2-14-7101/53 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-14-7101

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

J.J kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-14-7101

Menetlustoming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik/usaldusisik J.J (endine K. ) (isikukood XXX;

viibimiskoht xxxxxxxxx, XXX, 51014 Tartu)

võlausaldaja I Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(rk 70000349; asukoht XXXa, 15176 Tallinn; e-post ),

esindaja Ulrika Kõiv, e-post

võlausaldaja II W.S (büroo asukoht Piiri 4, 48307

Jõgeva; e-post )

võlausaldaja III Q.N (büroo asukoht Õpetaja 9, 51003

Tartu; e-post )

võlausaldaja IV

Q.U (isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja O.I, e-

post

võlausaldaja V Telia Eesti AS (registrikood 10234957,

asukoht Mustamäe tee 3, 15033 Tallinn; e-post )

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda J.J (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

2. Lõpetada J.J kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada J.J usaldusisiku kohustustest.

4. Jätta menetluskulud J.J kanda.

5. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade J.J pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest

keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-14-7101

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 04.03.2014 määrusega kuulutati välja J.J (endine K. ) pankrot ja

pankrotihalduriks nimetati Küllike Mitt. Tartu Maakohus lõpetas 24.11.2014 määrusega

J.J pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas J.J suhtes kohustustest vabastamise

menetluse.

2. Tartu Maakohtu 24.11.2014 määruse kohaselt oli J.J võlausaldajate tunnustatud nõude

osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, järgmised: Eesti Vabariik Maksu- ja

Tolliameti kaudu 2021,06 eurot, kohtutäitur W.S 84,84 eurot, kohtutäitur Q.N 82,43 eurot,

Q.U (elatisenõue) 2755 eurot ja Telia Eesti AS 856,93 eurot.

3. J.J kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning J.J kohustati

ennast täitma usaldusisiku kohustusi. J.J kohustati tegema võlausaldajatele väljamakseid

üks kord aastas, iga aasta 1. juunil, ja esitama kohtule võlgniku kohustuste täitmise kohta

aruandeid iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil.

4. Võlgnik esitas kohtule esimese aruande 29.06.2015. Võlgnik viibis aruande perioodil

xxxxxxxxx. Järgmise aruande esitas võlgnik 28.12.2015. 12.08.2015 määrusega vabastati

J.J karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega (isik vabanes 28.08.2015).

5. 03.06.2016 esitas võlgnik kolmanda aruande, millele lisas kaasa K-Raha kontolt tehtud

väljamaksete maksekorraldused. Võlgnik tasus 19.05.2016 võlausaldajatele kokku 135,75

eurot. Vabaduses viibides oli võlgniku sissetulekuks töövõimetuspension 63,35 eurot,

töötutoetus 100 eurot ja Haaslava valla poolt makstud toimetulekutoetus 64 eurot. Võlgnik

vabaduses viibides eraldusi võlausaldajatele ei teinud ja jättis esitamata aruande, mille

tähtaeg oli 01.01.2017.

6. 18.01.2017 saatis võlgnik kohtule teavituse, et viibib alates 02.01.2017 eeluurimise all

ning tema suhtes on rakendatud suhtlus- ja kirjutamiskeeldu.

7. 02.06.2017 saatis võlgnik kirja, milles teavitas, et viibib alates 02.01.2017 taas xxxxxxxxx

ning deponeeritud vahekontole on kogunenud 20 eurot. 18.12.2017 esitas võlgnik

järgmise aruande, mille järgi oli vahekontole võlausaldajate jaoks eraldatud 216,50 eurot.

30.01.2018 saatis võlgnik kirja koos maksekinnituse koopiatega, mille alusel on

võlausaldajatele 22.01.2018 eraldatud 273,5 eurot. 19.06.2018 esitas võlgnik kohtule

aruande, millest nähtub, et võlgnik sooritas 11.06.2020 väljamakse võlausaldajatele

summas 82,50 eurot.

8. 14.12.2018 aruandes märkis võlgnik, et on vanglas olles intensiivselt palunud enda

määramist vangla tööstuse keevitaja töökohale, kuid vangla ei ole teda tööle määranud.

Lisaks palus võlgnik, et kohus teeks ettekirjutuse xxxxxxxxx võlgnikule tulutoova töö

võimaldamiseks. Kohus selgitas võlgnikule, et kohtu pädevuses ei ole ettekirjutuste

tegemine kinnipidamisasutustele.

9. 06.06.2019 esitas võlgnik aruande, mille kohaselt teostati 31.05.2019 väljamakse

võlausaldajatele kokku summas 66,43 eurot. Võlgnik esitas järgmised aruanded

23.12.2019 ning 26.05.2020. 15.05.2020 sooritati väljamakse võlausaldajatele summas

146,63 eurot. Võlgnik on võlausaldajatele tasunud viie aasta kestel kokku 767,35 eurot.

10. 19.06.2020 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamiseks või vajadusel kohustustest

vabastamise menetluse pikendamiseks kohtu äranägemisel. Taotluse kohaselt on võlgnik

korduvalt pöördunud xxxxxxxxx poole vanglatööstuses töötamiseks. Võlgnik on töötanud

vanglas igal aastal kolm kuud majandustöölisena.

11. Kohus küsis 25.06.2020 kirjaga võlausaldajate seisukohta J.J kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas.

2/5

2-14-7101

12. 30.06.2020 teatas võlausaldaja Telia Eesti AS, et on võlgniku võla lootusetuks

tunnistanud ning seetõttu ei osale seisukoha võtmises.

13. 10.07.2020 esitas Maksu- ja Tolliamet seisukoha, milles märkis, et võlgnik on tasunud

ainult 10,7% nõudest. Võlausaldaja palub kohtul võlgnik jätta kohustustest vabastamata

ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik

kohustustest vabastamise perioodil tekitanud võlausaldaja ees juurde märkimisväärselt

suures summas võlgnevusi. Tartu Maakohtu 01.06.2018 otsuse (kriminaalasjas 1-17-

6021) alusel tekkis võlgnikul kohustus tasuda Eesti Vabariigile menetluskulude hüvitis

summas 7926,35 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on tahtlike tegudega

tekitanud olukorra, kus võlgnik ei ole suuteline teenima tulu ning täitma oma kohustusi

võlausaldajate ees. Võlausaldaja viitab oma seisukohas Harju Maakohtu 18.05.2020

määrusele tsiviilasjas 2-11-35881.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmine

14. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

15. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

16. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu

20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).

Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest

vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse

teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku

kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus

tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).

17. PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. J.J ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos, ta on süüdi

mõistetud narkokuriteos.

18. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

19. Võlgnik vabanes karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 28.08.2015 ning peeti

kahtlustatavana taas kinni 02.01.2017 ja vahistati 04.01.2017 määrusega. Riigikohtu

05.03.2020 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 13.03.2019 ja Tartu Ringkonnakohtu

26.06.2019 otsus ja J.J-ile mõisteti liitkaristusena kohtuotsuste kogumis 4 aastat 8 kuud ja

18 päeva vangistust narkokuriteo eest. Kohus selgitab, et võlgniku täiendavad rahalised

kohustused menetluskulude näol ei tulene Tartu Maakohtu 01.06.2018 otsusest nagu on

märkinud Maksu- ja Tolliamet (otsus on täielikult tühistatud Tartu Ringkonnakohtu

06.12.2018 otsusega), vaid Tartu Maakohtu 13.03.2019 otsusest. 13.03.2019 otsusega

mõisteti võlgnikult välja Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud kogusummas 3660,63

eurot. Otsusest nähtub ka asjaolu, et võlgnikult on 20.03.2017 määrusega arestitud

sularaha 290 eurot.

20. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik

kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse

3/5

2-14-7101

süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb

kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste

rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et

kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik

olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue

majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja

sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise

menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima

(PankrS § 173 lg 1). Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas

füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni (PankrS §-d 169-177)

eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses

osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

21. Võlgnik on viie aasta kestel rahuldanud võlausaldajate nõuetest ca 13% ja seda eranditult

vangistuses viibides, kus tal on vastav kohustus vangistusseaduse § 44 lg 2 järgi nii või

teisiti (kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete

täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse

kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras).

Vangistuses viibides on võlgnik nõudnud endale ka tööd. Vabaduses viibides on võlgniku

sissetulekuks olnud riigi ja kohaliku omavalitsuse toetused. Võlgnik mõistlikult tulutoova

tegevusega tegelenud ei ole ja võlausaldajatele eraldisi teinud ei ole. Võlgnik on

põhjendanud tasuva töö mitteleidmist sellega, et ta viibib kinnipidamisasutuses, kus ei ole

võimaldatud tal tööd teha, kuigi ta on ise seda mitmel korral palunud. Võlgnik vabanes

tingimisi ennetähtaegselt vanglast 28.08.2015 ning tal oli võimalus aasta ja nelja kuu

kestel näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta suudab oma kohustusi vabatahtlikult täita

ja et ta väärib kohustustest vabastamist. Võlgnik ei ole ka kohustustest vabastamise

menetluse kestel näidanud üles tahet loobuda kriminaalsest tegevusest. 2016. aasta

sügisest asus ta taas toime panema kuritegusid. 13.03.2019 otsusega on temalt Eesti

Vabariigi kasuks välja mõistetud rahalised kohustused 3660,63 eurot, millega on

kahjustada saanud võlausaldajate huvid. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik sellises olukorras

andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning ei ole isikuks, kellele

pankrotiseadus näeb ette võimaluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabanemiseks.

22. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et J.J kohustustest vabastamise menetluses on viie aasta

möödumisel ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest

keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud tahtlikult oma PankrS §-s 173 lg 1 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

23. Kohus jätab rahuldamata võlgniku taotluse menetluse pikendamiseks, kuivõrd võlgniku

vangistuses viibimine, kus tema tulutoova tegevusega tegelemine on piiratud, ei saa

objektiivsetel põhjustel kaasa aidata võlausaldajate nõuete suuremal määral rahuldamisele.

Võlgnik vabaneb vangistusest 30.05.2022. Oluline on siinjuures, et võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse kestel kuritegude toimepanemisega tekitanud endale

juurde täiendavaid rahalisi kohustusi 3660,63 euro ulatuses. Võlgnikul on ka elatise

maksmise kohustus Q.U ees, millest võlgnik PankrS § 176 lg 2 järgi kohustustest

vabastamise menetluse läbi ei vabane.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

24. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda J.J pankrotimenetluses

4/5

2-14-7101

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka J.J pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

25. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Kohus loeb 08.06.2020 ja 19.06.2020 kirjadega aruande

esitamise kohustuse täidetuks. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab J.J kohustustest vabastamise menetluse, tuleb J.J vabastada usaldusisiku

kohustustest.

26. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud J.J kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

5/5