2-19-7787/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-7787

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

18.11.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-7787

Tsiviilasi

Mame Via OÜ hagi SUNGATE FENCE OÜ vastu

1 620 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1 964,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Mame Via OÜ (registrikood 11326992, asukoht

Harju maakond, Saku vald, Üksnurme küla, Loo tee 2),

Hageja lepinguline esindaja jurist Birgit Riivits

(Themis Õigusbüroo OÜ, e-post menetlus@themis.ee);

Kostja:

SUNGATE

FENCE

OÜ

(registrikood

10872913, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kadaka tee

72a),

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko

Parts

(Advokaadibüroo

Parts&Co,

e-post

info@partsco.ee).

Asja läbivaatamine

14.10.2020 avalikul kohtuistungil, osalesid hageja

lepinguline esindaja Birgit Riivits ja seadusjärgne esindaja

juhatuse liige M M;

kostja epinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Parts, ja

kostja juhatuse liikmed K Ž ning A K.

Istungil kuulati üle tunnistajad H A ja H T.

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Jätta menetluskulud hageja kanda.

2.2.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

3. Otsus toimetada pooltele kätte.

2-19-7787

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Mame Via OÜ (hageja) esitas 22.05.2019 Harju Maakohtule hagi SUNGATE FENCE

OÜ (kostja) vastu poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenva võla 1 620 euro ja

viivise saamiseks. Hageja tasus riigilõivu 225 eurot (t lk 13).

2. Harju Maakohus võttis 13.06.2019 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat

esitama kirjaliku vastuse hagile (t lk 19).

3. Kostja vastas hagile 09.07.2019 (t lk 24 jj), taotles hagi rahuldamata jätmist ning esitas

omapoolsed tõendid.

4. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele 01.10.2019 ning täiendavad tõendid.

5. 21.10.2019 esitas kostja teise vastuse hagile ja täiendatud taotluse tunnistajate

ülekuulamiseks ja tõendi kogumiseks (t lk 44 jj). Ka hageja esitas oma taotlused

tunnistajate ülekuulamise osas kohtu antud tähtajal (s.o 21.10.2019, t lk 55 jj). 04.11.2019

avaldatud seisukohas nõustus kostja H Ae ülekuulamisega (t lk 58).

6. Harju Maakohtu 06.04.2020 määrusega (e-kiri) rahuldas kohus mõlema poole taotluse

tunnistajana H Ae ülekuulamiseks, jättis rahuldamata hageja taotluse A Nu

ülekuulamiseks, kuna kostja ei vaidle vastu hageja väitele, et liugvärav toimetati objektile

xxxx. Samuti rahuldas kohus kostja taotluse xxxx OÜ juhatuse liikme H T tunnistaja

ülekuulamiseks. Muud taotlused jättis kohus rahuldamata (vt ka t lk 64).

7. 14.10.2020 toimus tsiviilasjas kohtuistung, osalesid hageja lepinguline esindaja ja ka

juhatuse liige M M; kostja lepinguline esindaja ja juhatuse liikmed K Ž ja A K.

Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle H A ja H T.

8. 26.10.2020 esitasid pooled kohtuvaidluste kirjalikud seisukohad ja menetluskulude

nimekirjad (t lk 93 jj).

9. 30.10.2020 esitas hageja repliigi ja vastuväited teise poole menetluskuludele (t lk 108

jj) ning repliigi esitas ka kostja (t lk 112 jj).

2-19-7787

Hagi asjaolud ja hageja nõue

10. 22.05.2019 esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista liugvärava maksumuse

1 620 eurot, mille valmistamise kostja tellis 08.08.2017 hagejalt xxxx AS peahoone

juurde xxxx. Lisaks taotleb hageja kostjalt viivise välja mõistmist seaduses sätestatud

määras, arvestades valminud värava üleandmisest 26.09.2017 kuni põhinõude täitmiseni.

Hagi esitamise ajaks oli viiviseid kogunenud 214,46 eurot. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda ja välja mõista viivis ka menetluskuludelt.

11. Hageja toob nõude alusena välja järgmised asjaolud:

– 08.08.2017 tellis kostja hagejalt liugvärava (LV 7040x2300 mm, RAL6027; edaspidi

Värav). Hageja täitis tellimuse, Värav valmis septembris 2017.

– Värava paigaldamistööd tellis kostja OÜ-lt xxxx.

– Hageja andis Värava üle OÜ xxxx tellitud vedajale xxxx OÜ-le 26.09.2017, kes viis

Värava paigalduskohta: s.o xxxx AS peahoone juurde xxxx.

– Seega kostja on Värava vastu võtnud, Värav on sihtkohta toimetatud ja sihtkohas üles

pandud.

– Hageja saatis kostjale Värava eest arve, 18.09.2017 e-kirjaga suunas kostja arve

tegemise xxxx OÜ-le. Heauskselt eeldas hageja, et Värava paigaldaja xxxx OÜ ja hageja

vahel on selline kokkulepe ning väljastas arve xxxx OÜ-le. Viimane ei aktsepteerinud

arvet, sest tema ei ole Väravat tellinud, vaid korraldas ainult paigaldamise.

– 03.05.2019 väljastas hageja kostjale Värava eest arve summas 1 620 eurot, kuid kostja

ei tasunud arvet.

12. Hageja

leiab,

et

poolte

vahel

on

töövõtulepingust

tulenev

õigussuhe

(Võlaõigusseaduse /VÕS/ § 635 lg 1 järgi) ning hageja nõuab rahalise kohustuse täitmist

VÕS § 101 lg 1 p1 ja § 108 lg 1 alusel. Hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud

Värava vastuvõtmisest 26.09.2017, mil hageja selle üle andis (VÕS § 637 lg 3).

13. Hageja viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1.

14. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis

menetluskuludelt seaduses sätestatud määras (t lk 95). Hageja menetluskulud kokku on

2 400,3 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 2 175,30 eurot lepingulise esindaja tasu

16,5 tunni eest a 110 eurot ning alates 01.01.2020 tunnihinnaga 115 eurot (summad

esitatud käibemaksuta). Hageja ei ole kinnitanud, et ta käibemaksu tagasi ei saa.

15. Kostja menetluskuludele vaidleb hageja vastu (t lk 108) – need on põhjendamatult

suured ja osaliselt ka ebavajalikud.

Kostja vastus

16. Kostja vaidleb oma 09.07.2019 vastuses hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kostja taotleb, et kohus mõistaks menetluskuludelt välja ka

viivise, seaduses sätestatud määras (t lk 20 jj).

17. Kostja nõustub sellega, et ta tellis 08.08.2017 hagejalt Värava. Samuti nõustub kostja,

et hageja on talle 18.04.2019 väljastanud arve nr 190719, mida kostja pole tasunud. Ühegi

muu hagiavalduse väitega kostja ei nõustu: ta ei ole tellinud xxxx OÜ-lt Värava

paigaldust, hageja ei ole kostjale Väravat üle andnud ja kostja pole seda vastu võtnud,

hageja ei ole toimetanud ega paigaldanud Väravat nn kostja objektile.

18. Kostja tugineb järgmistele vastuväidetele:

2-19-7787

-

2017 augustis tellis AS xxxx kostjalt mootoriga avatava liugvärava valmistamis- ja

paigaldustööd AS-i xxxx büroo- ja juhtimiskeskuse asukohta xxxx. AS xxxx oli AS-i

xxxx uue hoone ehitus- ja rekonstrueerimistööde peatöövõtja.

-

Kostja oli huvitatud Värava paigaldamisest, kuid valmistamise kavatses tellida mujalt.

Nii leppiski kostja 08.08.2017 hagejaga suuliselt kokku, et hageja valmistab kostjale

selle Värava hinnaga 1 350 eurot +km.

-

Hiljem kostja huvi AS xxxx tellimuse täitmise vastu lahtus ja kostja leppis 2017

septembrikuu alguses Xxxx OÜ-ga suuliselt kokku, et viimane võtab kostja poolt

sõlmitud lepingud üle: Xxxx OÜ asub kostja asemele lepingus AS-iga xxxx

(kohustusega tarnida ja paigaldada AS xxxx büroo-ja juhtimiskeskuse asukohta Värav)

ja lepingus hagejaga (tellides hagejalt Värava valmistamise).

-

Hageja nõustus suuliselt sellega, et Xxxx OÜ võtab lepingu kostjalt üle. Seda kinnitab

asjaolu, et hageja täitis lepingulise kohustuse andes Värava üle Xxxx OÜ poolt tellitud

vedajale. Samuti esitas hageja 19.09.2017 arve töö eest Xxxx OÜ-le.

-

Lepingu ülevõtmisega nõustus ka AS xxxx, mida tõendavad 18.04.2018 AS xxxx ja

Xxxx OÜ vastuvõtu-ülevaatuse akt, sama kuupäevaga õiend teostatud töö osade kohta

ning AS xxxx 09.05.2018 maksekorraldus nr 8126, millega tasuti täielikult OÜ xxxx

18.04.2018 arve Värava tarne ja paigaldamise eest.

-

Üllatuslikult sai kostja 18.04.2019 hagejalt arve nr 190719 liugvärava eest (08.08.2017

tellimus) summas 1 350 eurot+ km. Kostja pole arvet aktsepteerinud ega tasunud, sest

peab seda alusetuks.

19. Kostja nõustub, et pooled sõlmisid töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 mõttes, kuid OÜ

xxxx võttis lepingu kostjalt üle (VÕS § 179 lg 1). Kostjal puuduvad seetõttu kohustused

hageja ees – need on üle läinud OÜ xxxx ja tasu maksmise kohustus on samuti OÜ-l Xxxx

(VÕS § 179 lg 2).

20. Kostja ei ole hagejat eksitanud ega eksimusse viinud. Kostjale teadaolevalt tekkis

hageja ja Xxxx OÜ vahel vaidlus selle üle, kas Värava toimimiseks vajalik detail kuulus

Värava komplekti juurde või mitte. Selle vaidluse tõttu keeldus Xxxx OÜ arve tasumisest

enne, kui vastavat detaili ei anta üle. Hageja tegi lõpuks detaili ja andis OÜ-le Xxxx üle,

kuid selle tõttu oli Värava paigaldus veninud mitme kuu võrra ja kui hageja OÜ-le Xxxx

veel ka viivisearve esitas, siis tüli ei vaibunud. Kostja aga ei puutu siinkohal asjasse.

21. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja menetluskulud koosnevd

lepingulise esindaja tasust ja on kokku on 2 925 eurot. Kostja ei ole täpsustanud

töötundide arvu ega ühe töötunni hinda, kuid nimekirjale lisatud spetsifikatsioonide alusel

tuvastab kohus, et ühe töötunni hind on 100 eurot. Nimekirjast ei selgu, kas tasu on

arvestatud käibemaksuga või ilma. Hageja menetluskuludele ei ole kostja vastuväiteid

esitanud.

Hageja täiendav seisukoht

22. Hageja märgib 01.10.2019 vastuses kostja vastuväidetele, et hageja ei ole nõustunud

lepingu ülevõtmisega ega sõlminud osapooltega ühtegi sellist kokkulepet.

23. Harju Maakohtu jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-18-110544 jäeti hageja

nõue Xxxx OÜ vastu Värava valmistamise eest raha saamiseks rahuldamata, sest Xxxx

OÜ ja hageja vahel puudusid igasugused kokkulepped. Seega ei saanud Xxxx OÜ-le

kohustusi üle minna ja poolte vahel ei saanud sellist lepingut olla.

Kostja täiendavad vastuväited

2-19-7787

24. Kostja lisab oma 21.10.2019 täiendavates vastuväidetes eelnevale järgmist:

-

Kostja eest ja nimel tegutses seoses Värava tellimise ja muude asjaoludega, kostja

töötaja projektijuht H A. Tema tellis hagejalt alltöövõtu korras Värava valmistamise ja

sõlmis ka lepingud, millega Xxxx OÜ võttis üle kostja kohustused nii lepingus hagejaga

kui ka lepingus AS-iga Xxxx.

-

Kostja sai H Ae selgitustest teada ka seda, et Värav sai valmis ja paigaldati objektile

ning alles mitu kuud hiljem soovis Xxxx OÜ tellida lisakronsteini (mis ei kuulunud

tellitud tööde mahtu ja ei seganud Värava paigaldamist). Hageja nõudis algselt eelnevalt

arve tasumist, kuid hiljem valmistas kronsteini tasuta. Seega suhtlesid hageja ja Xxxx

OÜ kui tellija ja töövõtja, mis kinnitab lepingu ülevõtmise fakti.

-

Harju Maakohtu 26.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-110544 ei oma sellist

tõenduslikku tähendust nagu hageja arvab. Hagi jäi rahuldamata mitte kokkulepete

puudumise tõttu vaid seetõttu, et hageja ei suutnud lepingu ülevõtmise kokkuleppe

olemasolu tõendada. Lisaks leiab kostja, et Xxxx OÜ esindaja valetas kohtule, kui väitis,

et poolte vahel puudub mistahes kokkulepe Värava tarnimiseks. Xxxx OÜ ise esitas

18.04.2018 AS-ile Xxxx arve nr 1205, mille koosseisus on ka seesama vaidlusalune

Värav.

25. Järgnevalt esitasid pooled veel vastastikku vastuväiteid, milles laiendati ja täiendati

juba esitatud ja eelnevalt kajastatud seisukohti. Kohtukõne kirjalikes seisukohtades

(esitatud 26.10.2020) analüüsivad pooled tunnistajate ütlusi: hageja leiab, et tunnistajad

kinnitavad, et hageja tellis Värava kostjalt ja kokkuleppeid kohustuste üleandmiseks ei

ole sõlmitud. Kostja omakorda leiab, et tunnistaja Hendrik T on olnud pahauskne ja

tegemist on ebausaldusväärsete ütlustega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

26. Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostja vastuse ja hinnanud igakülgselt poolte

esitatud täiendavaid kirjalikke seisukohti ja tõendeid nende kogumis, kuulanud

kohtuistungil ära tunnistajad leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab

menetluskulud hageja kanda.

27. Kohus selgitab esmalt, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 järgi

määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad

taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks

olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2

p-st 3 (vt ka Riigikohtu 06.03.2019 lahend kohtuasjas nr 2-17-15317).

28. Kohtu ette toodud asjaolude alusel seisneb vaidlus selles, kas Värava tellimise leping

anti kostjalt üle Xxxx OÜ-le (kas selline kokkuleppe üldse sõlmiti ja kas see kokkulepe

on kehtiv) või mitte. Juhul, kui anti, siis ei kuulu hagi rahuldamisele ja kui ei antud, siis

peab kostja hagejale Värava eest tasuma.

29. Hageja tugineb sellele, et H A (kui kostja töötaja ja esindaja) tellis temalt Värava,

tema valmistas Värava ja andis selle kostjalt saadud juhiste kohaselt üle Xxxx OÜ-le.

Värav paigaldati tellitud asukohta xxxx Xxxx AS büroohoone juurde.

2-19-7787

30. Kostja tugineb sellele, et tema andis kogu Xxxx AS büroohoone värava projektiga

seonduvad kokkulepped nii peatöövõtja kui ka hagejaga, üle Xxxx OÜ-le. Xxxx OÜ

paigaldas Värava, viis väravaga seonduva projekti lõpule ja sai selle eest ka raha AS-ile

Xxxx (peatöövõtja). Kostja ei ole raha saanud.

31. Pooled kvalifitseerivad nendevahelise suhte töövõtulepinguks VÕS § 635 lg 1 alusel.

Kohus nõustub sellega.

32. Kostja tugineb VÕS §-le 179 lg 1 väitega, et ta on oma lepingust tulenevad

kohustused üle andnud Xxxx OÜ-le.

33. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

Pooled sõlmisid 08.08.2017 suuliselt ja e-kirja teel töövõtulepingu, mille kohaselt

kohustus hageja valmistama Värava Xxxx AS peahoone juurde aadressil xxxx ja kostja

kohustus maksma selle eest 1 350 eurot + km (t lk 4-5).

-

Kostja endine töötaja H A, kes esitas hagejale Värava tellimuse, saatis 18.09.2017

hagejale e-kirja, mille pealdises oli teema lahtrisse märgitud „Xxxx-arve T.“ (t lk 5; vt

ka hageja men dok t lk 55).

-

18.04.2019 esitas hageja kostjale arve nr 190719 Värava eest (summas 1 350 eurot +

km), mis on tasumata (t lk 6).

-

Xxxx AS büroohoone väravasüsteemide peatellija oli AS xxxx, kellele tegi esialgse

pakkumuse kostja (pakkumine nr 2171032, 08.08.2017; t lk 27).

-

Algselt esitas hageja Värava eest arve Xxxx OÜ-le (arve nr 170423, 19.09.2017; t lk

29).

-

Kõik Xxxx AS büroohoone väravasüsteemide tööd teostas Xxxx OÜ, tööd, s.h Värav,

on puudusteta vastu võetud (õiend teostatud tööde kohta 18.04.2018 AS xxxx ja Xxxx

OÜ vahel; t lk 30-33).

-

AS xxxx on Xxxx OÜ-le maksnud väravasüsteemide hanke ja paigalduse eest kokku

4 586,40 eurot (t lk 34, vt ka arve nr 1205 t lk 28 ja pakkumus lk 27, millele on arves

viidatud).

-

Harju Maakohtu 26.02.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-110544 on hageja nõue Xxxx

OÜ vastu Värava valmistamise eest 1 620 euro saamiseks jäetud rahuldamata (t lk 39

jj).

34. Pooled ei vaidle, et hageja tasu Värava valmistamise eest on muutunud

sissenõutavaks alates 26.09.2017 (VÕS § 637 lg 3).

35. Veel on kohtule poolte poolt esitatud järgmised tõendid:

-

H Ae 25.06.2018 e-kiri kostja juhatusele selgitusega, et tööd anti üle Xxxx OÜ-le ja

viimane on kohustatud Värava eest hagejale maksma. H A kirjeldab e-kirjas, kuidas ta

on püüdnud olukorda lahendada (t l 49).

-

H T 21.11.2018 e-kiri kostja juhatuse liikmele, milles vastab kostja 20.11.2018 e-kirjale.

Kostja e-kiri sisaldab ettepanekut, et Xxxx OÜ tasub hagejale koheselt Värava eest, kui

viimane on loobunud viivisearvest Xxxx OÜ vastu (t lk 50).

-

H Ae 21.01.2019 –kiri hagejale, milles H A selgitab veelkord lepingu üleandmise

asjaolusid, muuhulgas viitab ka 11.10.2017 e-kirjale töövõtja vahetuse kohta, mis on

saadetud AS-ile Xxxx ja Xxxx OÜ-le (t lk 51).

2-19-7787

Kohus peab vajalikuks märkida, et 11.10.2017 e-kirja AS-ile Xxxx ja Xxxx OÜ-le ei ole

kohtule esitatud.

36. 14.10.2020 kohtuistungil tunnistajana ära kuulatud H A selgitas, et :

„Algselt tellimus tuli AS xxxxlt, aeg teostuseni venis. Oli järgmine paigaldusfirma Xxxx OÜ.

Tema hind oli kallim, kui algselt projektis kulud olid. See oli väga väike objekt, pidasin

juhtkonnaga nõu ja lihtsam oli, kui kõik on nõus, et kostja astub projektist välja. Kutsusime H

T. Me olime alltöövõtja. Xxxx OÜ soov saada raha oli suurem, kui see, kes algselt tegema pidi.

Algselt kostjal oli seal peal ka oma katte. Kostjal kadus huvi projekti vastu, kuna Xxxx OÜ

nõudis raha nii palju, et Sungate ei oleks vahelt enam kasu saanud. Sellepärast pakkusin

kontoris, kus viibis ka Xxxx OÜ esindaja, pakkusin telefoni teel Mame Viale, et Xxxx OÜ võtab

objekti üle. Mame Via vastas, et H T on keeruline inimene, aga saame hakkama. E-kirja saatnud

tellijale ehk Xxxxle, mille koopias oli ka H T ja kirja sisu oli, et kohustused, akteerimised ja

arveldamised lähevad meilt üle Xxxx OÜ-le. Mame Viale läks e-kiri, et esitagu arve Xxxxile.

Me rääkisime sellest hagejaga objektil mitu korda, et kohustused on üle läinud Xxxxile.

Kohustus maksta liugvärava eest hagejale läks kostjalt üle Xxxxile. Ma ei mäleta täpselt, kas

me seda pakkumist üle andsime, aga summa kindlasti ja ehitusega seotud dokumendid. Andsin

üle summa ja kontaktid, sealhulgas värava valmistamise eest kokku lepitud summa. Xxxx OÜ

teadis, et värava eest tuleb maksta kokku lepitud summa Mame Viale.“

„Objektil rääkisin korduvalt kohustuste üleandmisest J Lga, kes on hageja esindaja. Temaga

ma suhtlesin ka väravat tellides. Me olime J Lga aastaid koostöötanud, kui Mame Via

esindajaga, ka varasemalt oleme me kokkulepete puhul arveldanud J L kaudu, kui Mame Via

esindajaga. Minul puudusid kahtlused, selle kohta, et ta ei ole hageja esindaja. Liugvärava

tellisime ka J L käest.

Jutte sellest, et H T peaks hagejale liugvärava eest maksma oli mitmeid. Kui asi probleemiks

tekkis, siis esindaja J L tutvustas mulle, et H Tl on rahad maksmata. Helistasin T, et milles

probleem on. Üks vastusest oli, et ta tellis mingi lisa vidina värava jaoks hagejalt. J L vastas,

et teeb selle siis, kui T maksab kasvõi osa arvest ja T vastas küll ma maksan. Aga see vidin

ikkagi tehti valmis, kuigi T ei maksnud. Teine versioon oli, et T vastas, et ta maksab ära juhul,

kui Mame Via võtab tagasi hagi. Seal oli veel erinevaid kordi, kuna kostja kontoris me sageli

arutasime seda. Tehti T ka konverentskõne, kus kõik kuulsid, et ta lubab maksta. Hageja selles

konverentskõnes kaasatud ei olnud. Koosolekul oli kostja juhtkond, ja mina, kõne tehti T. Kostja

juhtkond püüdis probleemi lahendada.“

37. Samal kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja H T selgitas järgmist:

„/…/Ma ei ole seda väravat hagejalt tellinud. Minuga ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Mitte

keegi ei ole minuga lepingut sõlminud tänase päevani. Ma tegin Xxxxle objektipõhise arve. See

sisaldas avausesüsteemi paigaldust. Xxxxga oli kokkulepe lõppsummas. Mina selle värava

paika panin. Minul ei olnud võimalik selle värava suhtes kellegagi lepingut sõlmida. Ma ei

mäleta, kes mulle helistas, kui toodet transporditi. Transporti mina ei tellinud. Ma ei mäleta,

kes mulle helistas, äkki autojuht. Värav tuli objektile, mitte mulle. /…/

Mulle anti võimalus objektil osaleda. Xxxxga said tingimused kokku lepitud. Aega olen

suhelnud kogu objekti asjus, muuhulgas ka liugväravaga seoses. /…/ Oli jutt, et kes värava

tellib, see maksab värava eest. Xxxx OÜ paigaldas Xxxxi objektile värava. Objekti summa oli

ette antud, kui sai valmis, siis see summa maksti. Värava eest eraldi arvet Xxxx AS-le ei esitatud.

Oli objektipõhine arve, värava eest eraldi arvet ei esitatud. Antud värava maksumus selles

arves ei sisaldanud.

2-19-7787

Värav oligi kogu objekt. Kui Xxxx AS oli peatöövõtja seal objektil, siis tema annab nõuded.

Selle pakkumise sain Xxxxlt. Tema andis mulle võimaluse seda objekti teha. Objekt seisneski

kogu värava ja automaatika paigaldamises. /…/ Kostja soovitAS xxxxle minu firmat. Xxxx

maksis objekti üldarve, eraldi värava eest ei ole maksnud.

Xxxx OÜ-l oli kokkulepe ainult Xxxxga. Kostja poolt tulid automaatikaseadmed. Liugvärava

osas minul kostjaga kokkulepet ei olnud. A tegeles sellega. Hagejaga mul mingeid lepinguid ei

olnud./…/“

38. Kohus leiab eeltoodu alusel, et poolte vahel sõlmiti 08.08.2017 töövõtuleping Värava

valmistamiseks – Värava pidi valmistama hageja ja kostja pidi maksma sellel eest 1 350

eurot + km. Värav tuli paigaldada ehitusobjektile xxxx, kus AS xxxx rajas peatöövõtjana

Xxxx AS-ile büroo-ja juhtimiskeskust.

39. Vaidlust ei ole, et hageja tegi Värava, andis selle 26.09.2017 üle Xxxx OÜ-le ja Värav

jõudis xxxx objektile ning paigaldati Xxxx OÜ poolt 18.04.2018 (õiend teostatud tööde

kohta ja tööde ülevaatuse akt 18.04.2018 (t lk 30-33).

40. Pretensioone hageja tööde osas ei ole keegi esitanud. Värava lisakronsteini üle vaidles

hagejaga Xxxx OÜ, kuid peatöövõtja AS xxxx on töö probleemideta vastu võtnud. (vt ka

t lk 30-33).

41. Hageja esitas esialgu (s.o 19.09.2017) arve Värava eest tasumiseks Xxxx OÜ-le

(väidetavalt kostja 18.09.2017 e-kirjale tuginedes, t k 5).

42. Kui Harju Maakohus jättis 26.02.2019 otsusega hageja nõude Xxxx OÜ vastu Värava

maksumuse saamiseks rahuldamata (t lk 39 jj), siis esitas hageja 18.04.2018 arve kostjale

(t lk 6).

43. Ei Xxxx OÜ ega kostja pole hagejale Värava valmistamise eest tasunud. Tõendeid

selle kohta, et kostja oleks kelleltki raha saanud (seoses Väravaga), esitatud ei ole.

Pakkumusega nr 2171032 (t lk 27), arvega nr 1205 (t lk 28) ja maksekorraldusega nr 8126

(t lk 34) on tõendatud, et Xxxx OÜ on 09.05.2018 saanud AS-ilt Xxxx raha muuhulgas

ka Värava eest. Seda Väravat ei ole Xxxx OÜ ise valmistanud ja samuti ei ole ta selle

Värava valmistamise eest hagejale maksnud.

44. Kohus leiab, et hageja on tellimuse täitnud. Töö on üle antud Xxxx OÜ-le, kes

toimetas selle Xxxx OÜ kätte (kui paigaldaja kätte). Menetluses ei ole esitatud väidet, et

töö anti üle valele isikule. Värava vastuvõtmist ei eita ka H T kui Xxxx OÜ esindaja.

Kohus ei pea usutavaks H T neid ütlusi, mis on ebamäärased ja põiklevad selles osas, kas

ta võttis Värava vedajalt vastu või mitte (H T püüdis tunnistajana ütlusi andes vältida

kinnitusi Värava vastu võtmise kohta xxxx objektil). Kohtu arvates ei ole tõsiseltvõetav,

et nö mingi vedaja toob suvalisel ajal suvalisse kohta mingisuguse värava ja H T võtab

juhuslikult objektile sattunud värava vastu ja paigaldab selle kohale.

45. Kohus loeb usutavaks kostja väited, et vedaja tellis Xxxx OÜ ja Värav viidi

kokkulepitud ajal objektile, kus H T võttis selle vastu. Xxxx OÜ paigaldas Värava ja AS

xxxx on selle eest tasunud (selle on kohus lugenud tõendatuks; vt ka otsuse p 43).

46. Järgnevalt analüüsib kohus, kellel lasub kohustus Värava valmistamise eest hagejale

tasu maksta.

47. Kui kolmas isik võtab võlgniku kohustuse üle võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel

VÕS § 175 lg 2 järgi, läheb kohustus üle üksnes võlausaldaja nõusolekul. Kui puudub

võlausaldaja eelnev nõusolek või hilisem heakskiit kohustuse ülemineku kui käsutuse

kohta, ei ole kohustus kolmandale isikule VÕS § 175 lg 2 järgi üle läinud ja võlausaldaja

2-19-7787

ees vastutab kohustuse täitmise eest endiselt võlgnik. Võlausaldaja nõusoleku andmine

kohustuse üleminekuks või kohustuse ülevõtmise heakskiitmine ei pea olema tehtud

samas vormis, milles võlgnik ja kolmas isik lepivad kokku kohustuse üleminekus.

Kohustuse ülevõtmine, sh võlausaldaja nõusolek kohustuse ülevõtmiseks tuleb anda või

kohustuse ülevõtmine heaks kiita reeglina lepinguga samas vormis üksnes juhul, kui

seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt oli lepingu enda sõlmimiseks kehtestatud

vorminõue. Kui kohustuslikku vorminõuet ei ole, võib võlausaldaja nõusolek või

heakskiit olla väljendatud ka suuliselt või kaudselt. (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas

nr 3-2-1-117-07).

48. Praegusel juhul on hageja ja kostja sõlminud suulise lepingu ja ka e-kirjaga tellimuse

kinnitanud. Seega võib kohustuse ülemineku kokkulepe ja võlausaldaja nõusolek olla

mistahes vormis, ka tegudega või kaudselt väljendatuna. Võlausaldajaks, kes pidi

kohustuste ülemineku kohta nõusolekut väljendama, oli antud juhul hageja.

49. Kohus leiab, et H Ae 14.10.2020 kohtuistungil antud ütlustega riimuvad muud asjas

kogutud tõendid kostja väidete kohta, ta andis hagejaga sõlmitud Värava valmistamise

kokkuleppe üle Xxxx OÜ-le ja Xxxx OÜ võttis hagejalt valmis tehtud Värava vastu,

paigaldas selle Xxxx AS büroohoone ehitusobjektile xxxx ja Xxxx OÜ sai Värava

paigaldamise eest tasu, mis sisaldas ka Värava valmistamise tasu.

50. Kohtu arvates ei ole usutavad H T ütlused selle kohta, et ta küll suhtles H Aega, kuid

tal ei olnud mingisuguseid kokkuleppeid Värava osas. Tsiviilasjas kogutud tõendid

kinnitavad siiski vastupidist (H T on kostjaga olnud kirjavahetuses, t lk 50. Kirja sisu

annab alust järeldada, et H T on olnud valmis läbi rääkima selle üle, et ta maksab hagejale

Värava eest).

51. Ka hageja on olnud nõus sellega, et Värava eest tasumise kohustus läheb üle Xxxx

OÜ-le, kuna ta esitas Värava eest tasumiseks arve Xxxx OÜ-le (arve nr 170435,

19.09.2017; t lk 29) ja ka hagi kohtusse Xxxx OÜ vastu selle arve tasumata jätmise tõttu

(Harju Maakohtu 26.02.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-18-110544; t lk 39).

52. Viidatud Harju Maakohtu lahend tõendab asjaolu, et hagejal ei õnnestunud oma nõuet

Xxxx OÜ vastu maksma panna, kuid ei saa tõendada, et kostjal on raha tasumise kohustus

hageja ees.

53. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik

osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel

asjaoludel. Pooled ei vaidle selle üle, et Harju Maakohtu 26.02.2019 otsust ei ole

vaidlustatud ja see jõustus 29.03.2019.

Kostja pole aga selles menetluses osaline olnud ja seetõttu ei saa kõnealuses lahendis

tuvastatud asjaolud olla talle siduvad.

Hageja kinnitab küll läbivalt, et Värava tellis kostja ja Xxxx OÜ-ga tal kokkulepped

puuduvad, kuid samas hageja käitumine ja teod viitavad sellele, et ta andis nõusoleku

kohustuse üleminekuks kostjalt Xxxx OÜ-le ja ta oli teadlik sellest ega vaielnud sellel

kordagi vastu.

Harju Maakohus küll ei rahuldanud hageja nõuet Xxxx OÜ vastu, kuid see ei tee

olematuks hageja varasemalt antud nõusolekut võla ülekandmiseks.

Hageja ei ole esitanud kohtule ka asjaolusid või tõendeid selle kohta, et ta on oma

nõusoleku tagasi võtnud või tühistanud.

2-19-7787

54. Eeltoodud põhjustel ja VÕS § 179 lg 2 alusel leiab kohus, et kostjal ei ole hageja

suhtes rahalisis kohustusi ja hageja nõue on alusetu. Hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

55. Kuna hagejal ei ole nõuet kostja vastu, siis ei saa kostja olla ka rahalise kohustuse

täitmisega viivituse ning kohus jätab rahuldamata ka hageja viivisenõude (VÕS § 113 lg

1).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

56. Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

57. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

58. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.

59. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja

nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik