3-20-1901/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number

3-20-1901

Määruse kuupäev

13.11.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Juri

Kolesnikovi

kaebus

Tartu

Vangla

tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Juri Kolesnikov

Vastustaja –Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.

2. Jätta Juri Kolesnikovi menetlusabi taotlus läbi

vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse

resolutsiooni

punkti 1

peale võib

esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja Tartu Vanglale.

Kaebajale edastatakse ka Tartu Halduskohtu 06.10.2020

kohtunõue Tartu Vanglale ning Tartu Vangla 07.10.2020

vastus kohtunõudele koos lisadega.

ASJAOLUD

1. Juri Kolesnikov esitas 01.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamiseks.

Kaebuse kohaselt on arst määranud kaebajale toetavad lisatallad, mis on kleepuvad ja ei kannata

seetõttu vett. Kaebaja palus vanglal väljastada talle duši all käimiseks lisapaari plätusid. Vangla

väljastas kaebajale kinnised jalanõud Crocs (edaspidi kroksid), mis rikuvad tervist ja tekitavad

kaebajale valu ja kannatusi. Vangla keeldus nende vahetamisest lahtiste plätude vastu. Vangla

selgitas kaebajale, et kroksid tuleb enne maha kanda, siis väljastatakse kaebajale uued plätud.

Lõpuks oli kaebaja siiski sunnitud esitama taotluse krokside mahakandmiseks, kuid kaebaja ei

suutnud neid prügikasti visata. Kaebaja kambris teostatud läbiotsimise käigus leiti keelatud

kroksid ja kaebajat karistati kartseriga. Kaebaja kirjutas vanglale uue taotluse, misjärel tuli

vangla laotöötaja, andis kaebajale proovida erinevaid plätusid ja palus valida endale sobivad.

Kaebaja lõpuks siiski tagastas kroksid laotöötajale. Kaebajalt nõuti allkirja selle kohta, et talle

väljastati see, mida ta oli soovinud, kuid kaebaja keeldus allkirja andmast. Hiljem sai kaebaja

üksuse juhilt vastuse, mis solvas kaebajat, sest selles väideti, et kaebaja ei ole taotluses välja

toonud, et vajab plätusid tugitaldade tõttu. Vangla ei ole kaebuse esitamise ajani kaebaja ees

3-20-1901

vabandanud ega teinud ettepanekut asi heastada. Vangla tegevus on põhjustanud kaebajale

füüsilist ja hingelist valu.

Kaebaja palub nõuda vanglalt välja kaebust puudutavad dokumendid ja saata need kaebajale,

et kaebaja saaks koostada kohtule kaebuse vangla tegevuse (plätude mitteväljastamise ja

vaietele mittevastamise) õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamiseks.

Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

2. Kohus palus 06.10.2020 vanglale esitatud kohtunõudes edastada kohtule kaebust

puudutavad dokumendid ning teatada kohtule, kas kaebaja on esitanud Tartu Vanglale kahju

hüvitamise taotluse seoses sellega, et kaebajale väljastati plätude asemel kroksid, mis kaebajale

ei sobi ja põhjustasid talle valu, ning vangla keeldus krokside vahetamisest teiste lahtiste

jalanõude vastu.

3. Tartu Vangla esitas 07.10.2020 vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et kaebaja ei ole

antud teemal Tartu Vanglale kahjunõuet esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Tulenevalt HKMS § 2 lg 4 teisest lausest

tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust

tahtest.

5. Kaebaja on väljendanud kaebuses soovi esitada kohtule nõuded vangla tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamiseks. Kohus mõistab kaebust selliselt, et

kaebaja soovib kahju hüvitamist, mis on talle väidetavalt põhjustatud vangla tegevusega seoses

kaebajale krokside asemel teise paari plätude mitteväljastamisega ja sel teemal esitatud vaietele

mittevastamisega. Kahjuna viitab kaebaja füüsilisele ja hingelisele valule. Kuigi kaebaja on

eraldi

välja

toonud,

et

soovib

ka

vangla

tegevuse

õigusvastasuse

tuvastamist

(HKMS § 37 lg 2 p 6), nähtub kaebusest kaebaja tahe saada hüvitatud vangla kirjeldatud

tegevusega tekitatud kahju. Haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue on

hõlmatud hüvitamisnõudega ning hüvitamisnõude lahendamisel tuleb kohtul hinnata ka vangla

tegevuse õiguspärasust. Seega on võimalik tõlgendada kaebust selliselt, et kaebaja palub selles

hüvitada talle Tartu Vangla tekitatud mittevaraline kahju (HKMS § 37 lg 2 p 4, riigivastutuse

seaduse § 9 lg 1).

6. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on

kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse

tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 47 lg 1 kohaselt

võib juhul, kui nõude lahendamiseks on ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus, esitada

kaebuse üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 4 tuleb kohtul kaebus tagastada, kui kaebaja ei ole pidanud

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast.

7. Kohtu hinnangul esineb asjas HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud alus hüvitamiskaebuse

tagastamiseks. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kohustuslik kohtueelne menetlus kahju

hüvitamise nõudes tuleks antud juhul lugeda läbituks tulenevalt asjaolust, et ta on esitanud

vanglale heastamise taotluse, kuid vangla on seda ignoreerinud. Kohtule edastatud kaebaja

25.08.2020 pöördumises (reg nr 6-26/695-3; dtl 27) on ta tõepoolest lisaks plätude saamise

soovile märkinud, et ootab vanglalt ka heastamist. Samas ei ole kaebaja selles pöördumises

viidanud ühelegi mittevaralise kahjuna käsitatavale asjaolule. Kaebuses toodut arvestades saab

järeldada, et kaebaja on pidanud 25.08.2020 pöördumises silmas pigem tema ees vabandamist

kui talle põhjustatud füüsilise ja hingelise valu rahalist hüvitamist. Muudele kahju hüvitamise

taotlustele kohtueelses menetluses kaebaja kaebuses ei viita. Ka Tartu Vangla on 07.10.2020

3-20-1901

kohut käesolevas asjas teavitanud, et kaebaja ei ole esitanud vanglale kaebuse asjaoludega

seotud kahjunõuet. Seega ei nähtu asja materjalidest, et kaebajal oleks kahju hüvitamise nõudes

läbitud VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus ning hüvitamiskaebuse

esitamine ei ole seetõttu lubatav.

8. Isegi kui tõlgendada, et kaebaja nõuab eraldiseisvalt ka HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel Tartu

Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist, kuuluks kaebus selles osas tagastamisele

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Isikul on õigus esitada halduskohtule

tuvastamiskaebus, kui see on tema õiguse kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4; Riigikohtu

19.10.2015 otsus nr 3-3-1-28-15, p 18). HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib

esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, ning hilisema

hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega peab

haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamine aitama isikut tema rikutud subjektiivsete

õiguste kaitsmisel. Vastasel juhul ei ole tuvastamisnõue lubatav.

9. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevuse seoses talle plätude

mitteandmise ja vaietele (kohtule arusaadavalt ennekõike kaebaja 03.06.2020 ja 25.08.2020

pöördumistele, dtl 21 ja 27) mittevastamisega. Kohtu hinnangul ei ole äratuntav, et

eelkirjeldatud tuvastamisnõude eraldiseisev menetlemine ja nimetatud vangla tegevuste

õigusvastasuse tuvastamine annaks kaebajale mingit õiguslikku eelist. Nii kaebusest kui ka

Tartu Vangla 03.09.2020 vastusest nr 6-26/695-4 kaebaja 25.08.2020 pöördumisele (dtl 20)

nähtub, et kaebajale on käesolevaks ajaks tema soovitud plätud väljastatud. Tuvastamiskaebuse

esitamist õigustavaks põhjendatud huviks ei saa olla üksnes soov veenduda vangla tegevuse

õigusvastasuses (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2010 otsus nr 3-3-1-32-10, p 12;

02.04.2009 määrus nr 3-3-1-101-08, p 28). Kaebusest saab ennekõike järeldada kaebaja soovi

vangla tegevuse õigusvastuse tuvastamiseks kahju hüvitamise eesmärgil. Vastavalt

HKMS § 45 lg-le 2 ei ole aga tuvastamiskaebuse esitamine sel eesmärgil lubatav ning kaebajal

on pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist vajadusel võimalik pöörduda kahju

hüvitamise kaebusega kohtusse.

10. Kuigi kaebaja ei ole viidanud sellele, et ta sooviks vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamist preventiivsel eesmärgil, vältimaks vangla jätkuvat või korduvat õigusvastast

tegevust, ei saaks ka see eesmärk antud juhul tuvastamiskaebuse eraldiseisvat esitamist

õigustada. Sellisel eesmärgil saaks tuvastamisnõude esitada üksnes juhul, kui isikul on põhjust

arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine

või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või ebamõistlikult raske

(Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2020 määrus nr 3-19-882, p 23.1; 25.10.2017 määrus

nr 3-17-749, p 11). Praegusel juhul ei oleks võimaliku tulevase õiguste rikkumise kõrvaldamine

või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis võimatu või ebamõistlikult raske ning kaebajal

oleks vajadusel võimalik kasutada tuvastamisnõudest efektiivsemaid õiguskaitsevahendeid.

Näiteks ei takista vangla poolt kaebaja vaiete võimalik tagastamine või lahendamata jätmine tal

tulevikus põhivaidlusega kohtu poole pöördumist. Kohus saab põhivaidlusega seonduva

kaebuse menetlemisel hinnata ka seda, kas kohtueelne menetlus on toimunud nõuetekohaselt

või mitte.

11. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel tagastada. Kuna

kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust.

12. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele

vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud. Kaebajal on võimalik esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus ning pärast

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist vastavalt VangS § 11 lg-le 8 hüvitamiskaebus

halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)