2-20-115088/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. detsember 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-115088

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi R.I. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

338,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Marilin Palts

Kostja: R.I. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx;

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

avalikult

13.11.2020)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista R.I.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Elektrilevi OÜ ja kostja vahel

05.04.2016 sõlmitud võrgulepingu nr 3993594439 alusel väljastatud arvetest nr

690660585482,

690487161059,

690215785112,

690513510557,

690198591742,

690624968541, 690459552936, 690554918861, 690663780666, 690919694756 tulenev

võlgnevus kokku 314,15 eurot (millest 236,35 € põhivõlgnevus, 52,80 € põhivõlalt

sissenõutavaks muutunud viivis, 25 € sissenõudmiskulud).

3. Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants hagi R.I. vastu sissenõudmiskulude

hüvitamise nõudes summas 5 eurot.

4. Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants sissenõutavaks muutunud viivise nõue

R.I. vastu summas 0,17 eurot.

5. Välja mõista R.I.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 236,35 eurot) alates 09.09.2020 kuni otsuse tegemiseni,

so kuni 02.12.2020 k.a summas 4,39 eurot.

6. Välja mõista R.I.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt

(s.o 236,35 eurot) alates 03.12.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise seisuga 8% aastas).

Tsiviilasi nr 2-20-115088

2 (6)

7. Menetluskulud jätta 97,58% ulatuses R.I. kanda ja 2,42% ulatuses Osaühingu Aktiva

Finants kanda.

8. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 195 eurot (millest 75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 120 eurot

lepingulise esindaja tasu), millest 190,28 eurot mõista R.I.lt Osaühingu Aktiva Finants

kasuks välja.

9. Väljamõistetud menetluskuludelt on R.I. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

11. Toimetada kostjale R.I. tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule

viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Tsiviilasi nr 2-20-115088

3 (6)

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 15.04.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse

võlgnikult

419,67

euro

saamiseks.

Kohus

tegi

30.04.2020

võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 17.08.2020 kohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 21.08.2020 määrusega hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat

esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt

riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida

võimaldavad andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada.

3. Osaühing Aktiva Finants esitas 08.09.2020 hagiavalduse R.I. vastu põhivõlgnevuse 236,35

euro, sissenõudmiskulude 30,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 52,97 euro nõudes ja

viiviste nõudes alates 09.09.2020 kuni põhinõude 236,35 euro täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt

tasutud riigilõiv 75 eurot ning hageja õigusabikulud 300,00 eurot.

Hagiavalduse kohaselt Elektrilevi OÜ ja kostja sõlmisid 06.04.2016 võrgulepingu nr

3993594439, millega võrguettevõtja kohustus osutama kostjale võrguteenust. Kostja kohustus

maksma elektrienergia ja võrguteenuse eest kokkulepitud tasu vastavalt talle esitatud arvete

alusel. Elektrilevi OÜ ütles lepingu üles 30.11.2018. Hagiavalduse kohaselt on võrgulepingust

tuleneva nõude omandanud Eesti Energia AS. Eesti Energia AS loovutas 06.12.2019 kostja

vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja on

jätnud tasumata arved:

- nr 690660585482 summas 4,73 eurot (jääk) maksetähtajaga 22.05.2017;

- nr 690487161059 summas 11,94 eurot maksetähtajaga 21.06.2017;

- nr 690215785112 summas 14,45 eurot maksetähtajaga 21.07.2017;

- nr 690513510557 summas 16,41 eurot maksetähtajaga 21.08.2017;

- nr 690198591742 summas 19,61 eurot maksetähtajaga 20.09.2017;

- nr 690624968541 summas 20,52 eurot maksetähtajaga 20.10.2017;

- nr 690459552936 summas 27,59 eurot maksetähtajaga 20.11.2017;

- nr 690554918861 summas 26,28 eurot maksetähtajaga 20.12.2017;

- nr 690663780666 summas 35,09 eurot maksetähtajaga 22.01.2018;

- nr 690919694756 summas 59,73 eurot maksetähtajaga 20.02.2018.

Hageja esitas kostja vastu viiviste nõuded tasumata arvetest:

- nr 690660585482 viivised alates 23.05.2017 kuni 08.09.2020 summas 1,25 eurot;

- nr 690487161059 viivised alates 22.06.2017 kuni 08.09.2020 summas 3,08 eurot;

- nr 690215785112 viivised alates 22.07.2017 kuni 08.09.2020 summas 3,64 eurot;

- nr 690513510557 viivised alates 22.08.2017 kuni 08.09.2020 summas 4,02 eurot;

- nr 690198591742 viivised alates 21.09.2017 kuni 08.09.2020 summas 4,67 eurot;

- nr 690624968541 viivised alates 21.10.2017 kuni 08.09.2020 summas 4,75 eurot;

- nr 690459552936 viivised alates 21.11.2017 kuni 08.09.2020 summas 6,20 eurot;

- nr 690554918861 viivised alates 21.12.2017 kuni 08.09.2020 summas 5,74 eurot;

- nr 690663780666 viivised alates 23.01.2018 kuni 08.09.2020 summas 7,40 eurot;

- nr 690919694756 viivised alates 21.02.2018 kuni 08.09.2020 summas 12,22 eurot.

4. Pärnu Maakohus võttis 09.09.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse põhivõlgnevuse

236,35, sissenõudmiskulude 30,00 euro ja viiviste tasumise nõudes. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

Tsiviilasi nr 2-20-115088

4 (6)

(teadaande number 1673086). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas

avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 28.10.2020. Seega dokumendid

loetakse kostjale kättetoimetatuks 13.11.2020 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane

tähtaeg lõppes 27.11.2020 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul osaliselt õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue võrgulepingust

elektrituruseaduse (ELTS) § 83 lg-s 1 sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. 06.04.2016 sõlmitud

võrgulepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse eest tasu. Kostja ei

ole täitnud Elektrilevi OÜ-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalist kohustust. VÕS § 101 lg 1

p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1

võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse kogusummas 236,35 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

9. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole

hagides esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist

ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2

esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt

tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113

Tsiviilasi nr 2-20-115088

5 (6)

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära

alusel avaldatud intressimäär perioodil 18.07.2017 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on

0,00%.

Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 0,022% päevas.

Kohus selgitab, et ekslik on hageja seisukoht, et VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane viivise määr

on 0,022% päevas. Kohus selgitab, et VÕS § 113 lg 1 teise lause ja VÕS § 94 kohaselt on

viivisemääraks 8% aastas, päevamäära seadusest ei tulene. Seetõttu rahuldab kohus hageja

viivisenõude osaliselt summas 52,80 eurot (1,25€ + 3,07€ + 3,62€ + 4,00€ + 4,66€ + 4,74€ +

6,18€ + 5,72€ + 7,38€ + 12,18€).

10. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 09.09.2020 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 4,39 eurot (236,35€ x 8% / 366kp x 85kp perioodi

eest 09.09.2020-02.12.2020) ning alates 03.12.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.

11. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 30,00 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 113²

lg 2 p 1 on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 15 eurot ja järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa

on kujunenud järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine 15 eurot ja kahe tasulise kirja saatmine 5

eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus leiab, et hagejal ei ole

õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist,

lisaks ei ole hageja nimetatud kulude reaalset kandmist millegagi tõendanud. Seega on

põhjendatud sissenõudmiskulud summas (15€+5€+5€) 25,00 eurot.

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 300 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 300 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust

120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

Tsiviilasi nr 2-20-115088

6 (6)

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2,5 tundi ei ole selles asjas põhjendatud. Tegemist on trafaretse

hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei

ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 1,5 tundi. Kohus

leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu.

Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120

eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse,

et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100

eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis,

mistõttu peab kohus põhjendatuks ja vajalikud hageja lepingulise esindaja kulud kokku 120

eurot (1,5h x 80€) ilma käibemaksuta.

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt 97,58 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

190,28 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik