1-20-6740/28 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Kriminaalasi nr 1-20-6740

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. november 2020. a, Võru kohtumaja

Kriminaalasja number

1-20-6740 (20261000644)

Kohtu eesistuja

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Kriminaalasi

Toomas Paasi süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi lühimenetluses

Prokurör

Abiprokurör Katerin Hovi

Süüdistatav

TOOMAS PAAS

isikukood

37801122757;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx viibib Tartu Vanglas; Eesti

Vabariigi kodanik; keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht:

xxxxxxxxxxjuhatuse liige.

Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus:

Tartu Maakohtu 29.10.2019. a otsusega karistatud KarS § 424 lg 2

järgi vangistusega 10 kuud, millest koheselt kandmisele kuulus 25

päeva. Ülejäänud 9 kuud ei pööratud täitmisele 1 aasta 6 kuu

pikkuse katseajaga. Katseaeg kuni 28.04.2021. a.

Väärteokorras 2 kehtivat karistust.

Tõkend: vahistamine alates 11.08.2020. a.

Kaitsja

Advokaat Marina Kelpman

Kohtuistungi toimumise aeg

21.10.2020. a

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Toomas Paas KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks

1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Toomas Paasile mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, so 6 (kuue) kuu vangistuse võrra, ning mõista Toomas Paasile ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

3. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Toomas Paasile mõistetud karistust Tartu Maakohtu

29.10.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7403 mõistetud ärakandmata osa, s.o 9

(üheksa) kuud vangistust, võrra ning mõista Toomas Paasile liitkaristuseks kohtuotsuste

kogumis 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Toomas Paasi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja

hulka ning lugeda Toomas Paasi karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg,

s.o 11.08.2020. a.

5. Toomas Paasi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel

või kohtuotsusega määratud koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ära kandmisel.

6. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Toomas Paasilt ära sõiduki juhtimise õigus 9 (üheksaks)

kuuks.

7. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

Lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus KarS § 55 lg 1 alusel

põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

8. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse

äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama

oma juhiloa Maanteeametile.

9. KrMS § 180 lg 1 alusel Toomas Paasilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena

sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, sõiduki teisaldamise tasu 50

(viiskümmend) eurot ja riigi õigusabi kulud 517 (viissada seitseteist) eurot ja 20 senti.

10. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 1443,20 eurot tuleb tasuda

1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates Maksu- ja

Tolliameti

arveldusarvele

EE351010052031000004

(AS

SEB

Pank)

või

EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank

AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99920700048783. Selgitusse tuleb

märkida „1-20-6740, menetluskulud, Toomas Paas“.

11. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus

sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

12. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD-plaat salvestistega.

13. KarS § 83 lg 3 p 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 14.09.2019.a kohtumäärusega

arestitud kolmandale isikule Heli Hadele kuuluv vara, s.o mootorsõiduk Volvo V70

registreerimisnumbriga xxxxxx (VIN-koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse

ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

1. Toomas Paasi süüdistatakse selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 29.10.2019.a otsusega

karistatud KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis uuesti tahtlikult 11.08.2020.a kella 00.09 paiku

Võrumaal Võru linnas Tallinna maanteel mootorsõidukit Volvo V70 reg-nr xxxxxx, olles

alkoholijoobeseisundis. Alkoholi tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,94 mg/l.

Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ning § 69 lg 2 p 1 kohaselt

loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht siis, kui juhi väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

2. Seega pani Toomas Paas süüdistuse kohaselt oma tegevusega toime korduva mootorsõiduki

juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu seisukoht

3. Süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ja selle on toime pannud süüdistatav. Süüdistatav

juhtis 11.08.2020.a kella 00.09 paiku Võrumaal Võru linnas Tallinna maanteel mootorsõidukit

Volvo V70 reg-nr xxxxxx olles alkoholijoobeseisundis. Mootorsõiduki juhtimise aeg ja koht,

sõidukit juhtinud isik ning alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus on tõendatud tunnistaja

patrullpolitseinik xxxxxxxxxxxxxxx ütluste, samuti süüdistatava enda ütluste, sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, sõiduki hoiukohta teisaldamise akti ja tõendusliku alkomeetri

väljatrükiga.

Patrullpolitseinik

xxxxxxxxxxxxxxx

ütluste

kohaselt

märkasid

nad

liiklusjärelevalvet teostades 11.08.2020. a kella 00.09 paiku Võru linnas Tartu tänaval liikumas

sõiduautot Volvo registreerimisnumbriga xxxxxx. Kuivõrd varasemate teadete alusel oli alust

arvata, et autot võib juhtida alkoholijoobes isik, peatati sõiduk. Sõiduki roolis oli Toomas Paas,

kes juba väliselt tundus alkoholijoobes. Toomas Paasil oli raskusi indikaatorvahendisse

puhumisega, mistõttu tuli protseduuri korrata. Kuna indikaatorvahendi tulemus oli 1,20 mg

alkoholi liitri väljahingatava õhu kohta, toimetati Toomas Paas Võru politseimajja

alkoholijoobe tuvastamisele tõendusliku alkomeetriga. Tõendusliku alkomeetri lõplikuks

tulemiks jäi 0,94 mg/l.

4. Patrullpolitseiniku ütlused teo toimepanemise aja, koha ja viisi kohta kattuvad Toomas Paasi

enda ütlustega. Toomas Paas kinnitab, et ta tarbis kanget alkoholi ja ilmselt soovis ta autoga

Volvo ööl vastu 11.08.2020. a. minna Võrus Tallinna mnt asuvasse Olerexi tanklasse sigarette

ostma. Oma tegu Toomas Paas seega tunnistab ja kahetseb juhtunut.

5. Ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses ja sõiduki hoiukohta teisaldamise aktis kajastatu

langeb kokku antud ütlustega. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt oli Toomas Paasi

väljahingatavas õhus 11.08.2020 kell 00.33 alkoholi 0,94 mg ühe liitri kohta.

6. Toime pandud tegu on kuritegu ja see tuleb kvalifitseerida KarS § 424 lg 2 järgi. KarS § 424

lg 2 sätestab muu hulgas seda, et mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatakse siis,

kui see on toime pandud korduvalt. Toomas Paas juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja seda

korduvalt, sest Tartu Maakohtu 29.10.2019.a otsusega asjas 1-19-7403 karistati Toomas Paasi

KarS § 424 lg 2 järgi. Seega juhtis Toomas Paas 11.08.2020 uuesti mootorsõidukit

alkoholijoobes olukorras, kus teda oli juba varasemalt sama teo eest karistatud.

7. Toomas Paas on teo toime pannud tahtlikult, s.o vähemalt kaudse tahtlusega ja seega on

süüdistatava tegevusega täidetud KarS § 424 lg 2 subjektiivne süüteokoosseis. Toomas Paas

pidas pärast 80-kraadise piirituse joomist võimalikuks, et on autorooli istudes endiselt

alkoholijoobes ja möönis seda. Ühtlasi teadis ta sedagi, et teda on varem sõiduki joobeseisundis

juhtimise eest karistatud.

8. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

9. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle

karistus.

10. KarS § 424 lg 2 järgi karistatakse kuni nelja-aastase vangistusega.

11. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetu

kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17,

p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi

ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-113-

12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr

3-1-1-52-13, p 19).

12. KarS § 424 lg 2 sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat vangistust.

13. Toomas Paasi tegu oli kahtlemata mõtlematu ja ohtlik ning alkoholisisaldus tema

väljahingatavas õhus oli väga kõrge, ületades oluliselt LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud alamäära

0,75 mg/l. Need asjaolud suurendavad tema süüd. Süüd vähendab asjaolu, et Toomas Paas istus

autorooli südaöö paiku, kus liiklustihedus on ilmselt keskmisest oluliselt madalam. Lisaks tuleb

arvesse võtta tema puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 alusel, mis kokkuvõttes

eeltooduga võimaldab mõista karistuse alla keskmise määra. Seetõttu tuleb Toomas Paasi

karistada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb seda karistust

vähendada kolmandiku võrra ehk 1 aastani. KarS § 65 lg 2 kohaselt tuleb seda vangistust

suurendada Tartu Maakohtu 29.10.2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga,

mis on 9 kuud vangistust, ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 9 kuu pikkune vangistus.

14. Mõistetud vangistus tuleb Toomas Paasil ära kanda. Tema suhtumine õiguskorda on

taunitav ja seda tuleb karistuse eripreventiivsete eesmärkide osas arvestada. Suhtumine

peegeldub ennekõike tema varasemas karistatuses. Toomas Paas on jätkanud samalaadsete

kuritegude toimepanemist ja järelikult ei ole varem mõistetud karistus talle vajalikku mõju

avaldanud. Karistuse põhimõtete järgi on oluline karistada kuriteo toimepanijat järjest

rangemate karistustega, selleks, et tagada karistuseesmärkide saavutamine. Lõpptulemusena on

oluline, et süüdistatav edasiselt enam samalaadseid süütegusid toime ei paneks. Siiani ei ole

mõistetud karistused Toomas Paasile vajalikku mõju avaldanud, st sundinud süüdistatavat oma

tegude üle järele mõtlema ja tegema oma käitumises ning mõtlemises olulisi järeldusi ja

korrektiive. Süüdistatavale mõistetav reaalne vangistus viib mõistetava karistuse võrreldes seni

mõistetud karistustega kvalitatiivselt järgmisele tasemele ning ehk on seeläbi võimalik ühelt

poolt süüdistatavat paremini mõjutada uutest kuritegudest hoiduma, aga teiselt poolt täidab ka

üldpreventiivseid eesmärgid ja taastab õigusrahu. Samadest põhimõtetest lähtudes tuleb

Toomas Paasi suhtes kohaldada ka lisakaristust ja võtta temalt ära sõiduki juhtimisõigus 9

kuuks. Kuivõrd KarS 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega

lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale, tagab

lisakaristus ka pärast Toomas Paasi vabanemist ühiskonna turvalisust (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 16. mai 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-18-17, p 13).

15. Asjas tuleb kohaldada ka mõjutusvahendina konfiskeerimist. KarS § 83 lg 3 p 1 kohaselt

võib kohus konfiskeerida kuriteo toimepanemiseks kasutatud eseme, kui see kuulub otsuse

tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud eseme

kasutamisele kuriteo toimepanemisel. Riigikohtu üldkogu 12.06.2008 otsuse 3-1-1-37-07

punktist 16 tulenevalt saab väita, et kui inimene juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab

seda liikluses osalemiseks ja seega ka kuriteo toimepanemiseks, saab seda mootorsõidukit

käsitleda

kuriteo

toimepanemise

vahendina

ning

selle

konfiskeerida.

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 13.12.2010 otsuse nr 3-1-1-68-10 punktis 19 on selgitatud seda, et

sõiduki omaniku poolt süüteole vähemalt kergemeelsusega kaasaaitamise tuvastamiseks tuleb

tõendada, et ta pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse süüteo

toimepanemiseks. Edasiselt tuleb aga tuvastada ka see, et kolmas isik pidas võimalikuks

konkreetse süüteo toimepanemist ja lootis põhjendamatult, et süütegu siiski toime ei panda.

16. Toomas Paas pani kuriteo toime sõiduautoga Volvo V70 registreerimismärgiga xxxxxx.

Auto kuulub Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt Toomas Paasi elukaaslasele

xxxxxxxxxxx, seda on kinnitanud xxxxxxxxxxka ise oma ütlustes, aga ka Toomas Paas

kahtlustatavana antud ütlustes. Nii xxxxxxxxxxkui Toomas Paasi ütlused kinnitavad ka asjaolu,

et xxxxxxxxx on lubanud sõiduautot Toomas Paasil kasutada. xxxxxxxxx ütlustest nähtub, et

tema ise mootorsõiduki juhtimise õigust ei omagi.

17. Tartu Maakohtu 29.10.2019 otsusest 1-19-7403 tuleneb, et alkoholijoobes Toomas Paas on

seda sama Volvot juhtinud ka 01.10.2018 ja 11.01.2019. Seega on Toomas Paas kokku sama

autoga alkoholijoobes kinni peetud kolmel korral. Kolme rikkumist kinnitab ka Toomas Paas

kahtlustatavana antud ütlustes.

18. Kolmanda isiku Heli Hade 19.08.2020. a. antud ütluste kohaselt on Volvo ostetud kaks

aastat tagasi, seega umbes 2018 augustis või septembris. Toomas Paas kasutab autot Heli Hade

nõusolekul. Tartu Maakohtu 29.10.2019 otsuse kohaselt pani Toomas Paas esimese

alkoholijoobes

juhtimise

toime

juba

01.10.2018.

Seega

on

Toomas

Paas

xxxxxxxxxxnõusolekul saanud Volvot kasutada juba alates 2018 sügisest. xxxxxxxxxx endal

juhilube pole. Lube pole ka tema pojal, kellele ta enda sõnul auto lõppkokkuvõttes ostis. Osa

raha auto ostmiseks sai xxxxxxxxx Toomas Paasilt ja on seda osa Toomas Paasile ka tagasi

maksnud. Samas ütleb xxxxxxxxx ka seda, et Toomas Paas võis autot kasutada ja seetõttu ei

soovinud Toomas Paas mingit osa rahast tagasi. Kokkuvõttes saab nendest asjaoludest

järeldada, et Volvot kasutabki reeglina just Toomas Paas. Kuivõrd tegemist on elukaaslastega,

on loogiline seegi, et enne igat auto kasutamist Toomas Paas mingit nõusolekutxxxxxxxxxxxx

ei küsinud ega ka saanud, vaid tegemist oligi vaikimisi kokkuleppega, et Toomas Paas Volvot

kasutab.

19. xxxxxxxxx teadis, et Toomas Paas tarbib alkoholi. Samuti teadis ta seda, et Toomas Paas

kasutab Volvot alkoholijoobes. Kui mitte enne, siis vähemalt pärast Tartu Maakohtu

29.10.2020. a. otsust, millega Toomas Paas 25ks päevaks vangistust kandma saadeti. Järelikult

pidas ta pärast seda kohtuotsust võimalikuks, et Toomas Paas võib taas alkoholijoobes autorooli

istuda ja lootis põhjendamatult, et Toomas Paas siiski alkoholijoobes rooli ei istu. Arvestada

tuleb, et enne seda ei olnud Toomas Paas mitte ühel, vaid juba kahel korral sõidukit joobes

juhtinud. Tõdetut ei väära ka xxxxxxxxx kinnitus, et tal oli Toomas Paasiga kokkuleppe, et

viimane võib autot kasutada ainult kainena. Pigem vastupidi. Sellist kinnitust võttes saigi

xxxxxxxxxxaru, et Toomas Paas võib taas joobnult rooli istuda, ehk et ta pidas seda

võimalikuks ja lootis põhjendamatult, et Toomas Paas ka sellest kokkuleppest kinni peab.

Sellist kokkulepet kinnitab ka Toomas Paas ise oma kahtlustavana antud ütlustes. xxxxxxxxx

aga oleks pidanud tegema midagi enamat kui lihtne suusõnaline keeld, näiteks hoidma

autovõtmeid enda valduses ja neid Toomas Paasile mitte andma. Seda eriti olukorras, kus

Toomas Paas oli seda keeldu juba kahel korral rikkunud. xxxxxxxxx kolmanda isikuna antud

ütlustest nähtub, et ta oli teadlik Toomas Paasi kombest tarvitada sõpradega alkoholi. Samas

ütles ta sedagi, et ta usaldas Toomas Paasi seepärast, et Toomas Paas oli olnud umbes 4 kuud

kaine. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest, et Toomas Paasile oli

kohtueelse ettekande koostamise seisuga, so 01.09.2020. a., vormistatud juba kaks kirjalikku

hoiatust, millest üks oli tingitud juuli lõpus alkoholi tarvitamisest. Tõsi, alkoholi kuritarvitavad

inimesed oskavad oma tegusid hästi varjata, kuid elukaaslasena pidi Heli Hade Toomas Paasi

pidevast alkoholitarvitamisest teadlik olema. Vähetähtis pole ka asjaolu, et Toomas Paas rikkus

kohtuotsusega kehtestatud alkoholikeeldu ja vaatamata sellele lubasxxxxxxxxxx endiselt oma

Volvot Toomas Paasil kasutada.

20. Seega, kuna Toomas Paas on kasutanud kuritegude toimepanemiseks ühte ja sama sõidukit

korduvalt ning ta pole eelmisest karistusest vajalikke järeldusi teinud, mh pole mõjunud

leebemad meetmed, on lisaks karistusele põhjendatud uute süütegude toimepanemise

vältimiseks konfiskeerida Volvo V70 registreerimisnumbriga xxxxxx. Ehk et Toomas Paasi on

varem karistatud korduva joobes juhtimise eest, ta on kandnud reaalset karistust, temalt on ära

võetud juhtimisõigus, kuid ükski nendest karistustest ei mõjunud. Järelikult tuleb sel korral

Toomas Paasi teole anda veelgi karmim hinnang ja konfiskeerida ka tema kasutuses olev auto.

Konfiskeerida tuleb Volvo kolmandalt isikult xxxxxxxxxxx, kuna ta pidas võimalikuks, et

Toomas Paas juhib taas alkoholijoobes tema Volvot, ehk et paneb toime kuriteo, kuid lootis

põhjendamatult, et seda siiski ei juhtu. Kuivõrd kohus mõistis põhikaristuse alla

sanktsioonimäära keskmise, tõsi, küll kohaldas selle ära kandmise, on täiendava

mõjutusvahendi kohaldamine siiski vastav Toomas Paasi süü suurusele ja sellest tulenevalt

proportsionaalne meede.

III Kriminaalmenetluse kulud

21. Käesolevas kriminaalasjas on menetluse kuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis

vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on 876 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud (KrMS

§ 175 lg 1 p 4) kokku summas 549,60 eurot ning sõiduki teisaldamise tasu (KrMS § 175 lg 1 p

6) summas 50 eurot.

22. 08.11.2020. a saabus kohtusse Toomas Paasi kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja

kulude kindlaksmääramiseks kohtuotsuse kuulutamisel osalemise eest summas 32,40 eurot.

09.11.2020. a jättis kohus kohtuotsust kuulutades ekslikult nimetatud kulu süüdistavalt välja

mõistmata, mistõttu tuleb see kulu jätta riigi kanda.

23. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kohus leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega on

põhjendatud mõista süüdimõistetult Toomas Paasilt menetluskuluna riigi kasuks välja kokku

1443,20 eurot (876+549,60-32,40+50).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

kohtunik