud

ei ole. Projekteerija lubas saata ehitusprojekt uuesti, kuid seniajani ta seda teinud ei ole.

9) Ettekirjutuses etteheidetavad ehitustööd on Rebase tn 22 kinnistul teostatud ja lõpetatud enne

ehitusseadustiku jõustumist 01.07.2015. Kuna ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse („EhSRS“) § 29 lg 2 koosmõjus ehitusseadustiku lisaga 2 näeb ette

võimaluse, et ehitustegevuse seadustamiseks piisab ka kasutusteatise teavitatuks lugemisest,

siis koormab ehitusprojekti ja ehitusteatise nõue kaasomanikke asjatult, kuna nii või teisiti tuleb

ametile lõpuks esitada ka kasutusteatis. TLPA tegevus on kaebaja hinnangul vastuolus

haldusmenetluse eesmärgipärase ja efektiivse läbiviimise põhimõttega.

10) Olukorras, kus kaebaja ise ei ole ühtegi ettekirjutuses etteheidetavat ebaseaduslikku

ehitustegevust teostanud, ning tal ei ole võimalik nõuda kolmanda isiku projekteerijalt

ehitusprojekti korrektset koostamist, on õigusvastane nõuda kaebajalt ehitusprojekti esitamist.

Kaebajal endal ei ole ka võimalik teostada ehitusprojekti teise korruse osas, kuid just teisel

korrusel toimunud ehitustööd on ettekirjutuse järgi kaasomanikele etteheidetavad. Sõltumata

sellest, et kolmas isik ei olnud ehitustööde teostamise ajal korteri omanik, on tal rikkumisega

tihedam seos, sest korteri ostmisel teadis või pidi kolmas isik teadma, et korteriga seoses on

teostatud ehitustöid.

11) Nõuetekohase ehitusprojekti koostamine ja selle ametile esitamine ei ole viibinud kaebajast

tulenevatel põhjustel. Seega ei saa sunniraha suurendamine või selle korduv rakendamine olla

kuidagi eesmärgipärane. Proportsionaalne ja eesmärgipärane ei ole ka sunniraha suurus 1000

eurot, eriti võttes arvesse asjaolu, et ühe sunniraha on kaebaja juba tasunud ning kaebaja on

pensionär.

12) TLPA-l on võimalik ettekirjutust muuta selliselt, et kumbki kaasomanik esitab ametile

ehitusprojekti, mis käsitleb omanikule kuuluvat ehitise osa. Tegemist ei ole tavapärase

lähenemisega, kuid kuna kolmanda isiku projekteerija ei soovi hetkel tööd lõpuni viia, siis on

kaebajal võimalik talle kuuluva korteri osas esitada ametile eraldiseisvalt ehitusprojekt.

12. Tallinna linn leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Kolmas isik on vastustajale kinnitanud soovi ettekirjutus täita, väites sealjuures, et just

kaebaja on takistuseks ettekirjutuse täitmisele.

2) 500-eurone sunniraha ei ole pannud Rebase tn 22 omanikke ettekirjutust täitma. Vastustaja

senine halduspraktika on näidanud, et just esialgse sunniraha kahekordistamine viib

ettekirjutuse adressaadi lõpuks ettekirjutuse täitmiseni. Sunniraha tasumine ei ole paratamatu

kohustus. Sunniraha maksmist on võimalik vältida selliselt, et ettekirjutuse adressaat täidab

ettekirjutuse nõude. Vastustaja hinnangul võib oluliselt suurendatud sunniraha viia Rebase tn

22 omanikud kiiremini ettekirjutuse täitmiseni.

3) Käesolevas asjas ei ole vaidlusesemeks 23.02.2018 ettekirjutus nr 1812899/00058. Kaebaja

ei ole ettekirjutust kunagi vaidlustanud ja see kehtib. Ka EhSRS § 29 ei võimalda

ebaseaduslikku ehitist seadustada vaid kasutusteatise esitamisega, vaid seadustamiseks tuleb

esitada ehitusprojekt. Ettekirjutuse nõue on esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Hilisem

eeldatav kasutusteatise esitamine ei too kaasa olulist täiendavat menetluskoormust ega ka

täiendavaid kulutusi. Kaebaja on läbivalt rõhutanud, et ehitusprojekt on tellitud kolmanda isiku

poolt, nii et võib oletada, et ehitusprojekti eest maksja võib olla vaid kolmas isik.

4) Ettekirjutus peab ehitusnormide rikkumiseks mitte teise korruse ümberehitamist, vaid elamu

katuse, akende ja fassaadiga seotud ebaseaduslikke töid. Vähemalt piirdekonstruktsioonide

puhul on tegemist kaasomandiga ning need ei ole seostatavad vaid kolmanda isiku eriomandiga.

Kuivõrd kaebaja ei ole 23.02.2018 ettekirjutust nr 1812899/00058 vaidlustanud ja on tasunud

ka ettekirjutuses ettenähtud sunniraha, tuleb järeldada, et kaebaja on ettekirjutuse ja selles

märgitud rikkumised omaks võtnud ja möönab oma kohustust ettekirjutuse nõue täita.

5) Lihtsa tualettruumi konstruktsiooni paigaldamine kolmanda isiku poolt oma korterisse ega

varem olemas olnud ahju asendamine uue ahjuga ei pruugi üldse olla ehitustegevused EhS § 4

lg 3 p-i 3 mõistes. See, kas kolmas isik on suurendanud oma eriomandit üldkasutatava pinna

arvelt, ei ole ehitusõiguslik küsimus, vaid tsiviilõiguslik küsimus, mida vastustaja ei lahenda.

Kaebaja väidetud Rebase tn 22 korteri 2 „täielikku ümber ehitamist“ ei ole vastustaja hinnangul

tegelikult toimunud.

6) Kaebaja väiteid, et temal ei ole võimalik ettekirjutust täita ja kõik on justkui ainult kolmanda

isiku vastutada, ei saa kohaseks pidada. 31.01.2018 Ribbon Consult OÜ-ga sõlmitud

töövõtulepingu kohaselt on tellijaks nii kolmas isik kui ka kaebaja ise. Seega on kaebajal kõik

võlaõigusseadusest tulenevad tellija õigused ja kohustused. Kaebajal oli võimalik ka ise tellida

ebaseadusliku ehitustegevuse seadustamiseks ehitusprojekt selliselt projekteerijalt, kelle tööga

ta saab rahul olla. Kuna ebaseaduslik ehitustegevus toimus tükk aega enne seda, kui teisel

korrusel asuva korteri omandas kolmas isik, on kohatud kaebaja väited, justkui oleks kolmandal

isikul ebaseadusliku ehitustegevusega tihedam seos kui kaebajal. Kui ehitis või selle osa on

kaasomandis, siis lasub EhS § 19 lg 1 p-ist 2 tulenev kohustus kõigil kaasomanikel, mitte ainult

ühel kaasomanikul.

7) Projekteerija on kaebajale 27. ja 29. oktoobril 2020 jooniseid saatnud. Vastustaja esindaja

hinnangul nähtus nii kahel kompromissläbirääkimisel kui ka kohtulikul paikvaatlusel kaebaja

märgatav vaenulikkus nii kolmanda isiku kui ka projekteerija suhtes. Vastustaja esindaja on

arvamusel, et ilmselt vähemalt osaliseltki on just see vaenulikkus pärssinud konstruktiivset

koostööd kaebaja, kolmanda isiku ja projekteerija vahel.

8) 04.10.2019 hoiatuses määratud uus sunniraha suurus ei ole lõplik otsustus ning seda tuleb

käsitleda vaid sunniraha võimaliku maksimummäärana. On selge, et pärast käesoleva kohtuasja

lõppu peab vastustaja mõlemale ettekirjutuse adressaadile määrama ettekirjutuse nõude

täitmiseks uue mõistliku tähtaja. Kui ka selle tähtaja jooksul nõuet jätkuvalt ei täideta, tuleb

vastustajal hoiatuses määratud sunniraha rakendamisel kontrollida sunniraha rakendamise

eeldusi ning kaaluda ettekirjutuse täitmata jätmise ja muid sunniraha rakendamist mõjutavaid

asjaolusid kummagi ettekirjutuse adressaadi osas eraldi, sh kas esineb asjaolusid hoiatuses

märgitust väiksema sunniraha rakendamiseks või isegi sunniraha rakendamata jätmiseks.

13. Kolmas isik ei ole nõus kaebaja väitega, et kolmas isik takistab Rebase 22 paberite korda

ajamist. Kolmas isik ostis korteri 2017. aasta märtsis ja otsustas sügisel korteri paberid korda

ajada. Selleks leidis kolmas isik projekteerija, kuid selgus, et maja välisfassaadi on muudetud

ja tuleb teha maja üldprojekt. Kaebaja oli nõus jätkama kolmanda isiku leitud projekteerijaga,

kuid kaebaja leidis alati projektist vigu. Seejuures ei seletanud kaebaja arusaadavalt, milles

vead seisnevad. Kolmas isik, kaebaja ja projekteerija ei ole projekti osas kokkuleppele jõudnud.

Kaebaja on ka öelnud, et ei ole huvitatud, et linnavalitsuses oleks nende maja projekt. Kolmas

isik on teinud kõik endast oleneva, et asjad korda saada ning usaldab projekteerijat. Projektis

on hetkel tõesti puudu kolmanda isiku WC, mille asemel oli varem kapp. Vajaduse 2018. aasta

lõpus WC ehitada tingis kaebaja pidev riidlemine kolmanda isiku lapsega.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kaebaja on kaebuses taotlenud TLPA 04.10.2019 hoiatuses nr 1812899/00058-1 märgitud

1000 euro suuruse sunniraha rakendamise keelamist. Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes

üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle

kohaldamise viis on proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu

(Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16). Asendustäitmise ja

sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui

adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud

tähtaja jooksul täidetud. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja ja kolmas isik ei ole TLPA 23.02.2018

ettekirjutust nr 1812899/00058 täitnud, ning on selge, et see ettekirjutus kehtib. Niisiis ei ole

ATSS § 8 lg-s 1 nimetatud alused ära langenud. Praegusel juhul ei esine ka teisi ATSS § 8 lg-s

3 nimetatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid, mis tingiksid sunniraha rakendamise

keelamise. Seega võib sunniraha rakendamise õigusvastasus tuleneda vaid sunniraha

ebaproportsionaalsusest.

15. TLPA kohustas kaebajat ja kolmandat isikut 23.02.2018 ettekirjutusega nr 1812899/00058

juba 27.06.2018 esitama TLPA-le nõuetekohane ehitusprojekt koos ehitusteatisega. Kohus

nõustub vastustajaga, et ettekirjutuse täitmist on EhS § 19 lg 1 p-st 2 tulenevalt põhjendatud

nõuda ka kaebajalt, kuivõrd ettekirjutus on seotud kaebaja ja kolmanda isiku kaasomandis oleva

ehitisega, mitte pelgalt kolmandale isikule kuuluva eriosaga. Kuigi sunniraha rakendamine

isikule, kellel puudub objektiivselt võimalus ettekirjutatud tegu teha, ei ole proportsionaalne

(Riigikohtu 27. oktoobri 2015. a määrus nr 3-3-1-31-15, p 18), ei ole kaebajal ettekirjutuse

täitmine kohtu hinnangul välistatud. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja ja kolmas isik

astunud samme TLPA 23.08.2018 ettekirjutuse täitmiseks ning ettekirjutuse täitmiseks on vaja

ehitusprojektist kõrvaldada vaid TLPA poolt 05.03.2019 välja toodud puudused. Kaebaja on

kohtule esitatud seisukohtades kirjeldanud, millisel viisil ta on üritanud jõuda ettekirjutuse

korrektse täitmiseni. Siiski ei ole see piisav, et asuda seisukohale, et kaebaja oleks omalt poolt

teinud kõik võimaliku ettekirjutuse täitmiseks.

16. Kohtule arusaadavalt on ettekirjutuse täitmine takerdunud kaebaja ja kolmanda isiku ning

nende palgatud projekteerija suutmatusest omavahel kokkulepeteni jõuda ja koostööd teha. See

ei ole aga takistuseks, mis muudaks ettekirjutuse täitmise objektiivselt võimatuks.

Omavahelised halvad suhted ei saa õigustada haldusorgani ettekirjutuse täitmata jätmist. Ka

rahulolematus projekteerija tööga ei välista ettekirjutuse täitmist, kuivõrd kaebajal oli võimalik

sõlmida leping teise projekteerijaga. Kohus möönab, et selline lahendus oleks võinud kaebajale

olla kulukam kui esialgse projekteerija teenuste kasutamine, kuid suurem rahaline kulu ei

muuda sellise variandi kasutamist võimatuks. Kaasomanike omavahelised või kaasomanike ja

projekteerija vahelised eraõigusliku sisuga vaidlused ei muuda niisiis sunniraha määramist

ebaproportsionaalseks. Sunniraha täidab siinkohal just oma ülesannet ning suunab isikuid neid

erimeelsusi lahendama ja ettekirjutuse täitmiseks võimalusi otsima. Haldusorgani poolt

sunnivahendi rakendamiseta on kohtu hinnangul ebatõenäoline, et ettekirjutus lähitulevikus

täidetud saaks.

17. Kaebaja väited, mis puudutavad TLPA 23.02.2018 ettekirjutuse nr 1812899/00058

õigusvastasust, ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. Kaebaja ei ole nimetatud ettekirjutust

vaidlustanud ning see on kehtiv. Ettekirjutuse õiguspärasuse hindamine väljub kaebuse

piiridest. Lisaks ei tooks ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamine kaasa selle kehtetust.

Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest. Kehtivat

ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse

õiguspärasusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16).

Seejuures nõustub kohus vastustajaga, et ka EhSRS § 29 lg 2 ja EhS lisa 2 kohaselt peaks

kaebaja ja kolmas isik esitama ehitusprojekti, mistõttu ei saa hoiatuses toodud sunniraha ka

seetõttu ebaproportsionaalseks pidada.

18. Samuti väidab kaebaja, et sunniraha 1000 eurot on pensionärile määratuna

ebaproportsionaalne ja tundub karistusena, kuna ei arvesta tema majandusliku olukorraga.

Lisaks on kaebaja juba korra 500 eurot sunniraha tasunud. Kuigi kaebaja ei ole oma väite

tõendamiseks kohtule esitanud tõendeid enda majandusliku seisundi kohta, peab kohus eluliselt

usutavaks, et sunniraha suuruses 1000 eurot mõjutab kaebaja majanduslikku olukorda.

Sellegipoolest ei piisa ainuüksi sellest tõdemusest, et pidada sunniraha ebaproportsionaalseks.

Kohus märgib, et sunniraha ei peagi olema lihtsalt tasutav, kuna siis see ei täidaks tõhusalt oma

eesmärki kallutada isikut kohustust täitma. TLPA rakendas 04.10.2019 hoiatusega nr

1812899/00058-1 kaebaja suhtes esmalt sunniraha summas 500 eurot ning hoiatas, et kui

ettekirjutust hiljemalt 04.12.2019 ei täideta, rakendatakse sunniraha summas 1000 eurot. TLPA

suurendas sunniraha, kuna algselt ettekirjutuse nõude mittetäitmise eest määratud sunniraha

500 eurot ei mõjutanud ettekirjutuse saajaid ettekirjutuse nõuet täitma. Kohus peab vastustaja

kaalutlusi sunniraha suurendamisel asjakohasteks ning määratud sunniraha summas 1000 eurot

proportsionaalseks. Kaebaja on praeguseks ettekirjutusega seoses tasunud ainult ühe sunniraha

09.10.2019 summas 500 eurot. Ka juhul, kui vastustaja rakendab kaebajale maksimaalses

ulatuses sunniraha, ei ole sunnirahad koosmõjus nii suured, et neid saaks pidada rikkumisega

võrreldes kaebajat ebaproportsionaalselt koormavateks. Lisaks on kaebajal võimalik vältida

sunniraha määramist, kui ta täidab TLPLA ettekirjutuse. Ka ei nõustu kohus, et vastustaja

karistab kaebajat sunniraha määramisega. Vastustaja on korduvalt ettekirjutuse täitmise

tähtaega pikendanud ning ka kohtumenetluses väljendanud seisukohta, et annab peale

menetluse lõppu kaebajale ja kolmandale isikule uue tähtaja ettekirjutuse täitmiseks, enne kui

sunniraha määrab. Selline teguviis näitab, et vastustaja eesmärgiks on ikkagi saavutada

ettekirjutuse täitmine, mitte kaebajat karistada.

19. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega

kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja ja

kolmanda isiku võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)