2-18-11221/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

12.11.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-18-11221

R. A. hagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu)

vastu kahju nõudes

Tsiviilasja hind

897,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R. A. (isikukood xxx), lepinguline esindaja P.

H. Kostja

Eesti

Vabariik

Maanteeameti

kaudu

(registrikood

70001490),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Tarmo Repp ja vandeadvokaadi abi

Helena Noot

Asja läbivaatamine

Kirjalikus lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Mõista Eesti Vabariigilt (Maanteeameti kaudu) R. A. kasuks välja tekitatud

kahju summas 466 eurot ja hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivis

13,28 eurot, kokku 479,28 eurot.

3. Mõista Eesti Vabariigilt (Maanteeameti kaudu) R. A. kasuks välja viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud määras põhivõlalt 466 eurot

alates 27.07.2018 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata R. A. taotlus tunnistada PS §-iga 14 vastuolus olevaks

regulatsioon, mille kohaselt vaatab kohus löökaukudest tulenevad kahjunõuded

läbi tsiviilkohtumenetluses.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(6)

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõitis R. A. (hageja) 17.03.2018 vennale R. A.le kuuluva autoga

Toyota Avensis reg.nr XXX Viljandi-Rõngu maanteel suunaga Rõngu poole. Maantee 12,5.

kilomeetril oli löökauk. Tee oli valgustamata ja tähistus ebatasase tee kohta puudus.

Löökaugust läbisõitmise tulemusel sai auto kahjustada. Hageja hinnangul oli löökauk

sügavam kui 5 cm. Hageja esitas Eesti Vabariigi (kostja) kui tee omaniku vastu kahju

hüvitamise nõude tulenevalt EhS § 97 lg 1 ja Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse

nr 92 „Tee seisundi nõuded“ § 12 rikkumisest. Kahjusumma koosneb kahju suuruse kindlaks

tegemise kuludest 51 eurot, velgedele tekkinud kahju kõrvaldamise kulud 90 eurot ja

esipõrkeraua kahju kõrvaldamise kulust 756,74 eurot. Hageja kasutas autot venna R. A. antud

volikirja lausel. Samuti leppis hageja enda vennaga kokku, et sõiduki jooksvad kulud

(hooldus, remondi jms) on hageja kanda. R. A. loovutas 25.02.2019 kahjunõude sõiduautole

tekitatud kahju osas hagejale.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitis 897,74 eurot ja viivis perioodi 19.03.2018

kuni 26.07.2018 eest summas 25,58 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis

alates 27.07.2018 kuni nõude 897,74 eurot täitmiseni seaduses sätestatud määras.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

3. Hageja esitas 21.06.2019 kohtule taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlus. Hageja väitel ei peaks löökaukudest tulenevate kahjunõuete menetlemine toimuma

tsiviilkohtumenetluses ning sellise menetluse toimumine on vastuolus PS §-iga 14.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel on tõendamata kahju tekkimine ja kostjapoolne

tegu kahju tekkimisel. Hageja heidab kostjale ette EhS § 97 lg 1 ja Majandus- ja

taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundi nõuded“ § 12 rikkumist. Viidatud

normi kohaselt peab üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk olema tähistatud

liikluskorraldusvahendiga. Hageja ei ole tõendanud, et löökauk oleks olnud enam kui 5 cm

sügav, mis eeldaks liiklusmärgi paigaldamist. Täiendavalt leidis kostja, et on tõendamata, et

esisilla reguleerimine ja veermikukontroll või auto parema külje velgede kõverdumine

oleksid põhjuslikus seoses väidetava kostja rikkumisega, esipõrkeraua kahjustus oli sõidukil

olemas juba 2017. aastal ehk enne väidetavat löökaugust läbi sõitmist. Kahjustuse

varasemale esinemisele viitab ka asjaolu, et sõiduk on osalenud vähemalt kahel korral

liiklusõnnetuses.

5. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks mõnda seadusest

tulenevat kohustust rikkunud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et maanteeauk

oleks sügavam kui 5 cm ja oleks tulnud seetõttu tähistada. Kostja leiab ka, et hageja taotlus

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks on põhistamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

7. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks

teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõikes

1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

8. Kohus tuvastab, et hageja sõitis 17.03.2018 R. A.le kuuluva autoga Viljandi-Rõngu

maanteel suunaga Rõngu poole. Maantee 12,5. kilomeetril oli löökauk. Teel puudus

liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“. Kahjusumma koosneb kahju suuruse kindlaks tegemise

kuludest 51 eurot, velgedele tekkinud kahju kõrvaldamise kulud 90 eurot ja esipõrkeraua

kahju kõrvaldamise kulust 756,74 eurot. Hageja kasutas venna R. A. autot 01.06.2017

sõlmitud ja 05.12.2018 allkirjastatud volikirja alusel (kd I, lk 94). Kinnituskirja kohaselt

3(6)

leppis hageja enda vennaga kokku, et sõiduki jooksvad (hooldus, remondi jms) kulud on

hageja kanda (kd I, lk 92-93). R. A. loovutas kahjunõude sõiduautole tekitatud kahju osas

25.02.2019 hagejale (kd I, lk 106).

9. Hageja esitas Eesti Vabariigi (kostja) kui tee omaniku vastu kahju hüvitamise nõude

tulenevalt EhS § 97 lg 1 ja Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee

seisundi nõuded“ § 12 rikkumisest. Kostja väitel on tõendamata kahju tekkimine ja

kostjapoolne tegevus kahju tekkimisel.

10. Kohus on seisukohal, et kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ja

§ 1045 lg 1 p 7. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui kahju tekitati

seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Seadusest tuleneva

kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud

sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest (VÕS § 1045 lg 3).

Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises

süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050).

11. Kohus täitis 17.08.2020 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas pooltele

tõendamiskoormist (kd I, lk 184-185). Kohus selgitas, et hageja peab tõendama kostjale

etteheidetava tegevuse aluseks olevaid asjaolusid, kahju tekkimist ning asjaolu, et kahju

tekkimine on põhjuslikus seoses kostjale etteheidetava rikkumisega. Samuti peab hageja

põhjendama, et kostjale etteheidetava normi üheks kaitse-eesmärgiks on hagejale tekkinud

kahju ärahoidmine. Kostja peab tõendama õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning

oma vastuväiteid kahju suurusele (kd I, lk 184-185).

12. Kahju hüvitamise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama 1) kostja teo, mis võiks

kaasa tuua kahjuliku tagajärje ja kahju tekkimise; 2) hagejale tekkinud kahju; 3) hagejale

tekkinud kahju põhjusliku seose kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega; 4)

kostja tegevuse õigusvastasuse; 5) kostja süü. Hageja heidab kostjale ette asjaolu, et tee oli

nõuetekohaselt märgistamata, kuigi seaduse kohaselt oli kostjal kohustus tagada tee

korrashoid või nõuetekohane märgistus ehk ehitusseadustiku EhS § 97 lg 1 ja Majandus- ja

taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundi nõuded“ § 12 rikkumist.

13. EhS § 97 lg 1 kohaselt teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil,

et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Majandus-

ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundi nõuded“ § 12 kohaselt § 12

kohaselt üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk peab olema tähistatud

liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava

lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.

14. Vaidlus puudub selles, et hageja sõitis 17.03.2018 hageja vennale R. A.le kuuluva autoga

Toyota Avensis reg.nr XXX Viljandi-Rõngu maanteel suunaga Rõngu poole maantee 12,5.

kilomeetril läbi löökaugu. Hageja poolt esitatud tõenditega (volikiri, kinnituskiri ja nõude

loovutamine) on tõendatud, et hageja on õigustatud esitama kostja vastu kahjunõuet (lk 92,

94 ja 106).

15. Kohus tuvastab kas maanteeauk oli läbimõõduga üle 20 cm ja sügavam kui 5 cm. Hageja

poolt 20.07.2018 kohtule esitatud fotod ei tõenda maanteaugu sügavust ega laiust (lk 7

pöördel-8 pöördel ja 10-11). Kohtule 02.04.2019 esitatud löökaugu kõrgusjoontega fotoga

on tõendatud, et augu sügavaim punkt asub 8 cm sügavusel (lk 125-126 pöördel).

Ekspertiisaktiga nr 19-229 on tõendatud, et auk on ovaalse kujuga ja augu suurim laius

keskosas koos äravajunud asfalti servadega on 66 cm, sellest eraldunud asfaltkattega

kruusosa laius on 51 cm. Üldpikkus, kus on eraldunud asfaltkate ja nähtav aluskruus on 150

cm. Augu alguses on parempoolses osas 32 cm pikkune ja 10-15 cm laiune kitsam augu osa,

4(6)

kus on eraldunud asfaltkate. Edasi laieneb auk 51 cm laiuseks, kus on eraldunud asfaltkate

ja nähtav kruus. Selle osa pikkus koos alla vajunud asfalti servaga (sügavus kuni 30 mm) on

115 cm. Laiema auguosa servades on selle sügavus 50-60mm, vaid üks väga väike lohk on

70-80 mm sügavune, augu keskosas jääb selle sügavus vahemikku 0-40 mm (lk 160 ja 160

pöördel). Seega on tõendamist leidnud, et maanteeauk on läbimõõduga üle 20 cm ja kohati

sügavam kui 5 cm. Tähtsust ei oma kostja vastuväide, et ekspert on ilma kohtu sellekohase

küsimuseta hinnanud augu pikkust ja sügavust. Seega on tuvastamist leidnud, et kostja on

rikkunud augu tähistamata jätmisel seadusest tulenevat kohustust.

16. Järgmisena võtab kohus seisukoha, kas hagejale on tekkinud kostja teo tõttu kahju. Kahju

hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei

oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et

kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitatakse

ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju hüvitamine

perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). VÕS § 128 lg-le 3 kohaselt otsene varaline kahju

hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud

väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või

tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

17. Hageja on esitanud kahjunõude suuruseks 897,74 eurot mis koosneb: 1) esisilla

reguleerimisest 36 eurot ja veermiku kontrollist 15 eurot, kokku 51 eurot; 2) velgede

sirgestamisest ja montaažist 90 eurot ja 3) sõiduki esipõrkeraua kahjustustest 756,74 eurot.

Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et autole oleks tekkinud kahju august

läbisõitmise tagajärjel. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud fotod autost ei tõenda, et

esipõrkerauas olev kahjustus oli autol juba 2017 aastal (lk 86). Ekspertiisiaktiga on

tõendatud, et on väga tõenäoline, et auto parempoolsed veljed ja esivedrustus said vigastusi

ning on ka tõenäoline, et vigastusi said auto parempoolsed veljed ja esivedrustus

(ekspertiisiakti vastused 1 ja 2, lk 161 pöördel). Ekspertiisiakti vastuse 3 ja 4 kohaselt

esikaitseraua vigastuste teke ei ole tehniliselt võimalik ning remondikulu dokumentides

esitatud tööd ei ole kõik põhjendatud. Vajalik on taastada parempoolsed veljed või asendada

need teiste samas mõõdus kasutatud valuvelgede komplektiga. Põhjendatud on ka esisilla

kontroll ja reguleerimine (lk 161 pöördel). Kohus lähtub kahju suuruse määramisel

ekspertiisiaktist. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on põhjendatud tööd summas 36 eurot ja 90

eurot, velgede vahetus 60 eurot ja 4 velje vahetus 240 eurot ning vanade velgede kokkuostu

hind on 40 eurot (lk 161). Seega on kohtu hinnangul tõendatud kahju summas 466 eurot.

Kostja ei ole tõendanud enda vastuväiteid, et suurem osa kahjunõudest summas 756,74 eurot

on täiesti põhjendamatu.

18. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille

järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese

sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (VÕS § 127 lg 4). Selleks

kasutatakse elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt

kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Hinnates tuvastatud

asjaolusid kogumis, leiab kohus, et kostjad on toime pannud õigusvastase teo, millega on

tekitatud hagejale kahju. Olemas on põhjuslik seos kahju ja tahtliku heade kommete vastase

tegevuse vahel. Kohtu hinnangul on tõendatud, et tsiviilasjas nr 2-19-4895 tekkis kahju

kostjate tegevuse tagajärjel. Kui kostja oleks täitnud seadusest tulenevat kohustust ja oleks

augu nõuetekohaselt märgistanud, ei oleks kõnealune auto kahjustada saanud. Seega on

kostja käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes.

5(6)

19. Kostjale etteheidetava normi üheks kaitse-eesmärgiks on hagejale tekkinud kahju

ärahoidmine. Üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk peab olema tähistatud

liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava

lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.

20. Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises

süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1). Süüks on hooletus, raske

hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kostja pole tuginenud asjaoludele, mis võimaldaksid

välistada õigusvastasuse või süü. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja tuginenud sellele,

et tema tegevusetuses esineks mõni õigusvastasust välistav asjaolu või et ta ei olnud hooletu.

Seega on delikti üldkoosseisu elemendid täidetud ja kostja vastutab kahju eest VÕS § 1043

alusel.

21. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 ning TsMS

§ 367 alusel põhinõudelt 466 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt

tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär

enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Tulenevalt sellest, et kohus rahuldas hageja põhinõude 466 euro osas, tuleb

rahuldada ka viivisenõue perioodi 19.03.2018 kuni 26.07.2018 130 päeva eest summas 13,28

eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras

põhivõlalt 466 eurot alates 27.07.2018 kuni põhivõla tasumiseni.

22. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt.

23. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse tunnistada PS §-iga 14 vastuolus olevaks

regulatsioon, mille kohaselt vaatab kohus löökaukudest tulenevad kahjunõuded läbi

tsiviilkohtumenetluses ning mitte haldus(kohtu)menetluses. Kui kohus on kohtuasja

lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti, tunnistades

selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese astme kohus on kohtuasja

lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus

olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule (PSJKS § 9 lg 1). Seega saab

kohus põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada õigusakti või õigusakti puudumise. Kohus

nõustub kostja seisukohaga, et hageja taotlus on põhistamata ja rahuldamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

24. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuna hagi rahuldati

umbes pooles ulatuses. Seega ei ole vaja kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere, kohtunik

6(6)

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga