2-18-7937/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-7937

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Helina Luksepp

Kohtuasi

XX hagi Y OÜ vastu töölepingu sõlmimise fakti ja

erakorralise ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks,

saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja

ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02. märtsi 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX

apellatsioonkaebus

ja

Y

OÜ

vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

Apellatsioonkaebuse hind 10 717,32 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 5394,35 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Iivi Otto

Kostja Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), seaduslik

esindaja LL

Menetluse liik

02. november 2020, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 02. märtsi 2020 otsus osas, milles maakohus mõistis Y

OÜ-lt XX kasuks välja töötasu 1412,50 eurot (brutosumma) ületavas osas. Jätta

tühistatud osas hagi rahuldamata.

2. Samuti tühistada Harju Maakohtu 02. märtsi 2020 otsus töötasult viivise

väljamõistmise osas. Teha selles osas uus otsus, millega mõista välja Y OÜ-lt XX

kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras töötasult 1412,50 eurot

(brutosumma) alates 03. septembrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Muus osas jätta Harju Maakohtu 02. märtsi 2020 otsus muutmata.

4. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

4.1 XX hagi Y OÜ vastu töölepingu sõlmimise fakti ja erakorralise ülesütlemise

kehtivuse tuvastamiseks, saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja erakorralise

ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt.

4.2 Tuvastada, et XX ja Y OÜ vahel 22.septembril 2017 sõlmitud leping on tööleping

TLS § 1 lg 1 tähenduses.

4.3 Tuvastada, et XX on Y OÜ-le 06.detsembril 2017 esitatud erakorralise

ülesütlemisavaldusega poolte vahel 22.septembril 2017 sõlmitud töölepingu alates

06.detsembrist 2017 TLS § 91 lg 2 punktide 1-3 alusel kehtivalt üles öelnud.

4.4 Tuvastada Y OÜ poolt XX-le 06.detsembril 2017 esitatud ülesütlemisavalduse

tühisus.

4.5 Kohustada Y OÜ tema ja XX vahelise töölepingu lõppemise alusena märkima

töötamise registrisse TLS § 91 lg 2 punktid 1-3.

4.6 Mõista Y OÜ-lt XX kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis

1939.28 eurot (brutosumma) ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 07.

detsembrist 2017 kuni põhivõla täitmiseni.

4.7 Mõista Y OÜ-lt XX kasuks välja saamata jäänud töötasu 1412,50 eurot

(brutosumma) ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras töötasult 1412,50 eurot

(brutosumma) alates 3.septembrist 2019 kuni põhivõla täitmiseni.

4.8 Mõista välja Y OÜ-lt XX kasuks kasutamata jäänud puhkuse hüvitis 225,36 eurot

(brutosumma) ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 07.detsembrist

2017 kuni põhivõla täitmiseni.

4.9 Hagimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

5. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

7. Vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Menetluse käik

1. XX (hageja, töötaja) esitas 05.01.2018 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Y OÜ

(kostja, tööandja) vastu, milles palus tuvastada töölepingu sõlmimise fakti, hageja poolt esitatud

töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse, tööandja poolt esitatud töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse, ja muuta töötamise registris kannet. Samuti palus hageja välja mõista

saamata töötasu, töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise, kasutamata jäänud puhkuse

hüvitise ja viivise. Lisaks nõudis hageja isiklike asjade tagastamist, millisest nõudest ta loobus

02.04.2018 avalduses ja 25.04.2018 TVK istungil.

2. TVK tegi 10.05.2018 töövaidlusasjas nr 4-1/43/18 otsuse, millega rahuldas töötaja

avalduse täies ulatuses. TVK tuvastas, et poolte vahel 22.09.2017 sõlmitud leping on tööleping,

töötaja on tööandjale 06.12.2017 esitatud erakorralise ülesütlemisavaldusega poolte 22.09.2017

sõlmitud töölepingu alates 06.12.2017 üles öelnud ja tööandja poolt töötajale 06.12.2017

esitatud ütlesütlemisavaldus on tühine. TVK määras märkida töötamise registrisse töölepingu

lõppemise alusena töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 punktid 1-3. TVK mõistis tööandjalt

töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2017. a novembrikuu eest 1550,34 eurot (bruto)

ning viivise seadusjärgses määras alates 06.12.2017, 2017. a detsembrikuu eest 1816,25 eurot

(bruto) ning viivise seadusjärgses määras alates 09.12.2017. TVK mõistis tööandjalt töötaja

kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 9411,58 eurot ning viivise

seadusjärgses määras alates 07.12.2017. Lisaks mõistis TVK tööandjalt töötaja kasuks saamata

jäänud puhkuse eest hüvitise 357,91 eurot (bruto) ning viivise seadusjärgses määras alates

07.12.2017.

3.

22.05.2018 taotles tööandja kohtult töövaidluse läbivaatamist hagimenetluses.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

4. Pooled sõlmisid 22.09.2017 advokaadi kutsetegevuse lepingu, mille alusel asus hageja

alates 23.10.2017 advokaadibüroos tööle vandeadvokaadina. Vastavalt lepingule koosnes

hagejale igakuiselt makstav tasu kahest osast – fikseeritud brutotasust 2400 eurot ja 30%-lisest

lisatasust hageja poolt büroosse toodud klientidelt laekunud arvetelt. Kutsetegevuse põhitasu

maksmise eelduseks oli arvestuskuul vähemalt 60 töötunni ulatuses vähemalt tunnihinnaga 130

eurot (käibemaksuta) advokaadibüroo klientidele osutatud õigusteenuse arveldamine. Täiendav

kutsetegevuse tasu samade kriteeriumite alusel alates 61. töötunnist ja järgmiste töötundide eest

oli 50 eurot ühe töötunni eest brutos.

5. Perioodi 23.10.2017 – 31.10.2017 eest laekus 06.11.2017 hageja kontole kostjalt 637,14

eurot.

6. Perioodi 01.11.2017 – 30.11.2017 eest laekus 05.12.2017 hageja arvelduskontole 1300

eurot, selgitusega “novembri kutsetegevuse tasu (osaline)”. Hiljem laekus hagejale veel

täiendavalt 169,82 eurot. Novembrikuu eest jättis kostja hagejale lepingus kokkulepitud tasu

olulises osas maksmata.

7.

06.12.2017 ütles hageja lepingu erakorraliselt üles kostjapoolse kohustuse olulise

rikkumise tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 631, 196 lg-te 1 ja 2, 116 lg 2 p-de 1-4 ja TLS §

91 lg 2 p-de 1-3 alusel kokkulepitud tasu maksmata jätmise ja ebaväärika kohtlemise tõttu.

Vaatamata poolte töösuhte lõppemisele edastas kostja hageja avalduse saamise järgselt samal

päeval omapoolse erakorralise ülesütlemisavalduse. Hageja on seisukohal, et kostjal puudus

õiguslik alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, mistõttu on kostja ülesütlemisavaldus

tühine. 08.12.2017 esitas hageja kostjale nõude saamata jäänud novembri- ja detsembrikuu tasu,

lepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise ja töötamise registrisse korrektse kande tegemiseks.

Kostja pole hageja nõuet täitnud.

8. Hageja on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud tööleping, kuna leping vastab

olemuselt töölepingu tunnustele. Advokaadibüroos töötades allus hageja kostja juhtimisele ja

kontrollile, kasutas töö tegemiseks kostja töövahendeid, kohustus järgima kostja töökorraldust

reguleerivad juhendeid, kostja kohustus maksma hagejale igakuist tasu, leping oli sõlmitud

tähtajatuna, hagejal oli õigus puhata 28 kalendripäeva aastas ja saada sellel ajal kutsetegevuse

põhitasu, pooled olid kokku leppinud brutotöötasus, töötasust peeti kinni seaduses ettenähtud

maksud ja maksed ning tasuti sotsiaalmaksu. Kostja on ka ise käsitlenud lepingut alates selle

sõlmimisest töölepinguna, kuna märkis töötamise registrisse alates 23.10.2017 hageja

töötamise liigina “tööleping“.

9. Eeltoodule tuginedes nõuab hageja töölepingu sõlmimise tuvastamist, hageja

ülesütlemisavalduse kehtivuse tuvastamist, kostja ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamist ja

kostja kohustamist märkima töötamise registrisse töölepingu lõppemise alusena TLS § 91 lg 2

p-d 1-3.

10. Lepingu punkti 7.2 järgi on hagejal igal juhul õigus saada töötasu 2400 eurot (bruto),

sõltumata tehtud töötundide arvust. Lepingu p 7.4 järgi on hagejal õigus saada lisatasu

advokaadi poolt advokaadibüroosse toodud klientidelt laekunud arvetelt 30 % käibemaksuta

summalt. Hageja tõi advokaadibüroosse C AS-i, kellelt laekus novembris arved kogusummas

3239,17 eurot (käibemaksuta). Seega on hagejal õigus lisatasule 971,75 eurot (bruto). Kokku

on hagejal õigus saada novembrikuu eest 3371,75 eurot (2400 + 971,75). Hagejal on saamata

1550,34 eurot (bruto), mille väljamõistmist hageja taotleb.

11. Detsembris laekus hageja poolt advokaadibüroosse toodud kliendilt 4791 eurot

(käibemaksuta), millest hagejal on lepingu p 7.4 alusel õigus saada 30 % ehk 1437,30 eurot

(bruto). Lisaks on hagejal õigus saada tasu detsembris töötatud päevade eest 378,95 eurot

(bruto). Kokku on hagejal õigus detsembri eest saada 1816,25 eurot (bruto), mille

väljamõistmist hageja taotleb.

12. Samuti nõuab hageja kasutamata puhkuse hüvitise summas 357,91 eurot (bruto) ja

töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise summas 9411,58 eurot (bruto) väljamõistmist.

Lisaks nõuab hageja kõikidelt summadelt viivist.

13.

16.10.2019 palus hageja kostjalt täiendavalt välja mõista saamata jäänud töötasu

1782,15 eurot (bruto) ning seadusjärgse viivise alates 03.09.2019, kuna hageja poolt kostjale

toodud kliendilt, C AS-lt, toimus täiendav laekumine 11 076 eurot, mis annab hagejale õiguse

lepingu p 7.4 mõistes lisatasule ja lepingu p 7.2 mõistes täiendavale kutsetegevuse tasule, sest

tasumine on toimunud valdavalt hageja tehtud töö eest.

Kostja vastuväited

14. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

15. Kostja on seisukohal, et advokaadibüroo ja vandeadvokaadi vahelist õigussuhet ei

reguleeri TLS. Advokaadi kohustus olla õigusteenust osutades sõltumatu advokatuuriseaduse

(AdvS) § 43 lg 1 tähenduses, tähendab ka sõltumatust advokaadibüroo pidajast. Vandeadvokaat

ei tee advokaadibüroole tööd, vaid osutab büroo klientidele büroo nimel õigusteenust.

Advokaadi valida on nii kliendid kui ka konkreetsed kliendiülesanded. Nõuet, et advokaat peab

kindlal ajal saabuma büroosse, viibima seal kindlaksmääratud aja ja võib lahkuda kindlaks

lõunaperioodiks, ei olnud. Pooled sõlmisid käsunduslepingu, välistasid lepingu p-s 1.6

kokkuleppel TLS kohaldamise. Lepingu p-s 9.1 lepiti kokku, missugustes normidest lähtutakse

lepingu lõpetamisel, sealjuures puuduvad viited TLS kohaldamisele.

16. Lepingus sätestatud põhitasu väljamaksmise eelduse kohaselt pidi advokaat osutama

kalendrikuus advokaadibüroo klientidele 60 tundi õigusteenust. Hageja seda novembris ei

teinud. Töö tooja lisatasu kuulub väljamaksmisele siis, kui advokaat toob büroosse kliendi,

kellele teine advokaat osutab teenust. Sellisel juhul on kliendi toojal õigus lisatasule. Praegusel

juhul nõuab hageja lisatasu toimingute eest, mida ta ise enda toodud kliendi huvides tegi.

06.12.2017 võttis hageja omaalgatusliku tervisepäeva ja õigusteenust ei osutanud, perioodis

01.12.2017 – 05.12.2017 oli kolm tööpäeva, mille eest enam kui 1800 euro nõue ei ole

põhjendatud. Pärast lepingu lõppemist toimunud laekumised ei mõjuta hageja tasu suurust.

Poolte vahel ei olnud kokkulepet, et kasutamata puhkus hüvitatakse rahas. Käesoleval juhul on

nõutav hüvitis ebaproportsionaalselt suur, kuna hageja töötas advokaadibüroos kuus nädalat.

17. Kostja ei nõustu nõude suurendamisega, kuna lepingu kohaselt kaotab advokaat õiguse

tasule, kui klient arved vaidlustab. C AS vaidlustas arved ega olnud nõus neid tasuma. Kuna

arved väljastati pärast hagejaga sõlmitud kutsetegevuse lepingu lõppemist, ei lähe need ühegi

kuu arvestusse.

Maakohtu otsus ja põhjendused

18. Harju Maakohus rahuldas 02.03.2020 otsusega hagi osaliselt. Maakohus tuvastas, et

poolte vahel 22.09.2017 sõlmitud leping oli tööleping, hageja on lepingu erakorraliselt alates

06.12.2017 TLS § 91 lg 2 punktide 1-3 alusel kehtivalt üles öelnud. Samuti tuvastas maakohus,

et kostja poolt hagejale 06.12.2017 esitatud ülesütlemisavaldus on tühine ning kohustas kostjat

märkima lepingu lõppemise alusena töötamise registrisse TLS § 91 lg 2 punktid 1-3. Maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 1939,28 eurot

(bruto) ja seadusjärgse viivise alates 07.12.2017 kuni täitmiseni. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2830,13 eurot (bruto) ja viivise seadusjärgses

määras põhivõlgnevuselt 1437,30 eurolt alates 09.12.2017 ning põhivõlgnevuselt 1392,83

eurolt alates 03.09.2019 kuni täitmiseni. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja

kasutamata jäänud puhkuse hüvitise 225,36 eurot (bruto) ning viivise seadusjärgses määras

alates 07.12.2017 kuni tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

19. Maakohus asus seisukohale, et poolte vahel sõlmitud lepingust nähtuvad töölepingule

iseloomulikud tunnused. Pooled olid kokku leppinud tööle asumise ajas, lepingu tähtajas,

töökohustustes, töökorralduses, töö eest perioodiliselt makstavas tasus, selle arvutamise viisis,

maksmise korras ning sissenõutavaks muutumise ajas (palgapäevas), kinnipeetavates maksudes

ja maksetes, tööajas, töö tegemise kohas, puhkuse kestuses 28 päeva, tööandja kehtestatud

reeglites. Igakuise töötasu ja lisatasu maksmine, tööaeg ja ületunnitöö olid reguleeritud.

Maakohus oli seisukohal, et kostja viidatud AdvS sätted ei ole asjakohased töövaidluse

lahendamisel, kuivõrd AdvS § 43 lg 1 reguleerib advokaadi ja advokaadibüroo kliendi, mitte

advokaadi kui töötaja ja advokaadibüroo kui tööandja vahelisi suhteid. Tunnistajate EE ja SS

ütlused hageja tööprotsessi kohta vastavad töölepingu alusel töötamisele TLS § 1 lg 1 mõttes.

Vähetähtis on seejuures vaidlus selle üle, kas hageja allkirjastas kostja juures töötamise ajal

kirjaliku dokumendina sisekorra eeskirjad või mitte, sest lepingus on sisekorra reeglitele

allumise kohustus sätestatud, mistõttu võivad need olla kehtestatud ka suuliste korralduste,

juhiste või tavana. Töösuhte olemasolu on tõendatud ka poolte 06.12.2017 e-kirjavahetusega.

Kostja on kinnitanud Eesti Vabariigile EMTA kaudu poolte vahel töölepingulise suhte

olemasolu. Seega vastab poolte vahel sõlmitud leping olemuslikult töölepingule.

20. Asjaolu, et hageja põhjendas lepingu ülesütlemist esmalt VÕS sätetele tuginedes, ei oma

tähtsust, kuna TLS § 95 lg-st 3 tulenevalt ei mõjuta see ülesütlemise kehtivust. Kuivõrd kostja

ei ole hageja töölepingu ülesütlemist vaidlustanud, on lepingu ülesütlemine hageja avalduse

alusel kehtiv. Seega loeb kohus tuvastatuks, et poolte vaheline tööleping lõppes 06.12.2017

hageja poolt esitatud ülesütlemisavalduse alusel TLS § 91 lg 2 p 1-3 järgi ja põhjustel, mille

tuvastamine ei ole täiendavalt vajalik. Kuna leping lõppes hageja esitatud avalduse

kättesaamisega kostja poolt, siis esitas kostja oma avalduse hilinenult ning see ei too enam

pooltele kaasa õiguslikke tagajärgi. Hageja nõue töötamise registrisse korrektse kande

tegemiseks kuulub eelpool toodud põhjendustel rahuldamisele.

21. Maakohus asus seisukohale, et lepingus sisaldunud tasu kokkuleppel oli kolm osa -

põhitasu 2400 eurot, mille väljamaksmise eeldus oli kalendrikuus advokaadibüroo klientidele

60 tunni õigusteenuse osutamine ja osutatud õigusteenuse arveldamine (arve esitamine

kliendile ja selle mittevaidlustamine kliendi poolt), täiendav tasu 50 eurot iga tunni eest kui

advokaat osutab klientidele rohkem kui 60 tundi teenust kalendrikuus ning lisatasu, kui

advokaat toob büroosse kliendi, kellele osutavad teenust teised büroo advokaadid. Kuivõrd

lepingu tingimuste läbi arutamine on tõendatud, siis ei ole tegemist tüüptingimustega lepinguga.

22. Hageja konto väljavõttega on tõendatud, et oktoobrikuu eest sai hageja tasu 637,14 eurot

(netosumma) ning oktoobrikuu eest hageja tasunõuet kostja vastu ei esitanud. Novembrikuu

eest on hageja kontole üle kantud kokku 1469,82 eurot (netosumma) (I kd lk 24). Töötamise

registri väljavõttega on tõendatud, et hageja kohta EMTA-le deklareeritud palgatulult on

arvestatud üldine maksuvaba tulu, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks ja tulumaks (I kd lk

141). Hageja oktoobrikuu palgatulu brutosummas oli 763,64 eurot ja novembrikuu palgatulu

brutosummas oli 1821,42 eurot.

23. Väljavõttega Q programmist on tõendatud, et hageja tegi 2017.a novembrikuus tööd

kokku 44 tundi ja 10 minutit ning valdavalt oli kliendiks tema toodud C AS, kellele hageja tegi

tööd ja esitati arveid kokku 42 tunni ja 10 minuti eest (I kd lk 33). Maksekorraldusega on

tõendatud, et 02.11.2017 laekus C AS-ilt 2483,00 eurot ja 14.11.2017 1404,00 eurot arvete eest,

mis kajastuvad hageja tehtud tööde arvestuses (I kd lk 34 ja pöördel). 16.oktoobril 2019

suurendas hageja novembrikuu tasude nõuet, paludes mõista kostjalt tema kasuks täiendavalt

välja saamata jäänud töötasu 1782,15 eurot (bruto), mis koosnes lepingu punkti 7.4 alusel

arvestatud lisatasust 1377,99 eurot ja täiendavast kutsetegevuse tasust 404,16 eurot. Hageja

põhjendas seda asjaoluga, et õigusteenust osutati C AS-ile novembrikuus.

24. Maakohus oli seisukohal, et nii esialgses avalduses kui ka 16.10.2019 novembrikuu

nõude suurendamise avalduses toodud tasude nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuna need ei

põhine lepingu punktides 7.2 - 7.4 sätestatul. Lepingu p-s 7.2 sätestatud põhitasu 2400 eurot

väljamaksmise eeldus oli kalendrikuus advokaadibüroo klientidele 60 tunni õigusteenuse

osutamine. Väljavõttega Q programmist on tõendatud, et hageja töötundide arv jäi

novembrikuus alla 60 tunni.

25. Kohtuotsusega, arvetega ja maksekorraldusega on tõendatud, et C AS-ilt mõisteti kostja

kasuks välja esitatud arvete alusel võlgnevus 5538 eurot ja viivis, mille C AS ka tasus kostjale

02.09.2019. Arvetest nähtuvalt olid need esitatud hageja töötamise ajal C AS-ile osutatud

õigusabi teenuste eest, kuid pärast hagejaga töölepingu lõppemist 07.12.2017, järelikult saaksid

need olla lepingu p-dest 7.2 ja 7.4 tulenevalt väljamaksmiseks detsembrikuu eest. Hageja osutas

C AS-ile õigusteenust kokku 34 tundi ja 50 minutit. Järelikult oli hagejal õigus saada tasu 2017.

a detsembrikuus brutosummas kokku 1360,33 eurot (2400 / 60 x 34 h 50 min). Hageja toodud

kliendile, C AS-ile, tegi tööd advokaat EE arvetelt nr 201712011 nähtuvalt 30 minutit (summas

65 eurot) ja arvelt nr 201712013 nähtuvalt 20 minutit (summas 43,33 eurot). Seega on hagejal

vastavalt lepingu p-s 7.4 sätestatule õigus töö tooja tasule 30% summast 108,33 eurot ehk 32,50

eurot.

26. Maksekorraldusega on tõendatud, et 08.12.2017 laekus C AS-ilt 5749,00 eurot, mis on

4791 eurot (käibemaksuta). Kuna hageja on väitnud, et maksekorralduses tasutud töö ei ole

tehtud tema poolt ja kostja ei ole tõendanud vastupidist, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista detsembrikuus hageja toodud kliendilt C AS-ilt advokaadibüroole laekunud summast

vastavalt lepingu p 7.4 järgi tehtud arvestusele 30% (4791*30/100) ehk 1437,30 eurot (brutos).

Vaidlus puudub, et 2017. a detsembri eest hagejale töötasu makstud ei ole. Detsembrikuu eest

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2830,13 eurot (1360,33 eurot, 32,50 eurot ja 1437,30

eurot).

27. Samuti kuulub hagejale TLS §-de 70 ja 29 lg 8 alusel kostjalt väljamõistmisele

põhipuhkuse

hüvitis

3,4

kalendripäeva

eest

brutosummas

225,36

eurot

(763,64+1821,42/39x3,4).

28. Maakohus oli seisukohal, et arvestades töösuhte kestust (44 päeva), töölepingu

lõppemise alust (TLS § 91 lg 2 p 1-3), kostja poolt osaliselt välja maksmata jäetud töötasu

detsembris ning välja maksmata jäetud puhkuse kompensatsiooni, kostja vastuväiteid hüvitise

suurusele ja taotlust selle vähendamiseks nullini, tuleb hageja hüvitise nõue rahuldada osaliselt

ja kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 2000 eurot (bruto). Kostja esitas kohtule

tasaarvestusavalduse paludes tasaarvestada hageja eest tasutud 2017. a liikmemaks 60,72 eurot.

Kuna kostja ei ole määranud, millised nõuded tasaarvestada, siis kohus tasaarvestab vastavalt

VÕS § 201 lg 1 p-le 1 kostja nõude töölepingu lõpetamise hüvitise nõudega. Järelikult tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista töölepingu lõpetamise hüvitis 1939.28 eurot.

29. Maakohus oli seisukohal, et viivise nõuded hakkasid kulgema järgmiselt -

puhkusehüvitiselt ja lepingu lõpetamise hüvitiselt 07.12.2017, detsembrikuu tasult 1437,30

eurot alates 09.12.2017 ja detsembrikuu tasult 1392,83 eurot alates 03.09.2019.

Apellatsioonkaebus

30. Maakohtu otsuse peale esitas 01.04.2020 apellatsioonkaebuse hageja, kes palus

maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti rahuldamata 4994,77 eurot (bruto) ületava

põhivõla osas ja sellelt arvestatava viivise osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Hageja

palub teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse täies ulatuses. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

31. Apellatsioonkaebuse kohaselt tõlgendas maakohus ebaõigesti töölepingus sisalduvat

tasukokkulepet. Lepingu p-s 7.2 on reguleeritud fikseeritud põhitasu ja see kuulus igal juhul

väljamaksmisele sõltumata sellest, mitu tundi arveldatavat tööd oli hageja arvestuskuul teinud.

32. Hageja on tõendanud, et advokaadibüroo poolt arveldati ainuüksi C AS-ile novembrikuu

jooksul hageja tööd 68 tundi ja 5 minutit. Hageja tegi tööd ka teistele advokaadibüroo

klientidele, millist infot kostja varjab. Hagejal oli lepingu p 7.4 kohaselt õigus saada lisatasu ka

nendelt hageja poolt advokaadibüroosse toodud klientidelt toimunud laekumistelt, mille aluseks

oli hageja poolt osutatud õigusteenus.

33. Maakohus lähtus tasukokkuleppe sisustamisel ebaõigesti kostja lähikondse tunnistaja

ütlustest. Kirjalikus vormis sõlmitud lepingu sisu ei saa tunnistaja ütlustega ümber lükata.

Tunnistaja EE ütlused ei ole usaldusväärsed, sest ta on advokaadibüroo osanik. Maakohus

rikkus poolte võrdsuse põhimõtet, kui jättis hageja vande all üle kuulamata asjaolude kohta,

mille kohta kostja tunnistajat üle kuulati. Maakohus vähendas ebaõigesti seadusega ette nähtud

ja hageja poolt taotletud töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise suurust. Menetluskulude

jätmine poolte kanda on hageja suhtes ebaõiglane.

Vastuapellatsioonkaebus

34. Kostja esitas 04.05.2020 vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osas, milles hagi rahuldati ning teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata.

35. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt tuvastas maakohus ebaõigesti, et advokaadibürooga

sõlmitud kutsetegevuse leping on tööleping. Advokaadi ja advokaadibüroo vahelist õigussuhet

saab reguleerida käsundusleping, mis kajastati lepingu p-s 1.6. Hageja tugines lepingu

ülesütlemiselt just VÕS sätetele. Maakohus on omistanud poolte kokkuleppele ja

tahteavaldustele põhjendamatult madala tõendusliku tähenduse. Maakohus ei analüüsinud

hageja iseseisvust õigusteenuse osutamisel advokaadibüroos. Maakohus on alusetult jätnud

kõrvale AdvS sätted, mis reguleerivad õigusteenuse osutamist advokaatide poolt. Maakohus

oleks pidanud tuvastama, et töö sisekorraeeskirja, millele hageja tugineb, ei olnud.

36. Maakohus eksis lepingu p 7.4 kohaldamisel. Hageja ei ole kordagi väitnud, et C AS-ile

oleks keegi teine peale tema advokaadibüroos teenust osutanud. Lepingu p 7.4 kohaselt oli töö

tooja tasule advokaadil õigus vaid siis, kui ta toob büroosse kliendi, kuid ei osuta ise kliendile

teenust.

37. Maakohus on rahuldanud nõude, mida hageja ei esitanud. Hageja ei nõudnud kordagi

32,50 euro tasumist lepingu p 7.4 alusel. Lisaks on C AS-ilt toimunud laekumine kaks aastat

pärast lepingu lõppemist. Samuti pole hagejal õigust saada tasu C AS-ile väljastatud arvetele

tuginedes, kuna klient vaidlustas kõik arved. Maakohus on eksinud hageja detsembrikuu tasu

arvutamisel. Hageja nõudis 1816,25 euro tasumist, kuid maakohus on rahuldanud nõude 1000

eurot suuremas ulatuses. TLS § 100 lg 4 järgset hüvitist oleks pidanud vähendama nullini.

Maakohus on eksinud viivise arvestusel, st brutosummadelt viivise arvestamine ei vasta viivise

olemusele.

Vastused apellatsioonkaebustele

38. Pooled vaidlesid apellatsioonkaebustele vastu, palusid jätta need rahuldamata ja

menetluskulud teise poole kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

39. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamise tõttu tühistada osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja töötasu 1412,50

eurot (bruto) ületavas osas. Tühistatud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Lisaks tuleb maakohtu

otsus tühistada töötasult viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue

otsuse, millega mõistab töötasult summas 1412,50 eurot (bruto) välja viivise seadusjärgses

määras alates 03.09.2019 kuni põhivõla tasumiseni. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta

muutmata.

Apellatsioonkaebus

jääb

rahuldamata.

Vastuapellatsioonkaebus

kuulub

rahuldamisele osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).

40. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et poolte vahel sõlmitud leping oli

tööleping, mitte käsundusleping. Maakohus märkis õigesti, et lepingu olemuse üle otsustades

ei saa lähtuda lepingu pealkirjast, vaid lepingu sisust. Maakohus on põhjalikult analüüsinud

poolte vahel sõlmitud lepingu sisu ning tuvastanud, et see sisaldab olulises ulatuses

töölepingule olulisi tunnuseid. Kuigi lepingus sisalduvad ka mõned käsunduslepingule omased

tunnused, on töölepingule vastavaid tunnuseid oluliselt enam. TLS § 1 lg 2 sätestab, et kui isik

teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest,

eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Riigikohus on 14.06.2005 otsuses nr 3-2-1-3-05 (p 18)

selgitanud, et juhul, kui pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui mõne muu

tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, nii et lepingulise suhte olemust ei ole võimalik

üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte

vahel sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid sõlminud

mõne muu lepingu kui töölepingu. Tunnistajate EE ja SS ütlustest ei saa järeldada, et poolte

lepinguline suhe ei vastanud oma olemuselt töölepingu suhtele. Samuti on kostja töötamise

registris ise märkinud lepingu liigiks töölepingu. Lisaks kinnitab töösuhte olemasolu poolte

06.12.2017 e-kirjavahetuses sisalduvad töökorraldusega seotud kostja viited (I kd tl 25-26).

Ülaltoodule tuginedes on maakohus õigesti leidnud, et poolte vahel sõlmitud leping oli

tööleping.

41. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kuna kostja ei ole avaldust hageja

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitanud, siis on hageja ülesütlemine kehtiv (TLS § 105 lg

2). Kuna hageja ülesütlemine on kehtiv ning kostja esitas ülesütlemisavalduse pärast hageja

poolt lepingu ülesütlemist, siis ei ole kostja ülesütlemisel õiguslikke tagajärgi (kostja

ülesütlemisavalduse ajaks oli leping juba lõppenud).

42. Pooled leppisid lepingu punktis 7.2 kokku, et kutsetegevuse põhitasu makstakse

advokaadile brutosummas 2400 eurot. Kutsetegevuse põhitasu maksmise eelduseks

eelnimetatud summas on advokaadi poolt arvestuskuul vähemalt 60 töötunni ulatuses vähemalt

tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) advokaadibüroo klientidele osutatud õigusteenuse

arveldamine (arve esitamine kliendile ja selle mittevaidlustamine kliendi poolt). Igakuiselt alla

60 arveldatava töötunni ulatuses advokaadibüroo klientidele õigusteenuse osutamist loetakse

advokaadipoolseks oluliseks lepingu rikkumiseks tingimusel, et advokaadibüroo pidaja on

advokaadile andnud tööd, mis võimaldavad 60 tunni ulatuses arveldamise, kuid advokaat pole

õigusteenust osutanud. Advokaadi täiendav kutsetegevuse tasu samade kriteeriumite alusel

alates 61. ja järgmiste arveldatud töötundide eest on 50 eurot ühe töötunni eest brutosummas.

43. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et põhitasu summas 2400 eurot kuulus

väljamaksmisele igal juhul, s.o sõltumata tehtud töötundide arvust. Lepingu punktist 7.2

tulenevalt on põhitasu summas 2400 eurot väljamaksmise eelduseks hageja poolt vähemalt 60

töötunni ulatuses õigusteenuse arveldamine kuus. Kui põhitasu 2400 eurot kuuluks

väljamaksmisele igal juhul, siis kaotaks lepingu punkti 7.2 teine lause mõtte.

44. Lepingu punktis 7.4 on pooled leppinud kokku, et lisaks kutsetegevuse tasule

makstakse advokaadi poolt advokaadibüroosse uue kliendi toomisel tasu brutomääras ehk kõiki

makse ja makseid, välja arvatud sotsiaalmaksu sisaldavas määras, 30% kliendi poolt

advokaadibüroo teiste advokaatide poolt kliendile osutatud õigusteenuse eest laekunud

summalt

(käibemaksuta).

Samuti

kohaldatakse

30%-lise

tasu

osa

mahaarvamist

advokaadibüroo klientidelt laekunud tasude eest, mille aluseks on advokaadi poolt osutatud

õigusteenus. Kolleegiumi hinnangul ei tulene eeltoodust, et hagejal on õigus saada uue kliendi

toomisel lisatasu 30 % kliendilt laekunud käibemaksuta summalt sõltumata sellest, kes hageja

poolt toodud kliendile õigusabi osutab. Sellest lepingupunktist tuleneb kliendi toomise tasu

saamise õigus juhul, kui hageja poolt toodud kliendile osutab õigusabiteenust advokaadibüroo

teine advokaat.

45. Hageja on maakohtule ette heitnud, et kohus on lepingu sisu tõlgendamisel

põhjendamatult lähtunud kostja osaniku, tunnistaja EE, ütlustest. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole tunnistaja EE ütlused lepingu sisu tõlgendamisel määravad. Kolleegiumi arvates järeldub

lepingu punktide 7.2 ja 7.4 mõte lepingu kirjalikust tekstist. Lisaks on hageja seisukohal, et

maakohus oleks pidanud tema vande all üle kuulama. Ringkonnakohtu hinnangul ei järeldu asja

materjalidest, et hageja vande all ülekuulamata jätmine oleks toonud kaasa ebaõige

kohtulahendi.

46. Maakohus on tuvastanud, et hageja palgatulu novembris oli 1821,42 eurot (bruto).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejal puudub õigus saada täiendavalt novembrikuu

eest

tasu.

Tulenevalt

lepingu

punktist

7.2

lähtutakse

kutsetegevuse

põhitasu

kindlaksmääramisel mitte arvestuskuul tehtud töötundide arvust, vaid töötundide arvust, mille

eest väljastatakse arvestuskuul arve. Hageja on tuginenud sellele, et Q programmi kohaselt

esitati hageja tehtud töö eest novembris arveid 44 tunni ja 10 minuti eest (I kd tl 33). Lisaks

on hageja tuginenud novembrikuu arvestuses 07.12.2017 esitatud arvetes (II kd tl 68-75)

sisalduvatele novembrikuus tehtud töötundidele. Arvestades aga, et need arved väljastati

detsembris, siis leidis maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti, et arvetes märgitud

novembrikuu töötunnid kuuluvad detsembrikuu arvestusse. Kuna hageja töötundide eest ei

väljastatud novembris arveid vähemalt 60 töötunni ulatuses, siis ei ole hagejal õigust saada

kutsetegevuse põhitasu 2400 eurot (bruto). Kutsetegevuse põhitasu tuleb arvestada seega

proportsionaalselt (2400/60 x 44 tundi 10 minutit), millest järeldub, et novembrikuu eest

puudub hagejal kostja vastu põhitasu nõue.

47. Hageja on taotlenud ka 02.11.2017 ja 14.11.2017 C AS-ilt laekunud summade (I kd tl

34 ja pöördel) käibemaksuta osalt kliendi tooja tasu väljamõistmist 30 % ulatuses summas

971,75 eurot (bruto). Ringkonnakohus märgib, et see nõue on põhjendamatu, kuna kliendi tooja

tasu nõudeõigus on hagejal juhul, kui tema toodud kliendile teeb tööd advokaadibüroo teine

advokaat. Hageja ei ole väitnud, et 02.11.2017 ja 14.11.2017 laekunud summade aluseks olnud

töö on tehtud kellegi teise kui hageja poolt. Seega ei ole hagejal õigus saada novembrikuu eest

lisatasu.

48. Maakohus mõistis kostjalt välja detsembrikuu töötasu 2830,13 eurot (bruto) ja seaduses

sätestatud viivise summalt 1437,30 eurot (bruto) alates 09.12.2017 ja summalt 1392,83 eurot

(bruto) alates 03.09.3019.

49. Ringkonnakohus märgib, et 07.12.2017 väljastatud arvetest nr 201712008, 201712009,

201712010, 201712011, 201712012, 201712013 ja 201712014 nähtuvalt on hageja osutanud

õigusteenust 34 tundi 30 minutit (II kd tl 68-75). Seega on hagejal õigus detsembris väljastatud

arvete eest saada 1380 eurot (bruto) (2400/60 x 34 tundi 30 minutit).

50. Hageja on nõudnud ka lisatasu kliendi toomise eest. Kohus on asunud seisukohale, et

kliendi toomise tasu saamise õigus on juhul, kui hageja poolt toodud kliendile osutab

õigusabiteenust advokaadibüroo teine advokaat. Arvest nr 201712011 (II kd tl 71) ja arvest nr

201712013 (II kd tl 73) nähtuvalt osutas vandeadvokaat EE hageja poolt toodud kliendile C AS

teenust kokku 50 minuti eest summas 108,33 eurot (käibemaksuta). Seega on hagejal õigus

saada tasu kliendi toomise eest 32,50 eurot (bruto) (30 % summast 108,33 eurot). Ebaõige on

kostja seisukoht, et hageja ei nõudnud lepingu punkti 7.4 alusel lisatasu maksmist. Hageja on

tuginenud 16.10.2019 hagiavalduse täienduses asjaolule, et tal on 07.12.2017 esitatud arvetelt

õigus saada lisatasu lepingu p 7.4 järgi.

51. Lisaks on hageja taotlenud 08.12.2017 C AS-lt laekunud summalt 4791 eurot

(käibemaksuta) (I kd tl 37) kliendi tooja tasu väljamõistmist 30 % ulatuses summas 1437,30

eurot. Maakohus on selles osas nõude rahuldanud. Kolleegiumi hinnangul on maakohus

ebaõigesti asunud seisukohale nagu oleks hageja väitnud, et tegemist on tööga, mis on tehtud

advokaadibüroo teise advokaadi poolt. Maksekorraldusest nähtuvalt on sellega tasutud arved,

mille aluseks on Q programmi kohaselt hageja enda poolt tehtud töö (I kd tl 33). Seega puudub

hagejal selles osas õigus kliendi tooja tasule.

52. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2017.a detsembri eest

saamata jäänud töötasu 1412,50 eurot (bruto) (1380 + 32,50). Tegemist on summaga, millelt

hageja palus seadusjärgse viivise välja mõista alates 03.09.2019.

53. Ebaõige on kostja seisukoht, et hagejal ei ole õigus saada 2017.a detsembris väljastatud

arvetelt tasu, kuna klient vaidlustas arved. Asjaolu, et klient vaidlustas arved ja arved tasuti

2019.a pärast kohtumenetluse läbimist, ei võta hagejalt õigust nõuda nende arvete pinnalt

kostjalt töötasu. Kuna kostja nõue kliendi vastu rahuldati, siis see näitab, et klient vaidlustas

arved alusetult.

54. Maakohus mõistis kostjalt välja puhkusehüvitise 225,36 eurot (bruto). Kuna

puhkusehüvitis arvutatakse oktoobri ja novembri töötasude alusel ja need ringkonnakohtu

otsuse tagajärjel ei muutu, siis ei muutu ka maakohtu poolt väljamõistetud puhkusehüvitise

suurus.

55. Maakohus mõistis kostjalt välja ülesütlemise hüvitise 2000 eurot (bruto), mille

tasaarvestas kostja poolt hageja eest tasutud advokatuuri liikmetasuga 60,72 eurot.

Tasaarvestuse tulemusena mõistis maakohus kostjalt välja ülesütlemise hüvitise 1939,28 eurot.

Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse väited alust

maakohtu otsust selles osas muuta. Hüvitise suuruse määramine on maakohtu

diskretsiooniotsus ja ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud.

Maakohus on piisavalt väljamõistetava hüvitise suurust põhjendanud. Hüvitise suuruse

muutmiseks ei anna alust ka asjaolu, et ringkonnakohus vähendab kostjalt väljamõistetavat

töötasu suurust.

56. Ebaõige on kostja seisukoht, et hagejal puudub õigus nõuda viivist brutosummadelt.

Seadus ei välista seda. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on pidanud võimalikuks viivise

väljamõistmist brutosummalt (vt Riigikohtu 15.06.2020 otsus tsiviilasjas 2-18-7821).

57. Hageja leiab, et kostja oleks pidanud vastuapellatsioonkaebuselt tasuma riigilõivu.

Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta

riigilõivu töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse

ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse

läbivaatamise eest. RLS § 59 lg 15 järgi tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu

sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

RLS § 22 lg 1 p-st 1 ei tulene, et riigilõivu tasumisest on vabastatud üksnes töötaja. Seega ei

pidanud ka kostja tööandjana vastuapellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu maksma.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

58. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust,

millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldatud osa, ei saa maakohtu

menetluskulude jätmist poolte kanda pidada hageja suhtes ebaõiglaseks. Arvestades, et

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis

peab kolleegium põhjendatuks jätta ka ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda

(TsMS § 163 lg 1, § 171 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Helina Luksepp