2-20-5173/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2020, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-20-5173

Tsiviilasi

Delivie OÜ hagi OÜ Fortuuna Ilusalong vastu kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

3000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Delivie OÜ, rk 1486492; lepinguline esindaja

vandeadv R. N.

Kostja

OÜ

Fortuuna

Ilusalong,

rk

11971830;

lepinguline esindaja Ü. K.

Menetlus

kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista OÜ-lt Fortuuna Ilusalong Delivie OÜ kasuks üürilepingu ülesütlemise

tähtaja mittejärgimise tõttu kahjuhüvitis 770.24 eurot.

3. Jätta rahuldamata Delivie OÜ hagi OÜ Fortuuna Ilusalong vastu hüvitise

väljamõistmiseks 2 229.76 euro ulatuses.

4. Jätta menetluskulud 26% ulatuses kostja kanda ja 74% ulatuses hageja

kanda.

5. Määrata Delivie OÜ-le hüvitatava menetluskulu rahaliseks suuruseks 1 025

eurot.

6. Määrata OÜ-le Fortuuna Ilusalong hüvitatava menetluskulu rahaliseks

suuruseks 720 eurot.

7. Menetluskulu jaotuse proportsiooni alusel välja mõista OÜ-lt Fortuuna

Ilusalong Delivie OÜ kasuks menetluskulu katteks 266.50 eurot.

8. Menetluskulu jaotuse proportsiooni alusel välja mõista Delivie OÜ-lt OÜ

Fortuuna Ilusalong kasuks menetluskulu katteks 532.80 eurot.

9. Tasaarvestades vastastikused menetluskulude nõuded, välja mõista Delivie

OÜ-lt OÜ Fortuuna Ilusalong kasuks menetluskulu katteks 266.30 eurot.

Kohtuotsus toimetada kätte poolte esindajatele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Delivie OÜ (hageja) esitas 05.04.2020 Tartu Maakohtule OÜ Fortuuna Ilusalong (kostja)

vastu hagi, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 2 000 eurot ja jätta

menetluskulud kostja kanda. Hageja täpsustas 27.07.2020 oma nõuet ning märkis, et palub

kohtul tuvastada, et hageja lõpetas äriruumi üürilepingu ebaseaduslikult ning 12.08.2020

menetlusdokumendis suurendas kahjuhüvitise nõuet 3 000 euroni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.12.2019 tähtajatu üürilepingu Tartus

Fortuuna 1 asuvale äripinnale (edaspidi – üürileping). 31.01.2020 lõpetas kostja

üürilepingu alates 01.02.2020 ning palus hagejal tagastada üüritud ruumi võtmed. Hageja,

kes täitis kõiki omapoolseid lepingujärgseid kohustusi, ei ole alates 01.02.2020 saanud

jätkata kavatsetud põhikirjajärgset tegevust iluteenuste osutamisel. Hagejal on jäänud

saamata eeldatav tulu ja tekkinud kahju, mida ei oleks juhtunud, kui kostja oleks tegutsenud

õiguspäraselt. Kostja on tekitanud hagejale kahju mitte vähem kui 3 000 eurot. Hagejale

tekkinud kahju on tulu, mida ta eeldatavalt oleks saanud, kui kostja ei oleks äriruumi

üürilepingut ebaseaduslikult lõpetanud.

Kahju suuruse arvutamisel lähtub hageja sellest, et tema sissetulek 2019. a. detsembris oli

1 506,40 eurot ja 2020. a. jaanuaris 1 657,21 eurot, tegutsemisajal üüritud äripinnal kokku

3 163,61 eurot. Hageja kulud sellel perioodil olid kulutused teenuse osutamiseks vajalike

vahendite muretsemisele 2020. a. detsembris 333,96 eurot ja 2020. a. jaanuaris 69,82 eurot,

kokku 403,78 eurot, samuti kostjale kui üürileandjale tasutud üür mõlemal kuul 350,00

eurot. Kokku olid hageja kulud 1 103,78 eurot, saamata jäänud eeldatav tulu kahe kuu eest

on 2 059,83 eurot (3 163,61–403,78–700 = 2 059,83). Hageja soovib kahjuhüvitist kolme

kuu eest kokku 3 000 eurot.

Hageja leiab, et kostja oleks pidanud üürilepingu korralisest ülesütlemisest teatama ette

kolm kuud ja kirjalikult taasesitatavas vormis, aluseid lepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks ei esinenud.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja hagi ei tunnista. Hageja ja kostja vahel ei olnud kokkulepet ühegi konkreetse

ruumi või töökoha kasutamiseks. Hagejal oli õigus osutada kostja ruumides iluteenuseid

(maniküür, pediküür, kulmuhooldus ja depilatsioon), varustades ennast ise teenuste

osutamiseks vajalike kvaliteetsete materjalidega. Hageja tasus üüri 350 eurot kuus 15 päeva

eest. Hageja oli kohustatud koostama töögraafikud, arvestades seejuures ruumi jagamist

kolleegidega. Kostja võimaldas hagejal kasutada kokkulepitud iluteenuste osutamiseks

vajalikke töökohtasid: vastavalt klientide poolt soovitud protseduuridele ühte kahest

maniküürilauast ja/või ühte kahest kosmeetikutoolist, 15 päeval kalendrikuus vastavalt

graafikule. Samu töökohti ja sisustust kasutasid teised sama salongi teenindajad ülejäänud

päevadel. Kostja leiab, et pooltevaheline leping ei olnud kinnisasja üürileping, vaid

vallasasja (valitud kuupäevadel kahes erinevas ruumis asunud töökoha kasutamise õigus)

üürileping VÕS § 312 lg 3 tähenduses.

Kostja esitas 30.01.2020 hagejale lepingu ülesütlemise avalduse, kuid hageja seda vastu ei

võtnud. Hageja kirjutas 30.01.2020 õhtul kostjale, et 09.02.2020 on hageja viimane päev

ilusalongis ning ta hoiab salongi võtmeid enda käes kuni pääseb salongi arvutisüsteemi

kliendibaasi. Seega oli hageja oma tegudega kinnitanud, et nõustub lepingu lõpetamisega.

Kostja järgis 3-päevast etteteatamistähtaega. Hageja oli oodatud teenuseid osutama 05.,

06., 07. ja 08.02.2020, ent hageja teenuseid osutama ei ilmunud. Kostja soovis lepingut

lõpetada, kuna hageja ei soetanud endale teenuste osutamiseks vajalikke töömaterjale.

Hageja käis detsembris ja jaanuaris kokkulepitud päevadel kuus ilusalongis, kuid kasutas

teenuse osutamiseks kostja töövahendeid- ja materjale. Hagejal puudus ka makseterminal,

mille omamise kohustus tulenes üürilepingust (4.4.6). Hageja ei asunudki sisuliselt omalt

poolt lepingut täitma. Kostja leiab, et kui lugeda, et hageja ei aktsepteerinud kostjapoolset

ettepanekut leping lõpetada, tuleb lugeda leping ülesöelduks hageja 30.01.2020 kirjalikus

pöördumises kostjale.

Hageja teenindas kostjalt üüritud teeninduspinnal kostja kliendibaasis olevaid kliente ja sai

selle eest klientidelt tasu. Klientide registreerimine toimus läbi kostja arvutiprogrammi,

mille kohaselt oli hageja sissetulek detsembris 2019. a. kostja ruumides XXX eurot ja

jaanuaris 2020. a. XXX eurot. Seejuures kostja makseterminali kasutades (pangakaardiga

makstes) tasusid kliendid hageja poolt osutatud teenuste eest detsembris 2019. a XXX eurot

ja jaanuaris 2020. a. XXX eurot. Hageja väide, et tal oli enda makseterminal, on

paljasõnaline. 08.01.2020 sotsiaalmeedias avaldatud kuulutuses märkis hageja, et arveldab

vaid sularahas.

Hageja sai hakata müügitulu teenima alates 09.12.2019, kui ta kanti registrisse. Hageja

esitatud kuludokumendid ei ole asjakohased. Pangaväljavõttelt on näha, et laekumised

hageja pangakontole ei ühti päevadega, mil hageja kostja juures graafikujärgselt teenuseid

osutas. Esitatud kuludokumentide kohaselt ostis hageja nt dušigeeli, šampoone,

juuksemakse, vannivahtu ja näovett, mis ei olnud kokkulepitud teenuste (maniküür,

pediküür, kulmuhooldus ja depilatsioon) tegemiseks vajalikud. Suurim tuluartikkel oli

hagejal maniküür ja pediküür koos lakkimisega. Nimetatud teenuste osutamine ei ole

võimalik, kui pole ostetud ühtegi lakki, rääkimata värvivalikust. Hageja ei ole esitanud

detsembrikuu pangakonto väljavõtet. Kohtule esitatud jaanuari 2020. a. pangakonto

väljavõttest on näha, et arveid ei ole ta sellelt kontolt tasunud. Kostja 08.01.2020 esitas

hagejale arve summas 16,80 eurot, mille tasumist sellelt pangakontolt ei nähtu. Hageja

juhatuse liige tasus arveid ka enda isiklikult kontolt. Kostja on seisukohal, et hageja äritulu

perioodil, mil ta üüris kostjalt töökohta, oli XXX eurot ja tegevuskulud XXX eurot. Seega

ei saanud hagejale lepingu lõppemisega kahju tekkida, sest alustava ettevõtjana ei teeninud

hageja lepingu kehtivuse ajal kasumit. Üürilepingu ülesütlemise järgselt avaldas hageja

sotsiaalmeedias üleskutse enda klientidele võtta temaga ühendust, et teenuseid uues

tegutsemiskohas edasi osutada. Tõenäoliselt tasusid kliendid sularahas, sest kostjal puudus

makseterminal kostja teenindusruumides tegutsedes.

Ettevõtjal ei saa kahju tekkida kogu varasema sissetuleku ulatuses kui lõpeb võimalus

tegutseda üüritaval pinnal. Hageja ei ole veebruari, märtsi ja aprilli 2020 käivet/selle

puudumist kuidagi tõendanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.

Hageja nõue on lepingu rikkumisest tuleneva kahju, saamata jäänud tulu, väljamõistmise

nõue. Nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 ja §

128 alusel.

Hageja võib kahju hüvitamist nõuda VÕS § 115 lg 1 ja §-de 127 ja 128 alusel järgmiste

eelduste esinemisel:

-

kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-

kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS §115 lg 1), st rikkumine ei ole

VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav;

-

hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS §127 lg 1, § 128);

-

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127

lg 2);

-

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127

lg 3);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS §127 lg 4).

Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230

lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski,

et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest

vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.

5. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

-

hageja ja kostja sõlmisid 01.12.2019 tähtajatu üürilepingu;

-

hageja maksis kostjale üüri 350 eurot kuus;

-

hagejal oli õigus osutada iluteenuseid kostja äripinnal 15 päeval kuus ilusalongi

lahtioleku aegadel.

6. Üürilepingu p 2.1. kohaselt oli lepingu objektiks OÜ Fortuuna Ilusalong, Fortuuna 1,

Tartu kabinet (ruum) ja üldkasutatavatest ruumidest (klientide ooteruum ja töötajate

olmeruumid) mõttelise osa suurune pind; p 2.2. kohaselt kohustus kostja andma koos

ruumiga hageja kasutusse ruumis olevad ja lepingu lisaks nr 1 olevas üleandmise-

vastuvõtmise aktis loetletud seadmed, mööbli ja muu sisutuse; p 2.6. kohaselt võis hageja

kasutada lepingu objekti iluteenuste (maniküür, pediküür, kulmuhooldus ja depilatsioon)

osutamiseks, varustades ennast ise teenuse osutamiseks vajalike kvaliteetsete materjalidega

ning Terviseameti poolt kehtestatud nõuetele vastavate hügieenitarvetega; p 4.4.6. kohaselt

kohustus hageja tasuma kooskõlas lepinguga igakuiselt üüri ja kõrvalkulusid, omama

isiklikku makseterminali, sularaha kassat koos vahetusrahaga; p 4.4.12 kohaselt kohustus

hageja koostama töögraafikuid, arvestades seejuures ruumi jagamist kolleegidega; p 6.3.

kohaselt lõppeb leping lepingu lõpetamisel poolte kokkuleppel või lepingu ülesütlemisel

hageja või kostja poolt. Hageja peaks teatama lepingu lõpetamise soovist kirjalikult 30

kalendripäeva ette.

7. Hageja hinnangul oli pooltevaheline leping äriruumi üürileping, kostja hinnangul -

vallasasjade üürileping.

VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest, lg-s 4 sätestatakse, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha,

tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma. Sama paragrahvi lg-s 5 nähakse ette, et lepingu tõlgendamisel

tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid

läbirääkimisi (p 1), tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem

andnud (p 2), lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (p 3), lepingu

olemust ja eesmärki (p 4), vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele

tavaliselt antavat tähendust (p 5) ning tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat (p 6).

8. Kostja väitel ei asunud üürilepingu esemesse kuuluvad maniküürilaud ja kosmeetikutool

ühes ruumis, sest tulenevalt iluteenuse iseloomust on vajalik kliendi privaatsuse tagamine.

Hageja ei ole sellele muul viisil, kui väitega, et tema üüris konkreetset ruumi, vastu

vaielnud. Hageja ei ole vaielnud vastu, et kostja poolt esitatud fotod ilusalongi ruumidest

või sisustuse paigutusest oleksid ebaõiged. Seega on usutav, et hageja kasutas iluteenuste

osutamisel erinevaid kostja ruume, mistõttu ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et hageja

üüris kostjalt konkreetset ruumi. Lepingu p 4.4.12 kohaselt kohustus hageja koostama

töögraafikud, arvestades seejuures ruumi jagamise vajadust. Kostja on esitanud kohtule

kuvatõmmised pooltevahelistest vastavasisulistest vestlustest. Seetõttu ei ole tõendatud

hageja väide, et üürilepingu kohaselt oli hagejal kostja äripinnal oleva ühe konkreetse

ruumi ainukasutamise õigus.

Toimiku materjalidest ei nähtu kokkulepet konkreetse maniküürilaua või kosmeetikutooli

kasutamise kohta. Kuna kostja kohustus oli tagada hagejale graafikujärgsetel päevadel

töökoha/tööruumi olemasolu vajaliku sisustusega (maniküürilaud ja kosmeetikutool), on

kohtu hinnangul pooltevahelise lepingu objektiks sisustatud (möbleeritud) töökoha või

muu taolise üürimine.

9. Hindamaks, kas kostja on lepingut rikkunud, tuleb hinnata kostjapoolse lepingu

ülesütlemine õiguspärasust.

VÕS § 313 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui

tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist

soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes

eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.

Kohus leiab, et kostjapoolne 30.01.2020 lepingu ülesütlemine ei ole erakorraline, sest

kostja ei ole hagejale teatanud erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid mõjuvaid

asjaolusid. Kostja ei ole esitanud ka kohtule selliseid asjaolusid. Vaidlust ei ole selle üle,

et hiljemalt jaanuaris 2020 oli hagejal olemas iseseisev makseterminal. Milliseid kostja

töövahendeid ja millal hageja kasutas selliselt, et raskendas kostja töötajatel nende

tööülesannete täitmist, ei ole kohtule ei avaldatud ega tõendatud.

10. Hagiavalduse kohaselt teatas kostja 31.01.2020 hagejale lepingu ülesütlemisest alates

01.02.2020. Üürilepingu p 6.3. kohaselt lõppeb leping lepingu lõpetamisel poolte

kokkuleppel või lepingu ülesütlemisel hageja või kostja poolt. Sama lepingu punkti teise

lause kohaselt peab hageja (üürnik) lepingu ülesütlemise soovist kirjalikult 30

kalendripäeva ette teatama. Seda, milline ülesütlemistähtaeg korralise ülesütlemise puhul

kehtib kostjale ja millisel viisil peab toimuma ülesütlemisest hageja teavitamine, lepingus

kokku ei ole lepitud. Elu- või äriruumi üürilepingu ülesütlemisavaldusele tuleneb seadusest

kohustuslik kirjalik taasesitamist võimaldav vorm (VÕS § 325 lg 1). Üürilepingu, mille

objektiks on sisustatud (möbleeritud) töökoht või muu sarnane, ülesütlemiseavaldusele

kohustuslikku vorminõuet seadus ette ei näe. Kohus on seisukohal, et kostja võis

01.12.2019 sõlmitud üürilepingu öelda üles ka suuliselt. Kostja poolt esitatud hageja ja

kostja kirjavahetuse kuvatõmmisest nähtub, et kostja ülesütlemisavaldus jõudis hagejani

30.01.2020, sest hageja teatas kell 18.21, et hageja viimane tööpäev on 09.02., siis saab

kostja hagejalt võtmed. Kostja vastas, et ta aktsepteerib hageja ettepanekut pidada lepingu

viimaseks päevaks 09.02.2020.

Seega oli üürileping kostja poolt üles öeldud 10-päevase (31.01.2020-09.02.2020)

etteteatamisega. VÕS § 312 lg 2 näeb ette, et möbleeritud tubade ja eraldi üüritud

parkimisplatside, garaažikohtade ja muu taolise üürimise korral võib tähtajatu üürilepingu

korraliselt üles öelda, teatades sellest ette vähemalt üks kuu. Kuna poolte vahel puudus

ülesütlemistähtaja lühendamise kokkulepe, tuleb lähtuda seaduses sätestatust. Kui

lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping

ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest (VÕS § 311 lg 2).

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kostjapoolse lepingu ülesütlemise kehtivaks, kuid lepingu

lõppemise tähtpäevaks tuleb lugeda VÕS § 312 lg 2 sätestatud tähtaeg. Kostja ütles lepingu

üles 30.01.2020, seega TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg 3 ja 4 kohaselt lõppes pooltevaheline

leping 29.02.2020. Kostja on üürilepingut rikkunud, kuna ei järginud lepingu ülesütlemise

tähtaega ning vastutab seetõttu lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1).

11. Kohus hindab järgmisena hagejale tekkinud kahju suurust.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja palub hüvitada

saamata jäänud tulu ehk kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt

tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse

kaotamises (VÕS § 128 lg 4). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida

kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja

arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS

§ 127 lg 5).

Kohus nõustub hagejaga, et saamata jäänud tulu arvutamisel tuleb lähtuda vaid sellest

tulust, mis ta teenis üüripinnal tegutsedes. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja saamata

jäänud tulu arvutamisel tuleb lähtuda hageja käibest. Saamata jäänud tulu suuruse

kindlakstegemiseks tuleb hageja võimalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused

selle sissetuleku saamiseks (Riigikohtu 14.10.2014 otsus nr 3-2-1-84-14, p 19).

Kuna hageja osutas kostja äripinnal teenuseid kaks kuud (detsember 2019 ja jaanuar 2020),

tuleb saamata jäänud tulu arvutamisel võtta aluseks nimetatud kuud. Hageja on märkinud

enda tuluks detsembris 2019. a XXX eurot ja jaanuaris 2020. a XXX eurot, kokku XXX

eurot. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja tulu perioodil 01.12.2019-

08.12.2019.a tuleb jätta arvestamata, põhjusel et hageja kanti äriregistrisse alles

09.12.2019.a.

Äriseadustiku § 147 lg 1 ja 2 kohaselt enne osaühingu äriregistrisse kandmist asutatava

osaühingu nimel tehtud tehingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu

teinud isikud solidaarselt. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustused lähevad

üle osaühingule osaühingu äriregistrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus

tehingut teha.

Hageja esitatud pearaamatu väljavõtte kohaselt oli perioodil 01.12.2019-08.12.2019.a

hageja tulu XXX eurot. Kostja ei ole väitnud ega esitanud ka tõendeid, et nimetatud

perioodil hageja iluteenuseid ei osutanud.

Hageja tulust tuleb maha arvata kõik vajalikud kulutused selle tulu saamiseks. Hageja

maksis kostjale üüri 350 eurot kuus, kokku 700 eurot (350x2). Hageja on esitanud teenuste

osutamiseks vajalike vahendite ja materjalide ostmist tõendavad tšekid ning ostuaruanded.

Detsembris 2019. a olid hageja kulud XXX eurot ja jaanuaris 2020. a XXX eurot, kokku

XXX eurot. Kostja on vaielnud vastu kuludele, mis ei ole seotud iluteenuse osutamisega

(dušigeel, šampoonid, juuksemaskid, vannivaht ja näovesi). Kostja poolt vaidlustatud

tooted maksid kokku 35,05 eurot (käibemaksuga). Kostja leiab, et kohtule esitatud

kuluarvetel märgitud vahenditega ei olnud võimalik iluteenust professionaalsel tasemel

osutada. Ehkki kostja on märkinud, et hageja oleks pidanud ostma ka UVE/LED lambid

geellaki kuivatamiseks, küünelakid ja näiteks vahapadruni soojendaja, ei ole esitatud

kohtule andmeid, kui palju sellised vahendid maksavad. Seega ei saa kohus selliseid asju

vajaliku kuluna hageja tulust maha arvestada.

Kohus ei pea põhjendatuks hageja tulust arvata vajaliku kuluna maha äriühingu asutamisel

makstud riigilõivu. Tegemist on äriühingu asutamise ühekordse kuluga, mis ei tohi

mõjutada saamata jäänud tulu arvestamist. Samuti ei pea kohus põhjendatuks arvata hageja

tulust maha hageja töötajale (seaduslikule esindajale) makstud töötasu koos

riigimaksudega. Äriühing saab maksta töötajale töötasu saadud tulust.

Eeltoodust tulenevalt oli hageja tulu perioodil 01.12.2019-30.01.2020.a XXX eurot (XXX),

mis teeb ühe kuu keskmiseks tuluks XXX eurot ja ühe tööpäeva tuluks (kuu tööpäevade

arvuga 15) XXX eurot.

12. Kostja on esitanud kohtule kuvatõmmise, millest nähtub, et hageja seaduslik esindaja

on sotsiaalmeedias avaldanud, et hageja enam kostja äripinnal ei tegutse ning kutsub üles

enda kliente temaga ühendust võtma. Kuulutuses on märgitud, et hageja alustab tööd uues

kohas ning täpsema info saab saata eraldi postkasti. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole

tõendanud hageja võimalikku sissetulekut ajavahemikus 10.02. kuni 29.02.2020, so

etteteatamistähtajast puudu jääval ajal.

Kohus on lugenud üürilepingu üles öelduks 10. veebruarist 2020, st et hagejal oli võimalik

üürilepingust tulenevat õigust kasutada kuni 09.02.2020. Graafikujärgseid tööpäevi oli

selles ajavahemikus 4. Hageja nendel päevadel iluteenuseid osutama ei ilmunud, mistõttu

nimetatud päevade eest võimalik saadav tulu (XXX) tuleb saamata jäänud tulust VÕS §

139 lg 1 kohaselt maha arvata.

Eeltoodust tulenevalt on hageja saamata jäänud tulu 770,24 eurot (1047,44-4x69,83).

13. Kahju hüvitamise eesmärk on kahju kandnud isiku ehk hageja asetamine olukorda,

milles ta oleks olnud, kui kostja ei oleks lepingut seaduses sätestatud etteütlemis tähtaega

järgimata üles öelnud. Kohus on seisukohal, et kostjale pidi lepingu rikkumise võimaliku

tagajärjena olema tekkiv kahju ettenähtav. Kostjapoolse üürilepingu rikkumisega on

põhjuslikus seoses hageja saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud lepingu lõppemise

kuupäevani.

14. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 770,24

eurot üürilepingu ülesütlemise tähtaja mittejärgimise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks.

2 229,76 euro ulatuses jääb hagi rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et üürileping

oli sõlmitud kinnisasja üürimiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus

märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise

korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so 26% ulatuses, jätab menetluskulud 26% ulatuses kostja

kanda ja 74% ulatuses hageja kanda.

Hageja taotletavad menetluskulud on 1 025 eurot: õigusabi tasu on 750 eurot,

hagiavalduselt tasutud riigilõiv on 275 eurot.

Kostja taotletav menetluskulu on tasu õigusabi eest summas 1 035 eurot. Esindaja tunnitasu

on 90 eurot, ajakulu - 11h 30 minutit. Hageja esindaja on esitanud vastuväite kostja

menetluskulu suurusele, olles seisukohal, et põhjendatud ajakulu väljaspool kohtuistungeid

on kokku 3 tundi, vaieldes vastu hagile vastuse koostamise ja tõendite kogumise ajakulule

3 tundi, täiendavate seisukohtade koostamise ajakulule 4,5 tundi ja kompromissi

läbiarutamise ajakulule 45 minutit.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude rahaline suurus 1 025 eurot koos

käibemaksuga on põhjendatud.

Kostjale osutatud õigusabi ajakulu on liialdatud, mõistlik ja põhjendatud ajakulu on 8 tundi.

Tunnitasu 90 eurot on aktsepteeritav, mistõttu kostja õigusabi kulu põhjendatud suurus on

720 eurot.

Võttes arvesse hagi rahuldamist 26 % ulatuses, jäävad hageja kanda tema tasutud riigilõiv

ja õigusabi kulu (74%x1025) 758.10 euro ulatuses ja kostjalt kuulub välja mõistmisele

hageja kasuks menetluskulude hüvitis 266.50 euro ulatuses.

Kostja kanda jääb hagi osalise rahuldamise tõttu 26 % kostja menetluskuludest, so

(26%x720) 187.20 eurot ja hagejalt tuleb kostjale hüvitatava õigusabi kulu katteks välja

mõista 532.80 eurot.

Tasaarvestades vastastikused menetluskulude nõuded, kuulub hagejalt kostja kasuks

õigusabi kulude hüvitamiseks välja mõistmisele (532.80-266.50) 266.30 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik