2-19-622/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-622

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Helina Luksepp

Kohtuasi

XX hagi OÜ Ragoza vastu kulutuste hüvitamiseks

ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. jaanuari 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Ragoza apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

13 343,96 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Jana Tudelep

Kostja

OÜ

Ragoza

(registrikood

10709946),

lepinguline esindaja Jaanus Silm

Menetluse liik

02. november 2020, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 17. jaanuari 2020 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta OÜ Ragoza kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 14.01.2019 Harju Maakohtule hagi OÜ Ragoza (kostja) vastu, milles

palus välja mõista kahjuhüvitise 14 812,80 eurot ja seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest

kuni täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.03.2014 lepingu, mille p 3 alusel kohustus

kostja ehitama hagejale valmis Tallinnas F. R. Faehlmanni kinnistul asuva hoone elu- ja

mitteeluruumi nr 6. Pärast korteri üleandmist 12.03.2015 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel,

tuvastas hageja korteris mitmeid puudusi. Näiteks ilmnes 2015. a suvel, et korteri 3. korrusel

paiknevalt terrass-katuselt lekib korteri 3. korruse tubadesse vett. Hageja teavitas kostjat

nimetatud

asjaolust

koheselt

07.07.2015.

Lisaks

ilmnes,

et

korteri

aurusauna

ventilatsioonisüsteem ei taga piisavalt tugevat õhuvahetust, mistõttu kaasnes aurusauna

kasutamisega liigniiskus ning selle kasutamine oli takistatud. 24.08.2016 edastas hageja

kostjale detailse ülevaate korteris esinevatest puudustest.

3. Korteri puudused kõrvaldati osaliselt 2017. a sügisel teostatud garantiitööde käigus,

kuid 2018. a jaanuari seisuga polnud mitmeid olulisi puuduseid endiselt kõrvaldatud. Hageja

tellis ERMEESIA OÜ-lt korteri puuduste kohta eksperthinnangu, mille kohaselt eelnevalt

nimetatud puuduste tõttu võis korteris tekkida ohtlik hallitus ning oluliselt väheneda korteri

väärtus. 18.01.2018 edastas hageja kostjale eksperthinnangu ning andis puuduste kõrvaldamise

täiendavaks tähtajaks 02.03.2018. 26.02.2018 nõustus kostja kõrvaldama terrassi puuduse, kuid

keeldus ülejäänud puuduste kõrvaldamisest. 20.03.2018 andis hageja kostjale teada, et kuna

kostja pole asunud puudusi kõrvaldama täiendava tähtaja jooksul ning on keeldunud enamike

puuduste kõrvaldamisest, siis tellib hageja ehitustööd kolmandalt isikult. 03.04.2018 teavitas

kostja hagejat, et on valmis kõrvaldama korteri esiku lae niiskuskahjustused ning parandama

terrassilaudised ja lubas hagejaga kokku leppida tööde teostamise tähtajas. Järgnenud perioodil

ei võtnud kostja hagejaga tööde teostamise kokku leppimiseks ühendust. 23.08.2018 palus

hageja kostjal hiljemalt 31.08.2018 teatada, millal ta kavatseb kõrvaldada terassiga seotud

puudused. Kostja ei vastanud hagejale nimetatud tähtpäevaks.

4. Hageja lasi kõrvaldada korteri puudused ning esitas 11.12.2018 kostjale kulutuste

hüvitamise nõude, milles palus hüvitada kulud summas 8773,92 eurot hiljemalt 28.12.2018.

28.12.2018 teavitas kostja hagejale, et ei ole nõus kulutusi hüvitama. Hagiavalduses

väljatoodud nõue 14 812,80 eurot koosneb ekspertarvamuse saamise kulust summas 816 eurot,

aurusauna ventilatsioonisüsteemi puhastustöödest 576 eurot, aurusauna ventilatsioonisüsteemi

reguleerimis-

ja

mõõtmistöödest

eurot,

aurusauna

ventilatsioonisüsteemi

ümberehitustöödest 1070,40 eurot, terrass-katuse parandustööde maksumusest 6023,52 eurot

ning kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitisest 6038,88 eurot.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

6. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega selle kohta, et korterisse ehitatud aurusauna

ventilatsioon ei vasta nõuetele. Hageja soovis paigaldada korterisse aurusauna, kuid

ventilatsioonisüsteemi ümberehitust ei ole hageja tellinud. Eksperthinnangus on segamini aetud

saun ja aurusaun ning pooled ei ole kokku leppinud arvamuses viidatud standardis nr CEN/TR

14788:2006. Kokkuvõttes vastab aurusaun keskmisele kvaliteedile.

7. Ekspertarvamus summas 816 eurot ei ole puuduse kõrvaldamiseks tehtud kulutus ning

seda ei pea kostja hüvitama. Ventilatsioonisüsteemi hoolduse ja kanalite sisepesu maksumus

576 eurot on jooksev hooldusteenus ning pole seotud kostjale etteheidetava lepingu

rikkumisega. Ventilatsioonisüsteemi reguleerimine, mõõtmine ja dokumenteerimine 288 eurot

ning ventilatsioonitööde, lagede avamise ja taastamisega seotud kulu 1070,40 eurot pole seotud

kostjale etteheidetava rikkumise kõrvaldamiseks tehtud vajalike kulutustega. Kostja ei nõustu

terrass-katuse parandamise kuludega, kuna pooled leppisid puuduste kõrvaldamise tähtajaks

30.11.2018 ning järelkontrolli ajaks 31.12.2018. Seega leppisid pooled kokku täiendavas

tähtajas ja hageja ei tohtinud omaalgatuslikult asuda töid enne nimetatud tähtaja lõppemist

teostama. Samuti oleks nimetatud tööde teostamine poole odavam kui 6023,52 eurot.

8. Kostja vaidleb vastu ka hageja õigusabikuludele. Tegemist ei ole kahjuga, mida kostja

oleks saanud ette näha seoses võimaliku kohustuse rikkumisega. Lisaks on kulutused

lepingulisele esindajale tunnihinnaga 190,80 eurot tunnis põhjendamatud ja ebavajalikud.

Samuti pole ajakulu 30,90 tundi mõislik ega vajalik hageja nimelt esitatud 4 kirja eest.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise summas 12 355,52 eurot ning viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates

14.01.2019 kuni täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus 83% ulatuses kostja kanda ning

17% ulatuses hageja kanda. Maakohus määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

10. Maakohus märkis, et pooled on müügilepingu punktis 3.7 kokku leppinud, et korteri

ehitustööd, materjalid ja korterisse paigaldatud seadmed peavad vastama Eesti Vabariigis

tunnustatud kvaliteedinormidele, kusjuures kvaliteedi hindamise aluseks võetakse Ehitustööde

Üldistes Kvaliteedinõuetes (RYL 2000) sätestatut. Konkreetseid siseviimistlusmaterjale on

kirjeldatud lepingu lisas 2. Muude konkreetsemate kokkulepete olemasolu (s.h korteri tehniline

seisukord, aurusauna ventilatsioonisüsteemi nõuded) kohus ei tuvastanud. Sealhulgas ei ole

pooled esile toonud, et RYL-s 2000 oleks eraldi käsitletud aurusaunade ventilatsiooni nõudeid.

Seega pidi korteri tehniline seisukord ja aurusauna ventilatsioonisüsteemi kvaliteet vastama

vähemalt keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1 teine lause).

11. Maakohtu hinnangul ei vastanud aurusauna ventilatsioonisüsteem keskmisele

kvaliteedile, sest sellel puudus täiendav ventilatsioon, mis oleks taganud aurusauna

kuivamiseks piisava õhuvahetuse. Hageja poolt esitatud eksperthinnangust nähtub, et aurusauna

ebapiisav õhuvahetus ei võimalda ruumil kuivada pärast kasutamist, mis toob omakorda kaasa

ohu hallituse tekkele. Eksperthinnangu kohaselt oli ebapiisav õhuvahetus juba projekteerimise

faasis ventilatsioonilahendusse sisse projekteeritud. Antud juhul ei paigaldatud aurusauna

täiendavat ventilatsiooniseadet ega ehitatud ventilatsioonisüsteemi aurusauna eripära

arvestades ümber, samuti ei vastanud aurusauna ventilatsioon standardi nr CEN/TR

14788:2006 nõuetele. Kuigi tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid nimetatud

standardi kohaldamises eraldi kokku leppinud, on antud standard oluline just keskmise

kvaliteedi väljaselgitamisel. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav, et aurusaunas peab olema

tagatud õhuvahetus vähemalt samaväärses ulatuses kui tavalises saunas. Hageja on täiendavalt

esitanud ka väljavõtted kahe teise tootja aurusauna paigaldus- ja kasutusjuhendist, kust nähtub,

et ka teiste aurusaunade puhul tuleb kasutada täiendavat õhuvahetust võimaldavaid seadmeid

ja lahendusi. Kostja poolt kohtule esitatud KG hinnang ekspertiisile ei lükka ekspertiisis

märgitut ümber. Kostja poolt kohtule esitatud artikkel aurusaunade kohta korterites ei ole

võrdsustatav ekspertiisis antud hinnanguga. Artiklis on üldsõnaliselt kirjeldatud aurusaunade

erinevaid variante, kuid ei ole käsitletud konkreetseid aurusauna lahendusi.

12. Kui hageja tellis kostjalt aurusauna, siis võis ta tarbijana kohtu hinnangul eeldada, et

kostja teab, milline peab olema korterisse paigaldatav ventilatsioonisüsteem, et aurusauna oleks

võimalik kasutada, sh võis hageja eeldada, et kostja pakkumine hõlmab kõiki nõuetekohase ja

toimiva aurusauna paigaldamiseks vajalikke töid ja kulutusi. Seega on kohus seisukohal, et

aurusauna paigaldamise kokkulepe hõlmas ka kokkulepet aurusauna toimimiseks vajalike

süsteemide tagamise kohta. Isegi kui asuda seisukohale, et ventilatsioonisüsteemi

ümberehitamise kohta kokkulepe puudus, siis vastutab kostja lepingu tingimustele

mittevastavuse eest VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt. Tegemist oli ka varjatud puudusega, kuna

piisava õhuvahetuse olemasolu või selle puudumine ei saanud selguda enne aurusauna

kasutamist ehk ei olnud tavalise ülevaatuse käigus tuvastatav.

13. Maakohtu hinnangul oli ka terrass-katusega seotud puudus varjatud puudus. Tsiviilasja

materjalidest nähtub, et hageja on kostjat korduvalt teavitanud korteris esinevatest puudustest

ning andnud mitmel korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mille jooksul kostja ei ole

puuduseid kõrvaldanud. Tunnistaja YY ütlustest ei nähtu, et pooled oleksid saanud

kokkuleppele, et kostja teostab tööd aasta lõpuks. Nimetatut kinnitab ka kirjavahetus, et

kokkulepe sõltus sellest, kas kostja esitab ajagraafiku ja ehitustööde nimekirja. Tsiviilasja

materjalidest ei nähtu, et ajagraafikut oleks esitatud. Kuna kokkulepe poolte vahel puudus ning

kostja ei kõrvaldanud puuduseid, siis oli hageja õigustatud tellima tööd kolmandalt isikult.

14. Maakohtu hinnangul on käesoleval juhul ekspertarvamuse kulu põhjendatud

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56-02 p 19). Hageja on vajanud nimetatud hinnangut, et saada aru,

kas tegemist on korteri puudustega. Kostja ei ole esitanud menetluses ka vastuväiteid ega

tõendeid, et ekspertiisi oleks saanud läbi viia odavamalt. Seega on ekspertarvamuse kulu

summas 816 eurot põhjendatud. Maakohtu hinnangul ei ole ventilatsioonisüsteemi hooldus ja

kanalite sisepuhastus summas 576 eurot seotud kostjale etteheidetava lepingu rikkumisega.

Tegemist oli hooldustööde, mitte parandamiskuludega. Ventilatsiooni reguleerimist, mõõtmist

ja dokumenteerimist saab pidada vajalikuks summas 240 eurot ning samuti olid kohtu

hinnangul põhjendatud ja vajalikud ventilatsioonitööd ja lagede avamine ja taastamine summas

1070,40 eurot. Nimetatud tööd on kohtu hinnangul seotud ventilatsiooni ümberehitamisega.

Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud töid oleks saanud teha odavamalt. Samuti on põhjendatud

terrassiga seotud tööd summas 6023,52 eurot. Kostja vastuväide, et nimetatud tööd oleksid

pidanud olema vähemalt poole odavamad, on tõendamata.

15. Maakohus oli seisukohal, et kohtueelsete õigusabikuludega on hagejale tekkinud otsene

varaline kahju, mida hageja kandis seoses läbirääkimiste pidamisega (Riigikohtu lahend nr 3-

2-1-84-14 p 24). 30,90 töötunni puhul tuleb arvestada, et hageja emakeeleks ei ole eesti keel,

mistõttu on usutav, et täiendav ajakulu võis esindajal kuluda ka dokumentide tõlkimisel.

Arvestades, et tegemist ei olnud aga õiguslikult keskmiselt keerukamate dokumentidega ega

keskmiselt keerukama õigusliku probleemiga, siis ei ole sellises mahus ja suuruses lepingulise

esindaja kulude kandmine mõistlik ega ka ettenähtav kostjale. Maakohus pidas õigusteenust

põhjendatuks kokku 22 tunni ulatuses. Maakohus luges hageja lepingulise esindaja põhjendatud

tunnitasuks 159 eurot käibemaksuta. Seega on põhjendatud esindaja tasu suuruseks kokku 3498

eurot (22*159), millele lisandub käibemaks summas 699,60 eurot ning äriregistri väljavõtte

kulu 8 eurot, kokku 4205,60 eurot (3498+699,60+8). Kokku luges maakohus hageja

põhjendatud nõudeks 12 355,52 eurot (816+240+1070,40+6023,52+4205,60), millele lisandub

seadusjärgne viivis alates hagi esitamisest kuni täitmiseni.

Apellatsioonkaebus

16. Kostja esitas maakohtu otsuse peale 17.02.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ning teha tühistatud osas uus otsus,

millega jäetakse hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

17. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et aurusauna

ventilatsioon ei vastanud keskmisele kvaliteedile. Hageja ei ole tõendanud lepingutingimustele

mittevastavust aurusauna ventilatsioonis. Kohus ei saa lugeda asjaolu usutavaks, kui pooled

selle asjaolu üle vaidlevad.

18. Samuti on maakohus hageja poolt esitatud ekspertarvamusele omistanud liialt suure

kaalu. Ekspertarvamuse andmisel ei ole vahetult olemasolevat ventilatsioonisüsteemi ja

aurusauna uuritud, mõõdetud väljatõmmet ega ka kuivamiskiirust. Arvamus on antud üksnes

hoone projektdokumentatsiooni põhjal. Kostja on juhtinud maakohtu tähelepanu sellele, et

ekspertarvamus on vastuoluline, mh ei ole saunale kehtestatud nõuded aurusaunale

kohaldatavad. Lisaks on hinnangus märgitud, et sauna õhuvahetus peab olema 2 l/s ruutmeetri

kohta. Hageja aurusaunas on see aga sama hinnangu kohaselt 3 l/s ehk suurem, kui standardis

on nõutav saunale. Maakohus on vääralt järeldanud, et tsiviilasjades esitatud teiste aurusaunade

kasutusjuhenditest tuleneb, et nendes on nõutud täiendavat õhuvahetust võimaldavaid

seadmeid. Pigem tõendavad kasutusjuhendid seda, et ventilatsioon on piisav. Maakohus on

põhjendamatult jätnud kõrvale kostja tõendi ajakirjanduses avaldatud asjatundja arvamuse

kohta. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, miks valiti maakohtu poolt võrdluseks just standard

nr CEN/TR 14788:2006.

19. Terrassiga seotud puuduste osas on hageja minetanud VÕS § 222 lg-s 5 sätestatud

nõudeõiguse, kuna kostja avaldas hagejale, et teostab vajalikud tööd hiljemalt 2018. a lõpuks,

kuid hageja teostas tööd ise omaalgatuslikult. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et ekspertiisiakti

koostamise kulu ning kohtuvälised õigusabikulud on põhjendatud, vajalikud ja ettenähtavad.

Vastus apellatsioonkaebusele

20. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Selles osas

ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli.

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks.

23. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et aurusauna ventilatsioon ei vastanud

keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1). Eriteadmistega isikute EK ja ES 05.02.2018 arvamuse

kohaselt ei võimalda aurusauna ebapiisav õhuvahetus ruumil kuivada pärast kasutamist, mis

toob omakorda kaasa ohu hallituse tekkele. Aurusauna ebapiisav õhuvahetus on projekteerimise

faasis ventilatsiooni lahendusse sisse projekteeritud. CEN/TR 14788:2006 standardi järgi on

ette nähtud sauna õhuvahetus minimaalselt 6 l/s, kuid käesolevas lahenduses on kasutatud

väljatõmbe õhuvahetuseks vaid 3 l/s. Õhuvahetus on selgelt liiga väike. Saunade puhul

kasutatakse lahendust, kus sissepuhkeõhk antakse ruumi laest/ülemisest tsoonist ning

väljatõmbeks on kaks väljatõmbeplafooni – üks ruumi allosas ja teine ruumi laes. Kusjuures

ruumi laes olev väljatõmbeplafoon avatakse ruumi kuivatuseks (I kd tl 23-28). Ringkonnakohus

ei nõustu kostjaga, et ventilatsioonisüsteemi puudust saanuks tuvastada üksnes mõõtes

aurusauna kuivamise kiirust. Eriteadmistega isikute EK ja ES arvamuse kohaselt tulenes

puudus sellest, et ventilatsioonisüsteem oli juba projekteeritud ebapiisava õhuvahetusega.

Seetõttu on ebaõige kostja seisukoht, et ebapiisavat õhuvahetust sai tuvastada üksnes

konkreetse mõõtmisega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et CEN/TR 14788:2006 standardit saab kasutada

ventilatsiooni keskmise kvaliteedi väljaselgitamisel. Kostja on väitnud, et standardis märgitud

õhuvahetuse nõuded kohalduvad saunale, mitte aga aurusaunale. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole kostja oma väidet tõendanud. Eriteadmistega isikud kui vastava valdkonna asjatundjad on

lähtunud nimetatud standardist tulenevatest õhuvahetuse nõuetest ning kostja ei ole esitanud

tõendeid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et nimetatud õhuvahetuse nõuded aurusaunale

ei kohaldu. Kostja poolt esitatud Sisustuswebi portaalis avaldatud artikkel (I kd tl 77), mille

kohaselt aurusaun ei vaja lisaventilatsiooni, ei lükka ümber eriteadmistega isikute EK ja ES

arvamust. Sisustuswebi portaali artiklist ei saa teha järeldusi konkreetse (käesolevas tsiviilasjas

vaidluse all oleva) aurusauna ventilatsiooni kohta. Samuti ei lükka eriteadmistega isikute EK ja

ES arvamust ümber kostja esitatud KG arvamus (I kd tl 133-134). Selles arvamuses ei hinnata

aurusauna ventilatsiooni, vaid EK ja ES arvamust. KG hinnang ei anna alust seada EK ja ES

arvamuses esitatut kahtluse alla. Kostja on viidanud, et aurusauna tootja TYLO

kasutusjuhendist nähtuvalt oli olemasolev ventilatsioon aurusaunale piisav. Ringkonnakohus

märgib, et vaidlus puudub, et hageja aurusaun ei ole TYLO poolt toodetud. Käesoleval juhul

on eriteadmistega isikud EK ja ES käinud asjaoludega kohapeal tutvumas ning oma

eriteadmistest lähtuvalt asunud seisukohale, et õhuvahetus hageja korteris olevas aurusaunas ei

ole piisav. Ülaltoodule tuginedes ei ole alust muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus

pidas põhjendatuks ventilatsiooni ümberehitamisega seonduvaid kulusid summades 1070,40

eurot ja 240 eurot.

24. Kostja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses puuduse olemasolu terrass-katusel. Samuti

ei esitanud kostja apellatsioonkaebuses vastuväiteid puuduse kõrvaldamise maksumuse

suurusele. Kostja leiab, et hageja on minetanud õiguse nõuda VÕS § 222 lg 5 alusel puuduste

kõrvaldamiseks kantud kulutuste hüvitamist, kuna ta ei andnud eelnevalt kostjale võimalust

puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tal ei olnud võimalust puudust

kõrvaldada. Maakohus on tuvastanud, et hageja on mitme aasta jooksul juhtinud kostja

tähelepanu läbijooksu probleemile ja andnud tähtaegu puuduse kõrvaldamiseks. Tunnistaja YY

ütluste kohaselt lubas ehitaja katuse 2018.a lõpuks korda teha, samuti lubas ehitaja saata

hagejale tööde teostamise graafiku. Tsiviilasjast nähtuvalt on hageja saatnud 13.09.2018 e-kirja

sooviga saada tegevuskava. 09.10.2018 e-kirjas hagejale on YY avaldanud, et ta ei saa

ajagraafiku kohta midagi konkreetselt kirjutada, kuid plaan on teha sellel aastal. 15.10.2018 e-

kirjas on YY teatanud, et on olemas tööde teostaja, kuid veel ei ole ajagraafikut (I kd tl 78

pöördel). Kolleegium märgib, et tõendatud ei ole, et kostja saatis hagejale tööde teostamise

ajagraafiku. Ringkonnakohtu hinnangul andis hageja kostjale võimaluse ise puudus kõrvaldada,

kuid kostja ei esitanud hagejale konkreetset ajakava, millal ta seda teha kavatseb. Eeltoodust

tulenevalt oli hagejal õigus lasta kolmandal isikul puudus kõrvaldada ning maakohus on

põhjendatult rahuldanud terrass–katuse parandamise kulude hüvitamise nõude.

25. Maakohus on kostjalt mõistnud välja ka eriteadmistega isikute EK ja ES arvamuse

saamise kulu summas 816 eurot. Kuna eriteadmistega isikute poole pöörduti enne

kohtumenetluse algust puuduste kindlakstegemiseks ja vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks,

siis saab nimetatud kulu nõuda kahju hüvitisena. Kostja leidis, et see kulu ei ole põhjendatud,

kuna ta on terrass-katuse puuduse olemasolu kogu aeg tunnistanud. Ringkonnakohus märgib,

et kostja ei suutnud mitme aasta jooksul terrass-katuse puudust kõrvaldada, mistõttu ei saa

pidada terrass-katuse osas eriteadmistega isikute poole pöördumist ebavajalikuks. Samuti on

eriteadmistega isikute arvamusega tuvastatud puudus aurusauna ventilatsioonisüsteemis. Seega

mõistis maakohus põhjendatult nimetatud kulu välja.

26. Maakohus mõistis kostjalt välja ka kohtueelsed õigusabikulud summas 3498 eurot,

millele lisandub käibemaks. Kostja leiab, et maakohus mõistis kohtueelsed õigusabikulud välja

liiga suures summas. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kohtueelne ajakulu õigusabile 22

tundi on käesoleval juhul põhjendamatult suur. Õigusabikulud ei koosne üksnes 07.02.2018,

20.03.2018, 23.08.2018 ja 11.12.2018 kirjade koostamisest kostjale. Hageja esindajad on

saatnud vaidluse kohtuvälise lahendamisega seoses kostjale ka e-kirju, samuti teinud

toiminguid eriteadmistega isikute arvamuse saamiseks. Samuti leidis maakohus põhjendatult,

et õigusabi osutamine eeldab ka konsultatsioone ja suhtlemist kliendiga, õigusliku positsiooni

kujundamist ja dokumentide analüüsimist. Lisaks on maakohus oluliselt hageja poolt

esiletoodud ajakulu (30,9 h) vähendanud. Õigusabi tunnihind 159 eurot, millele lisandub

käibemaks, jääb advokaatide keskmise tunnitasu piiridesse. Eeltoodust tulenevalt ei anna

apellatsioonkaebuse väited alust muuta maakohtu otsust ka kohtueelseete õigusabikuludega

seonduvalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda

(TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse

kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Helina Luksepp