1-19-1383/31 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-19-1383

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2020, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 09.11.2020) Kriminaalasja number 1-19-1383 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Evelin Merilaine (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Raigo Moori tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu RAIGO MOOR

isikukood: 38811286025, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: Jõgeva maakond, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx Kaitsja

RESOLUTSIOON Marina Kelpman Jätta Raigo Moor Tartu Maakohtu 08.03.2019. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19- 1383 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Sisse nõuda Raigo Moorilt riigituludesse kaitsetasu 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot ja 56 senti vandeadvokaadi abi Marina Kelpmani poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks 99919700012403.

Edasikaebamise kord

2 (4) Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 08.03.2019. a otsusega tunnistati Raigo Moor süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti Raigo Moorile kuriteo eest mõistetud karistus Tartu Maakohtu 31.01.2019. a otsusega mõistetud liitkaristusega, s.o 2 aastat 11 kuud 21 päeva vangistust. Raigo Moorile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 21 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks Raigo Moori vanglasse saabumise aeg Tartu Maakohtu 31.01.2019. a otsuse alusel. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.03.2019. a ja lõppeb 11.03.2022. a.

Tartu Vangla esitas kohtule 22.10.2020 materjalid Raigo Moori ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör esitas arvamuse Raigo Moori tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 06.11.2020. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Raigo Moori vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Raigo Moor selgitas kohtuistungil, et asub vabanemise korral elama Jõgevamaale ema juurde ja saab tööd oma perekonna toitlustusettevõttes. Suhted perega on väidetavalt paranenud ning süüdimõistetu suhtleb ka oma elukaaslase ja alaealise lapsega. Kinnipeetav möönas, et tema isa ja üks vendadest on kriminaalkorras karistatud, samuti on kriminaalkorras karistatud isikuid tema sõprade seas. Raigo Moor tõi välja, et teda on ka varasemalt enne tähtaega vabastatud, kuid see ei läinud tal edukalt ja ta tunnistab oma viga. Hetkel on tal plaan töötada ja loobuda alkoholist, sest see on tema nõrgim külg.

Kaitsja palus Raigo Moori vangistusest vabastada. Isik on saanud aru alkoholi negatiivsest mõjust ja soovib tarvitamisest loobuda, samuti on ta teinud järeldused oma varasemast käitumisest. Isik on käitunud vangistuses korrektselt ning tal on vabaduses eluja töökoht.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Raigo Moor temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Varasemalt on kohus jätnud Raigo Moori tingimisi ennetähtaegselt vabastamata eelkõige süüdimõistetu varasemast elukäigust lähtuva ohuprognoosi tõttu. Märgitud kaalutlus on ka käesolevalt asjakohane.

3 (4) Raigo Moor on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja viibib mitmendat korda ka vangistuses. Toimepandud kuriteod on valdavalt samalaadsed, mis viitab väljakujunenud kriminaalsele käitumismustrile. Raigo Moorile on mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas tingimuslikke karistusi. Mõistetud karistused Raigo Moori käitumist püsivalt mõjutanud ei ole. Isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning on pannud katseajal toime ka uue kuriteo. Käesolevalt kannab ta liitkaristust varguste toimepanemise eest. Vangla iseloomustusest nähtuvalt suhtub Raigo Moor toimepandud kuritegudesse pigem ennastõigustavalt kui vastutust võtvalt. Ta leiab, et on olnud valel ajal vales kohas või läinud lihtsalt kaaslastele appi.

Kuigi Raigo Moor on oma hoiakuid ja suhtumist praeguseks väidetavalt muutnud, on kohtul tema varasemat elukäiku arvesse võttes keeruline seda uskuda. Tugevalt väljakujunenud kuritegelike hoiakute muutumist ei saa järeldada üksnes isiku paljasõnalistest väidetest. Samuti ei saa seda järeldada Raigo Moori korrektsest käitumisest vangistuses. Asjaolu, et süüdimõistetu on võimeline järgima kehtestatud korda ja reegleid range järelevalve tingimustest, ei tähenda, et ta suudab käituda õiguskuulekalt vabaduses. Tema senine elukäik näitab pigem vastupidist. Positiivse asjaoluna tuleb märkida vangistuses sotsiaalprogrammide läbimist, töötamist ja eriala omandamist. Individuaalse täitmiskava kohusetundlik täitmine, mida kinnipeetavalt karistuse kandmisel oodataksegi, on kiiduväärt, kuid ei saa üksi olla süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise aluseks.

Olulise tegurina on Raigo Moori käitumist mõjutanud alkoholi tarvitamine. Isik on pannud kuritegusid toime alkoholijoobes ning on saanud ka alkoholismiravi. Hetkel on ta väidetavalt motiveeritud alkoholist hoiduma tervise tõttu. Siiski ei ole võimalik ka alkoholi tarvitamisest tulenevaid riske välistada, eriti arvestades, et vangla iseloomutusest nähtuvalt Raigo Moor ise alkoholi tarvitamisest tekkivaid probleeme lõpuni ei mõista.

Vabanemise korral on Raigo Mooril olemas kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus. Perekonna toetus on süüdimõistetul olnud ka varasemalt, kuid see ei ole hoidnud teda kuritegude toimepanemisest. Praeguseks on suhted Raigo Moori sõnul aga paranenud, mis on kohtu hinnangul positiivne. Sellegipoolest tuleb silmas pidada, et nii tema pereliikmete kui sõprade seas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetava ema on valmis teda toetama pigem lühiajaliselt ja eeldab, et poeg saab endaga siiski ise hakkama, samuti ei ole mõned Raigo Moori lähedased kinnipeetava sõnul tema vangis viibimisest isegi teadlikud. Eeltoodu tõttu on küsitav, kas lähedased suudavad pakkuda Raigo Moorile sellist abi ja tuge, mis aitaks tal muuta pikaajalisi kuritegelikke käitumismustreid ja püsida edaspidi õiguskuulekal teel.

Kõike kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Raigo Moori ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Kinnipeetava puhul, arvestades tema senist elukäiku ja vabanemisjärgseid elutingimusi, esineb märkimisväärne oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kriminaalhooldusega kaasnev järelevalve ja võimalike lisakohustuste määramine ei ole uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks piisav meede. Seega jätab kohus Raigo Moori karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Menetluskulud Raigo Mooris tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 09.11.2020 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Marina Kelpman. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

4 (4) hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 145,56 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga 145,56 eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Raigo Moorilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik