Legislator Case Law & Legislation
2-20-128602/5 AI generated

2-20-128602/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-20-128602/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-128602, Credit.ee OÜ hagis S.F. vastu võla Kinnitada Credit.ee OÜ ja S.F. vahel 11. novembril 2020 sõlmitud kompromiss

Legislator headnote

AI generated

2-20-128602/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: vastu võla Kinnitada Credit.ee OÜ ja S.F. vahel 11. novembril 2020 sõlmitud kompromiss

Keywords

AI generated
negotiation and conclusion amicable settlement arbitration clause consideration for performance performance in lieu of fulfillment satisfaction of claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja nr

2-20-128602

Tsiviilasi

Credit.ee OÜ hagi S.F. vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Credit.ee OÜ; registrikood 11898079; asukoht

F. Tuglase tn 19, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond.

Hageja seaduslik esindaja: J.B.

e-post XXX; XXX

Kostja: S.F, isikukood XXX, elukoht XXX.

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-128602, Credit.ee OÜ hagis S.F. vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Kinnitada Credit.ee OÜ ja S.F. vahel 11. novembril 2020 sõlmitud kompromiss

alljärgnevas:

2.1. S.F, isikukood XXX, (edaspidi solidaarvõlgnik käenduslepingu XXX alusel) kohustub

tasuma võlausaldajale 810,97 eurot (sh. põhivõlg 551,99 eurot, intress 82,63 eurot ja

viivis 176,35 eurot seisuga 06.11.2020 ja alates 07.11.2020 viivis 0,25% kompromissi

sõlmimise seisuga põhivõlgnevuse jäägilt 551,99 eurolt päevas kuni põhinõude

rahuldamiseni.

2.2. Solidaarvõlgnik kohustub hüvitama Credit.ee OÜ´le pool tasutud riigilõivust summas

22,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, s.o kokku summas

42,50 eurot. Nimetatud summa kohustub solidaarvõlgnik tasuma Credit.ee OÜ

arveldusarvele nr XXX (viitenumber XXX) 3 kalendripäeva jooksul alates kohtu poolt

kompromissi kinnitamisest. Tasumisega viivitamisel on Credit.ee OÜ´l õigus nõuda

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2.3. Solidaarvõlgnik kannab kogu lepingu punktis 2.1 nimetatud summa üle võlausaldaja

(Credit.ee OÜ) arveldusarvele LHV Pank XXX viitenumber XXX järgmiselt: Iga kuu

10.- ndaks kuupäevaks alates novembrist 2020.a. 100,00 eurot kuus kuni võla täieliku

tasumiseni.

2.4. Kompromisslepingu alusel laekunud summadest kaetakse esimeses 06.11.2020.a.

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 176,35 eurot, intress summas 82,63

eurot ning seejärel tagastamata põhiosa summas 551,99 eurot.

2.5. Credit.ee OÜ teeb hiljemalt viimase osamakse tähtaja saabumisel täiendava viivise

arvestuse (alates 07.11.2020. a kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni) ja esitab selle

solidaarvõlgnikule täitmiseks.

2.6. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab menetluse kirjalikus menetluses

kohtuistungit pidamata ja kompromissist mitte kinnipidamise korral muutub kogu nõue

koheselt sissenõutavaks.

3. Tagastada Credit.ee OÜ-le 29. juulil 2020 selgitusega „Riigilõiv Credit.ee OÜ avalduse

eest S.F, S.F.…“ tasutud riigilõivust 22 eurot 50 senti. Riigilõiv tagastada Credit.ee

OÜ pangakontole nr XXX, viitenumber XXX.

4. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Credit.ee OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.F. (kostja)

võla väljamõistmiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on võlgnikuks S.F,

registrikood XXX , ja S.F, isikukood XXX. Võlgnikud on solidaarvõlgnikud. Credit.ee OÜ ja

võlgnik sõlmisid XX.XX.XXXX lepingu nr XXX, mille käendajaks asus käenduslepingu XXX

alusel S.F. Võlgnik sai laenu 1000 eurot. Võlgnik kohustus tagastama laenu ja intressi 296 eurot

60 senti vastavalt graafikule. Tasutud on kuus osamakset. Võlgnik ja käendaja jätsid

korduvatele meeldetuletustele vaatamata oma kohustused täitmata. Laenuleping öeldi üles 1.

juulil 2020.

Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna pooled esitasid kohtule

kompromisslepingu. Pärnu Maakohus andis 8. oktoobri 2020 määrusega asja üle Tartu

Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Tartu Maakohus andis 30. oktoobril 2020 pooltele tähtaja seadusega kooskõlas oleva

kompromissi esitamiseks. Kohus palus hagejal esitada hageja esindaja esindusõiguse kohta

tõendid ja kohtualluvuse kontrollimiseks lepingutes sisalduvad kohtualluvuse kokkulepped.

Pooled esitasid 11. novembril 2020 täpsustatud kompromissi ja nõutud tõendid. Pooled paluvad

kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Makseettepaneku

koostanud

kohus

jätkab

tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

(TsMS) § 486 lg 1 p 3 järgi asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses

menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises

taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud

kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Kohus menetleb TsMS § 486 lg 4 järgi

kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses

menetlemise alustamist.

Pooled võivad TsMS § 430 lg 1 kohaselt menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei

kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Poolte poolt kohtule esitatud esialgse kompromissi kohaselt on kompromissi pooled Credit.ee

OÜ ja S.F.F. , registrikood XXX , ja S.F, isikukood XXX. Kusjuures S.F.F, registrikood XXX,

ja S.F, isikukood XXX, vastutavad Credit.ee OÜ ees solidaarselt.

Kohus selgitas pärast esialgse kompromissi esitamist pooltele, et solidaarvastutuse tekkimiseks

pevad võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 järgi mitu erinevat isikut olema kohustatud täitma

kohustuse nii, et võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt neilt

ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Isikud on tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 7 kohaselt füüsilised isikud ja TsÜS § 24 järgi juriidilised isikud (vt P. Varul jt.

Tsiviilõiguse üldosa. Õigusteaduse õpik. Juura 2012, lk 217). Juriidiline isik on TsÜS § 24

kohaselt seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või

avalik-õiguslik. Eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud, mittetulundusühingud ja

sihtasutused ning Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing (vt P. Varul

jt. Tsiviilõiguse üldosa. Õigusteaduse õpik, lk 257 – 258). Füüsilisest isikust ettevõtja on

äriseadustiku (ÄS) § 3 lg 1 järgi füüsiline isik, kes peab enne füüsilisest isikust ettevõtjana

tegevuse alustamist esitama ÄS § 3 lg 2 järgi avalduse enda kandmiseks äriregistrisse.

Füüsilisest isikust ettevõtja puhul kantakse ÄS § 75 lg 1 järgi äriregistrisse füüsilisest isikust

ettevõtja ettevõte. Tegemist ei ole ÄS § 2 lg 1 tähenduses äriühinguga, mille õigusvõime tekib

ÄS § 2 lg 3 järgi äriregistrisse kandmisest. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte äriregistrisse

kandmisel ei teki seega füüsilisest isikust eraldi õigusvõimega juriidilist isikut, kuivõrd seadus

ei näe sellist tagajärge ette. Füüsilisest isikust ettevõtja puhul on füüsilisest isikust ettevõtja

tegevusest tulenevate õiguste ja kohustuste kandaja see sama füüsiline isik, kes füüsilisest

isikust ettevõtjana tegutseb. Teist isikut, kellel oleks õigusvõime, so võime olla tsiviilõiguse

subjektiks, sh lepingupooleks ja lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste kandjaks, ei teki.

Füüsiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja ei ole seega kaks erinevat isikut, kes saaksid

VÕS § 65 lg 1 mõttes vastutada kohustuste täitmise eest solidaarselt. Füüsilise isiku kohustuste

täitmise eest vastutab füüsline isik sõltumata sellest, et kohustus oli võetud füüsilisest isikust

ettevõtjana tegutsemise käigus. Ka ÄS § 78 sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma

kohustuste eest kogu oma varaga.

Pooled esitasid 11. novembril 2020 kohtu selgitustest tulenevalt uue kompromissi.

Kompromissi tekistist nähtub selgelt, et kompromissi pooled on Credit.ee OÜ (nimetatud kui

võlausaldaja) ja S.F, isikukood XXX, so füüsiline isik. Pooled nimetavad S.F. kompromissi

tektis jätkuvalt solidaarvõlgnikuks, kuigi kohus selgitas pooltele põhjalikult, et füüsiline isik ja

sama füüsiline isik füüsilisest isikust ettevõtjana ei ole kaks erinevat isiku, kes saaksid vastutada

solidaarselt. Samas kuivõrd kompromissi pooleks on ikkagi märgitud S.F. kui füüsiline isik, ei

muuda tema kompromissi tekstis tema solidaarvõlgnikuks nimetamine kompromissi seadusega

vastuolus olevaks. Nimetatud asjaolu ei takista ka kompromissi täitmist, kuna kompromissi

tekstist on aru saada, et kohustatud isikuks on S.F. Kohus leiab seega, et poolte vahel sõlmitud

kompromiss tuleb kinnitada, kuna see ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku

olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita.

Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel menetluse. Kui

menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS § 172 lg 9 ja § 168 lg 3 järgi oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled märkisid kompromissis, et

kostja kohustub hüvitama hagejale pool tasutud riigilõivust 22 eurot 50 senti ja maksekä su

kiirmenetluse kulud 20 eurot, kokku 44 eurot 50. Kohus jätab TsMS § 172 lg 9 ja § 168 lg 3

alusel kompromissis nimetamata menetluskulud seega poolte endi kanda.

Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot. Kohus tagastab

kompromissi sõlmimise tõttu hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel riigilõivu 22 eurot 50 senti.

Hageja taotlusel tagastatakse riigilõiv hageja pangakontole nr XXX.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik