2-20-7131/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Ilona Põld

Määruse tegemise aeg ja koht

02.12.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-7131

Tsiviilasi

AS Airest saneerimisavaldus

Menetlustoiming

Saneerimiskava

kinnitamata

jätmine

ja

saneerimismenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: AS Airest (registrikood 10101647; aadress

Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn)

Avaldaja

lepingulised

esindajad:

vandeadvokaat

Hannes

Küün,

vandeadvokaat

Tauno

Tark,

vandeadvokaadi abi Rahel Behrsin (Advokaadibüroo

TARK, Roosikrantsi tn 2, 10119 Tallinn, e-post:

hannes.kuun@tark.legal, e-post: tauno.tark@tark.legal,

e-post: rahel.behrsin@tark.legal)

Saneerimisnõustaja: U. V. (isikukood xxx; Audit &

Consult OÜ, e- post: xxx)

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

AS C banka Eesti filiaal (registrikood 11971924 Narva

mnt 63/1, 10152 Tallinn)

Lepingulised esindajad: vandeadvokaat Raiko Lipstok

ja vandeadvokaadi abi Helena Noot (Advokaadibüroo

Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala

10, 10116 Tallinn), e-post: helena.noot@eversheds-

sutherland.ee,

e-post:

raiko.lipstok@eversheds-

sutherland.ee)

U OÜ (registrikood xxx, asukoht Majaka tn 26, Tallinn

11416, seaduslik esindaja T. L.,

e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Airest võlausaldajate poolt vastu võetud saneerimiskava kinnitamata.

2. Lõpetada AS Airest saneerimismenetlus.

3. Vabastada U. V. saneerimisnõustaja ülesannetest.

4. Määrata saneerimisnõustaja U. V. tasu suuruseks 10 000 eurot, mis toimub

tasumisele

02.06.2020

kohtu

deposiiti

kantud

tagatise

arvelt

PropertyManagement OÜ arveldusarvele LHV Pank AS-s nr EExxx.

5. Toimetada

määrus

kätte

avaldajale,

asjast

puudutatud

isikutele

ja

saneerimisnõustajale.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta avaldaja AS Airest kanda.

Kohtumääruse peale edasikaebamise kord ja tähtajad

Käesoleva määruse peale võib ettevõtja või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Ettevõtja või saneerimisnõustaja võib sama tähtaja

jooksul esitada määruskaebuse saneerimisnõustaja tasu määramise osas.

Asjaolud ja menetluse käik

AS Airest esitas 15.05.2020 avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. 25.05.2020

määrusega algatas kohtus AS Airest saneerimismenetluse ja määras saneerimisnõustajaks U.

V..

AS Airest esitas 27.07.2020 avalduse võlausaldajate vastuvõetud saneerimiskava

kinnitamiseks.

Saneerimiskava

Ettevõtte tutvustus

AS Airest on kantud äriregistrisse 13.01.1997.a ning alates 29.08.2012.a on ettevõtte

peamiseks tegevusalaks olnud ekspresspakkide- ja integraatorfirmade nagu UPS, DHL,

Lufthansa Cargo jne kaubaveo tellimuslennud (tšarterlennud) Saab 340 tüüpi lennukitega

ning alates 28.01.2020 on lisategevusalaks ka tšarter- ja ACMI-tüüpi (Aircraft, Crew,

Maintance, Insurance) reisijateveod Airbus A320 lennukiga. Ettevõtja osakapitali suurus on

32 500 eurot ning äriühingu osanikes on OÜ J, registrikood xxx (20%), OÜ U, registrikood

xxx (40%) ja X AS, registrikood xxx (30%). 10% ettevõtte aktsiatest omab AS Airest.

AS Airest on end tõestanud usaldusväärse ja turvalise ACMI ja tšarterlendude lahenduste

pakkujana alates aastast 2012. AS Airest on saavutanud hea maine kaubaveo õhutranspordis,

pakkudes 9 lennukiga teenust globaalsetele ekspress-, posti- ja integraatorettevõtetele

rahvusvahelisel turul. 2020.a. laiendas Ettevõtja oma tegevust Airbus A320 reisilennukiga.

AS Airest on ekspordile orienteeritud ettevõte, mille tuludest 95% teenitakse EL-s ja teistes

riikides. Ettevõtja on ka oluliseks tööandjaks – kokku 51 inimest, kes omavad kõik väga häid

teadmisi lennunduse alal ja on oma ala spetsialistid. Enamik töötajatest on pikaajalise

töökogemusega ning on omandanud oma teadmised ja oskused aastate jooksul.

Ettevõtja viimasel majandusaastal (01.01.2019.a. kuni 31.12.2019.a.) oli müügitulu 9 998

841 eurot ning nimetatud majandusaasta EBITDA oli 932 217 eurot. EBITDA (Earnings

Before Interest, Taxes, Depreciation and Amortization) näol on tegemist tulemiga enne

intresse, makse ja amortisatsiooni. EBITDA näitab ettevõtte võimet raha teenida, sõltumata

firma kohustustest võlausaldajatele, amortisatsioonist ja tulumaksukulust.

Majanduslike raskuste olemuse ja tekkimise põhjuste kirjeldus

AS Airest makseraskuste põhjusteks on:

- AS Airest on jätkuvalt tegutsev ettevõte ja tal on kõik vajalikud ressursid majandustegevuse

edukaks jätkamiseks. Samas on Ettevõtjal tekkinud ajutise iseloomuga makseraskused, mis

on võimalik aegsasti mõistlikke saneerimisabinõusid kohaldades ületada.

- Ettevõtja kasutuses on alates 2015.a. 7 Saab 340A tüüpi kaubalennukit, millele lisandus

2016.a. veel 2 samaliigilist lennukit. 2017.a. teenindas Avaldaja samaaegselt 8 liini.

- Alates 2018. aastast on ülemaailmne kaubavedu hakanud taanduma. Olemasolevad lepingud

hoidsid AS-i Airest heas seisus kuni 2018. aastani, kuid nõudluse olulise vähenemise mõju

jõudis Ettevõtjani vähese viiteajaga, mis põhjustas 3 liini katkemise: üks neist lõpetati

2018.a.; teise, neist kõige kasumlikuma lepingu marsruudi Saksamaa ning Suurbritannia ja

Iirimaa vahel tühistas klient 2019.a. keskpaigas ning kolmas, mida AS Airest opereeris 2012.

aastast, tühistati 2020. aasta veebruaris.

- Läbirääkimiste tulemusena lootis AS Airest saada 2019. aasta jooksul kaks uut lepingut.

Esialgsed pakkumused tühistati, kuid alates maist 2020 opereerib Ettevõtja ühel uuel liinil

Saksamaa ja Hispaania vahel.

- Ajutisest Saab 340 tüüpi lennukitega kauba õhutranspordi turulangusest tulenevalt otsustas

AS Airest vähendada Saab 340 tüüpi lennukite parki 3 lennuki võrra, et viia lennukite arv

vastavusse turunõudlusega, et tagada oluline kokkuhoid lennukõlblikkuse investeeringute ja

lennukitega seonduvate otseste hoolduskulude arvelt.

- Ettevõtja kaubaveo mahtude languse mõju leevendamiseks otsustas AS Airest

mitmekesistada oma äri reisijaturule sisenemisega. 2019. aasta keskpaigas allkirjastas AS

Airest reisijatele mõeldud Airbus A320 lennuki rendilepingu, mis tarniti Ettevõtjale jaanuaris

2020. AS Airest oli sõlminud Saksamaa turismiettevõtjaga ühe aasta pikkuse lepingu, mille

kohaselt oleks 2020. aasta aprillis alustatud lendude korraldamist Euroopa erinevate linnade

ja Egiptuse kuurortide vahel, mille maht oli 8,92 miljonit eurot, mis oleks võimaldanud

sisuliselt kahekordistada AS Airesti aastatulu. COVID-19 viiruse tõttu kehtestatud piiride

sulgemise ja karantiinimeetmete tõttu taganes aga klient reisijateveo lepingust. AS Airest on

teinud igapäevaselt tööd selle lepingu taasalustamiseks või uue lepingupartneri leidmiseks,

kuid on selge, et olukorra taastumine võib veel aega võtta, arvestades muu hulgas ka asjaolu,

et paljudesse riikidesse kehtivad ka käesoleva kava esitamise seisuga COVID-19st

põhjustatud reisipiirangud ja -keelud.

- Airbus A320 rendilepingust tulenevalt tasus AS Airest perioodil juuli 2019 kuni jaanuar

2020 rendileandjale deposiidi kogusummas 608 tuhat eurot, mis avaldas olulist mõju

ettevõtte rahavoogudele, sest oodatud tulu projekt planeeritud ajal tooma ei hakanud ning

Ettevõtjal jäi saamata ka Airbus A320 kliendiga sõlmitud lepingujärgne deposiit summas 318

tuhat eurot. Prognoositud kasum lepingust oli ca 1,0 miljonit eurot. Samas kõik Airbus A320

jooksvad kulud, sh rendimaksed, kindlustus jm õhusõiduki lennukõlblikkuse kulud on

jätkuvalt Ettevõtja kanda.

- Kuna AS-l Airest on ka igakuiselt täita laenukoormus, mille kuumakse koos intressidega

moodustab ca 80 tuhat eurot kuus, on eriolukorrast ning eeltoodust tulenevalt Ettevõtja

pidanud heas usus läbirääkimisi AS C banka Eesti filiaal Banka Eesti filiaaliga

laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise peatamiseks (nn maksepuhkus) ja/või

lõpptähtaegade pikendamise osas. Paraku ei ole pank pidanud läbirääkimisi Ettevõtja

hinnangul heauskselt, esitades AS Airestile ebamõistlikke lisanõudmisi omavahelistes

võlasuhetes, kuigi laenulepingust tulenevad nõuded on muuhulgas tagatud Sihtasutus K

(registrikood 90006012) 75%-lise käendusega. AS Airestile on läbirääkimiste iseloomust

tulenevalt selgunud, et pank proovib muuhulgas ära kasutada COVID-19 epideemiast

tulenevat

majanduslikku rasket

seisu,

nõudes

ennetähtaegselt sisse laenu koos

kõrvalkohustustega, realiseerida AS Airesti vara (sh lennukid) täitemenetluses (sisuliselt

kiirmüügis) ning seejärel nõuda puudujääv laenuosa koos kõrvalnõuetega sisse Sihtasutus

Kilt.

- Eelkirjeldatud olukord on tekitanud surve AS Airesti majanduslikule olukorrale ning

seetõttu puuduvad ilma saneerimisabinõusid rakendamata lühikeses ja kesk-pikas

perspektiivis positiivsed väljavaated.

- Eeltoodu on selgelt kajastunud ka AS Airesti viimase perioodi majandustulemustes.

Avaldaja on küll suutnud 4 regulaarliini pluss 1 hooajalist liini seni käigus hoida, kuid

kasumlikkus on langenud. Kui 2018. aastal oli AS Airesti käive 11,95 miljonit eurot ja

ärikasum 1,12 miljonit eurot (rentaablus 9,3%), siis 2019. aastal oli käive ca 10 miljonit eurot

ning ärikahjum 413 tuhat eurot. Seega, 2018.a võrreldes vähenes müügitulu 16,34%, kuid

teeniti ärikahjumit.

- Ettevõtja majandusraskused said alguse saanud 2019.a. II poolel ning on kulmineerunud

2020. aasta alguses mitmete ebasoodsate asjaolude kokkulangemisega. Nimelt lõppes eelmise

aasta keskpaigas üks kasumlikemast regulaarliinidest, ebaõnnestus saada juurde uusi

lepinguid Saab tüüpi lennukitega opereerimiseks ning COVID-19 mõjul Airbus A320

opereerimislepingu ülesütlemine kliendi poolt.

- Ülalloetletud põhjused tõid kaasa olukorra, kus AS Airestil jäi saamata Airbus 320

opereerimisest planeeritud mahus müügitulu, jäädes samas ise täies mahus vastutavaks enda

kohustuste täitmise eest. Tekkinud on vajadus Ettevõtja rahavoogude stabiliseerimiseks,

milleks Avaldaja vajab aega ja õigusrahu enda võlausaldajatega. Ühe AS Airesti võlausaldaja

- AS C banka Eesti filiaal panga - ettearvamatu käitumine võib endaga kaasa tuua nn

doominoefekti, mis lõppjärgus on kahjulik nii AS Airestile kui tema võlausaldajatele.

Ettevõtte hetke majanduslik olukord

AS-l Airest oli 31.05.2020 bilansi kohaselt vara 10 050 726 euro väärtuses, millest

käibevarasid 1 250 791 euro (sh nõuded ostjate vastu 541 734 eurot) väärtuses ning põhivara

8 799 935 euro väärtuses, millest omakorda 7 256 580 eurot moodustab materiaalne põhivara

jääkmaksumuses ning pikaajalised nõudeid summas 1 539 812 eurot. Ettevõtja omakapital oli

31.05.2020.a. seisuga 4 502 028 eurot.

AS Airest AS-le kuuluvad järgmised lennukid:

1. ES-LSE, S/N 132

2. ES-LSA, S/N 055

3. ES-LSC, S/N 037

4. ES-LSD, S/N 080

5. ES-LSG, S/N 007

6. ES-LSH, S/N 011

7. ES-LSI, S/N 064

Lennukite bilansiline jääkväärtus on 7 041 450 miljonit eurot, muude materiaalsete

põhivarade jääkmaksumus 215 130 eurot.

Saneerimisabinõu kirjeldus ja analüüs

AS Airest jätkab saneerimisprotsessi käigus oma põhitegevust ning vastavalt 2019.a. tehtud

otsusele viia oma Saab 340 lennukipark lepingulistele nõudlustele vastavaks.

Ettevõtja analüüsis 2 stsenaariumi:

- Plaan A - müüakse 6 kõrge väärtusega mootorit ning kasutatakse vabanevaid lennukeid

varuosadeks - Plaan B - müüakse 3 lennukit.

Peamise plaanina näeb Ettevõtja plaani A, mille kohaselt müüakse käesoleva ja järgneva 2

aasta jooksul 6 mootorit. Alternatiivina näeb Ettevõtja võimalust müüa käesoleval aastal 3

lennukit. Vara müügist saadud rahalisi vahendeid kasutatakse võla vähendamiseks AS C

banka Eesti filiaal panga ees vastavalt finantsprognoosides toodule vara müügi aastal ning

sellele järgnevatel aastatel. Kuue mootori või kolme õhusõiduki müük ning sellega kaasnev

kolme vabanenud lennuki utiliseerimine võimaldab Ettevõtjal vähendada lennukite hoolduse

ja parkimisega seotud püsikulusid, vähendada intressi- ning amortisatsioonikulusid ning

investeeringuid.

Airbus A320 lennukite turusituatsiooni COVID-19 põhjustatud languse järkjärgulist

taastumist näeb Ettevõtja järgmisest aastast alates ning konservatiivsel hinnangul peaks

nõudlus 2023.a. naasma 2019.a. tasemele, misjärel paraneb AS Airest finantsolukord

oluliselt. Majandustegevuse peamine eesmärk saneerimise perioodil saab olema rahavoo

stabiliseerimine ja tekkinud vaba raha arvel saneerimisega hõlmatud AS C banka Eesti filiaal

panga nõuete rahuldamine, eesmärgiga hakata saneerimisprotsessist väljumisel tagasimakseid

tegema teisele peamisele saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajale U OÜ.

Nõuete ümberkujundamise põhimõtted

Saneerimiskava koostamisel on lähtutud sarnaste nõuetega võlausaldajate sarnasest

kohtlemisest. Sarnaste nõuetega võlausaldajate võrdse kohtlemise kriteeriumiks on

esmajoones sarnastele nõuetele rakendatav sarnane nõude rahuldamise määr. Sarnaste

nõuetega võlausaldajate jaoks peab saneerimine olema võrdsel määral kasulik.

Samuti näeb saneerimiskava ette, et saneerimiskavale allutatakse AS Airest suurim

võlausaldaja U OÜ, kellele tehakse väljamakseid alles pärast seda, kui laenukohustused AS C

banka Eesti filiaal panga ees saavad täidetud. Lisaks ei arvestata U OÜ kasuks intresse

perioodi eest, kui nõude sissenõudmine on saneerimiskavaga nö külmutatud.

Võlausaldajatele käesoleva saneerimiskavaga pakutav nõuete rahuldamise määr peaks olema

kreeditoridele vastuvõetav. Pankrotimenetluse korral oleks nõuete rahuldamise ulatus

oluliselt väiksem. Nõude rahuldamise määra ja nõude tasumise ajastatuse valikul on

arvestatud Ettevõtja juhtkonna prognooside kohase võimega luua saneerimisperioodil

kliendilepingute teenindamisest ja kolme lennuki või 6 mootori müügist raha vastavalt

saneerimiskavas esitatud rahavoo prognoosidele.

Ümberkujundatavad nõuded on järgmised:

Võlausaldaja nimi

Põhinõude

suurus

Kõrvalnõuete

suurus

Häälte arv

(põhinõude alusel)

Osakaal

%-des

U OÜ

6 069 292,11

76 475,11

6 069 292,11

69,02%

AS AS C banka Eesti

filiaal banka

Eesti filiaal

2 723 659,27

130 137,71

2 723 659,27

30,98%

KOKKU

8 792 951,38

8 792 951,38 100,00%

Nõuete ümberkujundamise tingimused

Kuigi pankroti korral oleks ümberkujundatavate nõuete rahuldamise määr oluliselt madalam,

ei ole saneerimiskava koostamisel rakendatud võlausaldajate põhinõuete ja kõrvalnõuete

vähendamist. Samas likviidsusprobleemide vältimiseks on saneerimisnõustaja hinnangul

põhjendatud ajatada AS C banka Eesti filiaal panga maksed 4,5 aastale.

Väljamaksed võlausaldajale AS C banka Eesti filiaal teostatakse aastatel 2020 kuni 2024 üks

kord aastas hiljemalt vastava aasta 31. detsembril. Saneerimiskavas on eeldatud, et 6 mootori

müük (või alternatiivina kolme lennuki müük) toimub igakordselt vastava aasta lõpus. Kui

eelnimetatud vara õnnestub võõrandada varem, tasutakse saneerimiskavas märgitud vastava

aasta osamakse AS C banka Eesti filiaal varem. Selliselt tähendab 31. detsember „mitte

hiljem kui “-põhimõttel toimivat kuupäeva.

Väljamakseid teisele saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajale U OÜ teostatakse pärast

seda, kui AS C banka Eesti filiaali nõuded on täielikult rahuldatud ehk alates 2024.a.

Seega saneerimiskavaga hõlmatud võlanõuete osas kohaldatakse kohustuse täitmise tähtaja

pikendamist ja täitmist osamaksetega. Saneerimiskava prioriteet on tasuda võlausaldajate

nõuded täielikult, st, nõudeid mitte vähendada. Lisaks kompenseeritakse nõude täitmise

tähtaja pikendamine AS C banka Eesti filiaal pangale intressi maksmisega, intressimääraks

on Ettevõtja ning AS C banka Eesti filiaal panga vahel sõlmitud laenulepingute keskmine

intressimäär 4,93%.

Saneerimiskava kohased nõuete tagastamistingimused üksikute nõuete lõikes on järgmised.

Võlausaldaja

Põhinõue

Kõrvalnõuded

Nõue kokku

Igakordse väljamakse

suurus

AS AS C banka

Eesti

filiaal

banka Eesti

filiaal

2 723 659,27

130 137,71

2 853 796,98 Vastavalt

finantsprognoosidele

aastatel 2020-2024

U

OÜ

6 069 292,11

76 475,10

6 145 767,21 Alates aastast 2024

Saneerimiskavaga mittehõlmatavad nõuded

Saneerimiskavaga ei kujundata ümber töötajate nõudeid, kuna saneerimisseaduse § 22 lg 2

kohaselt ei ole töötajate nõuete ümberkujundamine lubatud. Samuti ei hõlmata

saneerimiskavasse nn igapäevast äritegevuse ja klientide teenindamise seisukohalt oluliste

võlausaldajate (lennukite hoolduse ja remondiga tegelevad firmad jmt) nõudeid. Nimetatud

nõuete saneerimiskavast väljajätmise põhjuseks on eelkõige kliendilepingute nõuetekohase

täitmise ja lennukite lennukõlblikkuse tagamise vajadus. AS Airest suudab nende

võlausaldajate nõuded täita äritegevuse käigus.

Saneerimiskava täitmise täiendavad meetmed

AS Airest kohustub saneerimiskava kehtivuse ajal mitte koormama talle kuuluvat vara

mistahes kolmandate isikute õigustega (välja arvatud igapäevase majandustegevuse käigus

sõlmitavad lepingud) ning mitte võõrandama ega muul viisil üle andma talle kuuluvaid

lennukeid (või osa nendest) ilma saneerimisnõustaja sellekohase kirjaliku nõusolekuta.

Samuti kohustub AS Airest saneerimiskava kehtivuse ajal mitte võtma täiendavaid

laenukohustusi ja mitte andma täiendavaid laene, garantiisid ega käendusi ilma

saneerimisnõustaja sellekohase kirjaliku nõusolekuta, kui vastava tehingu maht ületab 25 000

eurot. Nimetatud keelu rikkumise korral on tegemist saneerimiskava täitmise olulise

rikkumisega.

AS Airest on kohustatud tagama saneerimisnõustaja informeerituse olulistest ettevõtet

puudutavatest sündmustest kogu saneerimismenetluse jooksul. AS-l Airest on kohustus

edastada saneerimisnõustajale ülevaated AS Airest saneerimiskava täitmise ja majandusliku

seisundi kohta vähemalt 2 korda aastas alates saneerimiskava jõustumisest.

AS Airest kohustub esitama saneerimisnõustajale aruandlust saneerimise kohta (s.h. bilanss,

kasumiaruanne, pangakonto väljavõtted, ülevaade maksmata arvetest) igal aastal 30. juuliks

ja 30. jaanuariks. AS Airest kohustub informeerima saneerimisnõustajat koheselt

saneerimiskava mistahes rikkumisest.

Saneerimiskava tühistamise alused ja tagajärjed

Saneerimiskava kuulub kohesele tühistamisele saneerimiskava olulisel rikkumisel ja muudel

saneerimisseaduses sätestatud alustel. Kui käesolevas saneerimiskavas on ette nähtud, et

teatud kohustuste rikkumist käsitletakse saneerimiskava olulise rikkumisena, siis annab

saneerimiskava tühistamiseks aluse ka selliste kohustuste mitteoluline rikkumine.

Saneerimiskava tühistamisel rakenduvad Saneerimisseadusega ettenähtud tagajärjed, sh: 1.

võlausaldajate nõuded Ettevõtja vastu taastuvad esialgses suuruses, võttes arvesse, mida

võlausaldaja on saneerimiskava täitmise käigus juba saanud; 2. peatatud kohtu- ja

täitemenetlused jätkuvad.

Saneerimise mõju töötajatele

Käesoleval hetkel töötab Ettevõtja juures 51 töötajat. Saneerimine säilitaks eelnimetatud

töötajate töökohad AS-is Airest. Lähiaastatel on plaanis töötajate arvu suurendada lähtudes

Ettevõtja teenuslepingute mahtude kasvust eelkõige Airbus 320 opereerimisel. AS Airest on

seega tegevusspetsiifikat arvestades oluline Ettevõtja ja muu hulgas oluline tööandja

saneerimisseaduse § 27 lg 2 p 3 tähenduses.

Pankrotihinnang

Kui saneerimismeetmeid ei õnnestu rakendada, on AS Airest maksejõuetus möödapääsmatu,

seega on ainuke alternatiiv ettevõtte saneerimisele äriühingu pankrotimenetluse algatamine.

Kui võlausaldajad jätavad saneerimiskava kinnitamata, on äriühingu juhatus kohustatud

esitama võlgniku pankrotiavalduse.

Kohtu poolt pankrotimenetluse algatamisel nimetab kohus ajutise halduri, kes ca 20 päeva

jooksul esitab kohtule arvamuse äriühingu maksejõuetuse põhjuste kohta ning ülevaate

äriühingu varadest ja kohustustest. Pankrotimenetluse algatamise avalikustamine põhjustaks

tõenäoliselt koostöölepingute ülesütlemise. Pankrotimenetluse raames on pärast pankroti

väljakuulutamist võimalik ettevõtte tervendamine ja kompromissi esitamine, kuid kui

võlausaldajad ei nõustu käesoleva saneerimiskavaga, siis tõenäoliselt ei nõustu nad ka

tervendamise ega kompromissi tegemisega.

AS Airest on hetkel kindla ja püsiva rahavooga ettevõte, kes suudab jooksvalt täita

püsikulusid. Ettevõtja raskused ja käibevahendite nappuse on põhjustanud uue lennukitüübi

Airbus 320 liisimisega seotud kulud ning kliendi ühepoolne lepingu ülesütlemine COVID-19

puhangu tõttu.

Pankroti väljakuulutamise korral moodustub võlgniku varast pankrotivara, mida asub

valitsema ja pankrotiseaduses ettenähtud korras realiseerima pankrotihaldur. Ettevõtjale

kuuluva Saab 340 lennukipargi raamatupidamislikuks jääkmaksumuseks on 7 041 450 eurot,

kuid arvestades vara spetsiifilisust ja asjaolusid, et pankrotihaldur ei saa tegeleda vara

müügiga väga pika perioodi vältel ning eelnimetatud lennukitüübi müüjaid/maaklereid on

turul mõni üksik, võib lennukipargi eeldatav müügihind pankrotimenetluses olla umbes 2

miljonit eurot. Vara müügihind võib olla kõrgem üksnes juhul, kui pankrotihaldur suudab

leida isiku, kes suudab piiratud teenindusmahuga ja kitsa kliendisegmendiga turul leida

stabiilseid kliente, kuid nimetatu osutub väga keeruliseks. Reeglina on pankrotipesast vara

ostmisest huvitatud isikud veendumusel, et vara peab saama väga odavalt. Seevastu

tavapärase majandustegevuse käigus vara müümisel ostjatel sellist veendumust ei ole.

Ettevõtjale kuulub ka teisi põhivarasid raamatupidamisliku jääkväärtusega ca 215 tuhat eurot,

kuid oluline osa neist varadest on väga spetsiifilised ning saneerimisnõustaja hinnangul võiks

pankrotimenetluses varade müügist laekuda maksimaalselt ca 40% ehk ca 86 000 eurot.

31.05.2020 bilansis varudena kajastatud ettemaksed tarnijatele summas 292 tuhat eurot on

peamiselt

lennukite

varuosade

tellimuste

või

teenuste

eest

tehtud

ettemaksed.

Pankrotimenetluses õnnestuks ettemaksetest tagasi saada maksimaalselt 40%, kuivõrd

teenuseid ei ole võimalik konverteerida tagasi rahaks ning varuosade tagasimüük saab samuti

toimuda diskontoga. Samuti oleks ettemakstud kuludest ning muudest pikaajalistest nõuetest

(sh Airbus 320 eest tasutud deposiit) pankrotimenetluses võimalik tagasi saada maksimaalselt

40%.

Saneerimisnõustaja hinnangul oleks pankrotivara maksimaalseks suuruseks 3,7 miljonit

eurot. Samas peaks nimetatud müügisummast maha arvestama pankrotimenetluse kulutused,

minimaalselt kulutused neljaks kuuks töötajatele, lennukite lennukõlblikkusele jms, mis

kokku võivad ulatuda suurusjärguni 0,5 miljonit. Võttes arvesse, et saneerimiskavasse

kaasatud võlausaldajate ees on nõudeid kokku ca 9 miljonit eurot, õnnestuks suure

tõenäosusega teha neile pankrotimenetluses väljamakseid üksnes osaliselt (3,2 milj / 9 milj =

0,36 ehk ca 36%). Saneerimismenetluse raames on seevastu kavas tasuda nii põhi- kui ka

kõrvalnõuded tervikuna.

Prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimiskava edukat täitmist

Saneerimise eesmärk on peatükis 3 toodud visiooni elluviimine, mis tagaks toimiva ettevõtte

tegevuse säilitamise ja arendamise. AS Airest prognoositavat majanduslikku seisundit pärast

saneerimiskavaga võetud kohustuste täitmist iseloomustab saneerimiskava lisa 1 olev

finantsprognoos, mille kohaselt suudab AS Airest näiteks 2024.a genereerida ärikasumit, mis

on samas suurusjärgus 2017.a ja 2018.a tasemega. Oluline on märkida, et saneerimise

õnnestumisel on AS Airest jätkusuutlik ettevõte, kes suudab täita oma igapäevaseid kohustusi

äritegevuse rahavoogude arvel ning arendada edasist tegevust. AS Airest kindlustab

saneerimise õnnestumisel oma maksevõime ja kapitaliseerituse, mis võimaldab tal peale

saneerimiskava täitmist jätkata lennunduse valdkonnas.

Saneerimisnõustaja U. V. esitas 27.07.2020 kohtule AS Airest saneerimiskava ja

saneerimisnõustaja tegevus- ja kuluaruande. Võlausaldajad on kinnitanud saneerimiskavaga

nõustumist.

AS Airest majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine

AS Airest saneerimiskava lisaks oleva finantsprognoosi kohaselt oli AS Airest EBITDA

marginaal 2017.a ja 2018.a vastavalt 17% ja 14%. Seevastu saneerimiskavas on eeldatud, et

perioodil 2020-2024 on EBITDA marginaal maksimaalselt 10%. Selliselt on saneerimiskava

finantsprognoosid koostatud konservatiivselt, sest ajalooliste andmetega võrreldes on

lähtutud konservatiivsemast EBITDA marginaalist. Kõikide eelduste kohaselt on 2024.a

taastunud COVID19-st põhjustatud lennumahtude vähenemine ja seda nii kaubavedude kui

ka reisijateveo segmendis. AS Airest teatavasti rendib Airbus A320 lennukit, millega

kavandati 2020.a alustada reisijatevedu.

AS Airest on teinud otsuse, millega viiakse Saab 340 tüüpi lennukite park vastavusse

turunõudlusega. Otsuse tulemusel võõrandatakse 6 mootorit (lennukite kõige väärtuslikumad

komponendid)

või

tervikuna

lennukit.

Võõrandamise

tulemusel

vähenevad

lennukõlblikkuse

investeeringud

ja

lennukitega

seonduvad

otsesed

hoolduskulud.

Põhistsenaariumiks on saneerimiskavas valitud 6 mootori võõrandamise stsenaarium - selle

kohaselt võõrandatakse igal aastal 2 mootorit. Mootoriteta jäänud lennukite varuosasid saab

kasutada teistel Saab 340 tüüpi lennukitel, mis omakorda vähendab edaspidiselt

hoolduskulusid. Alates 2020.a maist opereerib AS Airest uuel kaubaveoliinil Saksamaa ja

Hispaania vahel. Selliselt on õnnestunud hankida täiendavat müügitulu. Samuti kinnitab uue

kaubaveoliini hankimine seda, et olukord kabavedude segmendis on eelduslikult saavutanud

nö „põhja“ ning täiendavat mahtude langust ei toimu või on see minimaalne.

Kokkuvõttes on saneerimisnõustaja seisukohal, et AS Airest ärimudel kui selline on toimiv,

mida kinnitab hästi asjaolu, et AS Airest on aastatel 2016-2018 teeninud iga-aastaselt

puhaskasumit vahemikus 832-997 tuhat eurot. Sellist stabiilsust saab näidata üksnes äriühing,

mille ärimudel töötab. Tuleb nõustuda sellega, et kaubavedude segmendis on toimunud

mahtude teatav vähenemine, kuid sellest tingitud mõjude vähendamiseks ongi AS Airest

otsustanud võõrandada 6 mootorit või 3 lennukit.

Lisades sellele reisijateveo alustamise Airbus A320 lennukiga, on saneerimisnõustaja

hinnangul alust eeldada, et AS Airest müügitulusid ja kasumlikkust on võimalik

saneerimiskavas kirjeldatud mahtudes suurendada.

Saneerimisnõustaja hinnangul on 6 mootori müük koostoimes kabavedude ja reisijateveo

mahtudega järkjärgulise taastumisega eluliselt usutav stsenaarium, mis võimaldab teha

järelduse, et AS Airest majandusliku olukorra parandamine ning äritegevuse kasumlikkuse

taastamine on võimalik. Saneerimisnõustaja kordab, et AS Airest ärimudel kinnitab seda, et

kasumit on võimalik teenida (aastad 2016-2018 olid kõik arvestatavas kasumis), kuid teha

tuleb teatavad muudatused äritegevuses (st, viia lennukipargi suurus vastavusse

turuolukorraga ning oodata ära reisijateveo taastumine).

Arusaadavalt ei ole üheski saneerimiskavas võimalik kinnitada, et kõik selles tehtud

prognoosid realiseeruvad 100% täpsusega, kuid võimalik on hinnata, kas saneerimiskavas

märgitu on eluliselt usutav. Saneerimisnõustaja hinnangul ei nähtu AS Airest

saneerimiskavast midagi sellist, mille kohta peaks märkima, et see on eluliselt mitteusutav.

Selliselt on saneerimisnõustaja seisukohal, et AS Airest majandusliku olukorra parandamine

ja äritegevuse kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik, sest saneerimise

käigus rakendatavad meetmed (lennukipargi suuruse turunõudlusega vastavusse viimine ning

reisijateveoga alustamine) on sellele suunatud.

AS Airest saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete tõendatus ja õiguspärasus

Saneerimiskava on koostatud põhimõttel, et ümber kujundatakse ainult sellised nõuded, mille

ümber

kujundamine

on

möödapääsmatult

vajalik.

Saneerimiskava

kohaselt

on

ümberkujundatavateks nõueteks AS C banka Eesti filiaali nõuded ning U OÜ nõuded.

Tegemist on suurimate nõuetega, mille täitmine kujunenud olukorras on ettevõtjale kõige

koormavam.

AS C banka Eesti filiaali nõude suuruseks on 2 853 796,98 eurot, millest põhinõue

moodustab 2 723 659,27 eurot ja kõrvalnõuded 130 137,71 eurot. Tegemist on

laenulepingutest (6 lepingut) tulenevate nõuetega. Laenud on võetud lennukite soetamiseks.

Lisaks lennukitele tagavad laenusid Sihtasutus K (registrikood xxx) 75%-lised käendused.

Sihtasutus K on saneerimisnõustajale kinnitanud, et AS C banka Eesti filiaal on õigus ühe

käenduslepingu

alusel

avansilise

makse

saamiseks

(avansilist

makset

ei

loeta

käenduskohustuse täitmiseks, mistõttu nõudeõigus Kile üle ei lähe). Kuivõrd Sihtasutus K ei

ole

selliselt

saneerimismenetluse

osapooleks,

siis

ei

andnud

Sihtasutus

K

saneerimisnõustajale infot selle kohta, kui suurele avansilisele maksele on AS C banka Eesti

filiaal õigus.

U OÜ nõude suuruseks on 6 145 767,21 eurot, millest põhinõue on 6 069 292,11 eurot ning

kõrvalnõue 76 475,10 eurot. AS Airest kohustused tulenevad käenduslepingust ja

laenulepingutest. Lepingute tagatiseks on AS Airest vallasvarale seatud kommertspant.

Saneerimisnõustaja hinnangul on saneerimiskavaga ümber kujundatud nõuded tõendatud ja

õiguspärased.

AS Airest olulisus ettevõtja ning tööandjana

AS Airest tegevusalaks on Kauba õhutransport (51211). E-Krediidiinfost on leitav 2019.a

müügitulu alusel koostatud vastava sektori ettevõtete TOP 20, milles on kõigest 2 äriühingut:

X OÜ ja X OÜ. Eelduslikult esitavad paljud ettevõtjad oma majandusaasta aruanded ÄS §

5258 kohaselt alles 31. oktoobriks 2020. Samas on selge, et äriühinguid, mille

põhitegevusalaks on kauba õhutransport, Eestis tegelikkuses ei olegi (või on mõned üksikud).

Saneerimisnõustaja tuvastas, et kaupade õhutransporti pakub kõrvaltegevusalana (2018.a

andmete põhjal 20,90% müügitulust) näiteks N OÜ (xxx) – nimetatud ettevõttes töötas

30.06.2020

seisuga

e-Krediidiinfo

andmetel

üksnes

töötajat.

Isegi

X

OÜ

(https://www.nordica.ee/) ei paku 2018.a majandusaasta aruande põhjal kaupade

õhutransporti. Selliselt on AS Airest näol tegemist olulise ettevõtjaga.

AS Airest pakub töölepingulisel või muul võlaõiguslikul alusel tööd 51-le töötajale, kellest

paljude näol on tegemist oma valdkonna spetsialistidega. AS Airest tasus I ja II kvartalis

2020 tööjõumakse vastavalt 105 812,52 eurot ja 105 081,20 eurot. Arvestades eelmises lõigus

öeldut, mille kohaselt puuduvad Eestis tegelikkuses ettevõtted, mille põhitegevusalaks on

kauba õhutransport, on AS Airest näol tegemist vastava valdkonna olulise tööandjaga.

Saneerimisnõustaja hinnangul saab ettevõtjat pidada oluliseks tööandjaks, kui vastava

valdkonna ettevõtted Eestis tegelikkuses puuduvad või on neid mõned üksikud – tööta

jäämisel ei ole kõikidel töötajatel võimalik erialast tööd leida.

27.07.2020 esitas AS C banka Eesti filiaal kohtule avalduse saneerimiskava kinnitamata

jätmiseks.

AS C banka Eesti filiaal on seisukohal, et saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata, kuna:

1) saneerimiskavas on ebaõigesti jäetud rühmad moodustamata, sest erinevate õigustega

võlausaldajaid koheldakse kavas faktiliselt erinevalt, mistõttu ei saanud kava üksnes U OÜ

häältega vastu võtta; 2) saneerimiskavas on toodud välja põhilise abinõuna varade müük, mis

ei saa kohtupraktika ja õiguskirjanduse järgi olla peamiseks saneerimisabinõuks; 3)

saneerimiskavast ei nähtu, millal ja milliste väljamaksetega AS C banka Eesti filiaal nõuded

rahuldatakse ning AS C banka Eesti filiaal nõude ajatamine on arvestades prognoositavat

kasumit põhjendamatu; 4) saneerimiskavas on jäetud mitmed olulised asjaolud

adresseerimata,

mistõttu

on

ettevõtte

jätkusuutliku

majandamise

taastumine

ja

saneerimiskava täitmine üksnes AS C banka Eesti filiaal nõude ajatamisel ebatõenäoline; 5)

pankrotihinnangus ei ole arvestatud, et AS C banka Eesti filiaal on pandipidaja, et raha

väärtus väheneb aja jooksul ning ei ole analüüsitud U OÜ nõude põhjendatust

pankrotimenetluse korral; 6) saneerimiskavas ei ole toodud välja ettevõtte saneerimisvajaduse

kaasa toonud põhjuste analüüsi; 7) saneerimiskava hilisema kättetoimetamisega on rikutud

AS C banka Eesti filiaal õigusi saneerimiskavaga tutvuda.

18.08.2020 esitas AS Airest oma seisukoha AS C banka Eesti filiaal Banka Eesti filiaali

27.07.2020 avaldusele.

AS Airest on seisukohal, et AS C banka Eesti filiaal pole esitanud kehtivat vastuhäält

saneerimiskavale. AS C banka Eesti filiaal avaldus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks

tuleb jätta läbi vaatamata.

AS Airest on seisukohal, et saneerimiskavas on jäetud õigesti võlausaldajate rühmad

moodustamata, sest (a) SanS ei kohusta saneerimiskava vastuvõtmisel võlausaldajaid

rühmitama; (b) AS C banka Eesti filiaal ja U OÜ on ühesuguste õigustega võlausaldajad; (c)

AS C banka Eesti filiaal ja U OÜ nõudeid on saneerimiskavas koheldud sarnaselt. AS C

banka Eesti filiaal ja U on ühesuguste õigustega võlausaldajad. AS C banka Eesti filiaal ja U

OÜ nõudeid on saneerimiskavas koheldud sarnaselt. AS C banka Eesti filiaal kahtleb U OÜ

nõude olemasolus, sest saneerimiskavast ei nähtu, mis nõudega on tegemist ning nõue ei ole

esile toodud saneerimiskavale lisatud bilansis. U OÜ nõude suuruseks on 6 145 767,21 eurot,

millest põhinõue moodustab 6 069 292,11 eurot ning kõrvalnõue 76 475,10 eurot. AS Airesti

kohustused U OÜ ees tulenevad käendus- ja laenulepingutest. Lepingute tagatiseks on AS

Airesti vallasvarale seatud kommertspant. Saneerimiskavaga ümber kujundatud nõuded on

tõendatud ja õiguspärased.

Saneerimiskavas toodud saneerimisabinõud on vajalikud ja mõistlikud ning omavad

positiivset mõju AS Airesti majandustegevuse paranemisele AS Airest märgib, et antud

saneerimismenetluses ei ole ühelgi juhul tegemist AS Airesti varatuks muutmisega, mistõttu

viidatud lahend ei ole käesoleval juhul asjakohane.

AS C banka Eesti filiaal on märkinud, et AS Airest on sisuliselt pankrotiolukorras, millega

AS Airest ei nõustu. AS Airest ei ole püsivalt maksejõuetu.

Saneerimiskavast nähtub selgelt AS C banka Eesti filiaal nõuete rahuldamise kord ning

nõuete ajatamine on igati põhjendatud

AS C banka Eesti filiaal heidab ette asjaolu, et saneerimiskavast on välja jäetud tagamata

nõuetega võlausaldajad ja kavas ei ole selgitatud, millal ja milliste vahendite arvelt nende

nõuded rahuldatakse.Käesoleval juhul on saneerimiskava koostatud põhimõttel, et

saneerimisele allutatakse üksnes vältimatult vajalikud ja võimalikult vähe nõudeid. Kuna AS

C banka Eesti filiaal nõude kohene täitmine on võimatu, on see allutatud saneerimisele. AS C

banka Eesti filiaal väide, et saneerimiskava finantsprognoosist ei nähtu, kuidas täidetakse

saneerimiskavale mitteallutatud võlausaldajate nõudeid, on ebaõige. Sellised nõuded

täidetakse jooksva äritegevuse käigus ning rahavoog, mis ei arvesta ei stsenaariumit A

(mootorite müük) ega stsenaariumit B (lennukite müük), juba sisaldab jooksvate kohustuste

täitmist. AS Airest selgitab, et U OÜ nõude rahuldamine toimub pärast AS C banka Eesti

filiaal nõude rahuldamist. AS C banka Eesti filiaal huvid on käesoleval juhul täielikult

tagatud ning lisaks saab võlausaldaja Kilt avansilise makse (intressivaba raha kasutamise

õiguse), eelduslikult summas 690 610,46 eurot. Saneerimisabinõu, kus AS C banka Eesti

filiaal nõue täidetakse esmajärjekorras ning seejärel täidetakse U nõue, on lubatav.

Saneerimisabinõuks võib olla ühe võlausaldaja (U OÜ) nõude sissenõudmise edasilükkamine

perioodiks, mille jooksul täidetakse teise võlausaldaja (AS C banka Eesti filiaal) nõue.

AS Airest leiab, et pankrotihinnang on nõuetekohane ja saneerimiskavas välja toodud

saneerimisvajaduse kaasa toonud põhjuste analüüs.

Saneerimiskava hilisema kättetoimetamisega on rikutud AS C banka Eesti filiaal õigusi

saneerimiskavaga tutvuda. Isegi, kui saneerimiskava oleks esitatud AS C banka Eesti

filiaalile tutvumiseks lähtuvalt varasemast kohtupraktikast hilinenult (millega AS Airest ei

nõustu), ei ole siiski seadust rikutud, kuivõrd AS C banka Eesti filiaal õigusi ja võimalust

saneerimiskavaga tutvuda ja omapoolset seisukohta kujundada ei ole rikutud.

Eeltoodust tulenevalt on AS Airesti saneerimiskava koostatud SanS nõudeid järgides, kava on

realistlik ja rakendatavad abinõud minimaalselt vajalikud ning omavad positiivset mõju AS

Airesti majandustegevuse paranemisele.

26.08.2020 esitas võlausaldaja U OÜ oma seisukoha. U OÜ seisukohas sisuliselt korratakse

kõiki AS Airest poolt kohtule esitatud seisukohti ja kohus hakka neid käesoleva

kohtumääruses kordama.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud saneerimisavalduse, saneerimiskava, võlausaldaja avaldusega ja võlgniku

seisukohaga ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et

saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 17 alusel hagita asjad on ka

muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. Saneerimisseaduse (edaspidi SanS) § 4

alusel

kohaldatakse

saneerimismenetlusele

tsiviilkohtumenetluse

seadustikus

hagita

menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

SanS § 28 lg 2 kohaselt kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle

saamisest arvates. Kinnitamisel kontrollib kohus, kas: 1) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud

saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud

nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks

edastatud; 3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise

koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4)

saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 5) saneerimiskava

vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas

saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja

õigusi.

AS Airest esitas 15.05.2020. a Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse läbiviimiseks

seoses vajadusega üle saada ajutistest makseraskustest. Harju Maakohus algatas 25.05.2020. a

määrusega AS Airest saneerimismenetluse ning määras saneerimisnõustajaks U. V.. Harju

Maakohtu 25.05.2020. a määruse kohaselt on saneerimiskava vastuvõtmise tähtajaks

20.07.2020. a ning saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtpäevaks on

27.07.2020. a. AS Airest esitas 27.07.2020 taotluse kohtule võlausaldajate poolt vastu võetud

AS Airest saneerimiskava kinnitamiseks. 27.07.2020 esitas saneerimisnõustaja kohtule oma

seisukoha saneerimiskava osas ja saneerimisnõustaja tegevus- ja kuluaruande.

SanS § 28 lg 2 kohaselt kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle

saamisest arvates. Samas saneerimismenetluse agatamine ja saneerimiskava vastuvõtmine

iseenesest ei ole piisavaks asjaoludeks saneerimiskava kinnitamiseks. SanS § 28 lg-st 2

tulenevalt kinnitamisel kontrollib kohus, kas: 1) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud

saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud

nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks

edastatud; 3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise

koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4)

saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 5) saneerimiskava

vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas

saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja

õigusi.

Kohus tuvastab, et saneerimisnõustaja saatis AS Airest võlausaldajatele saneerimisteated

08.06.2020. Üleskutse esitada saneerimiskava vastuvõtmiseks kirjalik seisukoht saadeti

võlausaldajatele 10.07.2020. Võlausaldajate seisukoha avaldamise tähtaeg oli 20.07.2020.

Saneerimisteade, saneerimiskava projekt ning üleskutse seisukoha esitamiseks on

võlausaldajate esitatud ja võlausaldajad on saanud oma seisukoha väljendada (I kd tl 84-133).

27.07.2020 koostas saneerimisnõustaja U. V. hääletusprotokolli, millest nähtub, et

saneerimiskava ja üleskutse edastati 2 võlausaldajale, kelle kõikide häälte arv kokku on 8 792

951,38 häält. Saneerimiskava vastuvõtmiseks oli vajalik vähemalt 1 võlausaldaja poolt

hääled, kelle nõuetega on esindatud vähemalt 5 861 967,59 häält. Saneerimiskava poolt

hääletas 1 võlausaldaja U OÜ, kelle häälte koguarv on 6 069 292,11 häält ja vastu hääletas 1

võlausaldaja AS C banka Eesti filiaal, kelle häälte koguarv on 2 723 659,27 eurot (I kd tl 134-

142).

Seega oli saneerimiskava poolt antud nõutav arv hääli vastavalt SanS § 24 lõikele 3 ja võib

lugeda, et saneerimiskava on võlausaldajate poolt vastu võetud.

27.07.2020 kohtule esitatud seisukohas AS C banka Eesti filiaal leiab, et U OÜ nõue on

täielikult tõendamata ja suure tõenäosusega fiktiivne, sest AS Airest emaühingu U OÜ nõude

kinnitamiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit ei saneerimisavalduse, saneerimiskava, AS Airesti

18.08.2020 seisukoha ega ka U OÜ 26.08.2020 seisukohaga. Samuti ei ole nõue esile toodud

saneerimiskavale lisatud bilansis.

16.09.2020 kirjaga tegi kohus ettepaneku AS-le Airest ja U OÜ-le esitada kohtule tõendid U

OÜ nõude olemasolu ja sissenõutavaks muutmise kohta ja palus esitada AS Airest

saneerimisnõustajal U. V.l seisukoht ja tõendid, millele tuginedes on saneerimisnõustaja

asunud seisukohale, et U OÜ nõue AS Airest vastu on tõendatud ja õiguspärane. Seega tuleb

kohtul välja selgitada, kas võlausaldaja U OÜ häälte arv vastab tegelikult võlausaldaja U OÜ

nõude suurusele.

22.09.2020 kohtule esitatud seisukohas on AS Airest selgitanud, et U OÜ nõude suuruseks on

6 145 767,21 eurot, millest põhinõue moodustab 6 069 292,11 eurot ning kõrvalnõue 76

475,10 eurot. AS Airest kohustused U OÜ ees tulenevad käendus- ja laenulepingutest ning

lepingute tagatiseks on AS Airest vallasvarale seatud kommertspant. U OÜ nõue on kokku

summas 6 145 767,21 eurot. Kohus tuvastab, et AS Airest kohustused U OÜ ees tulenevad

järgmistest lepingutest:

1. AS Airest ja U OÜ vahel 15.01.2020 sõlmitud käendusleping (II kd tl 208-209). U OÜ ja X

AS sõlmisid 05.04.2017 lennuki SAAB 340 ostu ja tagasiostu ja lennuki opereerimise leping

(II kd tl 208-209 pöördel). Nõude tagamiseks on seatud 15.05.2020 kommertspandileping (II

kt tl 210-214). Kohustuse suurus: põhivõlg 510 082,17 eurot ja kõrvalnõuded 13 065,91 eurot.

2. AS Airest ja U OÜ vahel 15.01.2020 sõlmitud käendusleping (II kd tl 208-209). U OÜ ja X

sõlmisid 30.12.2017 laenulepingu, mille X AS ütels 12.05.2020 üles (II kd tl 177-180). Nõude

tagamiseks on seatud kommertspandileping 15.05.2020 (II kt tl 210-214). Kohustuse suures:

põhivõlg 800 000,00 eurot.

3. AS Airest ja U OÜ vahel 15.01.2020 sõlmitud käendusleping (II kd tl 208-209). U OÜ ja

X AS sõlmisid 01.11.2018 laenu- ja pandilepingu, mille X AS ültes üles 12.05.2020 (II kd tl

189-195. Nõude tagamiseks on seatud kommertspandileping 15.05.2020 (II kt tl 210-214).

Kohustuse suurus: põhivõlg 3 522 151,90 eurot ja kõrvalkohustused 58 333,22.

4. AS Airest ja U OÜ vahel 15.01.2020 sõlmitud käendusleping (II kd tl 208-209). U OÜ ja X

sõlmisid 15.01.2020 lennukimootorite ostu-müügileping, mille X AS ütles üles 12.05.2020 (II

kd tlk 185-187). Kohustust tagab kommertspandileping 15.05.2020 (II kt tl 210-214).

Kohustuse suurus: põhiõvlg 780 585,62 ja kõrvalkohustused.

5. AS Airest ja U OÜ vahel 15.01.2020 sõlmitud laenuleping 2020-1 (II kd tl 197-198

pöördel, 205-205 pöördel). Kohustust tagab kommertspandileping 15.05.2020 (II kt tl 210-

214). Kohustuse suurus: põhivõlg 8 100,00 euro ja kõrvalkohustused 118,46 eurot.

6. AS Airest ja U OÜ vahel 17.01.2020 sõlmitud laenuleping 2020-2 (II kd tlk 199-201

pöördel, 205-205 pöördel)). Kohustust tagab kommertspandileping 15.05.2020 (II kt tl 210-

214). Kohustuse suurus: põhivõlg 140 800,42

eurot ja kõrvalkohustused 2 059,20 eurot.

7. AS Airest ja U OÜ vahel 10.02.2020 sõlmitud laenuleping 2020-3 (II kd tlk 201-2020

pöördel, 205-205 pöördel). Kohustust tagab kommertspandileping 15.05.2020 (II kt tl 210-

214). Kohustuse suurus: põhivõlg 126 078,03 eurot ja kõrvalkohustused 447,45 eurot.

8. AS Airest ja U OÜ vahel 10.03.2020 sõlmitud laenuleping 2020-4 (II kd tl 202-204

pöördel, 206 -206 pöördel). Kohustust tagab kommertspandileping 15.05.2020 (II kt tl 210-

214). Kohustuse suurus: põhivõlg: 181 493,97

eurot ja kõrvalkohustused 1 450,86

eurot.

Seega on kohtu hinnangul tõendatud AS Airest kohustuste olemasolu U OÜ ees, mis tuleneva

U OÜ-ga sõlmitud käenduslepingutest ja laenulepingutest. Samas kohus nõustub AS C Bank

Eesti fililaali seisukohaga, et ebausutav on AS Airest väide, et käenduslepingud ja ülejäänud

U OÜ ja X AS vahel sõlmitud ning 15.01.2020 kuupäeva kandvad kokkulepped on tegelikult

sõlmitud 15.01.2020. Kõik need lepingud, lepingu lisad, nõuded ja ülesütlemise teated on

allkirjastatud paberil, mitte digitaalselt. Seega pole võimalik tagantjärgi kontrollida, millal

nimetatud lepingud tegelikult on sõlmitud. Arusaamatuks jääb, miks pidi AS Airest, kellel

endla on majanduslikud raskused käendama X AS kohustusi 2020. aasta jaanuaris.

Saneerimisavalduse lisas 3 olevast bilansist 30.04.2020 seisuga ja saneerimiskava lisas 3

olevast bilansist 31.05.2020 seisuga ei nähtu U OÜ enam kui 6 miljoni euro suuruse nõude

olemasolu. 31.05.2020 bilansis on märgitud, et kohustusi on kokku 5 548 698 euro ulatuses,

samas kui saneerimisavalduse lisas 4 (kreeditoride nimekiri) on välja toodud laenukohustusi

kokku summas 9 744 613 eurot ja võlgu tarnijatele summas 1 089 082 eurot. Lepingu täitmise

nõuded esitas U OÜ väidetavalt 16.04.2020, mistõttu oleks pidanud need kajastuma ka AS

Airesti kui käendaja bilansis 30.04.2020 seisuga. Lisaks, kui lepingud X AS-ga öeldi üles

12.05.2020, siis oleks pidanud igal juhul sellest tulenevad kohustused kajastuma 31.05.2020

bilansis. Bilansid on aga sisuliselt identsed, kohustusi on kokku ca 5,5 miljoni euro ulatuses,

sh AS C Bank Eesti filiaali nõue. Seega on pigem usutav, et nii käenduslepingud kui ka teised

15.01.2020 kokkulepped ja ka 16.04.2020 kuupäevaga nõudekirjad on koostatud tagantjärele,

mitte dokumentidel märgitud kuupäevadel. Samas ei tähenda eelnimetatu automaatselt, et AS-

l Airest ei saaks olla nimetatud kohustusi U OÜ ees.

Saneerimisnõustaja on määranud U OÜ-le lähtudes tema põhinõude suurusest 6 069 292,11

häält. Kohus leiab, et kuigi kohtul on põhjus uskuda, et käenduslepingud ja teised 15.01.2020

kokkulepped ja 16.04.2020 kuupäevaga nõudekirjad on koostatud tagantjärele, mitte

dokumentidel märgitud kuupäevadel, ei olnud saneerimisnõustajal alust jätta U OÜ-le hääli

määramata. Seega on saneerimisnõustaja poolt U OÜ-le määratud korrektne arv hääli ja nende

häältega tuli saneerimiskava vastuvõtmise hääletamisel arvesada.

Kohtule esitatud hääletamisprotokolli kohaselt saneerimiskava poolt hääletas 1 võlausaldaja

U OÜ, kelle häälte koguarv on 6 069 292,11 häält ja vastu hääletas 1 võlausaldaja AS AS C

banka Eesti filiaal, kelle häälte koguarv on 2 723 659,27 eurot. Seega oli saneerimiskava

poolt antud nõutav arv hääli vastavalt SanS § 24 lõikele 3 ja võib lugeda, et saneerimiskava

on võlausaldajate poolt vastu võetud.

Kohus tuvastab, et AS C banka nõue on 9 239 400 euro ulatuses seatud registerpandiga ja

130 000 euro ulatuses kommertspandiga (1.järjekoht), U OÜ kasuks on seatud kommertspant

summas 6 387 054 eurot. KomPS § 2 lg 3 p 2 kohaselt kommertspant ei ulatu varale, millele

saab seada teist liiki registerpandi. Seega ulatuvad nii AS C banka Eesti filiaali kommertspant

kui U OÜ kommertspant üksnes sellisele AS Airest varale, milleks ei ole lennukid, sest AS

Airest lennukitele on seatud registerpant AÕS § 297 lg 1 tähenduses AS C baka Eesti filiaali

kasuks. Saneerimiskava punktist 11 ja kavale lisatud bilansist nähtub, et lennukid

moodustavad AS Airest varast ligi 70 % (7 miljonit). Seega vara, millele saab KompS § 2

tähenduses seada kommertspandi, on seega ligikaudu 2,8 miljoni euro ulatuses. Seega tagavad

AS C banka Eesti filiaali nõuet lennukid, mida on 7 miljoni euro väärtuses ja 130 000 eurot

väärtuses tagab AS C banka Eesti filiaali nõuet muu vallasvara. U OÜ nõuet tagab küll

kommertspant, aga nõuet tagavat vallasvara on üksnes 2,7 miljoni väärtuses.

Järgnevalt kontrollib kohus kas saneerimiskava vastab SanS § 21 sätestatud nõutele.

SanS § 21 lg 1 punktide 1-5 kohaselt saneerimiskavas peab muu hulgas sisalduma: 1)

ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende

põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse; 2) ettevõtte

prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist; 3) saneerimiskava täitmise tähtaeg; 4)

rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja

nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus; 5) saneerimiskava mõju ettevõtte töötajale.

Kohus leiab, et saneerimiskavas ei ole piisavalt põhjalikult välja toodud saneerimisvajaduse

põhjustanud asjaolude analüüs. Kohtule esitatud saneerimiskavaga soovitakse ümber

kujundada järgmised nõuded: U OÜ nõue kokku summas 6 069 292,11 eurot, millest

põhinõue on 6 069 292,11 eurot ja kõrvalnõuded 76 475,11 eurot, mis moodustab 69,02%

saneerimisele kuuluvatest nõuetest ning AS C banka Eesti filiaal nõue 2 723 659,27 eurot,

millest põhinõue on 2 723 659,27 eurot ja kõrvalnõuded 130 137,71 eurot, mis moodustab

30,98 % saneerimisele kuuluvatest nõuetes. Saneerimiskavas ei ole selgitatud U OÜ enam kui

6 miljoni euro suurust võlgnevust, ei ole selgitatud selle nõude kujunemist ja mis põhjustel on

U OÜ ees nii suur võlgnevus. Alles kohtumenetluses on AS Airest ja U OÜ asunud selgitama

ja tõendama AS Airest võlgnevust U OÜ ees. Saneerimisavalduse lisast 4 nähtuvalt oli

saneerimisavalduse esitamise seisuga AS-l AS Airest võlgu tarnijate ees 1 089 082 eurot ja

laenukohustusi kokku 9 774 613 eurot, siis on U OÜ vaieldamatult suurim võlausaldaja (ca

59% kõikidest nõuetest).

AS Airest poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt moodustab suurema osa U OÜ

nõudest 15.01.2020 U OÜ ja AS Airest vahel sõlmitud käenduslepingust tulenevad nõuded

(põhinõue summas 5 612 819,69 eurot ja kõrvalkohustused summas 71 399,13 eurot).

Käenduslepingu järgi käendab AS Airest X AS ja U OÜ vahel perioodil 2017-2020 sõlmitud

lepingutest tulenevaid kohustusi. AS Airest poolt 2020 U OÜ-lt võetud laenud moodusavad

vaid väikese osa U OÜ nõudest (põhinõue 452 472,42 eurot ja kõrvalkohustused summas 5

075,97 eurot). AS C banka Eesti filiaal on selgitanud, et AS Airesti makseraskused algasid

juba 2019 ja maksepuhkust palus AS Airest AS C banka Eesti filiaalilt esmakordselt 2019.

aasta lõpus ja ametlikult taotles AS Airest AS C banka Eesti filiaalilt maksepuhkust

veebruaris 2020 ehk enne rahvusvahelise pandeemia väljakuulutamist.

Saneerimiskavas on viidatud alates 2018 ülemaailmsele lennukitega kaubaveo mahtude

vähendamisele ja rõhutud, et AS C banka Eesti filiaal on pahatahtlikult tekitanud olukorra,

kus AS Airest võib minna pankrotti. Seda, miks on aga AS Airest 15.01.2020 ca 5,5 miljoni

euro ulatuses käendanud U OÜ teise tütarettevõtja X AS kohustust U OÜ ees või võtnud U

OÜ-lt 2020. aastal laene, ei ole aga üldse selgitatud. Seega on kohtu hinnangul

saneerimiskavas välja toodud saneerimisvajaduse analüüs puudulik, sest pole käsitletud üldse

ühe suurima võlausaldaja nõuet AS Airest vastu.

SanS § 21 lg 1 p 2 kohaselt peab saneerimiskavas sisalduma ettevõtte prognoositav seisund

pärast saneerimist ja punkti 3 kohaselt saneerimiskava täitmise tähtaeg.

Kohus leiab, et saneerimiskavas peab olema märgitud saneerimiskava täitmise konkreetne

tähtaeg. Saneerimiskava, mille kohaselt on märgitud, et AS C banka Eesti filiaal nõue

täidetakse aastatel 2020-2024 ja U OÜ nõue täidetakse alates 2024, kuid ei ole kindlaks

määratud tähtaega, millal peab olema täidetud U nõue, et vasta SanS § 21 lg 1 p 3 sätestatud

nõuete, sest puudub tegelikult saneerimiskava täitmise tähtaeg. Kui ei ole märgitud

saneerimiskava täitmise tähtaega, siis ei ole kohtul ka võimalik hinnata kas AS Airest

nõuetekohaselt endale saneerimiskavaga võetud kohustusi täidab ja millal võib lugeda

saneerimismenetluse lõppenuks.

Isegi kui tuletada saneerimisava põhjal, et U OÜ nõue tuleb täita 31. detsembriks 2024, siis ei

nähtu saneerimiskavale lisatud finantsprognoosist, milliste vahendite arvel U OÜ nõue

summas 6 069 292,11 eurot täidetakse. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.05.2011 määruses

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 punktis 37 on leitud, et seaduse mõttega ei ole kooskõlas kinnitad

kava, mida ettevõtja tõenäoliselt täita ei suuda. Kava täitmise tõenäosust hinnates saab kohus

lähtuda üksnes kavas ettenähtud saneerimisabinõudest ega hinda seda, kas need on

lubamatud, mh kas mõne võlausaldaja õigusi on ebaproportsionaalselt kahjustatud. Seda

kontrollib kohus eraldi. Kohtu roll kava edukuse kontrollimisel on anda hinnang, kas esitatud

kujul on kava täitmine tõenäoline, lähtudes ümberkujundatavate kohustuste iseloomust ja

suurusest, ettevõtja varast ja võimalikest rahavoogudest ning muudest olulistest asjaoludest.

Seejuures ei ole vaja teha täiemahulist majandusanalüüsi, vaid piisab üldisest hinnangust

tõenäosuse alusel. Silmas tuleb pidada, et mida pikem on kava tähtaeg, seda vähem

objektiivsem selline hinnang on ja seda põhjalikum peaks see olema. Vajadusel võib kohus

küsida ettevõtjalt või saneerimisnõustajalt täiendavaid andmeid ja põhjendusi.

Saneerimiskavale lisatud finantsprognoosis on märgitud, et 2024 aasta lõpuks on

kumulatiivne raha jääk 1 723 961 eurot, samas ületab U OÜ nõue mitmekordselt AS Airest

rahalisi vahendeid 4,5 aasta lõppedes. Sellest kohus järeldab, et saneerimisabinõude

kasutamisel võlausaldajate nõuete rahuldamine ja ettevõtte jätkusuutlik majandamine

tulevikus ei ole võimalik ja pigem võib väita, et AS Airest on püsivalt maksejõuetu.

U OÜ häältega on vastu võetud saneerimiskava, mille kohaselt ei ole teada, millal ja milliste

vahendite arvelt AS Airest oma kohustused U OÜ eest täidab. Kuna saneerimiskava kohaselt

hakatakse U OÜ-le tegema tagasimakseid peale 4,5 aasta möödumist ehk sisuliselt peale

saneerimismenetluse lõppu, siis võib sellest ka järeldada, et U OÜ nõuet ei olegi ümber

kujundatud. Eeltoodu kinnitab kohtu hinnangul seda, et tegelikult ei ole U OÜ huvitatud AS

Airest poolt väidetavate kohustuste täitmisest U OÜ-le, vaid U OÜ nõue on saneerimiskavaga

hõlmatud üksnes selleks, et tagada saneerimiskava vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus.

Tegelikult on U OÜ häältega vastu võetud saneerimiskavaga ümber kujundatud ainsa

võlausaldaja (AS C banka Eesti filiaali nõue), kelle nõue on täies ulatuses tagatud

registerpandiga ja kommertspandiga ja on jäetud ümber kujundamata nende võlausaldajate

nõuded, kelle nõuded on tegelikult üldse tagamata. Kohus nõustub AS C banka Eesti filiaali

seisukohaga, et kui aktsepteerida olukorda, mille kohaselt äriühingu võtab lähikondselt suures

ulatuses laenu või käendab teiste kontseri kuuluvute äriühingute kohustusi suures ulatuses

üksnes

saneerimismenetluses

häälte

hankimise

eesmärgil

ja

esitab

seejärel

saneerimisavalduse, kus kujundab lähikondsete häältega ümber reaalsete võlausaldajate

nõuded, siis see on majanduskeskkonnale tervikuna ohtlik. Maksejõuetuse menetluse

regulatsiooni eesmärgiks on anda võlausaldajatele kindlus, et võlgniku maksejõuetuse korral

on nende huvid kaitstud. Kui saneerimismenetluse abil võimaldatakse aga võlgnikel hoiduda

oma kohustuste täitmisest eelkirjeldatud viisil, siis vähendab see õiguskindlust ja isikute, eriti

pankade, tahet finantseerimistehinguid sõlmida.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et AS Airest saneerimiskava ei vasta SanS § 21

sätestatud nõutele ja tuleb jätta SanS § 28 lg 5 alusel kinnitamata ja saneerimismenetlus

lõpetada.

Kuigi kohus leiab, et AS Airest saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata SanS § 28 lg 5 alusel

ja saneerimismenetlus tuleb lõpetada, esitab kohus siiski järgnevalt oma seisukoha C Banka

AS Eesti filiaal poolt esitatud vastuväidetele.

AS C banka Eesti filiaal on seisukohal, et AS C banka Eesti filiaal ja U OÜ on erinevate

õigustega võlausaldajad, kes tulnuks jagada erinevatesse rühmadesse, sest (a) U on AS Airesti

lähikondne; (b) U OÜ nõuded tagab üksnes osaliselt väheväärtuslikule vallasvarale seatud

kommertspant.

SanS § 21 lg 2 kohaselt võib saneerimiskavas ette näha, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse

rühmade kaupa, mis juhul tuleb SanS § 24 lg 4 kohaselt arvestada, et ka hääletamine toimub

rühmade kaupa. Seega, seadus iseenesest ei näe ette, et saneerimiskavas tuleks võlausaldajad

rühmadesse jaotada, vaid on jäetud üksnes võimalus seda teha. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

09.05.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 punktis 40 on selgitatud, et kui kavas

koheldakse erinevate õigustega võlausaldajaid faktiliselt siiski oluliselt erinevalt (nt

saneerimisabinõude olemuse, maksete ajatamise erineva tähtaja või nõude rahuldamise

protsendi osas), siis tähendab see sisuliselt rühmade loomist ja sellele kehtestatud nõuete

järgimist menetluses. Riigikohus on täiendavalt selgitanud, et „Kuna rühmade moodustamise

õigsusest sõltub, kas tegemist on vastuvõetud või vastuvõtmata saneerimiskavaga ja kas

kohus üldse saab selle kava kinnitada, peaks selle kohta seisukoha võtma võimalikult

varajases menetlusfaasis, et tagada menetlusökonoomia ja vältida asjatuid kulutusi.“ (vt

RKTKm 3-2-1-164-16, p 19.2).

Kohus ei nõustu AS C banka Eesti filiaal seisukohaga, et AS C banka Eesti filiaal ja U OÜ on

erinevate õigustega võlausaldajad, kes tulnuks jagada erinevatesse rühmadesse, sest U OÜ on

AS Airest lähikondne. Kohus selgitab, et SanS ei erista võlgniku lähikondseid ja teisi

võlausaldajaid. Võlgniku lähikondne ei ole erineva õigusega võlausaldaja. Asjaolu, et U OÜ

on AS Airesti aktsionär (kellele kuulub 40% AS Airesti aktsiatest), ning nad on nö seotud

äriühingud, ei muuda äriühinguid erinevate õigustega võlausaldajateks ega ole aluseks

võlausaldajate rühmitamisele.

Kohus ei nõustu AS C banka Eesti filiaaliga, et võlausaldajad tulnuks jagada erinevatesse

rühmadesse selliselt, et ühes rühmas on AS C banka Eesti filiaal ja U OÜ nõuded osas, milles

need on tagatud ja teises rühmas on U OÜ nõue tagamata osas.

Kohus leiab, et pandiga tagatud võlausaldajad on ühesuguste õigustega, olenemata

pandiõiguse liigist või ulatusest. SanS § 21 lõike 2 sätestab, et saneerimiskavas võib ette näha,

et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa. Ühe rühma

moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajad. Rühmade moodustamise alused ja

põhjendus esitatakse saneerimiskavas. SanS eelnõu seletuskirjas on selgitatud järgmiselt:

„SanS § 21 lõike 2 teiseks tähenduseks on rühmitamise aluste sätestamine. Ka siin on lähtutud

minimaalsuse põhimõttest – rühmade moodustamiseks tehakse ainult üks ettekirjutus: ühte

rühma võivad kuuluda ainult ühesuguste õigustega võlausaldajad. Nii võiksid ühte rühma

kuuluda näiteks pandiga tagatud võlausaldajad, teise pandiga tagamata võlausaldajad. Samas

võib teatud juhtudel olla võimalik liigitada võlausaldajad ka näiteks nõuete suuruse järgi.“

Seega SanS § 21 lõike 2 mõtte kohaselt moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajate

rühma pandiga tagatud võlausaldajad, olenemata pandiõiguse liigist või ulatusest.

Võlausaldajat ei saa jagada samaaegselt kahte erinevasse rühma põhjusel, et nõue on osaliselt

tagatud ja osaliselt mitte.

Seega, SanS mõtte kohaselt ei liigitu AS C banka Eesti filiaal ja U OÜ erinevate õigustega

võlausaldajateks, kes tulnuks jagada erinevatesse rühmadesse. Seda AS Airesti seisukohta on

kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 10. detsembri 2013 lahendi nr 2-12-20908 punktis

16, kus kohus märkis, et pandiga tagatud nõuded peaksid moodustama ühe rühma. Oluline ei

ole asjaolu, millises mahus on nõue pandiga tagatud, st kas tervikuna või osaliselt.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul AS C banka Eesti filiaal ja U OÜ kui pandiga

tagatud võlausaldajad ühesuguste õigustega ning moodustavad seega ühe rühma.

AS C banka Eesti filiaal leiab, et saneerimiskavas koheldakse võlausaldajaid erinevalt, sest

erinev on väljamaksete tegemise periood ning AS C banka Eesti filiaal makstakse täiendavalt

intressi, aga U OÜ-le mitte. Seetõttu tulnuks AS C banka Eesti filiaal hinnangul võlausaldajad

jagada saneerimiskavas rühmadesse.

Kohus märgib kõigepealt, et SanS § 28 lg 5 p 2 võimaldab kohtul jätta saneerimiskava

kinnitamata,

kui

saneerimiskva

alusel

koheldakse

võlausaldajat

võrreldes

teiste

võlausaldajatega oluliselt halvemini. Kohus leiab, et AS C banka Eesti filiaal ja U OÜ

nõudeid on koheldud sarnaselt, sest kummagi võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõudeid ei

vähendata, võlanõuete osas kohaldatakse kohustuse täitmise tähtaja pikendamist ning

rahalised kohustused täidetakse mõlemal juhul osamaksetega. Saneerimiskava kohaselt

tasutakse võlausaldajate nõuded täielikult, st nõudeid mitte vähendada. Kuna AS C banka

Eesti filiaalile makstakse intressi ja U OÜ-le ei maksa intressi, siis ei ole õige väide, et AS C

banka Eesti filiaali võrreldes teise võlausaldajaga halvemini koheldud.

AS C banka Eesti filiaal on seisukohal, et saneerimiskavas on toodud välja põhilise abinõuna

AS Airest varade müük, mis ei saa olla peamine saneerimisabinõu. AS C banka Eesti filiaal

tugineb eeltoodud väidet esitades Harju Maakohtu 26. juuni 2009 lähendile asjas nr 2-09-

1224, mis näeb ette, et saneerimismenetluse käigus toimuv tegevuse ja finantside

restruktureerimine ei või viia olukorrani, kus ettevõtte muudetakse varatuks.

Kohus ei nõustu AS C banka Eesti filiaal seisukohaga. Saneerimiskava ei näe ette AS-i Airest

varatuks muutmist. Saneerimiskavas ette nähtud Plaan A näeb ette, et müüakse 6 kõrge

väärtusega mootorit ning kasutatakse vabanevaid lennukeid varuosadeks. Plaan B näeb ette, et

müüakse 3 lennukit. Peamise plaanina näeb Ettevõtja plaani A, mille kohaselt müüakse

käesoleva ja järgneva 2 aasta jooksul 6 mootorit. Alternatiivina näeb Ettevõtja võimalust

müüa käesoleval aastal 3 lennukit. Vara müügist saadud rahalisi vahendeid kasutatakse võla

vähendamiseks AS C banka Eesti filiaal panga ees vastavalt finantsprognoosides toodule vara

müügi aastal ning sellele järgnevatel aastatel.

Kohus nõustub AS-ga Airest, et nimetatud saneerimisabinõu puhul on tegemist üksnes

lennukite arvu vähendamisega AS Airesti tegevuse efektiivistamiseks, mida nõuab

õhutranspordi turulangus Saab 340 tüüpi lennukitega. Viidatud turulangus nõuab AS Airesti

lennukipargi vastavusse viimist nõudlusega - lennukite arvu vähendamist. Seetõttu on

lennukite arvu vähendamine 3 lennuki võrra igati asjakohane saneerimisabinõu. Ilma

vastavate lennukite müügita oleksid need sisuliselt kasutud, kuna nende kasutamisele puudub

nõudlus ning AS Airesti müügitulu ei ole järelikult võrdeline lennukite arvuga. 5 Saab 340

lennukiga jätkates saavutatakse kaubavedude valdkonnas maksimaalne võimalik müügitulu.

Saneerimisabinõuna oleks lubamatu vara müük selliselt, et vara müügist saadud vahendeid ei

kasutata saneerimiskavale allutatud kohustuste täitmiseks (sellisel juhul väheneks AS Airesti

vara, aga mitte kohustused ehk võlausaldaja seisund halveneks). Käesoleval juhul kasutatakse

vara müügist saadud vahendeid just AS C banka Eesti filiaalle laenude tagastamiseks

AS C banka Eesti filiaal heidab ette, et tema nõude rahuldamine on kavas välja toodud

ebamääraselt ja AS C banka Eesti filiaal nõuete ajatamine on arvestades prognoositavat

kasumit põhjendamatu. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

Saneerimiskava punktis 6.2 on toodud esile, millistel kuupäevadel hakatakse AS C banka

Eesti filiaalile tegema väljamakseid. Väljamakseid AS C banka Eesti filiaalile teostatakse

aastatel 2020 – 2024 üks kord aastas hiljemalt vastava aasta 31. detsembril. Kui 6 mootori

(või alternatiivselt 3 lennuki) müük toimub varem, tasutakse vastava aasta osamakse AS C

banka Eesti filiaalile välja enne 31. detsembrit.

Saneerimiskava punktis 5 on märgitud, et peamise plaanina näeb AS Airest ette variandi A

ehk mootorite müügi (6 mootorit 3 aasta jooksul). Saneerimiskava lisas 1 olevas

finantsprognoosis on plaani A korral märgitud, et 2020. aastal tehakse AS C banka Eesti

filiaalle põhiosamakse summas 292 520 eurot ning intressimakse summas 80 666 eurot.

Samuti on summade kaupa kindlaksmääratud iga järgeva aasta põhiosa- ja intressimaksed.

Plaani B realiseerumise korral on aastal 2020 AS C banka Eesti filiaalile tehtavaks põhiosa

väljamakseks 1 874 338 eurot ning intressimakseks 80 666 eurot. Analoogselt plaaniga A on

ka plaanis B kõik järgnevate aastate osamaksed kindlaksmääratud. Seega, AS C banka Eesti

filiaalile tehtavate maksete suurused on nii stsenaariumi A kui ka B korral täpselt

kindlaksmääratud ning ebaõige on AS C banka Eesti filiaal väide, justkui ei saaks AS C banka

Eesti filiaal prognoosida talle tehtavaid saneerimiskava järgseid väljamakseid. Seega, AS C

banka Eesti filiaal nõuete rahuldamise aeg on selgelt kindlaksmääratud.

AS C banka Eesti filiaal leiab, et tema nõuete ajatamine 4,5 aasta peale on põhjendamatu, sest

saneerimiskavale lisatud bilansist nähtuvalt on AS Airestil 31.05.2020 seisuga 3 516 168

eurot jaotamata kasumit ning mootorite ja lennukite müügi korral suudab ta lähiaastatel toota

200 000 euro suurust kasumit. Kohus ei nõustu selle seisukohaga AS Airest on selgitanud, et

rahavood on koostatud väga konservatiivselt, eeldades, et AS-l Airest minimaalselt vajalik

rahavaru on aastatel 2020 - 2023 üksnes 100 000 eurot. Lisaks tähendab selline rahavaru ka

seda, et seda ületav osa makstakse tervikuna just AS C banka Eesti filiaalil. Tekkepõhise

kasuminäitaja arvelt ei ole võimalik AS C banka Eesti filiaalle väljamakseid teha. Nõuete

rahuldamisel on võimalik lähtuda üksnes prognoositavast rahavoost.

Eeltoodust tulenevalt on AS C banka Eesti filiaal nõuete rahuldamise aeg ning tehtavate

maksete suurused nii stsenaariumi A kui ka B korral täpselt kindlaksmääratud ning AS C

banka Eesti filiaal nõuete ajatamine 4,5 aasta peale igati põhjendatud.

AS C banka Eesti filiaal heidab ette, et saneerimiskavast on välja jäetud tagamata nõuetega

võlausaldajad ja ei ole selgitatud, kuidas nende nõuete nõuded rahuldatakse.

Saneerimisavaldusele lisatud kreeditoride nimekirjast nähtub, et ettevõttel on lisaks

saneeritavatele nõuetele ka tarnijate ees kohustusi 1 089 082 euro ulatuses ja täiendavaid

laenukohustusi 596 146 euro ulatuses. Saneerimiskava lisaks olevast bilansist nähtub, et

31.05.2020 ehk saneerimismenetluse algatamise seisuga oli tarnijate ees võlgu 1,45 miljoni

euro ulatuses. Sellest järeldub, et ettevõttel on veel vähemalt 2 miljoni euro ulatuses kohustusi

seoses nõuetega, mis on erinevalt AS C banka Eesti filiaal ja U OÜ nõuetest pandiga

tagamata.

AS Airest on selgitanud, et käesoleval juhul on saneerimiskava koostatud põhimõttel, et

saneerimisele allutatakse üksnes vältimatult vajalikud ja võimalikult vähe nõudeid. Kuna AS

C banka Eesti filiaal nõude kohene täitmine on võimatu, on see allutatud saneerimisele.

Kohus leiab, et AS C banka Eesti filiaal väide, et saneerimiskava finantsprognoosist ei nähtu,

kuidas täidetakse saneerimiskavale mitteallutatud võlausaldajate nõudeid, on ebaõige.

Saneerimiskava punktis 7 on selgitatud, et saneerimisele ei ole allutatud igapäevase

äritegevuse ja klientide teenindamise seisukohalt oluliste võlausaldajate nõuded. Nimetatud

nõuete väljajätmise põhjuseks on kliendilepingute nõuetekohase täitmise ja lennukite

lennukõlbulikkuse tagamise vajadus. AS Airest suudab igapäevase äritegevuse käigus täita

jooksvaid kohustusi ning nende kaasamine saneerimiskavasse ei ole vajalik. Seega sellised

nõuded täidetakse jooksva äritegevuse käigus ning rahavoog, mis ei arvesta ei stsenaariumit A

(mootorite müük) ega stsenaariumit B (lennukite müük), juba sisaldab jooksvate kohustuste

täitmist.

AS C banka Eesti filiaal leiab, et pankrotihinnang on sisutühi, sest selles ei ole võrreldud

saneerimiskavas välja toodud võlausaldajate olukorda pankrotimenetluses, vaid on lihtsalt

järeldatud, et nii AS C banka Eesti filiaal kui U´i nõuded saaksid pankrotimenetluses

rahuldatud maksimaalselt 36% ulatuses. AS C banka Eesti filiaal nõuded on täies ulatuses

pandiga tagatud ning pankrotimenetluses oleks tema nõuded rahuldatud esimeses järgus

pandieseme müügist saadud raha ulatuses.

Kohus osundab, et saneerimise ja pankrotimenetluse võrdluses võlausaldajate nõuete

rahuldamise ulatust hinnates ei ole kriteeriumiks mitte see, et saneerimine peaks andma

võlausaldajatele pankrotimenetlusest tingimata parema tulemuse (nõuete rahuldamise

suuremas ulatuses, vaid see, et saneerimise tulem ei oleks võlausaldaja jaoks

pankrotimenetlusega võrreldes oluliselt halvem. Riigikohus on lahendis 3-2-1-25-11

selgitanud, et hinnata tuleb, kas võlausaldajatele tagatakse saneerimismenetluses kava

täimisel nõuete rahuldamine oluliselt mitte väiksemas ulatuses sellest, mida neil oleks

tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses. Järelduseks, et antud juhul koheldaks

võlausaldajaid pankrotimenetluses paremini ja nõuetel saaks saneerimiskava täitmisega

võrreldes pankrotimenetluses rahulduse suuremas ulatuses, kohtu hinnangul alust ei ole.

SanS § 19 lg 1 p 2 alusel vabastab kohus saneerimisnõustaja tema kohustustest. Seega tuleb

vabastada saneerimisnõustaja U. V. tema kohustustest.

Saneerimisnõustaja tasu

SanS § 18 lg 2 järgi saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma

kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste hüvitist ja tasu oma ülesannete

täitmise eest. SanS § 18 lg 3 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise

suuruse

kohus

saneerimisnõustaja

vabastamisel

või

saneerimiskava

kinnitamisel

saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel. SanS § 18 lg 5 kohaselt SanS § 18 lg 3

nimetatud kohtulahend on ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab

SanS § 18 lg 1 nimetatud deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat.

Justiitsministri 9. jaanuari 2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja

hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad” § 2 kohaselt lähtub

kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest

kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline

kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul

ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse § 4 ja 5

või 6 alusel

AS Airest saneerimisnõustaja U. V. on esitanud kohtule kinnitamiseks äriühingu

saneerimiskava. Lisaks eeltoodule on saneerimisnõustaja esitanud kohtule oma töö aruande ja

tasu taotluse. Saneerimisnõustaja palub määrata saneerimisnõustaja tasuks 10 000 eurot. Kohus

leiab, et saneerimisnõustaja poolt taotletud tasu suurus on vastavuses saneerimisnõustaja töö

panusega ja tasu suurus ei kahjusta võlausaldajate huve. Tasu suurus vastab justiitsministri

09.01.2009.a määrusega nr 1 § 4 ja § 5 sätestatule. Saneerimisnõustaja tasu tuleb välja mõista

kohtu deposiidist.

Menetluskulude jaotus

Kuna saneerimismenetluse näol on tegemist hagita menetlusega, siis TsMS § 172 lg 1 ja 7 alusel

tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks

TsMS § 177 lg 2 alusel mõistliku aja jooksul kohtumääruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik