2-19-15159/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K OHT U OT S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30. novembril 2020

Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-15159

Tsiviilasi

J B hagi Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. vastu hüvitise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J B (isikukood xxx, elukoht xxx), esindaja: TW

Compensair Ltd, menetlusposti aadress: xxx)

Kostja: Polskie Linie Lotnicze LOT S.A (LOT Polish Airlines,

asukoht ul. Stycznia 43, 02-146 Warsaw, Poola Vabariik)

lepinguline esindaja: vandeadvokaat Julia Gramma (e-post:

jgramma@deloittece.com)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

Jätta J B hagi Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. vastu hüvitise nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagimenetluse kulud J Bi kanda.

2. Mõista J Bilt välja Polskie Linie Lotnicze LOT S.A kasuks menetluskuluna lepingulise esindaja

kulu summas 250 (kakssada viiskümmend) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.

Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

1. Hageja esitas kohtule hagi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 alusel,

millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (edaspidi Euroopa väiksemate

kohtuvaidluste menetluse määrus). Hagi põhjenduste kohaselt oli 19.08.2018 lennureis LO8168

Münchenist, Franz Josef Starussi lennujaamast Tallinna Lennart Meri lennujaama tühistatud

ilma selgitusteta. Hagejale teadaolevalt ei olnud olulisi häireid, mida võiks pidada

erakorralisteks asjaoludeks. Hageja palub välja mõista kahju hüvitis summas 250 eurot,

lepingulise esindaja tasu 400 eurot, postikulud 6,50 eurot ja riigilõiv.

Kostja vastuväited

2. Kostja palub jätta hageja nõude rahuldamata, kuna lennu tühistamise tingis „erakorraline

asjaolu“ määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, mis vabastab lennuettevõtja

kohustusest maksta selle määruse artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitist. Kostja toob esile, et lend

nr LO8168 tühistati samal päeval seoses sellega, et tekkis lennujuhtimissüsteemi seisak,

mistõttu peatati lennuohutuse tagamiseks lennud Tallinna FIR-s. Seisaku põhjuseks oli see, et

lennujaama radar oli maas. Seisaku kohta väljastati ametlik NOTAM (ing. Notice To AirMen,

eesti keeles: aeronavigatsiooniteade) Hagejat on teavitatud nõuetekohaselt reisi tühistamise

põhjusest juba 04.10.2018.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Käesolev menetlus on reguleeritud Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrusega.

Tulenevalt nimetatud määruse artiklist 19 kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisti,

kohaldatakse

Euroopa

väiksemate

kohtuvaidluste

menetlemisel

selle

liikmesriigi

menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja

hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, siis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sättest menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtmenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid. Käesolevat vaidlust reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele

lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava

hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (määrus nr

261/2004).

4. Kuna poolte vahel on vaidlus asjaolu üle, kas hageja on õigustatud saama määruse nr 261/2004

artikli 7 lg 1 a) kohast hüvitist tühistatud lennu eest, siis kontrollib kohus lennu LO8168

tühistamise asjaolusid ning kas käesoleval juhul esineb artikli 5 lõike 3 kohane erakorraline

asjaolu, mis vabastab lennuettevõtja kohustusest maksta lennu tühistamisel hagejale hüvitist.

5. Määruse 261/2004 artikli 5 lg 3 kohaselt tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma

hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised

asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud tarvitusele kõik vajalikud

meetmed. Siinjuures ei tuleks lähtuda üksnes määruse nr 261/2004 sätestatust vaid määruse

eesmärgist. Montreali konventsiooni alusel tuleks lennuettevõtjate kohustusi piirata või nad

nende täitmisest vabastada juhul, kui juhtumi põhjuseks on erakorralised asjaolud, mida ei oleks

saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud tarvitusele kõik sobivad meetmed. Sellised asjaolud

võivad eelkõige esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks

sobimatute ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud

vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist.

Erakorralised asjaolud loetakse olemasolevaks, kui lennuliikluse korraldamist käsitleva otsuse

mõju konkreetsele lennukile konkreetsel päeval põhjustab lennu pikaajalise hilinemise, lennu

väljumise järgmisele päevale edasilükkamise või selle lennuki ühe või mitme lennu tühistamise,

kuigi asjaomane lennuettevõtja on võtnud tarvitusele kõik mõistlikud meetmed hilinemiste või

tühistamiste vältimiseks (määruse 261/2004 p 14, 15). Määruse eesmärk ei ole aga välja tuua

täpsustatud nimekirja erakorralistest asjaoludest, mis määruse koostajate hinnangul viiksid

lennuettevõtjate ja reisijate kohtuvaidlusteni.

6. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditega, Lennuliiklusteeninduse AS-i ametliku teavitusega

takistuse kohta, NOTAMi ja Lennuliiklusteeninduse AS-i kinnituskirjaga on tõendatud, et

19.08.2018 15:15 UTC tekkis lennujuhtimissüsteemi seisak, mistõttu peatati lennuohutuse

tagamiseks lennud Tallinna FIR-s ning piirangud lõpetati täielikult 21:00 UTC.

Lennujuhtimissüsteemi rike oli tingitud äikeselöögist.

7. Lisaks määruses esile toodule on Euroopa Kohus lugenud erakorraliseks asjaoluks lennuki

kokkupõrget linnuga (4.05.2017 otsus, x jt vs Travel Service a.s., C-315/15), õhuruumi osalist

sulgemist Islandil asuva vulkaani Eyjafjallajökull purske tõttu (31.01.2013, x vs Ryanair Ltd,

C-12/11), õhusõiduki tehnilist probleemi kui see tuleneb sündmustest, mis oma olemuselt või

päritolult ei ole omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku

kontrolli alt (22.12.2008, x vs Alitalia – Linee Aeree Italiane SpA, C-549/07), kütust

lennujaama lennurajal, mis põhjustas raja sulgemise ja kõnealune kütus ei pärinenud lendu

teostanud vedaja lennukist (26.06.2019, x vs Ryanair Ltd, C-159/18) ja lennuki rehvi

kahjustumist lennurajal olnud võõrkeha tõttu (04.04.2019, Germanwings GmbH vs x,

C-501/17). Tulenevalt eelnevast tuleb kvalifitseerida erakorralisteks asjaoludeks sündmust, mis

oma olemuselt või päritolult ei ole omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja

väljub tema tegeliku kontrolli alt.

8. Lennujuhtimissüsteemi seisak ei ole selline asjaolu, mida saab pidada olemuselt ja päritolult

lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omaseks. Lennujuhtimissüsteemi haldab kolmas isik ja

lennujuhtimissüsteemi kontroll ei kuulu lennuettevõtja pädevusse, mistõttu tuleb radari

mittetöötamist lugeda erakorraliseks asjaoluks määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses.

Lennuettevõtja on vabastatud kohustusest maksta reisijatele hüvitist vastavalt määruse nr

261/2004 artikli 5 lõike1 punktile c ja artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et lennu tühistamise

põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud

tarvitusele kõik vajalikud meetmed. Käesoleval juhul otsustas Eestis lennuohutuse eest

vastustav pädev isik (AS Lennuliiklusteenindus) peatada lennuohutuse tagamiseks lennud

Tallinna lennujaamas. Piirangud kehtisid kuni kellani 21. Tulenevalt sellest ei olnud kostjal

võimalust võtta vastu võimalikke vajalikke meetmeid, selleks, et vältida erakorralist asjaolu,

kuna kostja peab alluma lennujaama pädevate teenistuste otsustele.

9. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna lennujuhtimissüsteemi seisak on erakorraline

asjaolu, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui kostja oleks võtnud tarvitusele kõik

vajalikud meetmed.

Menetluskulude jaotus

10. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrus artikkel 16 sätestab, et menetluse kulud

kannab kaotaja pool. Kohus ei mõista siiski võitnud poole kasuks välja kulusid, mis on tehtud

vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed. Tulenevalt Euroopa väiksemate

kohtuvaidluste menetluse määrus artiklist 16 ja TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies

ulatuses hageja kanda.

11. Riigikohus on kohtulahendis 3-2-1-4-15 p-s 14 rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada

mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on 27.

veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja

rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike

asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu

välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda

põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste

nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses

taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja

väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul

hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse

mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise

menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise

nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei

tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja

põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja

keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja

hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.

12. Kostja on esile toonud, et tema menetluskulud on 840 eurot (ei sisalda käibemaksu), mis

seisnevad hageja avaldusega tutvumisega (1,5 tundi) ja vastuse koostamisega (5,5 tundi), kokku

7 tundi, tunnihind 120 eurot. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on ebamõistlikud ja nõuet

arvestades ebaproportsionaalsed. Hageja on esitanud oma nõude vormil, mis ei sisalda olulisi

õiguslikke argumente samuti ei ole esitatud tõendite hulk suur. Antud asjas ei toimunud sisulist

vaidlust ega istungeid. Arvestades, et tegemist on tavapärase lennureisi tühistamisest tuleneva

hüvitise nõudega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, ei näe kohus põhjust

hagejalt

välja

mõista kostja kasuks

menetluskulu

haginõudest suuremas ulatuses.

Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et

vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista

on 250 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik