2-20-15297/2 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Kohtujurist Evelin Miggur Määruse tegemise aeg ja koht 21.11.2020.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-15297 Tsiviilasi Osaühing Kreiolt sundlõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Puudutatud isik: Osaühing Kreiolt (registrikood 10264256) Menetlustoiming asja lahendamine Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Algatada menetlus Osaühingu Kreiolt sundlõpetamiseks.

2. Sundlõpetada Osaühing Kreiolt likvideerimismenetlust läbi viimata.

3. Kustutada Osaühing Kreiolt äriregistrist.

4. Menetluskulud jätta Osaühingu Kreiolt kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

5. Toimetada määrus kätte Osaühingule Kreiolt ning edastada pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud 19.10.2020 edastas Tartu Maakohtu registriosakond kohtule puudutatud isiku dokumendid TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus Osaühingu Kreiolt sundlõpetamise otsustamiseks. Harju Maakohtu 09.12.2019 kohtuotsuse 1-19-9143 alusel kustutati registrist puudutatud isiku juhatuse liige. 27.02.2020 tegi registripidaja puudutatud isikule hoiatusmääruse sundlõpetamiseks ja määras puudutatud isikule tähtaja kuus kuud (182 päeva) juhatuse koosseisu äriseadustiku nõuetega vastavusse viimiseks. Tähtajaks uut juhatuse liiget ei valitud. Puudutatud isiku osanik on xxxx (registrikood xxxx), kelle täisosanik xxxx (registrikood xxxx) on registrist kustutatud 10.01.2020 ja usaldusosanik xxxx (registrikood xxxx) on registrist kustutatud 23.03.2020.

Kohtumääruse põhjendused

TsMS § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus algatab hagita menetluse. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

Vastavalt ÄS (äriseadustik) § 64 p 5 kantakse registrikaardile andmed äriühingu juhatuse liikmete kohta. Registripidaja on Harju Maakohtu 09.12.2019 otsuse alusel registrist 09.01.2020 kustutanud puudutatud isiku juhatuse liikme A U V. Kuivõrd puudutatud isikul puuduvad juhatuse liikmed, ei vasta puudutatud isiku juhatuse koosseis seaduse nõuetele. ÄS §

59 lg 6 järgi kui äriühingu juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele, määrab registripidaja äriühingule juhatuse koosseisu seaduse või põhikirja nõuetega vastavusse viimiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul seda ei tee, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise. Registripidaja on määranud puudutatud isikule 27.02.2020 hoiatusmäärusega tähtaja kuus kuud, et viia juhatuse koosseis vastavusse seaduse nõuetega. Puudutatud isik tähtaja jooksul oma juhatuse koosseisu vastavusse seaduse nõuetega ei viinud.

ÄS § 203 lg 3 kohaselt kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus osaühingule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks. Äriregistrist nähtuvalt on puudutatud isiku osanik xxxx, kelle täisosanik xxxx on kustutatud 10.01.2020 ja usaldusosanik xxxx on kustutatud 23.03.2020. Kuivõrd puudutatud isiku osaniku täisja usaldusosanik on registrist kustutatud, ei saa puudutatud isiku osanik puudutatud isikule uut juhatuse liiget valida, mistõttu leiab kohus, et sundlõpetamise aluseks olev puudus ei ole kõrvaldatav. Juhtorgani liikmeid, keda enne sundlõpetamise otsustamist ära kuulata, puudutatud isikul ei ole. Kuivõrd puudutatud isiku juhatuse koosseis ei vasta seaduse nõuetele ning seda ei ole võimalik seadusega vastavusse viia ka täiendava tähtaja jooksul, leiab kohus, et puudutatud isik tuleb ÄS § 59 lg 6 ja § 203 lg 1 p 3 alusel sundlõpetada.

ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 603 lg 3 kohaselt isiku likvideerijaks määramiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 teise lause kohaselt, kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist.

Kohus leiab, et likvideerijat ei ole võimalik määrata, kuna kohtul puudub ülevaade puudutatud isiku varast ning teadmine, kas puudutatud isiku varast oleks võimalik katta likvideerimismenetluse kulu ja maksta likvideerijale tasu. Kui likvideerimismenetluse läbiviimiseks vahendid puuduvad, siis ei ole likvideerimist võimalik korraldada. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist ei ole algatatud puudutatud isiku pankrotimenetlust. Kinnistusraamatust nähtuvalt puudutatud isikul kinnisvara puudub. Kohtule ei ole teada võimalikke likvideerimismenetluse läbiviimisest huvitatud isikuid, kes võiksid olla nõus likvideerimismenetluse kulusid kandma. Kuna puuduvad ka andmed puudutatud isiku vara kohta, leiab kohus, et puudutatud isik tuleb sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist.

Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 218 lg 2 kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.

TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. Nähtuvalt asja materjalidest hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

ÄS § 204 lg 2 sätestab, et kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu kohtunik