3-19-1606/38 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-19-1606

Otsuse kuupäev

25.11.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

V.V.i kaebus Viru Vangla 31.07.2019. a käskkirja nr 6-

3/517-1 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks

tunnistama Viru Vangla 01.06.2018. a käskkiri nr 6-2/445-

1 kehtetuks või vaatama kaebaja taotlus selle käskkirja

kehtetuks tunnistamiseks uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – V.V.

Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-19-1606 menetlus Viru Vangla 31.07.2019. a käskkirja

nr 6-3/517-1 tühistamise nõudes.

2. Jätta kaebus kohustamisnõudes rahuldamata.

3. Tagastada kaebajale väljatrükk Viru Vangla 22.10.2020. a distsiplinaarmenetluse

protokollist nr 7-1/34428-1.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

5. Kuulutada haldusasja nr 3-19-1606 menetlus kaebaja tervisekaardi väljavõtet (kuuel

leheküljel; tl 24–26 pöördel) puudutavas osas kinniseks.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

28.12.2020

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

3-19-1606

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Viru Vangla 01.06.2018. a käskkirjaga nr 6-2/445-1 (tl 57) määrati kinnipeetav V.V.

finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, koristaja ametikohale tähtajatult

alates 04.06.2018, tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Käskkirja kohaselt on

V.V. tööle määramine 29.05.2018 arsti poolt kooskõlastatud ning Viru Vangla arsti Reet

Aadamsoo ettekirjutusel on V.V. töövõimeline, kuid ta ei tohi tõsta raskuseid.

2. V.V. esitas 26.06.2019 Viru Vanglale pöördumise nr 6-14/24974-1 (tl 21–22), milles juhtis

vangla tähelepanu sellele, et ta on 2006. aastal liiklusavarii tulemusel saadud trauma tõttu

invaliid, tema puue on parandamatu ning ta ei ole suuteline seetõttu töötama. V.V. palus vanglal

sekkuda.

3. Viru Vangla käsitas V.V. 26.06.2019. a pöördumist märgukirjana ning vastas sellele

18.07.2019. a kirjaga nr 6-14/24974-2 (tl 23–23 pöördel), selgitades V.V.le, et kuna

meditsiiniosakond on hinnanud ta töövõimeliseks, on ta tulenevalt vangistusseaduse

(VangS) §-st 37 kohustatud töötama.

4. 28.06.2019 koostati V.V. kohta ettekanne, mille kohaselt ei allunud ta 28.06.2019 pärast

õhtust loendust valvuri korraldusele asuda koristajana tööle. V.V. suhtes alustati

distsiplinaarmenetlust ning 26.07.2019 koostati distsiplinaarmenetluse protokoll.

5. V.V. esitas 26.07.2019 Viru Vanglale pöördumise nr 6-10/29201-1 (tl 5), milles viitas Viru

Vangla 18.07.2019. a vastusele nr 6-14/24974-2 ning palus end töökohustusest vabastada.

6. 28.07.2019 esitas V.V. 26.07.2019. a distsiplinaarmenetluse protokollile enda vastuväited

(tl 3–4p), milles palus muu hulgas lahendada tema tööhõive küsimus seoses tema kui invaliidi

majandustöödele määramisega.

7. Viru Vangla karistas 31.07.2019. a käskkirjaga nr 6-3/517-1 (tl 17–19) V.V. 28.06.2019

tööle asumise korralduse täitmata jätmise eest 9 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

Käskkirjas märkis vangla, et on edastanud V.V. väidetest tuleneva info seoses tema

invaliidsusega meditsiiniosakonnale ning talle on määratud perearsti vastuvõtt. Vangla selgitas,

et isiku töövõimelisuse küsimusega tegelevad Viru Vangla meditsiiniosakonna arstid ning kui

isik ei ole nõus hinnanguga tema töövõimelisuse kohta, tuleb sellest rääkida

meditsiiniosakonnaga.

8. V.V. esitas 12.08.2019 Viru Vangla 31.07.2019. a käskkirjale nr 6-3/517-1 vaide, milles

palus muu hulgas tühistada tema tööle määramise kohta tehtud Viru Vangla 01.06.2018. a

käskkiri nr 6-2/445-1 ning tugineda tema suhtes tehtud Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ja Eesti

Töötukassa otsustele, mis kinnitavad tema invaliidsust.

9. Viru Vangla jättis 10.09.2019. a vaideotsusega nr 6-12/274-2 (tl 51–52) V.V. 12.08.2019.

a vaide rahuldamata ning tagastas tema 12.08.2019. a vaide Viru Vangla 01.06.2018. a

käskkirjale nr 6-2/445-1.

10. V.V. (kaebaja) esitas 20.08.2019 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, mille

halduskohus võttis 23.09.2019. a määrusega menetlusse nõuetes:

-

Viru Vangla 31.07.2019. a käskkirja nr 6-3/517-1 tühistamiseks ning

3-19-1606

-

Viru Vangla kohustamiseks tunnistama Viru Vangla 01.06.2018. a käskkiri nr 6-2/445-1

kehtetuks või vaatama kaebaja taotlust selle käskkirja kehtetuks tunnistamiseks uuesti läbi.

Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

1) Kaebaja on invaliid, kuid vangla sunnib teda sellele vaatamata hirmutamiste ja

ähvardustega koristajana tööle. Tööle asumisega mittenõustumise korral lubatakse teda

distsiplinaarkorras karistada, mida on ka tehtud. Kaebaja on korduvalt pöördunud Viru Vangla

direktori poole nii kaebuste kui ka avaldustega, kuid kõik pöördumised on jäetud sisuliselt läbi

vaatamata ning VangS §-s 37 sätestatusse ei ole süvenetud. Kaebaja terviserike on pöördumatu.

Selle on tuvastanud nii SKA kui ka Eesti Töötukassa ning kaebaja omab Eesti Töötukassa

töövõimekaarti seisuga 19.03.2019.

2) Viru Vangla arstil R. Aadamsool puudub vajalik kvalifikatsioon kaebaja terviseseisundile

hinnangu andmiseks ning vastuse koostamise ajaks on temaga sõlmitud tööleping peatatud.

Seega on tema hinnang õigustühine. Kirurg-traumatoloogil puudub õigus ja volitus anda

hinnangut SKA ja Eesti Töötukassa otsustele kaebaja töövõime kohta. Kinnipeetavaid

sunnitakse majandustöödele tavaliselt ajavahemikul kell 20.30–22.00. See on aeg, kus kaebaja

kahjustatud puusa päevane valutaluvuse piir on kordades ületatud ning kaebaja vajab

valuvaigisteid ja puhkust. Kaebaja viibib vanglas juba alates 2016. aastast, kuid talle ei ole

võimaldatud mingit ravi, massaaži ega füsioteraapiat.

3) Kohtul tuleks tutvuda kaebaja puusa röntgenpiltidega e-meditsiinikaardis ja vaadata koos

eksperdiga neid pilte eksperthinnangu saamiseks.

11. Viru Vangla tagastas 10.09.2019. a vastusega nr 6-10/29201-2 (tl 49) kaebaja 26.07.2019. a

taotluse nr 6-10/29201, selgitades, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda

vabastamist töökohustusest. Vangla märkis, et kuna kaebajal on kehtiv tervisetõend, millest

lähtuvalt on ta tööle määratud, on tal kohustus majandustöödel töötada.

12. Viru Vangla palus kaebusele esitatud vastuses jätta see järgmistel põhjendustel

rahuldamata.

1) Vangla tervishoiutöötajatele on olnud kaebaja terviseseisund kogu aeg teada, tema tervist

on jälgitud ja teda on ravitud, kuid arstid ei ole pidanud vajalikuks teda VangS-s sätestatud

töötamiskohustusest vabastada. Nii õiguslikult kui ka sisuliselt põhjendamatud on kaebaja

väited, nagu ei oleks vangla arstid pädevad VangS § 37 lg 1 alusel tema töövõimelisust vanglas

hindama.

2) Ka kaebaja enda esitatud dokumendid ei tõenda mingil viisil, et tema näol on tegemist

absoluutselt töövõimetu invaliidiga ja selline võimetus oleks kindlasti avaldunud 28.06.2019.

Kaebajal on Eesti Töötukassa 11.03.2019. a otsusega nr TVH/19/010022 tuvastatud osaline

töövõime, sealjuures on mõõdukas tegutsemispiirang tuvastatud ainult liikumise valdkonnas.

SKA 27.06.2019. a kirjast nr 16-1/9907-2 nähtub, et SKA ei ole näinud vajadust tuvastada

kaebajal puudeastet. Seega saab paratamatult järeldada, et kaebaja on vähemalt lihtsamatel

majandustöödel üldjuhul ja vangla arsti määratud tingimustel võimeline osalema.

3) Vangla tervishoiutöötaja saab vajadusel igal konkreetsel juhul hinnata, kas esineb alus

kaebaja töökohustusest vabastamiseks. Samuti on kaebajale võimalik anda tööle asumise

korraldusi muul ajal kui pärast õhtust loendust.

13. Kohus jättis 28.10.2020. a määrusega käesolevas asjas rahuldamata kaebaja taotlused

täiendavate dokumentaalsete tõendite, s.o röntgenülesvõtete kogumiseks ning ekspertiisi

määramiseks. Sama määrusega palus kohus vastustajalt seisukohta seoses Viru Vangla

3-19-1606

31.07.2019. a käskkirja nr 6-3/517-1 tegemisega VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaja jooksul,

ning määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.

14. Viru Vangla teavitas 11.11.2020 kohut, et on kohtumenetluse kestel täiendavalt hinnanud

distsiplinaarmenetluse käskkirja õiguspärasust ning uuendas 11.11.2020. a otsusega

nt 6-12/274-3 vaidemenetluse ja rahuldas kaebaja vaide vangla 31.07.2019. a käskkirja

nr 6-3/517-1 kehtetuks tunnistamiseks. Vastustaja palus lõpetada haldusasja menetluse

käskkirja nr 6-3/517-1 puudutavas osas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

15. Kohus palus 12.11.2020. a kohtunõudes kaebajal teatada hiljemalt Tartu Halduskohtu

28.10.2020. a määruses sätestatud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 18.11.2020, kas kaebaja soovib

minna Viru Vangla 31.07.2019. a käskkirja nr 6-3/517-1 tühistamise nõudelt üle selle

õigusvastasuse kindlakstegemise nõudele. Kohus selgitas, et kui kaebaja kohtule selle aja

jooksul ei vasta, lõpetab kohus Viru Vangla 31.07.2019. a käskkirja nr 6-3/517-1 tühistamise

nõudes haldusasja nr 3-19-1606 menetluse.

16. Kaebaja

edastas

11.11.2020

kohtule

väljatrüki

Viru

Vangla

22.10.2020.

a

distsiplinaarmenetluse protokollist nr 7-1/34428-1 (saabus kohtule 12.11.2020).

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus käsitleb esmalt küsimust menetluse osaliselt lõpetamisest (I), otsustab kohtule

12.11.2020 saabunud uue tõendi asjakohasuse üle (II) ning lahendab seejärel kaebuse

kohustamisnõudes (III).

I

18. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on tunnistatud kehtetuks. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et kohus ei

lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse

tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

19. Puudub vaidlus, et vastustaja tunnistas 11.11.2020. a otsusega nr 6-12/274-3 (tl 86) Viru

Vangla inspektor-kontaktisiku 31.07.2019. a distsiplinaarmenetluse käskkirja nr 6-3/517-1

(tl 17–19) kehtetuks. Kohus on andnud kaebajale võimaluse teatada kohtule käskkirja

tühistamise nõudelt selle õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminekust ning ühtlasi

selgitada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja ei ole

kohtu määratud tähtaja jooksul taotlenud menetluse jätkamist Viru Vangla 31.07.2019. a

käskkirja

nr

6-3/517-1

õigusvastasuse

tuvastamise

nõudes.

Seega

esineb

asjas

HKMS § 152 lg 1 p-s 4 ja lg-s 2 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks osas, milles kaebaja on

taotlenud Viru Vangla 31.07.2019. a käskkirja nr 6-3/517-1 tühistamist.

20. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse Viru

Vangla 31.07.2019. a käskkirja nr 6-3/517-1 tühistamise nõudes.

21. Kohus ei pea võimalikuks tagastada menetluse osaliselt lõpetamise tõttu HKMS § 104 lg 5

punkti 4 alusel kaebuselt tasutud riigilõivu (15 eurot). Hoolimata menetluse osaliselt

lõpetamisest, lahendab kohus teise käesolevas asjas esitatud nõude sisuliselt (vt ka

HKMS § 104 lg 1 teine lause).

II

22. Kaebaja on edastanud 11.11.2020 kohtule uue tõendina väljatrüki Viru Vangla

22.10.2020. a distsiplinaarmenetluse protokollist nr 7-1/34428-1. Sellest dokumendist

nähtuvalt on kaebaja suhtes alustatud distsiplinaarmenetlust põhjusel, et ta ei allunud

05.10.2020 valvuri korraldusele alustada graafikujärgset tööd S2 osakonna koristajana.

3-19-1606

23. HKMS § 60 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Käesolevas asjas on vaidluse all küsimus sellest, kas vangla on õiguspäraselt lahendanud

kaebaja taotluse tema tööle määramise menetluse uuendamiseks. Selle vaidluse lahendamisel

ei ole tähtsust sellel, kas hiljem on kaebaja suhtes algatatud tööle minemisest keeldumise tõttu

distsiplinaarmenetlusi või mitte. Kui vangla peaks kaebajat 05.10.2020. a juhtumi asjaoludel

distsiplinaarkorras karistama, on kaebajal õigus vastavat käskkirja esmalt vaidemenetluses ning

seejärel kohtus vaidlustada (VangS § 11 lg 5).

24. Eelnevatel põhjendustel tagastab kohus kaebajale väljatrüki Viru Vangla 22.10.2020. a

distsiplinaarmenetluse protokollist nr 7-1/34428-1.

III

25. Kohus on endiselt seisukohal, et kaebaja poolt vanglale esitatud pöördumistest

(26.06.2019. a avaldus nr 6-14/24974-1 (tl 21–22); 26.07.2019. a avaldus nr 6-10/29201-1

(tl 5); 28.07.2019. a vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile (tl 3–4p); 12.08.2019. a

vaie Viru Vangla 31.07.2019 käskkirjale (tl 20–20p)) saab järeldada tema tahet tööle määramise

menetluse uuendamiseks ja käskkirja kehtetuks tunnistamiseks (vt ka käesolevas asjas tehtud

23.09.2019. a määruse punkte 25–28). Kaebaja hinnangul tuleks tunnistada tema tööle

määramise käskkiri kehtetuks, kuna ta on 2006. aastal saadud trauma tulemusel invaliid ning

see on tõendatud Eesti Töötukassa ja SKA otsustega, millest peaks lähtuma ka vangla

meditsiiniosakond. Viru Vangla jäi kaebaja 26.06.2019. a taotlusele esitatud 18.07.2019. a

vastuses nr 6-14/24974 (tl 23–23 pöördel) seisukohale, et kaebaja on tulenevalt VangS §-st 37

kohustatud töötama, tuginedes muu hulgas kaebaja tervisekaarti 22.06.2019 tehtud

sissekandele, mille kohaselt ei näe meditsiiniosakond põhjust kaebaja tööst vabastamiseks.

Kohus täpsustab siinkohal, et kaebaja ei ole Viru Vangla 01.06.2018. a käskkirja nr 6-2/445-1

tähtaegselt vaidlustanud, tegemist on kehtiva haldusaktiga ning kaebajal on õigus taotleda selle

kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui esinevad haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 44

sätestatud menetluse uuendamise alused (HMS § 68 lg 1).

26. HMS 44 lg 1 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui:

1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või

õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule

haldusmenetluse ajal teada; 3) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud

või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase

mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus

pannud toime kuriteo; 4) jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt

põhines. HMS § 65 lg 3 sätestab põhimõtte, et kui langeb ära kestvalt õigusi piirava haldusakti

andmise alus õiguslike või faktiliste asjaolude muutumise tõttu, tuleb haldusakt isiku taotlusel

tunnistada kehtetuks asjaolude muutumisest alates.

27. Kohtule ei ole äratuntav, et antud juhul oleks esinenud mõni HMS § 44 lg-s 1 sätestatud

alus kaebaja tööle määramise menetluse uuendamiseks ning et vangla oleks pidanud tema

taotluste alusel haldusmenetluse uuendama ja tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistama.

Samuti puuduvad alused vangla kohustamiseks kaebaja taotlust tööle määramise menetluse

uuendamiseks uuesti läbi vaatama.

28. Kaebaja väidetest võib järeldada, et ta võib olla soovinud tugineda HMS § 44 lg 1

punktides 1 ja 2 sätestatud menetluse uuendamise alustele – tema õigusi kestvalt piirava

haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu on ära langenud (näiteks olukord, kus kaebaja

terviseseisund oleks vahepeal sedavõrd halvenenud, et ta ei oleks enam võimeline töötama) või

on asjas ilmnenud uued olulised tõendid, mis ei olnud talle tööle määramise menetluse ajal

3-19-1606

teada (antud juhul näiteks Eesti Töötukassa 11.03.2019. a otsusest nr TVH/19/010022 (tl 33–

35) tulenev).

29. Kaebaja ei ole vanglale ega kohtule esitatud avaldustes väitnud, et tema terviseseisund

oleks võrreldes tema tööle määramise käskkirja tegemise ajaga halvenenud. Kohus jääb

käesolevas asjas tehtud 23.09.2019. a määruse punktis 34 selgitatu juurde ning leiab jätkuvalt,

et kaebaja terviseseisundi halvenemist ei kinnita kohtule esitatud Eesti Töötukassa ja SKA

koostatud dokumendid. Eesti Töötukassa 11.03.2019. a otsusega nr TVH/19/010022 (tl 33–35)

on kaebajal tuvastatud osaline, mitte puuduv töövõime, ning selle otsuse kohaselt on kaebajal

töötamine takistatud osaliselt, mitte täielikult. Ka SKA 27.06.2019. a vastuses nr 16-1/9907-2

(tl 32) on viidatud Eesti Töötukassa otsusele ning märgitud, et kaebajal on tuvastatud osaline

töövõime. SKA vastusest nähtub ka see, et SKA 12.03.2019. a otsusega nr P26-2019-104244

ei tuvastatud kaebajal puuet. Viru Vangla meditsiinitöötajate poolt kaebaja tervisekaarti (tl 24–

26 pöördel) tema töövõimelisuse kohta tehtud kanded on viidatud Eesti Töötukassa ja SKA

otsustega kooskõlas. Tervisekaarti tehtud kannetest nähtub, et kaebajat on peetud

töövõimeliseks, kuid ta ei tohi tõsta raskusi üle 5 kg ning ta võib teha tööd üksnes istudes. Ka

21.06.2019 ja 22.06.2019 tervisekaarti tehtud sissekannete (tl 26 pöördel) kohaselt ei ole

meditsiinitöötajad näinud põhjust kaebaja töölt vabastamiseks, kusjuures tegemist on olnud

erinevate meditsiinitöötajatega. Kohtul puudub antud juhul alus nende hinnangute õigsuses

kahelda.

30. Muutusi kaebaja terviseseisundis pärast tema tööle määramise käskkirja tegemist ei nähtu

ka kaebaja tervisekaarti tema puusaliigese 20.02.2019. a röntgenülesvõtte kohta tehtud

sissekandest. Nimetatud sissekandes on märgitud muu hulgas järgmist: „Leid sobib 23.03.16

ü/v kirjelduselse, dünaamikata“ (tl 25). Sellest sissekandest ning kaebaja tervisekaardis

2016. aasta röntgenülesvõtte kohta kajastatust (samuti tl 25) saab teha järelduse, et kaebaja

puusaliigese röntgenülesvõtetel, mis tehti aastatel 2016 ja 2019, ei esine erinevusi või muutusi.

31. Eeltoodud põhjendustel puuduvad asjas alused kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks,

mistõttu jääb see rahuldamata.

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on kandnud käesolevas asja menetluskulusid kokku 30 euro ulatuses (riigilõiv 15 eurot kaebuse

ning riigilõiv 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1

jäävad need menetluskulud kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja

jooksul kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad ka vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 neljas lause).

33. Kaebaja terviseandmete kaitseks kuulutab kohus HKMS § 77 lg-le 1 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-le 3 tuginedes haldusasja menetluse kaebaja

tervisekaardi väljavõtet puudutavas osas kinniseks ning asendab avaldatavas kohtulahendis

HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)