2-20-2166/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-2166

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2020, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

I Bi hagi A Bi vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2628 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I B (isikukood xxx), seaduslik esindaja O K,

lepinguline esindaja A P

Kostja: A B (isikukood xxx

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista A Bilt I Bi kasuks välja igakuine elatis alates 10. veebruarist 2020 kuni I Bi

täisealiseks saamiseni summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui

perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud määras.

3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja kohustada A Bit maksma punktis 2

nimetatud elatis iga kalendrikuu eest ette, kandes elatise sellele kalendrikuule eelneva

kuu hiljemalt 30. kuupäevaks O Ki arvelduskontole nr xxx.

4. Võtta vastu tagasiulatuva elatise nõudest loobumine summas 908 eurot ja lõpetada

selles osas tsiviilasja menetlus.

5. Jätta rahuldamata I Bi nõue A Bilt elatisena 1222 euro väljamõistmiseks

tagasiulatuvalt perioodi eest 10.02.2019–09.02.2020.

6. Jätta rahuldamata A Bi taotlus kohustada O Ki esitama oma arvelduskonto

väljavõtted.

7. Jätta I Bi ja A Bi menetluskulude nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. I B esitas 20.02.2020 Harju Maakohtule hagi A Bi vastu, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja elatise seaduses sätestatud määras, s.o 292 eurot kuus alates 01.02.2020. Hageja

täiendas 10.03.2020 oma nõuet tagasiulatuva elatise nõudega ja palus mõista kostjalt elatise

välja ka perioodi eest 10.02.2019–31.01.2020 kokku summas 2130 eurot. 20.10.2020 vähendas

hageja tagasiulatuva elatise nõude 1222 eurole.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja O Ki ja kostja laps. Kostja kannab hagejale elatisena iga

kuu 165 eurot, mis ei ole hageja ülalpidamiseks piisav. Kostja ei osale lapse ülalpidamises ja

kohtub temaga vaid korra aastas.

3. Kostja seadusest tulenev minimaalne hageja ülalpidamiskohustus perioodil 10.02.2019–

31.01.2020 oli 3262 eurot (11×270+1×292). Kostja on tasunud kokku 2040 eurot. Kostja

võlgneb seega selle perioodi eest hagejale 1222 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostja on nõus maksma hagejale igakuise elatisena 212 eurot. 28.10.2020 seisukoha kohaselt

on kostja võimeline maksma hagejale elatisena 180 eurot kuus.

5. Kostja igakuised sissetulekud on töötasu 1500 eurot ja peretoetus 60 eurot. Tema igakuised

väljaminekud on 2115 eurot, sh laen 180 eurot, kommunaalkulud 160 eurot, elekter 30 eurot,

TV 20 eurot, telefon 15 eurot, lasteaed 80 eurot, elatis hagejale 165 eurot, liising 330 eurot, laen

660 eurot, toit 300 eurot, riided ja jalanõud 10 eurot, hügieenitarbed 60 eurot ja ravimid

15 eurot.

6. Kostja ostab hagejale riideid ja annab talle iga kuu taskuraha. Hageja ööbib tihti isa juures.

Arvestada tuleb ka seda, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Hagejal

on õigus lapsetoetustele summas 160 eurot kuus. Riigikohus asus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16

seisukohale, et keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta on kokku 287 eurot kuus, s.t ühe

vanema osa on 143,50 eurot.

7. Kostja ei peaks hüvitama hageja kantud menetluskulusid, kuna ta ei ole oma käitumisega

põhjustanud hagi esitamist kohtusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Kohus rahuldab hageja nõude elatise välja mõistmiseks edasiulatuvalt, alates

hagiavalduse esitamisest. Hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks jääb rahuldamata.

I

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon ei ole kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Perekonnaasjas,

sh elatise asjas ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (TsMS § 436 lg 6).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu

ülesanne. Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1

kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel

tuvastatud (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

10. Hageja esitas kostja vastu hagi ülalpidamise saamiseks. Hageja nõudis esialgu kostjalt

elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt hagiavalduse esitamisele eelnenud ühe aasta eest ja

igakuise elatise väljamõistmist alates 01.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus

pööras hageja tähelepanu sellele, et hagi esitati kohtule 10.02.2020 ja hageja taotleb seega

elatise väljamõistmist perioodi eest 01.02.2020 kuni 10.02.2020 kaks korda. Hageja parandas

oma nõuet, kuid on uuesti sõnastatud nõudel ekslikult käsitlenud perioodi 01.02.20020 kuni

09.02.2020 osana edasiulatuva elatise nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) § 108 alusel saab

hageja nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist. Periood enne hagi esitamist, s.o enne 10.02.2020, on seega osa tagasiulatuva,

mitte igakuise elatise nõudest. Kohus saab hageja sõnastatud nõuetest aru, et hageja soovib

elatise väljamõistmist perioodi eest alates 10.02.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Seega

käsitleb kohus hageja nõudeid selliselt, et periood 10.02.2019 kuni 09.02.2020 on hõlmatud

tagasiulatuva elatise nõudega ja alates 10.02.2020 on tegemist edasiulatuva perioodilise elatise

nõudega.

11. Hageja nõudis kostjalt tagasiulatuvalt elatist summas 2130 eurot. 28.10.2020 vähendas

hageja oma nõuet ja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist viidatud perioodi eest summas

1222 eurot. Seega on kostja oma nõuet 908 euro võrra vähendanud. Hageja selgitas, et tegemist

oli inimliku eksitusega ja ta loobub oma nõudest osaliselt.

12. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kui hageja on hagist

loobunud, lõpetab kohus menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et asjaolu, et hageja ei

esitanud nõuet suuremas ulatuses pahatahtlikult, vaid tegemist oli arvutusveaga, ei oma

seejuures tähtsust. Hageja esitas kostja vastu ja kohtu menetluses on hagi kostjalt 2130 euro

saamiseks. Kohtul tuleb seisukoht võtta kogu hageja poolt esitatud nõude osas, sh teha otsustus

selle osa kohta, mille ulatuses on nõuet kitsendatud. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu

ja lõpetab 908 euro osas menetluse otsust tegemata.

13. Kohus võtab vastu kostja 12.11.2020 esitatud menetlusdokumendi koos selle lisadega ja

arvestab sellega osas, milles kostja vastas kohtu 09.11.2020 esitatud täpsustavatele küsimustele.

II

14. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab

ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse

kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul

lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.

15. Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda

rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1

alusel, mille kohaselt on alaealisel lapsel õigus nõuda oma vanematelt ülalpidamise andmist.

Hageja nõude eeldused on järgmised: 1) kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk

lapse vanem; 2) hageja on alla 18 aasta vana; 3) kostja rikub elatise maksmise kohustust, st ei

anna hagejale elatist või annab seda ebapiisavalt. Hageja sünnitõendi kohaselt on kostja hageja

isa ja hageja on alla 18.a vana (tl 4). Kostja ei ole neid asjaolusid ka vaidlustanud. Samuti

kinnitas kostja, et elab hagejast lahus ja hageja elukoht on ema juures.

16. Hagi rahuldamiseks tuleb seega tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud ehk kostja

ei anna hagejale elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. Selle välja selgitamiseks tuleb kindlaks

teha hageja vajadused ja see, kui suures ulatuses on kostja hageja vajadusi katnud.

17. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2

järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse

ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi. Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab see, et seaduses on sätestatud

miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on see lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Tuleb eeldada, et

lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne

elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses

sätestatud määras. Seaduses sätestatud miinimummäär on PKS § 101 lg 1 kohaselt pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o käesoleval ajal 292 eurot. Selles

ulatuses ei ole lapse vajadusi vaja tõendada (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17).

17.1. Hageja esitas koos hagiavaldusega oma kulude nimekirja, mille kohaselt on hagejal iga

kuu eluaseme-, toidu-, transpordi-, side-, tervishoiu-, hügieenitarvete-, koolikohustuse-, riiete

ja jalanõude- ning spordikulud. Hageja nõuab elatise tasumist seaduses sätestatud määras.

Eeltoodust tulenevalt eeldatakse, et seaduses sätestatud määr vastab hageja igapäevaste

vajaduste rahuldamiseks kuluvale summale ja hageja ei pea oma vajadusi täiendavalt tõendama.

17.2. Kostja maksis hagejale elatist alates jaanuarist 2019 kuni 2020 jaanuarini 165 eurot kuus.

Märtsis ja aprillis maksis kostja 212 eurot kuus, maikuus 131 eurot ja alates juunist on tasunud

180 eurot kuus (tl 136 ja 137). Hageja leiab, et see ei ole piisav, arvestades tema vanust ja

vajadusi. Hageja on xxx kasvueas sportlik noormees, kelle vajadused ulatuvad vähemalt

seaduses sätestatud määrani.

17.3. Kostja leidis, et ei ole oma kohustust rikkunud, kuna tasus elatist kokkuleppe alusel.

Kohus selgitab, et võimalik vanematevaheline kokkuleppe ei välista ega piira lapse seadusest

tuleneva elatisnõude esitamist (PKS § 100 lg 3 teise lause). Vanemate kokkulepet tuleb eelkõige

arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele

eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt ka Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-78-13, p 13). Seega, kuna kostja ei anna ülalpidamist hageja vajadustele vastavas ulatuses,

s.o seaduses sätestatud määras, on tegemist ülalpidamiskohustuse rikkumisega.

18. Kohus selgitas kostjale 05.10.2020, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest (PKS § 102 lg 2 esimene lause) ja alla seaduses sätestatud alammäära saab

alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause

järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal

on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist ei ole kinnise loeteluga ja mõjuvaks põhjuseks on

praktikas loetud ka muid asjaolusid, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Kohus

selgitas ka seda, et asjaolud, mis PKS § 102 lg 2 alusel annavad aluse elatise vähendamiseks

alla seaduses sätestatud määra, tuleb tõendada kostjal. Kostja ei ole seda tõendanud.

19. Hageja kulude kohta märkis kostja vaid üldsõnaliselt, et need on ülepaisutatud, kuid ei

toonud esile, milline konkreetne kulu ja millisel põhjusel peaks kostja arvates olema väiksem.

Kostja ei toonud esile selliseid objektiivseid asjaolusid, mis lükkaks ümber seadusest tuleneva

vajaduste eelduse. Ainuüksi viide Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 ja Tartu

Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse uurimusele (tl 72-100) ei võimalda teha

järeldust hageja kulude ja kostja võimaluste kohta hagejat üleval pidada. Kohus pöörab kostja

tähelepanu sellele, et Riigikohus on ka viidatud lahendis selgitanud, et elatise väljamõistmisel

tuleb lähtuda perekonnaseaduses sätestatust, s.o PKS § 101 lg-st 1 ja § 102 lg-st 2.

20. Tõendamata on kostja väide, et ta peab hagejat vahetult üleval. Kostja väitis, et ostab

hagejale riideid ja annab taskuraha. Kohus selgitas, et kui kostja soovib, et kohus nende

asjaoludega arvestaks, tuleb need konkreetselt esile tuua ja ka tõendada, sh tuleb esile tuua,

milliseid konkreetseid kulusid kostja kannab. Kostja ei ole seda teinud. Kostja esitas vaid oma

abikaasa poolt erinevate poodide mais, oktoobris ja detsembris 2019 ning jaanuaris 2020

tasutud arvete maksekorraldused (tl 160 ja 160 pöördel), selgitamata, milliseid konkreetseid

regulaarseid kulutusi kostja hagejale teeb, s.h millised riided ja millal on ostetud just hagejale.

Samuti on sisustamata ja tõendamata kostja väide taskuraha andmise kohta. Kuna hageja on

vaielnud vastu sellele, et kostja hagejale regulaarseid ja vajalikke kulutusi teeb, ei ole kostja

üldsõnaliste väidete alusel võimalik teistsugust järeldust teha.

20.1. Kostja ei toonud hoolimata kohtu selgitustest esile ega tõendanud, kui palju hageja tema

juures viibib ja milliseid lapse kasvatamisega seotud kulusid kostja sellel ajal vahetult kannab.

Kostja jäi vaid üldsõnaliste väidete juurde, et tal on hagejaga head ja usaldusväärsed suhted, et

hageja külastab pidevalt kostjat ja elab kostja vanemate juures ja kostja kannab sellel ajal hageja

esmavajadusi. Kostja esitas selle, et hageja viibib tema vanemate juures, tõendamiseks oma

ema ja abikaasa kirjalikud kinnitused (tl 138 ja 138 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole võimalik

nende tõendite alusel tuvastada, et hageja viibib regulaarselt ja märkimisväärse aja kostja

ülalpidamisel ega seda, milliseid hagejaga seotud kulusid kostja sellel ajal kannab ja millises

ulatuses tuleb need kulud elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Samas kinnitasid hageja ise ja

tema seaduslik esindaja, et kostja suhtleb hagejaga mitte rohkem kui 1–2 korda aastas ja hageja

viibis 2020.a suvel vanaema juures kokku maksimaalselt 30 päeva (tl 166-168). Ka nendest

kinnitusest ei ole võimalik järeldada, et vanaema juures viibimine ühel suvel 30 päeva vähendab

hageja seadusliku esindaja kulusid hagejale ega seda milliseid kulusid kostja sellel ajal kandis.

Kostja üldsõnaliste väidete alusel ei ole seega võimalik järeldada, et esineks piisavalt kaalukas

asjaolu, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra, arvestades ka

lapse õigustatud huve.

20.2. Kohus märgib, et nii kostja esitatud kostja abikaasa ja kostja ema selgituste kui hageja

seadusliku esindaja selgituse näol on tegemist dokumentaalsete tõenditega TsMS § 272 lg 1

tähenduses. Tegemist ei ole ilmselgelt ebausaldusväärsete tõenditega (TsMS § 238 lg 5) ja

kohus saab nendega otsuse tegemisel arvestada.

21. Kostja viitas ka asjaolule, et hageja seaduslikule esindajale makstakse peretoetusi kokku

kolme lapse eest 577,54 eurot kuus (tl 5). Perekonnaseaduse sätetest ei tulene aga, nagu võiks

kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu

vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada peretoetusi. Kui seadusandja

eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära

poole peretoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile

teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus

nr 3-2-1-174-16 p 14). Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste

maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise

seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt

Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Kohus saaks seega asjaoluga, et osa lapse

vajadusi on kaetud peretoetustega, arvestada vaid siis, kui esile oleks toodud mõjuv põhjus

elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Kostja ei ole selliseid asjaolusid esile

toonud ega tõendanud.

22. PKS § 105 lg 3 kohaselt vastutavad vanemad ülalpidamiskohustuse täitmise eest

osavõlgnikena. Kusjuures kummagi vanema kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt

tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud

isiku vahelisi suhteid. Kostjalt välja mõistetava elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel ei

anna alust see, kui hageja seadusliku esindaja sissetulekud on suuremad või väiksemad kui

kostjal (vt Riigikohtu 17.01.2018 otsus nr 2-16-135 p 11.6). Kuna käesolevas menetluses

hindab kohus kostja võimet hagejale ülalpidamist anda, jääb rahuldamata kostja taotlus nõuda

välja dokumendid, millega tõendada, et hageja seaduslik esindaja täidab hageja suhtes

ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole esile toonud, millist asjas tähtsust omavat asjaolu tema

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel taotletavad dokumendid omavad (TsMS § 238 lg 1).

Lapsega koos elav vanem täidab lapse ülalpidamiskohustust eelduslikult vahetult temaga koos

elades ja tema igapäevaseid vajadusi rahuldades (vt ka PKS § 100 lg 2).

23. Kostja tõi esile, et tal on veel kaks alaealist last. xxx sündinud J B ja xxx sündinud M B (tl

147 ja 148). Ainuüksi asjaolu, et kostjal on peale hageja veel lapsi, ei ole aga alus elatise

vähendamiseks. Elatise vähendamiseks annab alust see, kui hagejale seaduses sätestatud määras

elatise väljamõistmisel osutuks nooremad lapsed vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Selleks hindab kohus kostja nooremate laste vajadusi ja kostja võimalusi anda lastele

ülalpidamist, kahjustamata tema enda tavapärast ülalpidamist.

23.1. Kostja tõi esile, et J. Bi igakuised vajadused on 363,27 eurot, millest kostja osa on 181,63

eurot, sh kannab kostja lapse kommunaal-, elektri-, side-, toidu-, hügieeni-, olmeesemete-,

riietuse- ja transpordikulusid ning ravimi ja vitamiinide kulusid ja kulusid spordile ja

huviringidele. M. Bi igakuised vajadused on 365,28 eurot, millest kostja osa on 182,64 eurot,

sh kannab kostja lapse kommunaal-, elektri-, toidu- hügieeni-, olmeesemete-, riietuse-,

ravimite- ja vitamiinide ning transpordikulusid. Kostja esitas laste vajaduste tõendamiseks

tõendid kommunaalkulude ja teenuste arvete tasumise kohta, huvialaringide kulude ning

tervishoiukulude kohta (tl 149–156). Kohtu hinnangul on kulud mõistlikud, sh on eluliselt

usutavad kulud laste toidule ja transpordile. Hageja ei ole kostja nooremate laste kulude

suurusele vastuväiteid esitanud.

24. Kostja enda tavapärased igakuised kulud on järgmised: kommunaalkulud 30,23 eurot

(tl 149), elektrikulu 5,05 eurot (tl 150), sidekulu 16 eurot (tl 151), TV ja interneti kulu

9,99 eurot (tl 152), kulud toidule, hügieeniesemetele, olmeesemetele, riietusele ja transpordile

keskmiselt 80 eurot, ravimitele ja vitamiinisee 10 eurot. Viimase kahe kohta ei saa kostja

tõendeid esitada. Täiendavalt kannab kostja järgmisi püsikulusid: remondilaen (nr xxx) kostja

elukoha tagamiseks igakuise maksega 165,38 eurot (tl 157 ja 179–183), liisingleping (nr xxx)

igakuise maksega 373,66 eurot (tl 158 ja 187–189) ja xxx järelmaks (kodumööbel), igakuise

maksega 229,40 eurot (tl 159 ja 190–191). Kohus leiab, et need kulud on põhjendatud osaliselt.

24.1. Põhjendatud on kostja igakuised olmekulud, sh osas, mille kohta ei ole tõendeid esitatud.

Kohus loeb toidu, hügieeniesemete, olmeesemete, riiete ja transpordikulud tõendatuks TsMS

§ 231 lg 1 alusel. Kulude tekkimine on eluliselt usutav, kulud on vajalikud ja nende suurus on

mõistlik. Kostja kohustusi seoses remondilaenu, liisingu ja xxx järelmaksuga tuleb aga

arvestada 50% ulatuses. Kostja kinnitas, et tegemist on abikaasade ühiste kohustustega ja seega

vastutab kostja nende eest eelduslikult pooles ulatuses. Kostja igakuised keskmised kulud on

seega

kokku

535,49

eurot

(30,23+5,05+16+9,99+80+10+(165,38÷2)+(373,66÷2)

+(229,40÷2)), millele lisandub kulu kostjaga koos elavatele lastele 364,27 eurot.

25. Kostja selgitas, et peab üleval oma abikaasat, kuid ei toonud hoolimata kohtu selgitustest

esile, kuidas see tema hinnangul mõjutab käesoleva asja lahendamist. Usutavad ei ole kostja

selgitused selle kohta, et tema abikaasa ainus sissetulek on lapsetoetus 120 eurot kuus.

Arvestades kostja noorema lapse vanust (sündinud 07.07.2020), on kostja abikaasal õigus ka

vanemahüvitisele. PKS § 111 nimetatud asjaolude esinemist ei ole kostja esile toonud. Samuti

ei toonud kostja esile abikaasaga seonduvaid kulusid. Kostja väited tema abikaasa ülalpidamise

kohta on seega üldsõnalised.

26. Kostja selgitas, et töötab xxx-s ja tema igakuine sissetulek on töötasu 1500 eurot. xxxAS

20.03.2020 kinnituse kohaselt on kostja töötasu 1496 eurot kuus (bruto), millele lisandub

töötasu ületundide eest (tl 54). Kostja arvelduskonto väljavõtte (tl 16-20) kohaselt on tema

töötasu olnud viie kuu jooksul järgmine: 2019 oktoobris 1702,89 eurot, 2019 novembris

1826,64 eurot, 2019 detsembris kahe osamaksena kokku 1738,50 eurot, 2020 jaanuaris kahe

osamaksena kokku 1501,73 eurot, 2020 veebruaris 1443,99 eurot (tl 46). Seega on kostja

keskmine sissetulek tegelikult 1642,75 eurot, mitte 1500 eurot. Lisaks on kostja kontole tehtud

sularaha sissemakseid järgmiselt: 19.10.2019 200 eurot, 26.10.2019 1000 eurot, 28.10.2019

20 eurot, 27.01.2020 150 eurot, 04.02.2020 200 eurot. Kostja selgitas sularaha sissemaksete

kohta vaid seda, et sularaha oli võetud võlgu, kuid ei ole oma väidet millegagi sisustanud ega

tõendanud. Kostja väide ei ole ka usutav, kuna sularaha sissemaksed ei ole regulaarsed ei

tagasimakstava summa suuruse ega kuupäeva osas. Seega tuleb kostjale laekuvad summad

lugeda tema sissetulekuks. Kokku on hageja igakuine keskmine tulu, võttes aluseks esitatud

viie kuu andmed, seega 1956,75 eurot (1642,75+314). Kostja ei ole kohtule 28.10.2020 esitatud

seisukohas esile toonud, et tema igakuised tulud oleksid muutunud. Kostja viitab oma tulu

suuruse tõendamiseks samale, 20.03.2020 väljastatud xxx tõendile tema töötasu suuruse kohta

(tl 140). Seega on kostja sissetulekute kohta esitatud andmed ajakohased. Hageja väitis küll, et

kostja ei tööta enam xxx-s ja on asunud tööle Soome Vabariiki, kuid ei ole oma väidet millegagi

sisustanud ega tõendanud. Samuti ei ole hageja väitnud, et kostja teeniks rohkem, kui

käesolevas asjas esitatud tõenditest nähtub.

27. Lisaks igakuisele sissetulekule kuulub kostjale ühisvarana kaks kinnisasja (xxx ja xxx), mis

soetati 16.06.2017 hinnaga kokku 20 000 eurot (tl 141-146), eesmärgiga ehitada elukoht.

Kohus ei nõustu kostja arvamusega, nagu ei oleks Harjumaal asuv kinnisasi COVID-19 leviku

tõttu realiseeritav vara. Kostja ei saa õigustada hagejale ülalpidamise andmata jätmist ka

hindade kõikumisega kinnisvaraturul. Kostja esitatud selgituste ja tõendite kohaselt on ta

asunud ehitama ühele kinnisasjale (xxx) uut elukohta (tl 186). Samas ei toonud kostja esile, et

ta kasutaks teist kinnisasja või vajaks seda muul vältimatul põhjusel ise. Seega on kostjal

olemas ka likviidne vara, mille arvelt hagejat vajadusel üleval pidada.

28. Õige ei ole kostja väide, et tema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse

vajadused. Isegi, kui vanem sellises olukorras oleks, ei anna see alust mõista elatist hageja

kasuks välja ulatuses, mis vanemal pärast oma kulude kandmist üle jääb. PKS§ 102 lg 2 teise

lause järgi peab vanem kasutama tema käsutada olevad vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt, st võrdväärselt. Arvestades ülal tuvastatud andmeid, on hageja igakuised kulud

eelduslikult 292 eurot ja kostja igakuised kulud eelduslikult 899,76 eurot (s.o vanema kulu

endale ja noorematele lastele). Arvestades hageja ja kostja vajaduste proportsiooni, tuleks

kostjal kulutada oma sissetulekust 32,5% hageja ja 67,5% enda kulude katmiseks. Kuna 32,5%

1956,75 eurost on 635,03 eurot, on kostjal võimalik tagada hagejale elatis seaduses sätestatud

määras, s.o 292 eurot kuus, ja katta pärast seda ka enda ja oma nooremate laste vajadused.

Kostjal on eeltoodust tulenevalt võimalik teha ka noorematele lastele suuremaid kulutusi kui ta

on esile toonud, sh seaduses sätestatud määras. Seetõttu ei ole veenvad kostja väited, et tal ei

ole võimalik tasuda kostjale igakuise elatisena rohkem kui 212 eurot kuus või 180 eurot kuus.

Samuti on kostjal vajaduse ilmnemisel olemas võõrandatav vara, mille arvelt lastele

ülalpidamist anda.

29. Kohtu järeldusi kostja sissetuleku ja võime kohta hagejale ülalpidamist anda ei muuda ka

tema viited 2004.a toimunud õnnetusele ega perearsti üldsõnaline tõend, et kostja jäi 2004.a

auto alla (tl 139). Kostja esitatud tõenditest nähtub, et ta on hoolimata 16 aastat tagasi toimunud

õnnetusele olnud võimeline endale ja lastele piisavalt ülalpidamist teenima. Tema töövõimet ei

ole piiratud.

30. Eeltoodust tulenevalt puudub alus vähendada hageja nõutavat elatist alla PKS § 101 lg-s 1

sätestatud määra. Hageja nõue elatise välja mõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hageja

täisealiseks saamiseni on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

III

31. Hageja nõuab kostjalt elatist tagasiulatuvalt perioodi eest 10.02.2019–09.10.2020 summas

1222 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva ülalpidamise nõudele kohaldatakse elatise

väljamõistmise üldsätteid (PKS § 99, § 101 lg 1, PKS § 102 ja § 105 lg 3).

32. Kuna ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevale

rahuldamisele, täidab ülalpidamisnõue oma eesmärki üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab

järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks

kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei

täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Tagasiulatuva elatise nõude ulatuse määramisel

arvestab kohus seetõttu sellega, kas ja mida õigustatud isik on sellel ajavahemikul teinud

kohustatud isikult ülalpidamise nõudmiseks, st mis kuupäeval ja ajal ning mis viisil ja mitmel

korral on hageja (seaduslik esindaja) elatise saamiseks kostja poole pöördunud. Samuti arvestab

kohus sellega, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Seega võib kohus arvestada

ka õigustatud isiku toonaste vajaduste, kohustatud isiku ülalpidamisvõime ja elatise

vähendamise aluseks olevate muude asjaoludega (vt Riigikohtu 25.05.2016 otsus nr 3-2-1-35-

16 p 19-20).

33. Kostja vaidles hageja tagasiulatuva elatise nõudele vastu põhjusel, et ta on hagejale seni

maksnud igakuist elatist kohtuvälise kokkuleppe alusel. Seega leiab kostja, et ta ei ole perioodil

enne hagi esitamist ülalpidamiskohustust rikkunud. Asjaolu, et poolte vahel oli varem

kokkulepe elatise maksmise kohta, nähtub poolte vahel veebruaris ja märtsis peetud

kirjavahetusest (tl 40–44 ja tõlked 52–53, parandatud 60–61 ja 64–65). Hageja on menetluses

ka ise varasema kokkuleppe olemasolu kinnitanud (vt tl 67). Hageja vanemate kirjavahetusest

nähtub, et vanemate vahel oli alates 2009. aastast kokkulepe summas 150 eurot. Hageja ema

märkis kirjas veel, et vahepeal on aga hinnad tõusnud ja laps kasvanud. Hageja vaidles küll

kostja esitatud tõendile vastu põhjusel, et see on väga halvasti tõlgitud, kuid tugines hiljem ise

samale tõendile, et tõendada, et on püüdnud kostjaga kohtuvälist kokkulepet saavutada. Kohus

nõustub hagejaga, et tegemist on halva tõlkega. Kirjade sisust on aga võimalik aru saada, s.t

tõendiga on võimalik asjas arvestada. Kohus lähtub kostja poolt viimasena saadetud tõlkest

(tl 64–65).

34. Kohus selgitas, et asjaolu, et hageja on kostjalt ülalpidamise andmist nõudnud suuremas

ulatuses kui see, mida kostja on andnud, tuleb tõendada hagejal. Hageja selgituste kohaselt

palus ta Viber suhtluskeskkonna vahendusel korduvalt, et kostja hakkaks tasuma hageja

ülalpidamiseks suuremat summat kui 165 eurot kuus, kuid suhtlus ei ole säilinud ja tal ei ole

võimalik seda tõendada. Sellise suhtluse olemasolu ei ole kostja omaks võtnud. Hageja viitas

tagasiulatuva elatise nõuet põhjendades vaid kostja esitatud kirjavahetusele, millest nähtub see,

et hageja püüdis leida kohtuvälist lahendust vahetult enne kohtusse pöördumist. Kuigi kõikidelt

kirjadelt ei nähtu nende saatmise kuupäev, on tuvastatav, et pooled pidasid läbirääkimisi

vähemalt alates 09.02.2020 (tl 64) ja läbirääkimised on jätkunud märtsikuuni. Arvestades, et

hagi esitati juba 10.02.2020 ei tõenda see kirjavahetus, et hageja oleks nõudnud kostjalt

ülalpidamist perioodil alates 10.02.2019.

35. Elatise kostjalt väljamõistmine aasta eest enne hagi esitamist olukorras, kus ei ole

tõendatud, et hageja oleks selle aja jooksul kostjale oma nõudest teatanud ja nõudnud elatise

maksmist ulatuses, mis ületab vanematevahelist varasemat kokkulepet, on kostja suhtes

ebamõistlikult koormav. Kuna vanemate vahel oli kokkulepe, võis kostja mõistlikult eeldada,

et ta on kokkuleppe täitmisega oma kohustuse täitnud. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt

ei täidaks sellisel juhul enam ka oma eesmärki tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine.

Hageja tagasiulatuva elatise nõue jääb eeltoodu tõttu rahuldamata.

36. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra

selliselt, et elatis tuleb maksta iga järgneva kuu eest ette hiljemalt eelmise kuu 30. kuupäevaks

hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Kohus võtab seejuures arvesse kostja selgitusi selle

kohta, et tema töötasu laekub alles 10. kuupäevaks ja ta ei saa seetõttu elatist tasuda enne kui

15. kuupäevaks, kuid ka hageja õigust saada elatist iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

Menetluskulude jaotus

37. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral oma

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

38. Kohus rahuldab hageja hagi osaliselt, rahuldades ühe ja jättes teise hageja nõude

rahuldamata, samuti võtab osaliselt vastu hageja loobumise tagasiulatuva elatise nõudest.

Arvestades rahuldatud ja rahuldamata jäetud nõuete proportsiooni, tuleb menetluskulud jätta

poolte endi kanda. Kostja nõustus menetluskulude jätmisega poolte endi kanda ja ei taotlenud

menetluskulude väljamõistmist hagejalt ka osas, milles hageja nõudest loobus.

39. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määrata ja menetluskulusid rahaliselt välja ei mõisteta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild

kohtunik