2-20-4016/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.11.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-4016

Tsiviilasi

E. A. hagi O. M. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5400 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja E. A. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Irina Metsler-Verner

Kostja O. M. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Marina Smirnova

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Võtta osaline hagist loobumine vastu ja lõpetada menetlus 50 euro nõude osas.

3. Mõista O. M.lt E. A. kasuks välja põhivõlg 2950 eurot.

4. Mõista O. M.lt E. A. kasuks välja viivis põhivõlalt (2950 eurot) võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises sätestatud määras alates 13.03.2020 kuni kohustuse

täitmiseni.

5. Jätta E. A. hagi O. M. vastu rahuldamata 2000 euro väljamõistmise nõudes.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.07.2017 võlakirja, mille alusel hageja

andis 10.07.2017 ja 17.07.2017 kostjale laenu kokku 3000 eurot. Hageja andis kostjale laenu

10.07.2017 sularahas 1000 eurot, 17.07.2017 sularahas 1400 eurot ja ülekandega V. M.i

kontole 600 eurot. Laen 3000 eurot tuli tagastada 10.10.2017. Hageja andis 05.09.2017

kostjale täiendavat laenu sularahas 2000 eurot, mille kostja pidi tagastama 10.11.2017. Kostja

laenu ei tagastanud, mistõttu nõuab hageja kostjalt kohustuste täitmist ning alates hagi

esitamisest seadusjärgset viivist.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 5000 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses põhinõudelt 5000 eurot alates 13.03.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja.

3. Hageja kinnitas, et kostja on 50 eurot tasunud ning loobub osaliselt nõudest 50 euro

väljamõistmise osas. Hageja palub 18.05.2020 menetlusdokumendis kostjalt välja mõista

põhivõlgnevus 4950 eurot. Hageja jäi seisukohale, et kuigi kostja pole kirjutanud võlakirjale

allkirja täiendava laenu saamise kohta, jääb ta hagis esitatud asjaolude juurde.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja võttis omaks, et andis hagejale võlatunnistuse,

hageja andis temale perioodil 10.07.2017-18.08.2017 3000 eurot, mis tuli tagastata hiljemalt

10.10.2017. Kostja väitel oli poolte vahel koostöö. Kostja pidi saadud laenu kasutama ehete

ostmiseks ning tagastama hagejale laenu põhisumma ning 25% ehete müügist saadud

kasumist. Kostja tasus 11.09.2019 hagejale 50 eurot. Seega on kostja hagejale endiselt võlgu

2950 eurot.

5. Kostja vaidles vastu täiendava laenu 2000 euro andmisele. Kostja väitel pole ta seda raha

saanud ning võlatunnistusele on hageja lisalaenu andmise ise juurde kirjutanud. Kostja pole

allkirjaga kinnitanud raha saamist. Kostja on töövõimetu ja tema ainsaks sissetulekuks on

töövõimetoetus kokku 468,56 eurot kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada.

7. Tulenevalt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus

esmalt hageja taotluse hagist osaliselt loobumise osas. Hageja esitas menetluse kestel taotluse

osaliselt hagist loobumiseks 50 euro osas, kuna kostja on 50 eurot tasunud.

8. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. Hagist loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega

(RKTKo nr 3-2-1-61-16, p 13). TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS §

lg

kohaselt

hagist

loobumist

vastu,

kui

see

on

ilmses

vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega

rikutaks olulist avalikku huvi.

9. Kohus leiab, et osaline hagist loobumine põhivõla 50 euro osas ei kahjusta avalikku huvi

ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub

vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks nimetatud nõude osas. Kohus jätkab asja

menetlust põhivõlgnevuse 4950 euro osas.

10. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel õiguslikku tähendust omavad asjaolud.

Hageja andis 10.07.2017 ja 17.07.2017 võlakirja alusel kostjale laenu kokku 3000 eurot (lk

4-6). Hageja andis kostjale 10.07.2017 sularahas 1000 eurot, 17.07.2017 sularahas 1400 eurot

ja ülekandega V. M.i kontole 600 eurot laenu. Laen tuli tagastada 10.10.2017. Kostja

tunnistab võlakirja andmist ja laenu saamist summas 3000 eurot. Kostja tasus hagejale

11.09.2019 50 eurot. Lisalaenu 2000 euro osas pole kostja hageja esitatud faktilisi asjaolusid

omaks võtnud.

11. Kohus täitis 02.07.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (lk 34-35).

12. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 4950 eurot. Hageja põhinõue kostja vastu

võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise

esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud

täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma

või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või

tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). Hagis

esitatud asjaoludel andis hageja kostjale üle raha, mille kostja pidi hagejale tagastama. Seega

vastab poolte vaheline suhe laenulepingu tunnustele.

13. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 82 kohaselt juhul, kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. Kostja pole vaidlustanud 3000 eurot saamist, raha tagastamise tähtaega

10.10.2017 ega asjaolu, et kostja pole tagastanud rohkem kui 50 eurot. Kohus loeb nimetatud

asjaolud kostja poolt TsMS § 231 lg 2 tähenduses omaks võetuks ning hagi kuulub

rahuldamisele põhivõlgnevuse 2950 euro osas.

14. Lisalaenu 2000 osas pole kostja hageja esitatud faktilisi asjaolusid omaks võtnud.

Seetõttu kehtib lisalaenu osas üldine tõendamiskoormis. Kohus selgitas 02.07.2020

määrusega, et hageja peab tõendama lisalaenust tuleneva nõude aluseid, sh missuguses

summas andis hageja kostjale laenu, raha üleandmist ja millal kostja pidi selle tagastama.

Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud missuguses summas andis hageja

kostjale laenu, raha üleandmist ja millal kostja pidi selle tagastama. Seega tuleb hageja nõue

lisalaenu 2000 euro väljamõistmise osas jätta rahuldamata.

15. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

16. Kohus rahuldas hageja põhinõude 2950 euro ulatuses. Vastavalt kuulub rahuldamisele ka

viivisenõue alates hagi esitamisest, so alates 13.03.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

17. Kohus märgib, et töövõimetus ei vabasta kostjat tema lepinguliste kohustuste täitmisest.

18. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevuse 2950 eurot ja viivise alates 13.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSKULUD

19. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldas

hagi osaliselt ning kohus peab õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sellest

tulenevalt ei ole vaja kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.

20. 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik