2-20-4500/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-4500

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

567 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. augusti 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX)

Vastustaja

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C.C. (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Marit

Seesmaa

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 13. augusti 2020 otsus väljamõistetud elatise suuruse ja

menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista B.B.lt A.A.

kasuks välja elatis ühekordse summana perioodi 1. detsember 2019 kuni 31. märts 2020 eest

117 eurot ja alates 1. aprillist 2020 summas 229 eurot kuus kuni hageja täisealiseks

saamiseni.

2. Lugeda otsuse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Rahuldada A.A. hagi B.B. vastu elatise saamiseks osaliselt.

2.2. Välja mõista B.B.lt A.A. kasuks elatis ühekordse summana perioodi 1. detsember 2019

kuni 31. märts 2020 eest summas 117 eurot.

2.3. Välja mõista B.B.lt A.A. kasuks elatis alates 1. aprillist 2020 summas 229 eurot kuus

kuni A.A. täisealiseks saamiseni, s.o X.

2.4. Punktides 2.2. ja 2.3. väljamõistetud elatis tuleb B.B.l tasuda A.A. seadusliku esindaja

C.C. arveldusarvele nr X SEB Pank AS-is. Igakuise elatise tasumise tähtaeg on iga kuu 10.

kuupäev.

2.5. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja, laps) esitas 23. märtsil 2020 hagi B.B. (kostja, isa) vastu elatise saamiseks

tagasiulatuvalt summas 342 eurot (1. detsember 2019 kuni 3. märts 2020) ja alates 1. aprillist 2020

seaduses sätestatud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja maksnud hagejale elatist korrektselt. Kostja sissetulek alates

2020 jaanuarist on X eurot X senti kuus. Käesolevas asjas puuduvad mõjuvad põhjused elatise

väljamõistmiseks alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määra.

Hageja leidis, et pelgalt fakt, et hagejale on ette nähtud lapsetoetus, ei anna automaatselt alust

vähendada elatist alla miinimummäära. Hageja ülalpidamiskulu ühes kuus on umbes 568 eurot.

Hageja on viibinud kostja juures alates 2019 novembrist kuni 29. juunini 2020

11 nädalavahetusel. Kostja võtab hageja reedel kell 18.00 ja toob tagasi pühapäeval enne kella

18.00. Seega viibib hageja kostja juures korraga kaks päeva. Hagejale mänguasjade ostmist ei saa

pidada hagejale ülalpidamise andmiseks. Ajal, mil hageja viibib kostja juures, hoolitseb kostja

hageja söögi eest. Hageja seaduslik esindaja ostab hagejale kõik riided, tasub lasteaia arved ja

kannab kõik hagejaga seonduvad igapäevased kulud.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja on maksnud elatist vähem, sest ta on kandnud

hagejaga seotud kulutusi vahetult ajal, mil hageja viibis kostja elukohas. Kostja kandis hageja

transpordikulud ning kostja elukohas kandis kulud toidule, veele, elektrile, meelelahutusele jms.

Iga esimene, kolmas ja neljas nädalavahetus viibib hageja kostja juures ning on kostja

ülalpidamisel. Üks käik marsruudil X maksab umbes 12 eurot. Kostja hinnangul on hageja

ülalpidamiskulu 382 eurot. Hageja ülalpidamiskulu on kaetud ka riikliku lapsetoetusega 60 eurot.

Kostja 2019. a bruto sissetulek oli X eurot X senti . Kostja võttis 2019. a laenu, et katta nii enda,

hageja kui ka tema seadusliku esindaja ülalpidamiskulusid. 2020. a bruto sissetulek on X eurot X

senti . Alates 1. juulist 2020 kujuneb bruto sissetulekuks ilmselt X eurot. Kostja vara on müügis,

eesmärgiga osta endale eluase Tartusse või Tallinna.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 13. augusti 2020 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja elatise ühekordse summana (perioodi 1. detsember 2019 kuni 31. märts 2020)

227 eurot ja alates 1. aprillist 2020 summas 262 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest,

kuni lapse täisealiseks saamiseni. Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku

esindaja arveldusarvele ning igakuise elatise tasumise tähtaeg on kuu 10. kuupäev. Maakohus jättis

kostja menetluskulud tema enda kanda ning hageja menetluskuludest 78% kostja kanda ja 22%

hageja kanda. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud summas 1224 eurot

(sh käibemaks) ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 954 eurot 72 senti ja viivise

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ema ja isa elavad eraldi ning hageja elab alates 2019

novembrist emaga. Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 2019 detsembrist maksnud elatist

ebapiisavalt ning puuduolevad summad kuude lõikes on järgmised: 2019 detsembris 84 eurot,

2020 jaanuaris 106 eurot, 2020 veebruaris 83 eurot ning 2020 märtsis 69 eurot, kokku 342 eurot.

Kuigi PKS 100 lg 3 sätestab võimaluse, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse

täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika

ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda, leidis kohus, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et

poolte vahel oli kokkulepe, mille järgi tuli kostjal täita ülalpidamiskohustust hageja ees muul viisil

kui elatise maksmisega või, et pooled olid leppinud kokku makstavas elatise summas.

Maakohus tuvastas, et kostja on ajavahemikul 2019 detsember kuni 2020 märts maksnud elatist

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrast vähem, rikkudes hageja ülalpidamiskohustust. PKS § 108

alusel on hagejal õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt.

Maakohus hindas esmalt lapse vajadusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslik esindaja tasub

igakuiselt hageja lasteaia tasu ligikaudu 50 eurot kuus (2020 märtsis 49 eurot 4 senti). Lisaks on

hageja seaduslik esindaja kinnitanud, et hageja on käinud ka mitmetes huvialaringides. Maakohus

pidas hageja põhjendatud kuluks haridusele 70 eurot. Hageja on 15. juuni 2020 kohtuistungil

nõustunud igakuise tervishoiu kulu vähendamisega 15 euroni. Kohus leidis, et mõistlik igakuine

kulu hageja riietele ja jalanõudele on 70 eurot. Maakohus tuvastas, et kokku on kommunaalkulud

ühe elaniku (sh hageja) kohta keskmiselt 63 eurot 20 senti kuus. Esitatud tõendite kohaselt

kujuneb perekonna keskmiseks elektrikuluks 26 eurot 76 senti. Maakohtu hinnangul põhjendatud

toidukulu on 100 eurot. Maakohus leidis, et põhjendatud vaba aja kuluks saab pidada 60 eurot ja

transpordi kuluks 45 eurot. Maakohus tuvastas hageja igakuiste kulude suuruseks 458 eurot.

Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Kontrollides, kas kulud sellises summas vastavad lapse tavalisele elulaadile,

tuleb hinnata vanemate võimalusi.

Hageja seadusliku esindaja brutotöötasu on summas X eurot (netopalk ligikaudu X eurot ). 2020.

a esimesel kolmel kuul on kostjale tööandja poolt tehtud väljamakseid igakuiselt

X eurot X senti (brutopalk), 2020. a esimese kolme kuu jooksul kokku X eurot

X senti. Maakohtule esitatud väljavõttest nähtub, et kostja nimele on registreeritud mitmeid

kinnistuid ning kostjal on olemas sõiduauto Ford Escort ehitusaastaga 1986.

Maakohus asus seisukohale, et kostja varaline seisund võimaldab tal hagejale igakuiselt tasuda

elatist seaduses sätestatud miinimummääras.

Maakohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest ei tulene, et hageja viibib kostja juures sedavõrd

olulise aja ja kannab sedavõrd olulises summas kulutusi, et seda tuleks arvesse võtta elatisesumma

määramisel. Hageja on kostja juures viibinud viimase kaheksa kuu jooksul 11 nädalavahetust ehk

vähem kui 2 nädalavahetust kuus.

Hagejale makstakse riiklikku lastetoetust. Maakohtu hinnangul on mõjuvaks põhjuseks, mida

arvestades vähendada elatisesummat alla miinimummäära, esmalt asjaolu, et kohus on eespool

lapse vajadusi hinnates leidnud, et need ei ulatu kehtestatud kuupalga alammäärani, ning teiseks

arvestas maakohus ka asjaolu, et hageja viibib aeg-ajalt kostja juures, kus kostja teeb hagejale

kulutusi umbes 12 euro ulatuses nädalavahetuse kohta.

Maakohus mõistis välja elatise alates 1. aprillist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas

262 eurot kuus.

Kostja on tõendanud, et ta maksis detsembris 2019 hagejale elatist 186 eurot, jaanuaris 2020

186 eurot, veebruaris 2020 204 eurot ja märtsis 2020 223 eurot. Seega on maksmata summa

detsembris 2019 54 eurot (270-30-186=54), jaanuaris 2020 76 eurot (292-30-186=76), veebruaris

2020 58 eurot (292-30-204=58) ja märtsis 2020 39 eurot (292-30-223=39). Kokku on

tagasiulatuvalt maksmata 227 eurot, mille maakohus mõistis kostjalt välja.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles

osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates

1. aprillist 2020 199 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni või 262 eurot kuus kuni hageja

täisealiseks saamiseni ning jätta tagasiulatuv elatis välja mõistmata. Kostja palub menetluskulud

jätta poolte endi kanda.

Maakohus tuvastas, et lapse vajadused on 458 eurot kuus. Kohus leidis, et lapse vajadused on alla

seaduses sätestatud miinimummäära, mis on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisele.

Maakohus oleks pidanud kohaldama PKS § 102 lg 2. Lapse tegelikud kulud summas 458 eurot

tuleb jagada kahega ning arvestada maha ka lapsetoetus. Kostja on nõus tasuma lapsele elatist

199 eurot kuus.

Kostja on põhiharidusega, millest tulenevalt on piiratud võimalused saada kõrgemat/keskmist

palka. Statistikaameti andmetel on reaalne/tegelik kostja keskmine palk X eurot kuus.

2019 alguses võttis kostja laenu selleks, et katta kostja, lapse ja lapse seadusliku esindaja

ülalpidamiskulud.

Kostja üritab oma vara maha müüa, et selle eest osta endale eluase Tartu linna või Tartu linna

lähedusse. Kostja on saanud tööandjaga kokkuleppele, et pooleks aastaks on tema palk X eurot

kuus. Töölepingu tingimus makstava töötasu suurendamiseks on sõlmitud kuni 1. juulini 2020.

Kostjal on laenukohustus, mille ta peab tagasi maksma.

Kostja kannab hageja kulud lisaks elatise maksmisele osaliselt vahetult sel ajal, kui hageja viibib

kostja juures.

Riigikohus on leidnud, et kui kohtu poolt väljamõistetud elatist on vähendatud alla

miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset

suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral. Seetõttu ei saa elatis sõltuda Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga muutumisest.

Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud, sest see paneb kostja äärmiselt raskesse

olukorda. Tagasiulatuv elatis ei täida enam hageja ülalpidamise ülesannet.

Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kostja on tasunud elatist regulaarselt ja

vabatahtlikult.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada välja

mõistetud elatise suuruse ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise ühekordse summana

perioodi 1. detsember 2019 kuni 31. märts 2020 eest 117 eurot ja alates 1. aprillist 2020 summas

229 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse väljamõistetud elatise suuruse (sh tagasiulatuva elatise)

ja menetluskulude jaotuse osas. Kostja palub apellatsioonkaebuses välja mõista elatis alates

1. aprillist 2020 summas 199 eurot või 262 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni; jätta

tagasiulatuv elatis välja mõistmata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1

järgi üksnes apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas.

8. Kostja hinnangul on maakohus ebaõigesti mõistnud elatise välja seaduses sätestatud

miinimummääras, millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest, olukorras, kus maakohus

tuvastas, et lapse tegelikud vajadused on 458 eurot kuus.

Üldjuhul on igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 alusel pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele

lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Kuna mõjuv

põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi

asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).

Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks

kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid

lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud.

Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks

seaduses nimetatutele igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel,

mh lapse miinimumist väiksemad vajadused või nende katmine muul viisil (nt vahetu

ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema

halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse

õigustatud huve (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).

8.1. Maakohus tuvastas, et hageja igakuised vajadused on 458 eurot kuus ehk alla seaduses

sätestatud miinimummäära, milleks on praegusel hetkel 2x292 eurot, s.o 584 eurot. Riigikohtu

praktika kohaselt on lapse miinimumist väiksemad vajadused mõjuvaks põhjuseks elatise

vähendamisele PKS § 102 lg 2 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul tuli kostjal praegusel juhul tuua

esile ning tõendada, et hageja vajaduste rahuldamiseks kulub vähem kui kahekordne

miinimumelatis. Kostja on esitanud vastuväited, et hageja kulud on väiksemad kui seaduses

sätestatud miinimummäär ning maakohus on nimetatud asjaolu ka tuvastanud. Ringkonnakohtul

ei ole alust kahelda maakohtu poolt tuvastatud hageja igakuiste kulutuste suuruses.

Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul esineb alus PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks

alla seaduses sätestatud miinimummäära, sest käesolevas asjas on tõendatud, et lapse tegelikud

vajadused on miinimummäärast mõnevõrra väiksemad. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada, et

hageja vajadused kuus on 458 eurot ehk kummagi vanema panus lapse ülalpidamisse on 458/2,

s.o 229 eurot kuus.

9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et igakuise elatise määramisel tuleb pool

riiklikust lapsetoetusest (s.o 30 eurot) elatisest maha arvestada. Praegusel juhul vähendab

ringkonnakohus PKS § 102 lg 2 alusel väljamõistetavat elatist. Ringkonnakohus leiab, et riikliku

lapsetoetuse mahaarvestamine pooles ulatuses on põhjendamatu, kuna lapsele ei mõisteta elatist

välja seaduses sätestatud miinimummääras, vaid väiksemas ulatuses ja kindla summana. Ainuüksi

fakt, et hageja ema saab lapsetoetust, ei ole aluseks elatise vähendamisele. Kostja ei ole praegusel

juhul toonud esile selliseid mõjuvaid asjaolusid, sh neid asjaolusid tõendanud ja põhistanud, mis

annaks aluse arvestada 229 euro suurusest elatisest (mis on väiksem, kui seaduses sätestatud

miinimummäär) maha veel pool hageja emale laekuvast peretoetusest. Praegusel juhul ei ole poole

lapsetoetuse mahaarvestamine põhjendatud ka seetõttu, et ringkonnakohus mõistab elatise välja

kindla summana, mitte PKS § 101 lg 1 alusel ajas muutuva summana.

10. Kostja väited, et tema haridustasemest tulenevalt on piiratud tema võimalused saada

kõrgemat/keskmist palka ning Statistikaameti andmetel on tema reaalne/tegelik keskmine palk X

eurot, ei ole aluseks elatise vähendamisele. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja sissetulek

oli otsuse tegemise aja seisuga ca X eurot kuus (neto). Kostja ei ole tõendanud, et tema palk on

oluliselt vähenenud pärast maakohtu otsuse tegemist. Järelikult tuleb elatise väljamõistmisel

arvestada, et kostja saab sissetulekut suuruses, mis võimaldab hagejat ülal pidada.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma

laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava

sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva, sh võimalusel teenima lisasissetulekut, töökohta vahetama

ning vajadusel müüma endale kuuluvat vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite

saamiseks. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema

vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid

asjaolusid.

Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal esineks sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid

(sh tervislikke probleeme).

11. Maakohus tuvastas, et hageja viibib kostja juures vähem kui kaks nädalavahetust kuus.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et aeg, mil hageja viibib kostja juures, on

sedavõrd vähene, et praegusel juhul ei ole vajadust seda elatise väljamõistmisel arvestada. Samuti

on maakohus tuvastanud, et ajal, mil hageja viibib kostja juures, kannab kostja hageja

toidu-, transpordi- ja eluasemega seotud kommunaalkulud, kuid hageja kulud riietele haridusele,

huviringidele jms püsivad igakuised kulud kannab hageja seaduslik esindaja.

12. Maakohus leidis, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt PKS § 108 alusel on põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.

PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike

ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet

(vt Riigikohtu 4. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12; Riigikohtu

25. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p-d 19 ja 20).

Maakohus on mõistnud kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 1. detsembrist 2019 kuni

31. märtsini 2020, s.o neli kuud tagasiulatuvalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tagasiulatuva

elatise väljamõistmine nelja kuu ulatuses kostjale ebamõistlikult koormav ega aseta kostjat

äärmiselt raskesse olukorda. Antud juhul ei esine aluseid tagasiulatuva elatise välja mõistmata

jätmiseks.

Tagasiulatuva elatise välja mõistmata jätmise põhjuseks ei ole asjaolu, et kostja võttis 2019. a

laenu, mille ta peab tagasi maksma ning mida ta enda väitel kasutas pere ülalpidamiseks siis, kui

ta elas koos hageja ja hageja emaga. Hageja seaduslik esindaja on esitanud vastuväite, et ta ei

olnud laenu võtmisest teadlik ning kostja ei ole laenu kasutanud perekonna ülalpidamiskulude

katmiseks.

Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kostja kasutas 2019. a võetud laenu perekonna

ülalpidamiskulude katmiseks, ei vabasta see asjaolu teda alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ja

elatise maksmisest pärast perekonna lahkuminekut.

Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist summas 229 eurot

kuus (käesoleva otsuse p 8.1.). Kostja on tõendanud, et 2019 detsembris maksis ta hagejale elatist

186 eurot, 2020 jaanuaris 186 eurot, 2020 veebruaris 204 eurot ja 2020 märtsis 223 eurot. Järelikult

kuulub kostjalt väljamõistmisele tagasiulatuv elatis summas 117 eurot. Arvestades kostja

sissetulekut ei aseta tagasiulatuva elatise summas 117 eurot tasumine kostjat äärmiselt raskesse

olukorda ega mõjuta igakuise elatise tasumise kohustust.

13. Kostja on vaidlustanud maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse, mille

kohaselt jättis maakohus kostja menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskulude osas

lähtus hagi rahuldamise ulatusest.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse ja

suuruse osas ning jätta menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Siinkohal arvestab ringkonnakohus seda, et hagi kuulub rahuldamisele osalist (nii tagasiulatuv kui

igakuuline elatise nõue).

14. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS 163 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse osalise

rahuldamise tõttu samuti poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson