2-19-104987/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-104987

Kohtuasi

CC hagi YY vastu elatise välja-mõistmiseks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. oktoobri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja CC (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja QQ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisi

Kents

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Olga Väina

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-104987

muutmata.

2. Jätta YY määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses menetlesid kohtud CC (hageja) hagi YY (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks.

Harju Maakohus jättis 19. detsembri 2019. a otsusega hageja hagi kostja vastu rahuldamata

ning menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29. mai 2020. a

otsusega Harju Maakohtu 19. detsembri 2019. a otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi

elatise nõudes täielikult ja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju nõudes

osaliselt ning jättis menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus kostja kanda. Kostja esitas

1. juulil 2020 Tallinna Ringkonnakohtu 29. mai 2020. a otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille

Riigikohus jättis 28. septembri 2020. a määrusega menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme

menetluskulud kostja kanda.

2 (4)

2. Hageja esitas 5. detsembril 2019 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos

menetluskulude nimekirjaga, millega palus kostja poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks

määrata maakohtus 650 eurot (käibemaksuta). 14. mail 2020 palus hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduses kostja poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks määrata

ringkonnakohtu menetluses 3 tunni eest 300 eurot (käibemaksuta) ning 4 tunni eest 624 eurot

(käibemaksuga), kokku 924 eurot. Lisaks palus hageja hüvitada riigilõivu summas 50 eurot ja

välja

mõista

seadusjärgne

viivis

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt.

Kassatsioonimenetluses hagejal menetluskulusid ei tekkinud.

3. Kostja vaidles maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskuludele vastu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus rahuldas 13. oktoobri 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

1574 eurot, samuti seadusjärgses määras viivise.

Maakohus leidis, et hageja menetluskulu riigilõivu 50 euro osas ei olnud põhjendatud, kuna

hageja ei tasunud apellatsioonimenetlusega seoses riigilõivu.

Kohtu hinnangul olid täies ulatuses põhjendatud hageja maakohtu menetluses kantud

menetluskulud 6 tunni ja 30 minuti eest summas 650 eurot. Hageja lepingulise esindaja

tunnitasu 100 eurot on kohtupraktika kohaselt mõistlik. Samuti olid täies ulatuses põhjendatud

hageja ringkonnakohtu menetlusega seoses kantud lepingulise esindaja menetluskulud 7 tunni

eest summas 924 eurot.

Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 3 tunni ulatuses mõistis kohus välja

käibemaksuta. Hiljem hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning kohus mõistis

ringkonnakohtus kantud menetluskulud 4 tunni ulatuses (tunnitasuga 130 eurot) välja

käibemaksuga.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Kostja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada

osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja menetluskulud 830 eurot ületavas osas. Kostja

palub hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 830 eurot, millest maakohtus kantud

menetluskulud on 350 eurot (ilma käibemaksuta) ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud

4 tunni eest on 480 eurot (käibemaksuga).

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtus kantud menetluskulud 6 tunni ja 30 minuti

ulatuses põhjendatud. Hageja ei saa nõuda 21. septembril 2019 arvamuse koostamise eest

menetluskulude hüvitamist 1 tunni ja 30 minuti ulatuses summas 150 eurot, kuna vastavat

dokumenti ei ole 21. septembril 2019 kohtule esitatud. Hageja menetluskulud 1. oktoobri

2019. a kohtuistungil 1 tunni ja 30 minuti eest summas 150 eurot ei ole põhjendatud, kuna

kohtuistung kestis 1 tund. Menetluskulud 2 tunni eest suuruses 200 eurot kliendiga nõupidamise

ja vastuse koostamise eest ei ole põhjendatud ning vastuse koostamiseks kulus esindajal kõige

rohkem 1 tund. Mõistlikud hageja lepingulise esindaja kulud maakohtus on 350 eurot, s.o

ajakulu 3 tundi ja 30 minutit tunnitasuga 100 eurot.

Kostja leiab, et ringkonnakohtus kantud menetluskulud on osaliselt tõendamata.

Menetluskulude nimekirjas on märgitud hageja esindaja Liisi Kentsi 17. jaanuaril 2020 Harju

Maakohtu 19. detsembri 2019. a otsusega tutvumine ja analüüs ning apellatsioonkaebuse

koostamine. E-toimikus sai Liisi Kents asjale juurdepääsu 20. aprillil 2020, mistõttu pole

17. jaanuari 2020. a tööd 3 tunni ulatuses õigustatud ning on tõendamata. Mõistlikud hageja

lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtus on 480 eurot, s.o ajakulu 4 tundi tunnitasuga 100

eurot (käibemaksuta).

6. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

3 (4)

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6

(koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

9. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas,

millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 830 eurot ületavas osas.

Seega ei vaidlusta kostja hageja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulusid 830 euro

ulatuses ega viivise väljamõistmist seadusjärgses ulatuses. Selles osas on maakohtu määrus

jõustunud (TsMS § 466 lg 3).

10. Määruskaebuse väidetest saab järeldada, et kostja hinnangul on maakohus menetluskulude

kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire ning ajakulu ja tunnitasu suuruse kontrollimisel

rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Maakohus on TsMS § 175 lg 1

järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja

toimingutele kulunud aega ning vaidlustatud määruse põhjendused on selles osas jälgitavad,

arusaadavad ja veenvad. Seejuures on maakohus õigesti arvestanud hageja menetluskulude

nimekirjas toodud toimingutele kulunud aega. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aja

hindamise aluseks ei saa olla üksnes kostja arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem

aega.

11. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11.1. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).

11.2. Kostja heidab määruskaebuses maakohtule ette seda, et maakohus luges põhjendatuks

5. detsembri 2019. a menetluskulude nimekirjas toodud hageja lepingulise esindaja

21. septembril 2019 avalduse koostamiseks kulunud aja 1 tund ja 30 minutit, kuigi nimetatud

kuupäeval ei ole hageja kohtule ühtegi dokumenti esitanud.

Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja esitanud 20. septembril

2020 menetlusdokumendi „Hagi täpsustus ja täiendavate tõendite esitamine“. Hageja

menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et nimetatud dokumendi koostamise eest oleks enne

21. septembrit 2019 menetluskulusid arvestatud. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et

nimetatud kulu arvestamine on põhjendamatu. Menetluskulude nimekirjast ning KIS-i

andmetest lähtuvalt on arusaadav, et hageja on menetluskulude nimekirjas kajastatud

21. septembri 2019. a toimingu kuupäevaga eksinud, sest vastav toiming on tehtud

20. septembril 2019. Seega on maakohus õigesti nimetatud toimingut arvestanud ning selle sisu

ja mahtu hinnates on menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aeg 1 tund ja 30 minutit

põhjendatud.

11.3. Määruskaebuse väite kohaselt arvestas maakohus põhjendamatult 1. oktoobri 2019. a

kohtuistungi ajakuluks 1 tund ja 30 minutit. Kostja väidab, et istung kestis 1 tund.

Kolleegium märgib, et maakohtu istungi protokolli järgi algas istungi kell 11.22 ja lõppes kell

12.51. Kohtuistungil tehti kaks vaheaega, mis kestsid kokku 6 minutit. Kolleegium leiab, et

põhjendamatu on kostja väide, et maakohus ei tohtinud istungi vaheaega hageja lepingulise

esindaja ajakulu sisse arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 26. augusti 2014. a määrus

4 (4)

tsiviilasjas nr 2-10-39571). Samuti oli vastavalt kohtuistungi kutsele istungi alguseks määratud

kell 11.00. Seega pidi hageja lepinguline esindaja kell 11.00 olema kohtus valmis asja

arutamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui arvestas

kohtuistungiga seotud ajakuluks 1 tund ja 30 minutit.

11.4. Lisaks heidab kostja maakohtule ette, et maakohus luges põhjendatuks 23. – 24. oktoobri

2019. a hageja lepingulise esindaja nõupidamise kliendiga, tõendite analüüsimise ja vastuse

koostamise 2 tunni ulatuses. Kostja leiab, et dokumendid polnud sedavõrd mahukad, et nendega

tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Kolleegium selle seisukohaga ei

nõustu.

23. – 24. oktoobri 2019. a 2 tunni toimingute väljundiks oli 29. oktoobril 2019 esitatud arvamus

kostja 15. oktoobril 2019 esitatud vastusele. Hageja on menetlusdokumendis esitanud detailsed

arvutuskäigud elatise kujunemise kohta ning vastavad tõendid. Kolleegium leiab, et maakohus

ei ole ületanud diskretsioonipiire ning 2 tundi kostja vastusega tutvumiseks, tõendite

analüüsimiseks, seisukohtade koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks on põhjendatud ajakulu.

12. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramise osas heidab kostja

maakohtule ette seda, et maakohus luges põhjendatuks hageja lepingulise esindaja Liisi Kentsi

17. jaanuari 2020. a toimingud maakohtu otsusega tutvumisele ja analüüsile ning

apellatsioonkaebuse koostamisele. Kostja hinnangul ei olnud Liisi Kentsil enne 20. aprilli 2020

asjale juurdepääsu.

Kolleegium märgib, et vastavalt hageja selgitusele ei ole 14. mai 2020. a menetluskulude

nimekirjas märgitud toimingud seotud konkreetse lepingulise esindajaga, vaid märgitud on kõik

apellatsiooniastmes hagejale osutatud õigusteenusega seotud kulud. Hagejat esindas

apellatsioonimenetluses lisaks Liisi Kentsile ka Willem Ignatjev, kes KIS-i andmete kohaselt

esitas 17. jaanuaril 2020 apellatsioonkaebuse. Seega ei saa kolleegium nõustuda kostja väitega,

et maakohtu otsusega tutvumise, analüüsimise ja apellatsioonkaebuse koostamise toimingute

kulud ei olnud põhjendatud ega vajalikud.

13. Kostja on määruskaebuses leidnud, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistlik suurus

on 100 eurot (käibemaksuga). Määruskaebusest nähtuvalt peab kostja apellatsiooniastmes

mõistlikuks tunnitasu suuruseks ka 100 eurot (käibemaksuta).

Kolleegium leiab, et maakohus on vaidlustatud määruses nõuetekohaselt hinnanud tunnitasu

suurust ja leidnud, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasud suuruses 100 eurot

(käibemaksuta) ja 156 eurot (käibemaksuga) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse

eest makstavat tasu. Kolleegiumi hinnangul on vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 156 eurot

(käibemaksuga) mõistlik ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud.

14. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata

15. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)