2-18-9376/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.11.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-9376

Kohtuasi

Tuurmaa OÜ hagi OÜ Avesco vastu kahjuhüvitise

82 647,53 eurot ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.03.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Avesco apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

81 837,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja):

Tuurmaa

OÜ

(registrikood

11253046), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Pirkka-Marja Põldvere ja Aivar Pilv ning seaduslikud

esindajad Raiko Puu ja Veiko Tuurmaa

Kostja (apellant): OÜ Avesco (registrikood 10503541),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Artur Sanglepp ja

Paul Keres

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 04.11.2020 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.03.2020 otsus ja jätta müügilepingu rikkumisest

tulenev Tuurmaa OÜ nõue OÜ Avesco vastu kahjuhüvitise saamiseks rahuldamata.

2. Alternatiivse töövõtulepingu rikkumisest tuleneva nõude osas saata tsiviilasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis nõude 2417,50 euro

saamiseks läbivaatamata ja 4455,01 euro saamiseks rahuldamata.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2-18-9376

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tuurmaa OÜ (hageja) esitas 18.06.2018 Harju Maakohtule hagi OÜ Avesco (endine

Aktsiaselts Avesco) (kostja) vastu müügi- ja/või töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju

hüvitise 82 647,53 eurot ja viivise väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja hagejale 05.11.2013 tagakopplaaduri Caterpillar 434E

(masin, traktor, kopp) müügiks pakkumise hinnaga 56 000 eurot, millele lisandus käibemaks.

Kostja andis masina hagejale üle 2013.aasta lõpus.

3. Kostja müüs hagejale masina, mis ei vastanud lepingu tingimustele – mootor oli algusest

peale jõuetu ja vaatamata aastate jooksul korduvalt tehtud katsetele ei ole müüja suutnud

puudust kõrvaldada. Pärast masina kättesaamist hakkasid ilmnema puudused: 1) masina õli oli

ebakvaliteetne ning kõik filtrid olid nii seest kui ka väljast tolmused ja mustad; 2) masina

mootor oli jõuetu, s.o tagakopplaaduriga ei olnud võimalik teha sihtotstarbelist tööd; 3) aprillis

2015 lisandusid probleemid kopa ratastega, mis hakkasid sõidu pealt laiali vajuma, sest masina

rattalaagrid olid mõlemalt poolt kulunud.

4. Paralleelselt võib kahjunõuet käsitleda töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamise nõudena. Mootori jõuetuse probleemi lahendamiseks remontis kostja 2015

tagakopplaaduri mootorit. Kostja ei suutnud remondi käigus probleemi algpõhjust tuvastada

ega puudust kõrvaldada. Mootor oli jõuetu ka pärast remonti. Hageja kahju on seda suurem, et

kostja oleks pidanud mootori jõuetuse põhjuse tuvastama ja kõrvaldama juba garantiiajal, kuid

ei teinud seda, nõudes hiljem remontimise eest hagejalt tasu. Selleks, et hageja oma kohustusi

saaks täita, oli masina juht sunnitud peenfiltri eest ära võtma. See toimus enam kui aasta pärast

mootori jõuetuse probleemi esmast ilmnemist ja olukorras, kus kostja ei suutnud probleemi

tuvastada ega kõrvaldada. Seega, kuna mootori jõuetuse probleem oli olemas juba enne

peenfiltri eemaldamist ning kogu selle perioodi jooksul hooldas masinat kostja, tuleb järeldada,

et abrasiivosakesed olid mootoris ja/või sisselasketraktis juba asja üleandmise hetkel.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

6. Hageja esitatud nõue on aegunud. Kuivõrd masin anti üle 2013. a lõpus, on kõik hageja ja

kostja vahel sõlmitud müügilepingust tulenevad nõuded aegunud alates 2016. a lõpust. Hageja

2-18-9376

töövõtulepingust tuleneva mittevastava töö tegemisest tulenevad nõuded (VÕS § 641 lg 2) on

aegunud alates 29.10.2017.

7. Kostja väidetel oli poolte vahel sõlmitud lisaks müügilepingule käsundusleping.

Käsunduslepingu rikkumist ei ole toimunud või ei saa hageja tugineda käsunduslepingust

tulenevale rikkumisele, kuivõrd hageja oli selle oma tegevusega põhjustanud. 27.08.2014 müüs

kostja hagejale masina varuosasid 2500 töötunni järgse hoolduse jaoks, mille hageja soovis

enda sõnul teha ise. Hooldustöid hageja kostjalt ei tellinud. Pärast hooldust, sügisel 2014,

pöördus hageja kostja poole ning heitis masinale ette jõuetust, mistõttu tegi kostja 21.10–

29.10.2014 diferentsiaaliluku remondi ning reguleeris hüdraulikasüsteemi. Augustis 2015

transportis hageja masina järjekordselt kostja esindusse remonti, heites ette masina jätkuvat

jõuetust. Kostja tuvastas mootori ülevaatusel, et mootori õhu sisselasketraktis on väga suures

koguses abrasiivosakesi ning üks silinder ja kolvirõngas on kahjustada saanud ning kulunud.

Hageja väited masina jõuetuse kohta on subjektiivsed ning neid ei ole põhimõtteliselt võimalik

kontrollida. Hageja tunnistas 28.05.2018 e-kirjas, et nad eemaldasid õhufiltri enne 2015. a

remonti. Hageja ei saa tugineda mittevastava töö parandamisest tuleneva käsunduslepingu

rikkumisele, sest hageja on ise oma käitumisega põhjustanud selle ebaõnnestumise.

8. Menetluse käigus tõi kostja esile, et masina parandamiseks oli sõlmitud nn segatüüpi leping,

milles vea leidmine on käsundusleping ja vea parandamine töövõtuleping ja mõlemast lepingust

tulenevad nõuded on alusetud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks 2015. aastal mootorit

remontides teostanud töö mittevastavalt.

9. Juhul, kui kohus leiab, et 2016. a kõrgsurvepumba vahetusega on hagejale tekitatud kahju,

tuleb arvestada maha kasu, mida kostja sai sellest, et hageja masinal vahetati kõrgsurvepump

ära. Käesoleval juhul on kasu võrdne kõrgsurvepumba vahetamise kuludega, milleks oli

1688,18 eurot. Samuti on põhjendamatu hageja kahjuhüvitise nõue nn muude kulude osas

12 241,79 eurot. Need kulud on GPS seadmete kulu, liisingumaksed ja kindlustusmaksed aja

eest, mil laadurit ei saanud kasutada. Asendusmasinatele ja sisseostetud teenusele tehtud kulude

osas ei ole hageja asjaolusid esile toonud.

10. Juhul, kui kohus leiab, et hageja nõuded pole aegunud, siis leiab kostja, et olenemata sellest,

kas hageja nõuded tulenevad müügi- või käsunduslepingust, tuleb kahjuhüvitise ulatuse

määramisel arvestada ka hageja osaga kahju tekkimisel VÕS § 139 lg 1 alusel. Kahjunõude

ulatust tuleks vähendada 0 euroni, kuivõrd hageja on ise põhjustanud kahju tekkimise.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Harju Maakohus rahuldas 17.03.2020 otsusega hagi osaliselt. Maakohus jättis

läbivaatamata nõude 2417,50 eurot osas ja rahuldamata nõude 4455,01 eurot osas ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 75 775,02 eurot ja viivise alates 19.06.2018

kahjuhüvitise kogusummalt kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa.

Menetluskulud jättis maakohus 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja kanda.

12. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel vaidlus selle üle, kas kostja müüs

hagejale kopa, mis ei vasta lepingutingimustele ning et kostja ei ole suutnud kõrvaldada

remondi käigus esinenud puudusi, s.o mootori jõuetust.

13. Müügilepingust tuleneva nõude aegumise osas tugines maakohus TsÜS § 146 lg-le 1 ja

VÕS §-le 227. Kuivõrd pooled ei vaielnud selle üle, et kostja andis hagejale kopa üle

03.12.2013, leidis maakohus, et nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 04.12.2013.

2-18-9376

Vaidlustamata asjaolude kohaselt pöördus hageja kostja poole 2014 ja 2015 kevadel, kuna

ostetud masinal esinesid probleemid ning hageja soovis nende kõrvaldamist. 2015 hakkas

aegumistähtaeg uuesti kulgema, kuivõrd 2015 kostja tehtud töödele kohaldub VÕS § 227 lg 1

kolmandas lauses sätestatu, millise kohaselt asja parandamisel müüja poolt algab

aegumistähtaeg kõrvaldatud puuduse suhtes parandamisest arvates. Seega katkestas hageja

tellitud tööde tegemine müügilepingust tuleneva nõude aegumise.

14. Töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumise vastuväite lahendamisel

lähtus maakohus VÕS § 651 lg-st 1 ja leidis, et aegumistähtaja alguseks tuleb lugeda töö või

eseme üleandmise aeg. Hageja ostis 27.08.2014 kostjalt kopa varuosasid 2500 töötunni järgse

hoolduse jaoks ning hageja soovis vastava hoolduse teha ise. Vaidlustamata asjaolu kohaselt

tegi kostja 29.10.2014 esmakordselt töö väidetava puuduse kõrvaldamiseks, s.o

diferentsiaaliluku remondi ja reguleeris hüdraulikasüsteemi. Lisaks tegi kostja remonttöid ka

2015, 2016 ja 2017. Seega algas kostja tehtud tööde tegemisel igakordselt uuesti aegumise

tähtaeg ning sellest tulenevalt ei ole aegunud hageja nõuded, mis tulenevad seoses töö puuduste

kõrvaldamisega.

15. Järgnevalt andis kohus hinnangu hageja kahjuhüvitamise nõudele, mis on tekkinud seoses

asjaoluga, et kostja on müünud hagejale väidetavalt lepingutingimustele mittevastava masina.

16. Kuivõrd hageja ei ole saanud kasutada kostjalt ostetud masinat sihipäraselt, siis palub

hageja kostjalt välja mõista kahju 82 647,53 eurot. Nimetatud kahju on kujunenud järgmiselt:

1) I mootoriremont 2015. aastal summas 6589,59 eurot;

2) kõrgsurvepumba vahetus 2016. aastal summas 1688,18 eurot;

3) II mootoriremont 2017. aastal summas 7091,26 eurot;

4) ekspertide kulu (Lettore OÜ) 2417,50 eurot;

5) õigusabikulu (LEADELL Pilv Advokaadibüroo) 6955,01 eurot;

6) asendusmasinate rendiarved (kokkulepitud töö tegemiseks ajal, mil ostetud tagakopplaadurit

ei saanud kasutada, alates teisest remondist) 7265,63 eurot;

7) sisseostetud kopateenused (kokkulepitud töö tegemiseks ajal, mil ostetud tagakopplaadurit

ei saanud kasutada, alates teisest remondist) 37 489,16 eurot;

8) muud kulud (GPS seadmete kulu, liisingmaksed ja kindlustusmaksed aja eest, mil ostetud

tagakopplaadurit ei saanud kasutada, alates teisest remondist) 13 151,20 eurot.

17. Maakohus tuvastas, et hageja ei saanud kostjalt ostetud koppa kasutada perioodil detsember

2013 kuni juuni 2017 kokku 8 kuud. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et abrasiivosakeste

olemasolu mootoris ja mootori jõuetus on olulised varjatud puudused. Hageja ei saanud masinat

sihtotstarbeliselt kasutada ning seetõttu on tegemist olulise müügilepingu rikkumisega.

Arvestades tunnistajate ütlusi ja kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, leidis kohus, et on

tõendamata, et hageja poolt ajutiselt eemaldatud peenfilter on põhjustanud sellises ulatuses

kopale kahju ning sellest järeldub, et abrasiivosakesed olid mootoris juba enne, kui hageja selle

kopa kostjalt ostis.

18. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest tuleneb, et kostja on olnud kogu aeg teadlik hagejale

müüdud tagakopplaaduril esinevatest puudustest ning püüdnud neid kõrvaldada, kuid see ei ole

kohtu ette toodud asjaolude kohaselt õnnestunud.

2-18-9376

19. Kostja hageja poolt kohtule esitatud arvetele sisulisi ning konkreetseid vastuväiteid ei

esitanud. Seega tõendas hageja kohtule esitatud arvetega, et kostjalt ostetud kopal esines

puudusi, mis vajasid kõrvaldamist ning tulenevalt VÕS § 222 lg 4 on kostjal kohustus eelpool

nimetatud kulud hagejale hüvitada.

20. Hageja nõue kostja vastu, mis on tekkinud seoses 2015. a mootoriremondi,

kõrgsurvepumba vahetusega 2016. a ja 2017. a mootoriremondiga kokku 15 369,03 eurot, on

põhjendatud, kuna kostja poolt hagejale müüdud kopp ei vastanud lepingutingimustele.

Tõendamist leidis asjaolu, et hageja on pöördunud kolmandate isikute ja ka kostja enda poole,

et kopp parandada.

21. Ekspertide kulu näol oli maakohtu hinnangul tegemist kohtuvälise menetluskuluga, mis

kuulub vajadusel hüvitamisele menetluskulude kindlaksmääramisel. Kuna maakohus ei

määranud otsusega menetluskulusid kindlaks, jättis kohus selle nõude otsuse tegemisel

läbivaatamata.

22. Kohtueelse õigusabikulu nõuet pidas maakohus põhjendatuks 2500 euro ulatuses. Kohus

arvestas sellega, et hageja esindajate poolt kostjale koostatud kohtuvälised nõuded on asjaolusid

arvestades ühesugused.

23. Asendusmasinate rentimise ja sisseostetud kopateenustega seotud kulud kokku 44 754,79

eurot on põhjendatud ja kostja kohustub need hüvitama, kuivõrd arvestada tuleb hagiavalduses

väljatoodud ajavahemikke, mil hagejal ei olnud võimalik kostjalt ostetud koppa kasutada.

24. Muude kulude (GPS seadmete kulu, liisingmaksed ja kindlustusmaksed) 13 151,20 eurot

hüvitamise nõue kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd hageja ei saanud kostjalt ostetud koppa

kasutada, kuna see asus kostja juures remondis.

25. Kahjuhüvitamise nõue ei kuulu vähendamisele VÕS § 139 lg 1 alusel, kuivõrd hagejale

tekkinud kahju on seotud kostjapoolse tegevusega, s.o suutmatusega leida üles ja parandada

kopal olnud probleem.

Apellatsioonkaebus

26. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus hagi rahuldas ja jagas menetluskulud, ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta

hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

27. Maakohus leidis ebaõigesti, et esinevad VÕS § 218 lg 1 kohaldamise eeldused. Maakohus

ei eristanud poolte vahelisi erinevaid õigussuhteid piisavalt, mis viis ebaõige lahendi

tegemiseni, sest erinevate õigussuhete (müügileping versus töövõtu- või käsundusleping) puhul

on kahju hüvitamise nõude esitamisel tõendamisele kuuluvate asjaolude ring erinev.

28. Hageja ei esitanud ega tõendanud kostja vastutuse aluseks olevaid asjaolusid. Vastutuse

tõendamiskoormist ümberpööravaid sätteid antud asjas ei kohaldu. VÕS § 218 lg 1

kohaldamisel on määrav tagakopplaaduri üleandmise algne ajamoment, s.o 03.12.2013. Samuti

on oluline, millise puuduse esinemist üleandmise ajamomendi eelselt hageja väidab. Arvestades

hagiavalduse p-s 1.17 väidetut, pidi hageja VÕS § 218 lg-le 1 tuginemiseks tõendama, et enne

tagakopplaaduri üleandmist olid mootoril sinna sattunud abrasiivosakestest tingitud mootori

komponentide kahjustused ning sellest tingitud mootori võimsuse langus või et mootoris olid

enne tagakopplaaduri üleandmist abrasiivosakesed, mis põhjustasid kahjustused mootorile

pärast tagakopplaaduri üleandmist.

2-18-9376

29. Hageja esitas tõendina mootori kahjustuste esinemise kohta asjatundja Ants Rämmali

26.09.2017 e-kirja ja 06.04.2018 arvamuse. Kumbki nendest dokumentidest ei tõenda faktilisi

asjaolusid, mis võimaldaks VÕS § 218 lg 1 kohaldada. Ka ei tõenda neid asjaolusid tunnistaja

V.M ütlused. See, et peale ostmist tehtud ülevaatuse käigus avastas V.M, et filtrid olid mustad,

ei tõenda, et tagakopplaaduri mootoris olid abrasiivosakesed enne masina üleandmist.

30. Kuna ükski hageja esitatud asjaolu ega tõend ei kinnita, et enne tagakopplaaduri üleandmist

olid mootoril sinna sattunud abrasiivosakestest tingitud mootori komponentide kahjustused

ning sellest tingitud mootori võimsuse langus või et mootoris olid enne tagakopplaaduri

üleandmist abrasiivosakesed, mis põhjustasid kahjustused mootorile pärast tagakopplaaduri

üleandmist, ei ole võimalik VÕS § 218 lg 1 alusel hageja vastutust jaatada müügilepingu alusel.

Seega tuleb müügilepingu regulatsioon asja lahendamisel tervikuna kõrvale jätta ning hinnata,

kas kostja võib vastutada tulenevalt hiljem sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingutest.

31. Isegi kui eeldada, et hageja väidetud puudused esinesid tagakopplaaduril enne selle

üleandmist hagejale, on müügilepingust tulenev kahjunõue VÕS § 227 järgi aegunud.

Maakohus käsitles ebaõigesti 2015. a ja 2016. a mootoriremonti kui puuduste kõrvaldamist

müügilepingu sätete mõttes. Puuduste kõrvaldamine VÕS § 222 lg 1 mõttes on müüja poolne

tasuta sooritus ostja esitatud puuduste kõrvaldamise nõude täitmiseks. 2015. a ja 2016. a

mootoriremontide osas sõlmisid pooled tasulise töövõtu- (nagu väidab hageja) või

käsunduslepingud (nagu väidab kostja). Sellised toimingud ei ole parandamistoimingud VÕS

§ 227 teise lause mõttes, mis katkestaksid aegumise.

32. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja tegi 2015. a mootoriremondi lepingutingimustele

vastavalt (kui eeldada, et tegemist on töövõtulepinguga, siis vastavuses VÕS § 635 lg-ga 1

koosmõjus VÕS § 641 lg-ga 1 ja lg-ga 2 ning VÕS § 77 lg-ga 1). Selle kohta on menetluses

esitatud üks otsene tõend – tunnistaja A.S 22.10.2019 kohtuistungil antud ütlused.

33. A.S ütlused kinnitavad, et abrasiivosakesed eemaldati mootorist 2015. a mootoriremondi

käigus. Ebaõige on maakohtu märkus, et tunnistaja ei kinnita, et vale firma filter põhjustas

abrasiivosakeste sattumise mootorisse. Maakohus on tunnistaja ütluste sisu otsuses

moonutanud, sest tunnistaja ütles selgelt, et abrasiivosakeste sattumist ei põhjustanud vale filter

kui selline, küll aga põhjustab seda valemõõduline logisev peenfilter.

34. Samas ei ole abrasiivosakeste mootorisse sattumise põhjus 2015. a mootoriremondi

lepingutingimustele vastavuse hindamisel ka oluline. Töö VÕS § 635 lg-le 1 koosmõjus VÕS

§ 641 lg-tega 1 ja 2 ning VÕS § 77 lg-ga 1 vastavuse hindamise seisukohalt on oluline üksnes

see, kas 2015. a mootoriremont tehti korrektselt või mitte. Tunnistaja A.S antud ütlused

kinnitavad, et see tehti töövõtulepingu tingimustele vastavalt. Seetõttu ei oma ka tähtsust sellele

järgnevad episoodid seoses 2016. a tehtud mootoriremondi ja 2017–2018. a tehtud

mootoriremondiga ning ka nende episoodidega seonduvatest asjaoludest tulenevalt ei ole

hagejal alust kahju hüvitamist nõuda.

35. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata kostja väite, et veadiagnostikale suunatud osas

on tagakopplaaduri mootori remondile suunatud lepingu puhul tegemist käsunduslepinguga.

36. 2016. a mootoriremondi raames vahetati kõrgsurvepump. 28.04.2016–03.05.2016 tegi

kostja mootori defekteerimistöid, mille käigus üritati tuvastada muid võimalikke põhjuseid

masina jõuetuse probleemidele, arvestades, et mootori blokk oli 2015. a mootoriremondi käigus

välja vahetatud. Seega tegi kostja tagakopplaaduri diagnostika ja probleemile lahenduse

2-18-9376

väljapakkumise ning selle teostuse 2016. a mootoriremondi käigus vastavuses VÕS § 620

lg-st 2 tuleneva hoolsusstandardiga.

37. Tõendatud on see, et 2015. a mootoriremondi järgselt abrasiivosakeste tagakopplaadurisse

jäämise või sattumise eest ei vastuta kostja ei VÕS § 218 lg 1 mõttes ega VÕS § 642 lg 1 mõttes.

38. Isegi kui asuda seisukohale, et tagakopplaaduril esinesid hagiavalduse p-s 1.17 märgitud

puudused, ei ole hageja esitanud asjaolusid ja tõendeid, mis võimaldaks hagi rahuldada VÕS

§ 115 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 128 lg-ga 3 ning § 127 lg-ga 1, lg-ga 2 ja lg-ga 4.

39. Nõustuda ei saa maakohtu väitega, et kostja ei esitanud hageja poolt kohtule esitatud

arvetele sisulisi ja konkreetseid vastuväiteid. Tsiviilkohtumenetluse võistlevusest (TsMS § 5

lg 2) tulenevalt ei võinud maakohus tugineda asjaoludele, mida hageja ei ole esile toonud.

Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg 8, sest ei ole tegelikult tuvastanud asjaolusid,

mis nähtuvad hagiavaldusele lisatud arvukatest kuludokumentidest, vaid on otsusesse märkinud

üksnes lõppjärelduse, et kahju on arvete ja kuludokumentidega tõendatud.

40. Haginõude aluseks olevatest tõenditest nähtuvad asjaolud on kõikides kahjunõude

komponentides hageja poolt lahti kirjutamata selliselt, et hagi oleks võimalik rahuldada.

Maakohus ei võinud hageja esitatud kuludokumentidest nähtuvate asjaolude lahtikirjutamise

koormust asetada kostjale, sest kostja ei tugine nendele tõenditele. Sellele probleemile juhtis

kostja tähelepanu 05.06.2019 seisukohas, kuid maakohus ei võtnud selles osas selget

seisukohta, ka ei täpsustanud hageja hagi alust.

41. Isegi kui I mootoriremont 2015. a oli puudulik, siis ei ole kahjuna käsitatav summa, mille

hageja tasus kostjale selle töö eest. Mistahes hageja nõuded kostja vastu saavad tuleneda üksnes

väidetavast kostja poolsest puudulikust sooritusest. Kui tööd tehti puudulikult, on kahjuks

summa, mis kuluks puuduliku töö parandamiseks või asendamiseks. Alternatiivselt võib

hagejal vastavate eelduste täidetuse korral olla õigus alandada hinda. Kahjuna ei ole aga

käsitatav summa, mis tööde eest tasuti. Tööde eest tasutud summa on võimalik tagasi nõuda

üksnes lepingust taganemise korral, kuid hageja ei ole lepingust taganenud. Lisaks peaks hageja

lepingust taganemise korral tagastama kostjale üleantu.

42. Isegi kui kõrgsurvepumba vahetus 2016. a oli puudulik või tarbetu, siis ei ole kahjuna

käsitatav summa, mille hageja tasus kostjale kõrgsurvepumba ja selle vahetamise eest. Mistahes

hageja nõuded kostja vastu saavad tuleneda üksnes väidetavast kostja poolsest puudulikust

sooritusest. Hageja ei ole tõendanud, kui suur kahju talle kõrgsurvepumba vahetusest tekkis.

43. 2017. a mootoriremondi osas märgib kostja, et selle tegi hageja ise kolmanda isiku

teenuseid kasutades, kuigi tellis kostjalt selleks varuosi. Selle mootoriremondi kulud ei kuulu

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele, sest jääb arusaamatuks, millised toimingud täpselt

mootoriremondi käigus tehti ja miks need olid vajalikud VÕS § 128 lg 3 mõttes.

44. Asendusmasinate rendiarvete ja sisseostetud kopateenuste arvete osas ei ole võimalik aru

saada, kuidas need seostuvad kostja väidetava lepingurikkumisega. Ka ei ole hageja tõendanud,

et vastav kahju tekkis just kostjalt ostetud tagakopplaaduri väljalangemise tõttu. Sisseostetud

kopateenuste osas märgib kostja, et ühelgi juhul ei saa kostja olla kohustatud hüvitama

alltöövõtjate teenuste maksumust kui sellist, vaid hageja kahjuks saab VÕS § 127 lg-st 1

tulenevalt olla üksnes see osa kantud kuludest, mille võrra osutusid tööd hageja jaoks

tagakopplaaduri mittekasutamise tõttu kallimaks ehk kulude vahe. Nimetatud kulude vahe on

hageja poolt tõendamata.

2-18-9376

45. Muude kulude (GPS seadmete kulu, liisingumaksed ja kindlustusmaksed) osas jättis

maakohus täielikult tähelepanuta, et hageja oleks GPS seadmete tasu, liisingu- ja

kindlustusmakseid pidanud maksma ka juhul, kui väidetavat lepingurikkumist ei oleks

esinenud.

Vastustaja seisukoht

46. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

47. Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate

tõendite ja menetlusdokumentidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi

tühistada ja hageja nõue müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks jätta

rahuldamata. Alternatiivne nõue töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks tuleb

saata maakohtule uueks menetlemiseks eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada osaliselt.

48. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust osas, milles maakohtu otsus on vaidlustatud

(TsMS § 651 lg 1). Seega osas, milles maakohus jättis nõude 2417,50 eurot kohtueelsete

ekspertiisikulude saamiseks läbi vaatamata ja kohtueelsete õigusabikulude summas 4455,01

eurot saamiseks rahuldamata, maakohtu otsuse seaduslikkus ja põhjendatust ringkonnakohus ei

kontrolli, kuna selles osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

49. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohtu otsus ei vasta TsMS § 436 lg-s 1, § 438 lg-s 1

ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele, kuna kohtuotsus on vastuoluline, maakohus ei ole hageja

poolt esiletoodud õigussuhteid ja alternatiivselt esitatud nõudeid eristanud.

50. Pooled ei vaielnud, et novembris 2013 sõlmiti hageja (ostja) ja kostja (müüja) vahel

müügileping tagakopplaaduri Caterpiller 434E müügiks ja masin anti hagejale üle 03.12.2013.

Pärast masina hagejale üleandmist on see olnud mitu korda kostja juures remondis. Hageja

väitis, et kostja on rikkunud müügilepingut, andes talle üle lepingule mittevastava masina kui

ka seda, et kostja on rikkunud töövõtulepingut. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et tema

nõuded on esitatud alternatiivselt ja esimene nõue on kahju hüvitamise nõue tulenevalt

müügilepingu rikkumisest ja juhul, kui kohus seda ei rahulda, siis tuleb lahendada

töövõtulepingu rikkumisest tulenev nõue. TsMS § 370 lg 2 järgi võib hagis esitada mitu

alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes

juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.

51. Kuna aegumise vastuväide oli esitatud mõlema alternatiivse nõude osas ja maakohtu

järeldus, et nõuded ei ole aegunud, on vaidlustatud, siis kontrollib ringkonnakohus esmalt

maakohtu poolt aegumise vastuväite lahendamist müügilepingu rikkumisest tuleneva nõude

osas.

52. Maakohus on leidnud õigesti, et müügilepingu rikkumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg

hakkas kulgema TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 ja VÕS § 227 alusel alates masina hagejale

üleandmisest, mis toimus 03.12.2013 ja millist järeldust apellatsioonkaebuses vaidlustatud ei

ole. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja

väidetel ei vastanud müüdud traktor müügilepingule seetõttu, et selle mootor ei saavutanud

piisavat väljundvõimsust ehk masin oli jõuetu. Pooled ei vaielnud, et kostja remontis jõuetuse

2-18-9376

põhjuse kõrvaldamiseks masina mootorit oktoobris – novembris 2015. VÕS § 227 kolmanda

lause järgi asja parandamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg kõrvaldatud puuduse suhtes

uuesti parandamisest arvates. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude tulenevalt sellest, et

kostja ei suutnud masina jõuetuse probleemi kõrvaldada ja oktoobris 2015 toimunud

mootoriremont puudust ei kõrvaldanud. Seega algas puuduse, milleks oli masina mootori

jõuetus, suhtes alates oktoobrist 2015 uue 3-aastase aegumistähtaja kulgemine ja hageja poolt

18.06.2018 hagi esitamine oli aegumistähtaja jooksul. Kolleegium ei nõustu kostja

apellatsioonkaebuse väitega, et alates oktoobrist 2015 VÕS § 227 kolmanda lause järgi uue

aegumistähtaja kulgema hakkamine on välistatud seetõttu, et oktoobris 2015 kostja poolt

teostatud remont oli tasuline, mistõttu ei olnud tegemist VÕS § 222 lg 1 järgse asja

parandamisega. Õige on see, et VÕS § 222 lg 4 järgi müüja kannab asja parandamisega või asja

asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud.

Ringkonnakohtu arvates võivad müügilepingu pooled vaatamata VÕS § 222 lg-s 4 toodule

kokku leppida, kuidas katta remondi kulud. Kolleegium märgib, et hageja on käesolevas asjas

esitanud kostja vastu mh nõude oktoobris 2015 toimunud remondi eest tasutu kui kahju

väljamõistmiseks. Kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja pöördus tema poole suve lõpul 2014

masina jõuetuse probleemiga ja oktoobris 2015 toimunud remont oli teostatud selle vea

kõrvaldamiseks. Seega hageja nõue tulenevalt eeltoodud asjaoludest müügilepingu rikkumisega

põhjustatud kahju hüvitamiseks ei olnud hagi esitamise ajaks aegunud.

53. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja oli müügilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ja

üle andnud hagejale masina, mis ei vastanud lepingutingimustele. Hageja väidete kohaselt oli

traktor jõuetu juba siis, kui see talle 03.12.2013 üle anti.

54. Asi ei vasta VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole

kokkulepitud omadusi. Kui müüja annab ostjale üle asja, mis ei vasta lepingutingimustele, ei

ole ta müügilepingust tulenevat kohustust kohaselt täitnud ning on VÕS § 100 tähenduses

müügilepingut rikkunud. VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja

kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Seda, et asi

ei vastanud müügilepingu tingimustele ja mittevastavus oli olemas juhusliku hävimise riisiko

ülemineku ajal, pidi tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi hageja (ostja).

55. Pooled ei vaielnud, et kokku oli lepitud kasutatud tagakopplaaduri Caterpillar E434 müügis,

mille valmistamisaasta oli 2012 ja mis pidi vastama sellise masina tavalistele omadustele.

Müüja andis masinale 6-kuulise garantii. Pakkumises on märgitud, et masina seisukord on 4+

(I kd, tl 9). Hageja väidetel oli masin juba talle üleandmisel jõuetu. Masina mootori jõuetuse

põhjus selgus oktoobris 2015 toimunud remondi käigus ja selleks oli mootori kulumine

tulenevalt õhu sisselasketrakti kaudu mootorisse sattunud abrasiivosakestest, mis põhjustasid

mootori kulumise. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et müüdud traktor ei vasta poolte

kokkuleppele, kui selle üleandmise ajal hagejale oli mootor jõuetu ja/või olid mootoris ja

sisselasketraktis abrasiivosakesed. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millal abrasiivosakesed

sattusid mootorisse, s.t kas need olid sisselasketraktis ja mootoris juba siis, kui masin hagejale

üle anti või sattusid need sinna hiljem.

56. Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et abrasiivosakeste olemasolu mootoris ja

mootori jõuetus on olulised varjatud puudused ja need olid olemas masina üleandmisel

hagejale. Maakohtu järeldus põhineb tunnistaja V.V ütlustel ja H.R arvamusel. Kostja on

apellatsioonkaebuses tõendite hindamise maakohtu poolt vaidlustanud.

2-18-9376

57. Hageja väitis, et kevadel 2014 teatas ta kostjale, et traktor on jõuetu ja kostja puhastas

radiaatorit ning vahetas filtreid ja pukse, mille tõendamiseks esitas hageja kostja 04.08.2014

arve (I kd, tl 9 pöördel). Arvest nähtub, et 24.07.2014 on kostja puhastanud masina radiaatori.

Selleks ajaks oli masin töötanud 2566 tundi. Ringkonnakohtu arvates ei saa 04.08.2014 arvest

teha järeldust, et õhu sisselasketraktis olid abrasiivosakesed. Hageja ei ole tõendanud, et juulis

2014 tehtud tööd oleksid olnud seostatavad masina jõuetusega. Seda, et aprillis 2014 oleks

kostja masinat remontinud, hageja tõendanud ei ole. Hageja väitis, et ta pöördus kostja poole

masina jõuetuse probleemiga ka suvel 2014, kuid oma väidet ta tõendanud ei ole. Kostja väidete

kohaselt puhastati juunis 2014 radiaatorit, mis oli vajalik seoses masina ülekuumenemisega.

Hageja sellele vastuväiteid esitanud ei ole.

58. Tunnistaja V.M ütluste kohaselt vaatas ta traktori üle detsembris 2013 ja ülevaatusel selgus,

et salongifilter oli liiva täis, õlivarras must ning samuti olid mustad õhu- ja jämefilter. Pärast

seda tegi kostja ära masina korralise hoolduse. Tunnistaja hakkas masinaga tööle

lumelükkamisel kas jaanuar või veebruar 2014. Kuna lund oli vähe, siis palju tööd ei tehtud.

Tunnistaja selgitas, et masin oli võrreldes teiste masinatega uimane (22.10.2019 kohtuistung

alates ajamärgist 14:26). Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja ütlustest ei saa järeldada, et

müüdud masina mootori võimsus 2014. aasta alguses oli selline, mis ei vastanud tavalisele

kasutatud masina võimsusele ja see oleks takistanud töötamist. Tunnistaja ütlustest saaks

järeldada, et traktori korraline hooldus võis olla tegemata, kuid poolte vahel ei ole vaidlust, et

see tehti kostja poolt jaanuari alguses 2014. Usutav on, et juhul, kui masin ei saavuta ettenähtud

võimsust, pöördutakse koheselt müüja poole, kuna müüdud masinal oli 6-kuuline garantii, kuid

hageja jätkas masina kasutamist.

59. Hageja esitas riiklikult tunnustatud eksperdi tehnikateaduste doktori H.R, kes tutvus

demonteeritud mootori detailidega septembris 2017 ja märtsis 2018, 06.04.2018 arvamuse,

mille järgi saab tõenäoliseks pidada, et abrasiivosakeste sattumine sisselasketrakti ja mootorisse

oli võimalik mitmel põhjusel, mh ebapiisava sisselaskeõhu filtreerimisel mootori

ekspluatatsioonil, mootori ekspluatatsioonil vigastatud või ebakorrektse ühendamise tõttu

mittehermeetiliste sisselasketrakti kanalitega ja mootori ekspluatatsioonil eelnevalt

abrasiivosakestega saastunud sisselasketrakti kanalitega. Arvestades sisselasketraktis 14.03. ja

21.03 tuvastatud abrasiivosakeste kogust, suurust ja leviku ulatust, ei olnud H.R arvates

tõenäoline nende sattumine trakti korrektselt ja asjatundja poolt paigaldatud ning õigeaegselt

vahetatud õhufiltrite korral, sõltumata õhufiltri tootjast (I kd, tl 48-50). H.R arvamusest ei tulene

aga see, millal on abrasiivosakesed mootorisse sattunud. Asjaolu, et kolvi/silindri kulumise

tavapärane põhjus on tolmu sissepääs õhu sisselaskesüsteemi kaudu, kinnitas ka Caterpillari

masinate tootja esindaja (I kd, tl 170, tõlge, II kd, tl 21).

60. Hageja on möönnud, et enne esimest mootori remonti eemaldas ta traktori peenfiltri, et

masina jõudlust suurendada, kuid rõhutas, et seda tehti pärast seda, kui masina jõuetus takistas

lepingute täitmist. Selle kohta, et kostjat oli enne filtri äravõtmist teavitatud ilmnenud

puudusest, esitas hageja pooletevahelise e-kirjavahetuse (hagiavalduse p 2.1.6). Hageja poolt

22.10.2015 kostjale saadetud e-kirjas selgitab hageja seaduslik esindaja Veiko Tuurmaa, et

masinal olid juba alguses probleemid jõudlusega ja ta on pöördunud kostja poole, kuid millal

see pöördumine täpselt toimus, kirjast ei selgu. Samas on kirjas esile toodud, et masinaga on

töötatud 2000 tundi (I kd, tl 17 pöördel). Septembri 2015 alguses toimunud kirjavahetusest saab

järeldada, et selleks ajaks oli mootori jõuetuse probleemi põhjus selgunud ja 21.09.2015 hageja

e-kirjast tuleneb, et sama probleemiga on tegeletud ka sügisel 2014. Samas on kostja töötaja

M.O vastanud 17.09.2015 hagejale, et kui õhufiltri korpusest on puudu peenfilter ja

jämepuhastusfilter ei ole Caterpillari oma, ei saa tehas tuge anda, kuna silindri kulumise on

ilmselt põhjustanud filtrist mööda või läbi pääsenud liiva ja tolmu osakesed (I kd, tl 14-15).

2-18-9376

Seda, et masinale paigaldatud filter logises, mis võis põhjustada prahi mootoris, kinnitas

tunnistajana antud ütlustes A.S, kes teostas 2015. aastal mootori remonti (22.10.2019

kohtuistung alates ajamärgist 40:02).

61. Pooled ei vaielnud, et masinale tuli teha korraline hooldus iga 500 töötunni järgi. Vastavalt

väljavõttele kostja andmebaasist 2000 tunni hooldus tehti kostja poolt 03.01.2014 (I kd, tl 158,

II kd, tl 10). Kostja väidete kohaselt kontrollitakse vastavalt tootja juhendile iga 500 töötunni

järgse hoolduse tegemisel ka sisselasketrakti ja kostja ei tuvastanud visuaalse vaatlusel seal

probleeme. Ringkonnakohtu istungil väitis hageja seaduslik esindaja Veiko Tuurmaa, et

03.01.2013 hoolduse tegemisel õhu sisselasketrakti ei kontrollitud. Sellist väidet ei ole esitatud

maakohtu menetluses ja ringkonnakohus jätab selle TsMS § 652 lg 4 järgi tähelepanuta.

Augustis 2014 ei teinud korralist 500 töötunni järgset hooldust kostja.

62. Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et

masina üleandmisel 03.12.2013 oli masinal varjatud puudus (õhu sisselasketraktis

abrasiivosakesed) ja kostja on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust anda üle lepingule

vastav masin. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja esimene nõue.

63. Alternatiivselt esitas hageja nõude tulenevalt töövõtulepingu rikkumisest. Hagiavalduses

tõi hageja esile, et kostja poolt tekitatud kahju on võimalik käsitleda ka töövõtulepingu

rikkumisest tuleneva kahjuna. Hageja käsitles töövõtulepinguna 2015. aastal traktori jõuetuse

kõrvaldamiseks mootori remondiks sõlmitud lepingut, väites, et kostja ei teostanud remonti

kohaselt, mistõttu traktor oli pärast remonti jätkuvalt jõuetu. 2016. aastal vahetati kostja poolt

välja kõrgsurvepump, kuid pärast seda probleemid jätkusid ja 2017. aasta lõpuks ei olnud

masinaga võimalik enam töötada (hagiavalduse p 2.2).

64. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled ei vaielnud, et kostja saatis hagejale septembris

2015 mootori remondiks hinnapakkumise nr 1163 (I kd, tl 13) ja oktoobris – novembris tehti

mootori remont. Eeltoodu vastab VÕS § 635 lg-s 1 toodud töövõtulepingu tunnustele. Hageja

väitel sai ta masina kostjalt kätte detsembris 2015 ja väidetavalt koheselt selgus, et remont ei

andnud tulemust ja mootori jõuetus jätkus ka pärast remonti, mistõttu hageja väitel ei vastanud

tehtud töö lepingutingimustele.

65. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et poolte vahel oli sõlmitud ka käsundusleping. VÕS

§ 619 järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama

teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle

eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostja käsitles käsunduslepinguna poolte kokkulepet

masina vea kindlakstegemiseks. Ringkonnakohtu arvates sisaldus käesoleval juhul masina vea

kindlakstegemine töövõtulepingus. Vea kindlakstegemine oli vajalik selleks, et teha kindlaks

mida ja kuidas täpselt probleemi kõrvaldamiseks remontida. Eraldi käsunduslepingut poolte

vahel sõlmitud ei olnud. Maakohtu sellekohane järeldus on õige.

66. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu järeldust puutuvalt töövõtulepingust

tulenevale nõudele esitatud aegumise vastuväidet. VÕS § 651 lg 1 järgi töö lepingutingimustele

mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab töö valmimisest. Kui tellija on

kohustatud töö vastu võtma, siis algab nõude aegumistähtaeg töö vastuvõtmisest või

vastuvõetuks lugemisest. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumine 3 aastat.

Hageja poolt esiletoodu kohaselt teostati mootori remonti nelja kuu jooksul ja see lõppes

2-18-9376

hiljemalt detsembris 2015. Seega ei ole mootori remontimiseks sõlmitud töövõtulepingust

tulenev nõue aegunud. Maakohtu sellekohane järeldus on õige.

67. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju

hüvitamise nõude osas läbi viinud kohaselt eelmenetlust, tuvastanud olulisi asjaolusid ega

hinnanud tõendeid, mistõttu ringkonnakohtul ei ole võimalik esmakordselt nõuet lahendada

ilma, et see riivaks oluliselt poolte kaebeõigust.

68. Hageja soovib kahju hüvitamist järgmiste kahju osas:

• I mootoriremont 2015. aastal summas 6589,59 eurot;

• kõrgsurvepumba vahetus 2016. aastal summas 1688,18 eurot;

• II mootoriremont 2017. aastal summas 7091,26 eurot;

• õigusabikulu (LEADELL Pilv Advokaadibüroo) 2500 eurot;

• asendusmasinate rendiarved (kokkulepitud töö tegemiseks ajal, mil ostetud

tagakopplaadurit ei saanud kasutada; alates teisest remondist) 7265,63 eurot;

• sisseostetud

kopateenused (kokkulepitud

töö

tegemiseks

ajal,

mil

ostetud

tagakopplaadurit ei saanud kasutada; alates teisest remondist) 37 489,16 eurot;

• muud kulud (GPS seadmete kulu, liisingmaksed ja kindlustusmaksed aja eest, mil

ostetud tagakopplaadurit ei saanud kasutada; alates teisest remondist) 13 151,20 eurot.

69. Töö lepingutingimustele mittevastavuse (VÕS § 641) korral on tellijal õigus kasutada

ennekõike VÕS §-s 646 sätestatud õiguskaitsevahendeid, s.t. tellija võib nõuda töö parandamist

või uue töö tegemist. Samuti on oluline tuvastada, kas kostja rikkus töövõtulepingut oluliselt

(VÕS § 647). Tasu tagastamine võib kõne alla tulla, kui tellija ütleb lepingu üles (VÕS § 655)

või taganeb (VÕS § 116) sellest. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb tuvastada, kas

esinevad VÕS §-s 115 ja §-s 127 sätestatud alused kahju hüvitamiseks. Nõude aluseks olevaid

asjaolud peab esile tooma hageja ja samuti tõendama nende olemasolu. Eelmenetlust läbi viies

peab maakohus andma pooltele võimaluse esitada täpselt oma väited ja vastuväited ning

tõendid.

70. Maakohus on vaidlustatud otsuses ebaõigesti leidnud, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid

kahjus suurusele. Kostja väitis 05.06.2019 menetlusdokumendis, et hageja poolt hagi lisas nr

22 esitatud tabelist arvete kohta ei selgu, millise asjaolu kohta on arved esitatud. Sisseostetud

kopateenuste ja asendusmasinate osas väitis kostja, et hageja ei ole esile toonud, et need

teenused oleksid põhjuslikus seoses vaidlusaluse masina remondi väidetava luhtumisega ja

masina väljalangemisega. Sama väitis kostja hageja poolt nõutud muude kulude (liising,

kindlustus, GPS-i teenus) kohta. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi peab hageja esitama hagi aluseks

olevad asjaolud ja p 3 järgi tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates

konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja ei ole eeltoodud

nõudeid täitnud. Alles pärast hageja poolt konkreetsete asjaolud esiletoomist ja tõenditega

seostamist on kostjal võimalik esitada vastuväited ja neid tõendada. Eelmenetluses on hagejal

võimalik eelviidatud puudused kõrvaldada.

71. Kuna alternatiivse nõude läbivaatamiseks saadab ringkonnakohus tsiviilasja uueks

menetlemiseks maakohtule, siis TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi jaotab menetluskulud

maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)