Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-20-13792/14 AI generated

2-20-13792/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-20-13792/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Lahutada I B- S (isikukood XXX) ja D S (isikukood XXX) abielu, mis on sõlmitud 03.10.2019 Valgevene asutuse poolt (dokumendi nr I-BH Nr 0767115, sissekanne nr 793). Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Legislator headnote

AI generated

2-20-13792/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud kostja ära telefoni teel ning hageja kohtuistungil ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Keywords

AI generated
unfit notwithstanding health condition contrary to medical advice failure to state reasons alibi unreasonableness of return to Afghanistan implausible account of facts
AI generated
2-05-22747/2
N.K. esitas hagi xxxxx vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel põhimõttelised erimeelsused, abielu jätkamine ei ole võimalik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 järgi võetakse avaldus toimikusse, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuna kostja võttis hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele ning poolte abielu kuulub lahutamisele vastavalt perekonnaseaduse § 29 lg-le 2.
2-21-19020/7
A V esitas 06.12.2021 hagi V V vastu abielu lahutamise nõudes.
2-22-11200/10
K. esitas 21.08.2022.a Tartu Maakohtule hagi S. K. vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu on sõlmitud XXX abieluakt nr XXX. Poolte abielusuhted on alates XXX lõppenud. Hageja kolis lastega aadressile XXX. Kostja on selgitanud, et hageja lahkus kodust lastega. Mõlemal on oma elu ja ta on lahutusega nõus. Kohtu põhjendused, menetluskulude jaotus Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Pooled on alates augustist 2019 elanud lahus. Kostja on lahutusega nõustunud. Pooled leppida ei soovi. Osundatud sätete alusel ning poolte istungil esitatud asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et põhjendatud on hagi rahuldamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 2 alusel jätab kohus tasutud riigilõivu võrdselt poolte kanda. Poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Andrus Miilaste Kohtunik
2-06-38812/14
Otsuse avalikult kuulutamise aeg ja koht 05.06.2007.a kell 12:00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Menetluse liik, asja läbivaatamine Tavaline, läbi vaadatud kohtuistungil 04.06.2007.a.
2-23-15313/9
Hageja esitas 30.10.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu abielu lahutamise nõudes.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Narva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 27.11.2020, Narva Tsiviilasja number 2-20-13792 Tsiviilasi I B - S hagi D S vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: I B - S (isikukood XXX, registrijärgne elukoht: XXX lisaaadress: XXX Kostja: D S (isikukood XXX, elukoht: XXX) Asja läbivaatamine 27.10.2020 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Lahutada I B- S (isikukood XXX) ja D S (isikukood XXX) abielu, mis on sõlmitud 03.10.2019 Valgevene asutuse poolt (dokumendi nr I-BH Nr 0767115, sissekanne nr 793).

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

3. Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Narva Linnakantseleisse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud I B- S esitas 22.09.2020 hagiavalduse, milles palus lahutada tema ja D S vahel sõlmitud abielu. Hageja sõnade kohaselt on peres olnud pidevalt vägivald. Hageja lootis, et peale lapse sündi kostja muutub, kuid seda ei juhtunud. Hageja on kolinud lapsega Ida – Virumaa Naiste Tugikeskusesse.

Kostja ei ole nõus lahutamisega ja arvab, et hagi on esitatud selleks, et lahutada teda oma lapsest. Istungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kohus andis pooltele leppimiseks ühe kuu ning palus leppimise korral hagejal hagiavaldus tagasi võtta. Kohtu määratud tähtajaks ei olnud hageja hagi tagasi võtnud.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud kostja ära telefoni teel ning hageja kohtuistungil ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagiavaldusest ja rahvastikuregistri andmetest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 03.10.2019 Valgevene asutuste poolt. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Toimiku materjalidest ja hageja poolt antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Pooled elavad eraldi. Kostja soovis aega leppimiseks, kuid leppimiseks antud aja jooksul ei esitanud pooled kohtule tõendit leppimise kohta. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada.

Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub ühine tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus kulud poolte kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik