1-20-8572/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSüüdistatav Toomas Karjus, IK 39510312723; sünniaeg: 31. oktoober 1995. a; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX, XXX, elukoht:
Legislator headnote
AI generated1-20-8572/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: oktoober 1995. a; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX, XXX, elukoht:
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Kriminaalasi nr 1-20-8572
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
23. november 2020. a
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtunik Anneli Tanum
Sekretär Kristi Suvi
Prokurör Evelin Merilaine
Kriminaalasi Toomas Karjuse süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kiirmenetluses
kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades
Süüdistatav Toomas Karjus, IK 39510312723; sünniaeg: 31. oktoober 1995. a; kodakondsus:
XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX, XXX, elukoht:
XXX või XXX; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX; varasem karistatus:
kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud
KOHUS OTSUSTAS
Süüdi tunnistada Toomas Karjus KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõista neli (4) kuud
vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Toomas Karjuse kahtlustatavana kinnipidamise
aeg 22.–23. november 2020. a, s.o kaks (2) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista kolm (3)
kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui
Toomas Karjus ei pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu
ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratud
lisakohustust.
KarS § 75 lg 1 alusel on Toomas Karjus käitumiskontrolli ajal kohustatud:
1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
2. ilmuma
kriminaalhooldusametniku
määratud
ajavahemike
järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma
kriminaalhooldusametniku
kontrollile
oma
elukohas
ning
esitama
kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite
kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Toomas Karjusele käitumiskontrolli ajaks lisakohustus
osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.
KarS § 78 p 1 alusel hakata Toomas Karjuse katseaega arvestama alates kohtuotsuse
kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustust kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.
Määrata Toomas Karjus katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse
(asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista Toomas Karjuselt
sundraha nelisada kolmkümmend kaheksa (438) eurot ja kaitsjatasu nelikümmend kolm (43)
eurot 20 senti.
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Toomas Karjusel on õigus tasuda väljamõistetud
menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest kümne (10) kuu jooksul.
Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele
järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS,
SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või
EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks
99920700052478.
Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku
nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.
Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale
kohtuotsuse
jõustumist
pööratakse
kohtuotsus
sundtäitmisele
kohtutäituri
kaudu.
Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse
peale
on
õigus
kohtumenetluse
poolel
esitada
apellatsioonkaebus
kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse
olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka
juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi
ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus
selle eest ette ei näe.
Apellatsioon
esitatakse
Tartu
Ringkonnakohtule
kirjalikult
vormistatuna
viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva
jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Süüdistus
Toomas Karjust süüdistatakse selles, et tema juhtis 22. novembril 2020. a kella 09.35 paiku
XXX juures mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX, omamata mootorsõiduki
juhtimisõigust ja olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt
1,02 mg/l kohta (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,12 mg/l kohta laiendmääramatusega
+/-0,10 mg/l kohta). Sellega rikkus Toomas Karjus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud
liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei
ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning § 69 lg 1 nõuet,
mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi
loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt
1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe
liitri kohta või rohkem.
Sellega pani Toomas Karjus toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Kokkulepe
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid
kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse
liigis ja määras.
Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemise eest süüdistatavale Toomas Karjusele karistuseks 4 kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.–23.
november 2020. a, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3
kuud 28 päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui
Toomas Karjus ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratavat
lisakohustust.
KarS § 75 lg 1 alusel on Toomas Karjus käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu
määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile
oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja
elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks
Eesti
territooriumi
piires
kauemaks
kui
viieteistkümneks
päevaks;
saama
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti
territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Toomas Karjusele käitumiskontrolli ajaks lisakohustus
osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.
Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha kiirmenetluses 438 eurot ja kohtueelses
menetluses osalenud kaitsja tasu 43,20 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja
varalist seisundit (tal XXX, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tema
igakuiseks sissetulekuks on netotöötasu XXX eurot ning tal on XXX, XXX K, ning ta tasub
elatusraha igakuiselt XXX eurot, lisaks on tasumata kiirlaen, mida tasub igakuiselt XXX eurot
kuni 2022. a juunini ning üüri tuleb tasuda igakuiselt XXX eurot), on põhjendatud
menetluskulude tasumine ositi 10 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub
reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks
oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Seega taotleb prokurör KrMS § 180 lg 1 alusel
mõista Toomas Karjuselt menetluskuluna välja 481,20 eurot ning KrMS § 180 lg 3 alusel
määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse
jõustumisest.
Menetlus kohtus
Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus
selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja
kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.
Toomas Karjus tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt
kokkuleppele.
Kriminaalasjas
tsiviilhagi
ja
avalik-õiguslikku
nõudeavaldust
esitatud
ei
ole.
Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud
süüdimõistetu. Süüdistatavalt Toomas Karjuselt väljamõistatavateks menetluskuludeks on
süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt
KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus
nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate
menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et
menetluskulude korraga tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud
kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks
süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.
Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum
(allkirjastatud digitaalselt)