2-20-14103/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.12.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-14103

Tsiviilasi

BIGBANK AS hagi S Bi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

10 071,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757 Riia 2,

51004 Tartu);

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (Balti

Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, asukoht Rüütli 23,

51006 Tartu, e-post: kohus@sissenoudekeskus.ee);

Kostja: S B (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt S B hageja BIGBANK AS kasuks poolte vahel 28.04.2017

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SL17-01-1485707 ja 17.08.2018 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr SL18-01-1557203 tulenev võlgnevus 8778,13 eurot, millest

5 eurot sissenõudmiskulud, 605,19 eurot intress, 1024,64 eurot viivis, 9 eurot lepingu

haldustasu ning 7134,30 eurot tagastamata krediidisumma.

3. Mõista kostjalt S B hageja BIGBANK AS kasuks välja viivis põhinõude summalt

2085,13 eurot määraga 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas alates 29.09.2020

kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam, kui 1775,23

euro ulatuses.

4. Mõista kostjalt S B hageja BIGBANK AS kasuks välja viivis põhinõude summalt

5049,17 eurot määraga 16,90% tagastamata krediidisummalt aastas alates 29.09.2020

kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam, kui 4334,42

euro ulatuses.

5. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 25 euro nõudes.

6. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

6.1 Jätta menetluskulud kostja S B kanda.

6.2 Mõista kostjalt S B hageja BIGBANK AS kasuks välja menetluskulud 700 eurot,

sealhulgas riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 100 eurot.

2-20-14103

2 (3)

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS

LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada

andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 TsMS § 407 lg 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

2-20-14103

3 (3)

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude 25 euro nõudes.

 Hageja taotleb välja mõistja kostjalt lepingu kehtivuse ajal edastatud meeldetuletuskirjade

eest hüvitis summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus-

või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude

hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe

meeldetuletuskirja

eest

summas

kuni

eurot.

Eelmises

lauses

nimetatud

sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro

võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui

ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Seega lepingu kehtivusajal

saadetud ühe meeldetuletuskirja eest saab hageja nõuda kostjalt 5 eurot. Ülejäänud 25 euro

osas ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse

ulatuses, st mitte üle põhivõla summade.

 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuna kohus rahuldab

hagi ülekaalukas osas (ligikaudu 99,72% ulatuses) ja teeb otsuse sisuliselt kostja kahjuks,

peab kohus juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud tervikuna

kostja kanda.

 Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 600 eurot ja

esindustasu 100 eurot, kokku 700 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad

dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud

hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 600 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1

alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab

kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et

hageja esindaja õigusabikulu dokumentide analüüsile ja hagiavalduse koostamisele summas

100 eurot on tervikuna põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja mõista (600+100) 700 eurot.

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik