2-20-2492/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-2492

Tsiviilasi

Zfins International Ltd. Eesti filiaali kandeavaldus

Vaidlustatud määrus

Tartu Maakohtu registriosakonna 30. detsembri 2019. a

kandemäärus nr Ä 10190555/9

Kaebuse esitaja ja liik

Zfins International Ltd. Eesti filiaali määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja) Zfins International Ltd.

Eesti filiaal (registrikood 12580592), esindaja AK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna 30. detsembri 2019. a kandemäärus

nr Ä 10190555/9 muutmata.

2. Saata asi Harju Maakohtule kohtu algatusel likvideerimismenetluse korraldamise

ja Zfins International Ltd. Eesti filiaali registrist kustutamise otsustamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Menetluskulud jätta Zfins International Ltd. Eesti filiaali kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Zfins International Ltd. Eesti filiaal (avaldaja) esitas 4. detsembril 2019 Tartu Maakohtu

registriosakonnale kandeavalduse äriregistris avaldaja aadressi ja elektronposti aadressi

muutmiseks ning filiaali juhataja ja välismaa äriühingu Zfins International Ltd. (edaspidi

välismaa äriühing) seadusjärgse esindaja AK kustutamiseks registrikaardilt. Avaldaja väitel on

välismaa äriühing asukohamaa registrist kustutatud, mistõttu ei ole AK enam välismaa

äriühingu seaduslik esindaja ega ka filiaali juhataja. Avaldaja palus viia äriregistri andmed

2 (4)

vastavusse tegeliku olukorraga, s.t kustutada AK nii filiaali juhataja kui ka välismaa äriühingu

esindaja rollist.

2. Kohtunikuabi jättis 9. detsembri 2019. a määrusega kandeavalduse käiguta. Kohtunikuabi

selgitas, et kuigi avalduses on märgitud, et välismaa äriühing on asukohamaa registrist

kustutatud, palutakse muuta ka filiaali aadressi ja elektronposti aadressi. Kui välismaa äriühing

tahab jätkata tegevust filiaalina, millele viitab asjaolu, et avalduses soovitakse registrisse kanda

filiaali uus aadress ja elektronposti aadress, tuleb juhul kui filiaali juhataja volitused on

lõppenud, määrata filiaalile uus juhataja. Kui filiaali tegevusega ei saa jätkata, tuleb

äriseadustiku (ÄS) § 390 kohaselt korraldada filiaali likvideerimine. Filiaali kustutamiseks

peab esitama avalduse likvideerija. Lisaks ei ole filiaali juhataja teavitanud registripidajat

välismaa äriühingu pankrotimenetluse või likvideerimise alustamisest, mille tõttu ei ole

registrisse tehtud ÄS § 389 kohast märget välismaa äriühingu tegevuse lõpetamise kohta.

3. Kohtunikuabi

jättis

30. detsembri 2019. a

kandemäärusega

tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 596 lg 2 kohaselt kandeavalduse rahuldamata, sest avaldaja ei

kõrvaldanud tähtaegselt kande tegemist takistavaid puudusi.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles vaidlustab Tartu Maakohtu 30. detsembri 2019. a

määruse osas, millega kohtunikuabi jättis rahuldamata avaldaja taotluse AK filiaali juhataja ja

äriühingu seadusjärgse esindajana registrikaardilt kustutamiseks. Avaldaja palub kustutada AK

filiaali juhataja ja välismaa äriühingu seadusjärgse esindaja kohalt ning otsustada filiaali

kustutamine ilma likvideerimismenetlust korraldamata ÄS § 61, § 390, TsMS § 603 lg 3, § 604

lg 2 ja § 605 lg 2 kohaselt.

Kohtunikuabi leidis ebaõigesti, et AK volitused ühingu seadusjärgse esindajana ja filiaali

juhatajana on kehtivad. Kuivõrd filiaal on vaid välismaa äriühingu esinduseks, ei saa filiaal

pärast ühingu kustutamist enam tegutseda. Samuti lõppevad hiljemalt ühingu kustutamisel ka

filiaali juhataja volitused. Volituste lõppemisest on AK registrit teavitanud ka varasemalt. AK

on saatnud ka välismaa äriühingu aadressile avalduse volituste lõppemise kohta.

Kohtunikuabi leidis ebaõigesti, et kontaktandmete lisamine viitab ühingu soovile jätkata

filiaalina. Kui ühing on kustutatud, siis ei saa sellel olla mingit soovi ega tahet tegevuse

jätkamiseks. Samuti puudub filiaalil tegevus. Avaldaja ei soovinud tegelikkuses

kontaktandmete muutmist, vaid ettevõtjaportaalis ei olnud tehniliselt võimalik kandeavaldust

esitada ilma kontaktandmeid lisamata. Avaldaja kinnitas kaebuses, et kontaktandmete lisamise

taotlustest loobutakse.

Avaldaja palus otsustada filiaali kustutamine ilma likvideerimismenetlust korraldamata.

Välismaa äriühing on lõppenud, filiaal on ilma juhatajata ning tõenäoliselt ei õnnestu teda

rahaliste vahendite puudumise tõttu ka määrata, mistõttu jäävad esitamata ka majandusaasta

aruanded ja täitmata muud kohustused. Kuivõrd välismaa äriühing on registrist kustutatud, ei

ole kedagi, kes saaks määrata filiaalile uue juhataja või likvideerija. Kuna AK ei olnud

äriühingu kustutamisest asukohariigi registrist teadlik, ei olnud tal võimalik sellest ka Eesti

äriregistrit teavitada. AK kinnitas varasema esindaja ja juhatajana, et soovib filiaali kustutamist.

Filiaalil puudub ka reaalne majandustegevus. Kuna välismaa äriühing kustutati asukohariigi

registrist ilma AK teadmata, siis ei ole ta nõus likvideerijaks hakkama ega filiaali juhatajana

jätkama. Lisaks puuduvad filiaalil rahalised vahendid, mis võimaldaksid filiaali juhatajale ja

likvideerijale tasu maksta. Ilma isiku nõusolekuta ei saa kedagi juhatajaks ega likvideerijaks

määrata (TsMS § 603 lg 3). Seetõttu pole võimalik uut filiaali juhatajat määrata ega ka

likvideerimismenetlust korraldada. Selleks puudub ka reaalne vajadus. Ainus võimalus viia

äriregistri andmed tegelikkusele vastavaks, on kustutada AK ühingu seadusjärgse esindaja ja

filiaali juhataja kohtadelt ning otsustada filiaali kustutamine ilma likvideerimismenetlust

korraldamata.

3 (4)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Registriosakond edastas 14. veebruaril 2020 asja materjalid Harju Maakohtule TsMS § 595

lg 2 p 5 ja ÄS § 390 alusel välismaa äriühingu filiaali äriregistrist kustutamise otsustamiseks.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

21. veebruaril 2020 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu registriosakonna määrus tuleb jätta muutmata osas,

milles kohtunikuabi jättis rahuldamata avalduse kustutada äriregistrist kanne AK kui filiaali

juhataja ja välismaa äriühingu seadusjärgse esindaja kohta. Asi tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel

saata Harju Maakohtule kohtu algatusel likvideerimismenetluse läbiviimise ja avaldaja

registrist kustutamise otsustamiseks.

8. Määruskaebusest tulenevalt vaidlustab avaldaja kohtunikuabi 30. detsembri 2019. a

kandemäärust osas, millega kohtunikuabi jättis AK kui filiaali juhataja ja välismaa äriühingu

seadusjärgse esindaja registrikaardilt kustutamata. Samuti palub avaldaja otsustada filiaali

äriregistrist kustutamine ilma likvideerimismenetlust korraldamata.

9. ÄS § 390 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse filiaal äriregistrist, kui äriühing on lõppenud.

Avaldaja on esitanud kohtule Marshalli Saarte äriregistri pidaja koostatud dokumendi, millest

nähtub, et Zfins International Ltd. on Marshalli Saarte äriregistrist kustutatud 19. aprillil 2017.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et äriühingu lõppemine ei too iseenesest automaatselt

kaasa selle filiaali ja juhatuse liikme kohta tehtud kannete äriregistrist kustutamist. ÄS § 390 lg

4 kohaselt tuleb enne filiaali registrist kustutamist korraldada likvideerimismenetlus. Seega ei

ole ainuüksi seetõttu, et välismaa äriühing on lõppenud, enne filiaali äriregistrist kustutamist

alust filiaali juhataja kohta tehtud äriregistri kande kustutamiseks.

10. Ringkonnakohus leiab aga, et praeguses asjas ei saanud kohtunikuabi piirduda lihtsalt

kandeavalduse rahuldamata jätmisega. Registrile esitatud kandeavaldusest nähtub asjaolu, et

välismaa äriühing, mille filiaal on Eestis äriregistrisse kantud, võib olla lõppenud. Tegemist on

olukorraga, kus äriregistri kanne võib olla muutunud ebaõigeks, kuivõrd lõppenud välismaa

äriühingu filiaal tuleks ÄS § 390 lg 1 p 1 kohaselt äriregistrist kustutada, kuid seda pole tehtud.

Samuti ei ole algatatud filiaali likvideerimismenetlust. Sellises olukorras pidanuks

kohtunikuabi algatama ÄS § 61 alusel menetluse ilma avalduseta kande tegemiseks. Seejuures

on ÄS § 61 lg-te 2 ja 4 alusel võimalik otsustada filiaali sundlõpetamine. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole olukorras, kus registripidajale on teada info selle kohta, et välismaa äriühing,

mille filiaal on Eesti äriregistrisse kantud, on lõppenud, põhjendatud filiaali kohta tehtud kande

äriregistrisse jätmine üksnes seetõttu, et rikutud on kohustust korraldada filiaali

likvideerimismenetlus ega esitatud avaldust filiaali registrist kustutamiseks.

11. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi andma määruse või kande tegemise

otsustamiseks kohtunikule, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine, likvideerimise

läbiviimine või likvideerijate määramine. Kuivõrd avaldaja on määruskaebuses avaldanud, et

AK ei ole nõus likvideerijaks olema, on ilmselt vaja on otsustada filiaali sundlõpetamine ja

likvideerija määramine. Seetõttu tuleb asi saata lahendamiseks kohtualluvuse järgi pädevale

maakohtule. TsMS § 119 kohaselt lahendab sundlõpetamise ja likvideerija määramise asju

välismaa äriühingu filiaali asukoha järgne kohus. Avaldaja viimane registrijärgne asukoht oli

Tallinnas, mistõttu tuleb asi saata Harju Maakohtule.

12. Ringkonnakohus märgib, et sundlõpetamise korral määrab ÄS § 390 lg 4 ja § 369 lg 3

kohaselt likvideerijad kohus. Sundlõpetamise puhul ei kehti ÄS § 369 lg 1 järgne eeldus, et

likvideerijaks on juhatuse liikmed. Samuti ei saa TsMS § 603 lg 3 järgi isikut likvideerijaks

määrata tema tahte vastaselt. Kui ei leita isikut, kes vastaks likvideerijale esitatavatele nõuetele

ja oleks nõus likvideerijaks hakkama, siis likvideerimist korraldada ei saa. Sel juhul tuleb TsMS

4 (4)

§ 604 lg 2 teise lause järgi filiaal registrist kustutada likvideerimismenetlust korraldamata (vt

ka Riigikohtu 16. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-03, p-d 13–20).

13. Kuna menetluses osaleb üksnes avaldaja, jäävad menetluskulud TsMS § 172 lg 2 järgi tema

kanda. Avaldajal on õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuselt tasutud

riigilõivu tagastamist.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav