2-19-18671/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-18671

Kohtuasi

XX hagi YY vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.06.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2970 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja Jana Kitter

Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Vladimir Makarov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kostja 06.07.2020 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja hageja

21.07.2020 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 05. juuni 2020. a otsus muutmata.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

5. Rahuldada XX taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata

YY poolt XX-le hüvitatavateks menetluskuludeks 384 eurot.

6. Mõista YY-lt XX kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 384

eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-19-18671

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 27.11.2019 hagi YY vastu elatise saamiseks. Hageja taotles elatise väljamõistmist

alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt perioodi 2019. a

jaanuar kuni 2019. a november eest seadusjärgses miinimummääras. Pooled jõudsid 03.01.2019

eelistungil elatise tasumises osaliselt kokkuleppele. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja

tasuma hagejale elatist alates 01.12.2019 perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud

määras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus kinnitas poolte kompromissi 06.01.2020

määrusega ning see on jõustunud.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse ajavahemiku 01.01.2019-30.11.2019

eest kokku 2 970 eurot. Hageja elab koos emaga. Kostja hagejale mingil moel ülalpidamist ei

anna. Kostja väited elatise maksmise kohta sularahas ei vasta tõele.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidleb elatise võlgnevuse nõudele vastu. Kostja on tasunud elatist nõutud ajaperioodi

eest sularahas. Kostja märkis elatise sularahas tasumise vihikusse, kuid hageja ema varastas

vihiku ära. Samuti võivad elatise tasumist sularahas kinnitada kostja tuttavad, kellelt ta on

elatise tasumiseks raha laenanud. Maksimaalne võimalik võlgnevus on 500-600 eurot.

Sularahas maksmine toimus põhjusel, et kostja arvelduskonto oli arestitud ja ta ise oli

Töötukassas arvel.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse

ajavahemiku 01.01.2019-30.11.2019 eest summas 2970 eurot ning jättis menetluskulud kostja

kanda.

5. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik

nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju

hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel

puudub vaidlus selles, et kostja pidi hagejale andma ülalpidamist taotletud ajavahemiku vältel

ning et aastal 2019 kuulus kostjal hagejale tasumisele elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras.

6. Kostja vastuväited tuginevad üksnes sellele, et ta on maksnud hagejale elatist nimetatud

ajaperioodil sularahas ning kostja hinnangul võis maksmata jääda vaid ca 500-600 eurot. Kohus

selgitas kostjale, et oma väiteid tuleb ka tõendada, kuid kostja seda teinud ei ole. Sellest

tulenevalt leidis maakohus, et kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud ja elatise

võlgnevuse nõue kuulub täies ulatuses rahuldamisele.

2-19-18671

Apellatsioonkaebus

7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.

8. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning

apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks teha

maakohtu otsusest erinev otsus. Kohus ei ole võtnud põhjendatud seisukohta poolte kõigi

esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes ning on ilma igasuguse põhjenduseta jätnud

kõrvale hageja esitatud väited ja tõendid.

9. Käesolevas menetluses ei ole hageja tõendanud, et enne hagi esitamist ta oleks järjepidevalt

pöördunud kostja poole ja oleks nõudnud elatise tasumist. Tõendamist on leidnud hoopis

vastupidine – hageja ema on keeldunud hagejale elatise vastuvõtmisest.

10. Hageja ema pangakontole laekub igakuiselt lapsetoetus 60 eurot, mis on mõeldud lapse

vajaduste rahuldamiseks. Maakohus ei ole seda asjaolu arvesse võtnud.

11. Maakohus

eksis

menetluskulude

jaotamisel

ja

oleks

pidanud

jätma

need

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Vastustaja seisukoht

12. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

14. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebusele lisatud täiendavate

tõendite osas. Kostja palub ringkonnakohtul vastu võtta hageja ema ja kostja vahelised

sõnumid, millega kostja soovib tõendada, et hageja ei ole kostjalt järjepidevalt elatise tasumist

nõudnud ning hageja ema on hoopis keeldunud kostjalt elatise vastu võtmisest.

Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ei ole alust.

TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses

tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu,

millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui

asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele

teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4

kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses

põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise

lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui

tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega

nõus. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud neid tõendeid maakohtus esitada. Lisaks

sellele märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole maakohtus tuginenud asjaolule, et hageja ei ole

kostjalt elatise tasumist nõudnud ning hageja ema on keeldunud kostjalt elatise vastuvõtmisest.

Riigikohus on selgitanud viidatud sätetest tulenevat põhimõtet, et menetlusosalisel on õigus

esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui

2-19-18671

objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (vt Riigikohtu 11.02.2016

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute

asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu

asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (vt Riigikohtu 23.11.2016

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Kostja ei ole esile toonud, et tal polnud objektiivselt

võimalik oma kõiki vastuväiteid ja tõendeid maakohtus esitada. Samuti pole kostja esile toonud,

et maakohus oleks rikkunud selgitamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja poolt

esitatud tõendite vastuvõtmisest keelduda. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu puudub

vajadus nende füüsiliseks tagastamiseks.

15. Samuti esitas täiendava tõendi hageja. Hageja soovib 21.07.2020 esitatud e-toimiku

väljatrükiga tõendada asjaolu, et kostja apellatsioonkaebus on esitatud hilinemisega.

Ringkonnakohus kontrollis apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel selle nõuetekohasust ja

leidis, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt. Seega on hageja tõend asjakohatu ja selle

vastuvõtmisest tuleb TsMS § 238 lg 1 alusel keelduda.

16. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s

8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt

tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused,

samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus

mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt

ka teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654

lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

17. Kostja heidab maakohtule ette, et kohus ei ole arvestanud kõikide hageja väidetega. Kostja

ei ole aga täpsustanud, milliste hageja väidetega on maakohus jätnud arvestamata. Hageja

seisukoht maakohtus oli, et kostja väited elatise sularahas maksmise kohta ei vasta tõele ning

kostja ei ole hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja ainus väide oli maakohtus, et kostja

on tasunud elatist hagejale sularahas ning võib olla jäi kokku 500-600 eurot maksmata.

Maakohus on neid väiteid otsuse tegemisel arvestanud ja on põhjendatult leidnud, et kostja ei

ole tõendanud ülalpidamiskohustuse täitmist.

18. Lisaks väitele, et hageja ei ole kostjalt järjepidevalt elatist nõudnud, ei ole kostja maakohtus

tuginenud ka sellele, et hageja saab peretoetust. TsMS § 652 lg 1 p 2 järgi võtab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste

esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Nii nagu

ringkonnakohus eelnevalt viitas, saab ringkonnakohus uusi asjaolusid ja väiteid arvesse võtta

üksnes juhul, kui nende esitamine ei olnud maakohtus objektiivselt võimalik, seda siis selle

tõttu, et asjaolu tekkis maakohtu otsuse tegemise järgselt. Kostja ei ole tuginenud ühelegi

nendest olukordadest. Kolleegium leiab, et ehkki TsMS § 436 lg 6 kohaselt ei ole kohus

perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega, ei ole antud sätte mõttega

kooskõlas see, kui kostja hakkab oma vastuväiteid alles apellatsioonimenetluses esitama.

Seetõttu jätab ringkonnakohus kostja väited hageja poolt elatise järjepidevalt nõudmata jätmise

ja peretoetuse arvestamise kohta tähelepanuta.

19. Kolleegium ei nõustu, et maakohus oleks pidanud menetluskulud teisiti jaotama. Kostja

viidatud TsMS § 164 lg 1 kohaldub hagilises abieluasjas. Ülalpidamisasi sinna hulka ei kuulu.

Ülalpidamisasjades

on

seadusandja

ette

näinud

sõltumata

menetluse

tulemusest

2-19-18671

menetluskulude teistsuguse jaotuse üksnes olukorraks, kui kostja on põhjustanud menetluse

seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta (TsMS § 164 lg 3).

Hagi rahuldamisel ülalpidamisasjas tuleb maakohtul seega kohaldada eelkõige TsMS § 162 lg-

t 1, mida on maakohus ka teinud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

21. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda

apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

22. Hageja esitas 03.11.2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub

hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 480 eurot (koos

käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud

hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot

(käibemaksuga).

23. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud -

apellatsioonkaebusega tutvumine, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele ja lõpliku

seisukoha esitamine on põhjendatud ning nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti

põhjendatud ja vajalik.

24. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 100 eurot (käibemaksuta) ei ole aga kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ega põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-

1-115-13, p 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud keskmiselt 80 eurot tund (käibemaksuta). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud. Arvestades käesoleva asja vähest keerukust ja väikest mahtu, on kolleegiumi

hinnangul põhjendatud tunnitasumääraks antud juhul 80 eurot tund (käibemaksuta).

25. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude

hüvitamiseks

osaliselt

ja

mõistab

kostjalt

hageja

kasuks

välja

apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 384 eurot (käibemaksuga).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav