3-19-1361/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2020, Tartu

Haldusasja number

3-19-1361

Haldusasi

V.T. kaebus Kambja Vallavalitsuse 7. mai 2019. a

projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmise

otsuse

tühistamiseks

või

alternatiivselt

selle

õigusvastasuse tuvastamiseks ja 13. juuni 2019. a

vaideotsuse

tühistamiseks

ning

Kambja

valla

kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 3. juuli 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kambja valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja V.T.

esindaja Gunnar Leht

Vastustaja Kambja vald

esindaja Kaupo Piirsalu

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kambja valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. juuli

2020. a otsus muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 14. detsember 2020.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.T. esitas 18. märtsil 2019 Kambja Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse nr

1911002/02768.

2. Kambja Vallavalitsus võttis 16. aprillil 2019 taotluse menetlusse ja jättis selle 7. mail 2019 läbi

vaatamata põhjusel, et osa Xxx külas asuval Xxx kinnistul olevaid hooned ei ole kantud

ehitisregistrisse.

3. Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja 17. juulil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille

lõplikuks nõudeks jäi tühistada Kambja Vallavalitsuse 7. mai 2019. a projekteerimistingimuste

taotluse läbi vaatamata jätmise otsus või alternatiivselt tuvastada selle õigusvastasus ja tühistada

13. juuni 2019. a vaideotsuse ning kohustada Kambja valda vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

Kaebaja märkis, et Kambja vallast saadud teabe kohaselt kirjalikku otsust projekteerimis-

tingimuste läbi vaatamata tagastamisele ei eelne, vaid tehakse üksnes märge ehitisregistrisse, mis

väljastab seejärel teate taotluse esitajale.

Kaebuse põhjenduste kohaselt tagastas vastustaja projekteerimistingimuste andmise taotluse

ebaõigesti. Ühtegi EhS §-s 32 sätestatud projekteerimistingimuste andmisest keeldumise alust ei

esine. Vallal oli võimalik pärast puuduste kõrvaldamist projekteerimistingimused välja anda,

projekteerimistingimuste väljastamine ei olnud ilmselgelt võimatu. Asjakohased hooned kanti

registrisse 22. augustil 2019.

Vastustajal on võimalik jätkata projekteerimistingimuste andmise menetlusega muutes

ehitisregistris taotluse staatust. Vastustaja oleks saanud projekteerimistingimused väljastada ka

kõrvaltingimusega kanda ehitisregistris kajastamata ehitised registrisse ja seeläbi vältida

kohtumenetlust. Vastustaja nõue uue taotluse esitamiseks ei ole põhjendatud.

4. Vastuses kaebusele vaidles Kambja vald kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et projekteerimistingimuste andmise taotlust ei ole võimalik sisuliselt läbi

vaadata enne kõigi kaebaja ehitiste ehitisregistrisse kandmist. Vald saab kontrollida taotluse

vastavust üldplaneeringule pärast ehitiste registrisse kandmist. EhS § 30 ja § 32 p 2 eeldused olid

täidetud ning taotluse läbi vaatamata jätmine õiguspärane. Ehitised kanti ehitisregistrisse

22. augustil 2019 ning kaebaja peab esitama uue taotluse, misjärel on võimalik

projekteerimistingimuste andmise menetlusega jätkata.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse 3. juuli 2020. a otsusega, tühistas Kambja Vallavalitsuse

7. mai 2019. a projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse, 13. juuni 2019. a

vaideotsuse, kohustas Kambja valda vaatama kaebaja projekteerimistingimuste andmise taotlus

uuesti läbi ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja halduskohtumenetluses kantud

menetluskulu 495 eurot.

6. Halduskohus sedastas, et vaidlust ei ole selles, et eraldiseisvat otsust projekteerimistingimuste

andmise taotluse läbi vaatamata jätmise kohta, millest nähtuks detailsemad põhjendused,

vastustaja teinud ei ole. Seega tuleb ehitisregistri kannet ja selles kajastatud põhjendusi käsitleda

vastustaja otsusena ja otsust ennast haldusaktina. Sellele viitab ka normis kasutatud viide

EhS § 26 lg-le 1 ja § 27 lg-s 1 sätestatud alustele, mis reguleerivad projekteerimistingimuste

andmise aluseid (kui aluseid ei esine ja projekteerimistingimuste väljastamine on ilmselgelt

võimatu, siis esineb alus taotluse läbi vaatamata jätmiseks ja tagastamiseks) ning keeldumisele

kirjaliku põhjendamisnõude sätestamine.

7. Otsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel on kaebaja taotlus jäetud läbi vaatamata, samuti on

faktilised asjaolud äärmiselt napilt kajastamist leidnud ning need ei vasta põhjendamisnõuetele.

Vastustaja ei ole selgitanud, miks kaebaja ehitise registrisse kandmine on vajalik ning kuidas see

tingib projekteerimistingimuste andmise ilmselge võimatuse.

Isegi kui pidada taotluse tagastamist toiminguks rakendub sellele kirjalik põhjendamisnõue

(EhS § 30 ja HMS § 14 lg 7).

8. Asjaolu, et osa kaebaja hooneid ei olnud veel ehitisregistrisse kantud, ei takistanud

projekteerimistingimuste menetlust sellisel määral, et projekteerimistingimuste väljastamine oli

ilmselgelt võimatu. HMS § 15 lg 2 näeb ette, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud

andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale

esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste

kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Asjakohaste hoonete

ehitisregistrisse kandmine oli võimalik ka projekteerimistingimuste menetlemise ajal.

Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et projekteerimistingimuste väljastamise taotluse läbi

vaatamata jätmist ning taotluse tagastamist EhS § 30 alusel saab käsitleda HMS § 15 lg-s 2

sätestatud puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmisena. Pealegi on haldusorgan ka ise

kohtumenetluses korduvalt rõhutanud, et kuigi ehitised kanti 22. augustil 2019 ehitisregistrisse,

siis haldusorgan menetlust ei jätka, vaid asub projekteerimistingimuste andmist lahendama alles

siis, kui kaebaja esitab uue taotluse.

9. Vald on vaideotsuses tuginenud lisaks ehitiste ehitisregistrisse kandmise vajalikkuse

argumendile ka sellele, et üldplaneeringu p-st 2.4.1. tulenevalt võib esineda detailplaneeringu

kohustus. Vastustaja on kohtumenetluses täiendanud ka otsuse õiguslikku alust ning tuginenud

EhS § 32 p-le 2, mis näeb ette, et pädev asutus keeldub projekteerimistingimuste andmisest, kui

projekteerimistingimused ei vasta üldplaneeringule. Üldplaneeringu punkt 2.4.1 (koosmõjus

punktiga 2.3) näeb ette, et kui projekteerimistingimuste menetlemisel selgub, et soovitakse rajada

väikehoonete kompleksi, kus on enam kui 5 hoonet või suvila- ja aianduskruntide tavapärasest

hoonestusmahust suuremat hoonet, tuleb selleks koostada detailplaneering. Nimetatud

üldplaneeringu punkt 2.4.1. reguleerib aga nõudeid elamuehituse planeerimiseks ja elamute

ehitamiseks tiheasustusalal. Kambja valla endise Ülenurme valla territooriumi osa üldplaneeringu

maakasutuskaardilt1 nähtub selgelt, et Xxx küla ei ole määratletud tiheasustusalana. Seega on

vastustaja põhjendamatult viidanud vaideotsuses üldplaneeringu punktile 2.4.1. ja selles

kirjeldatud nõuetele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Kambja vald esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja teha

uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuses selgitab vastustaja, et pärast ehitiste ehitisregistrisse kandmist selgitati

kaebajale, et projekteerimistingimuste taotlus tuleb ehitisregistris uuesti esitada ning pärast taotluse

uuesti esitamist on võimalik projekteerimistingimuste menetlust jätkata. Vastustaja ei ole taotlust

uuendanud ega seda uuesti menetlemiseks edastanud, mistõttu ei ole ehitisregistri toimimise

funktsioonide tõttu olnud võimalik taotluse edasine menetlemine ega ka halduskohtu otsuse täitmine.

Projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata tagastamise otsus ei vasta haldusaktile kehtestatud

nõuetele, kuna antud tegevus pole mitte haldusaktikohane tegevus, vaid menetlustoiming, mille

tulemus on haldusakti andmine või haldusakti andmisest keeldumine.

Vastustaja tagastas taotluse ehitisregistris läbi vaatamiseta ilma haldusakti koostamata, suunates

taotluse esitajat vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15 lõikele 2 taotluse puuduste

kõrvaldamisele. Vastustaja ootab endiselt uue taotluse esitamist, kuna enne selle esitamist ei ole

ehitisregistri funktsionaalsusest lähtuvalt võimalik projekteerimistingimuste väljastamise

menetlust jätkata.

11. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb kaebaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

Kui haldusorgan jätab taotluse läbi vaatamata, siis on menetlus lõppenud ning kaebaja peab

projekteerimistingimuste saamideks esitama uue taotluse. EhS § 30 alusel taotluse läbi vaatamata

jätmine on võimalik siis, kui puudusi ei ole võimalik menetluses kõrvaldada ning esineb ilmselge

alus projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks. Seetõttu ei ole võimalik nõustuda

vastustaja seisukohaga, et projekteerimistingimuste väljastamise taotluse läbi vaatamata jätmist

ning taotluse tagastamist EhS § 30 alusel saab käsitleda HMS § 15 lg-s 2 sätestatud puuduste

kõrvaldamiseks võimaluse andmisena.

Arvestades vastustaja rikkumisi ei pea kaebaja projekteerimistingimuste avaldust vastustajale

uuesti esitama, sest juba esitatud avaldus on vormistatud korrektselt ja vigadeta, puudusi selles ei

1 Kättesaadav: https://www.kambja.ee/documents/14614280/22080216/2018-11-15-

Kambja+valla+YP_MAAKASUTUSKAART_900x1200_300dp.pdf/8f8292ad-686a-42bc-b6e9-f6b8118e4e90

esine, seega võimaldab see vallal projekteerimistingimuste väljastamise menetlusega jätkata.

Seetõttu jääb arusaamatuks vastustaja uue taotluse ootus ja väide, et enne selle uuesti esitamist ei

ole ehitisregistri funktsionaalsusest lähtuvalt võimalik projekteerimistingimuste väljastamise

menetlust jätkata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu otsusega kaebus põhjendatult rahuldatud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 201 lg 4

alusel jätab põhjendused kordamata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

13. Apellatsioonkaebuses leiab vastustaja, et projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata

jätmine ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming. Samas ei ole vastustaja sisuliselt vastu vaielnud

halduskohtu tõdemusele, et ka sel juhul olnuks vastustajal kohustus taotluse läbi vaatamata jätmist

põhjendada. Samuti ei sea vastustaja kahtluse alla halduskohtu seisukohti, et kaebaja ehitiste

kandmine ehitisregistrisse oli võimalik projekteerimistingimuste väljastamise ajal, mistõttu ei

muutnud see puudus projekteerimistingimuste andmist tulevikus võimatuks ning, et

üldplaneeringu punktist 2.1.4 tulenev detailplaneeringu kohustus ei ole asjakohane, sest kaebaja

kinnistu ei asu tiheasustusalal ja kaebaja olemasolevad ehitised koos kavandatavate ehitistega või

kumbki eraldi ei moodusta väikeehitiste kompleksi.

14. Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et projekteerimistingimuste taotluse läbi

vaatamata jätmine toimub haldusaktiga. Tulenevalt EhS §-st 30 ei järgne projekteerimistingimuste

taotluse läbi vaatamata jätmisele enam menetlustoiminguid, s.t sellega projekteerimistingimuste

andmise menetlus lõpeb. Seega, pärast vaidlustatava otsuse andmist ei ole taotlejal võimalik

saavutada taotluse esitamise eesmärki – projekteerimistingimuste andmist. Sellisena on taotluse

läbi vaatamata jätmisel regulatiivne toime taotleja õiguste suhtes, mistõttu taotluse läbi vaatamata

jätmise otsusel on haldusakti tunnused (HMS § 51 lg 1).

Praeguses vaidluses ei ole see aga määrava tähendusega, sest otsuse põhjendamiskohustus on

kohalikul omavalitsusel EhS § 30 järgi ka juhul, kui nõustuda vastustaja käsitlusega

projekteerimistingimuste

taotluse

läbi

vaatamata

jätmisest

kui

menetlustoimingust.

Põhjendamiskohustus on sätestatud seaduses ning vastustaja oli seega kohustatud selgitama, miks

projekteerimistingimuste andmise menetlust ei saanud jätkata. Põhjendamiskohustuse olemasolu

ega ulatus ei sõltu sellest, kas ehitisregistri elektrooniline lahendus võimaldab põhjendusi registris

kajastada. Seega pidi vastustaja viitama õigusnormile, mis annab aluse taotluse läbi vaatamata

jätmiseks ning tuvastama nende faktiliste asjaolude esinemise, mida õigusnormis on kirjeldatud.

Nõuetekohaseid põhjendusi vastustaja aga ei esitanud, märkides ehitisregistri kaudu kaebajale

saadetud teates üksnes, et menetlust ei jätkata enne ehitiste ehitisregistrisse kandmist. Seejuures ei

näidanud vastustaja ära otsuse õiguslikku alust ega selgitanud, miks puudused ehitisregistri

andmetes takistavad kaebaja taotluse lahendamist.

15. Apellatsioonimenetluses

ei

ole

enam

vaidlust

selle

üle,

et

kaebaja

taotlus

projekteerimistingimuste väljastamiseks võis olla puudustega (osa kaebaja kinnistul asuvaid

hooneid oli ehitisregistrisse kandmata), kuid puudus oli kõrvaldatav. Apellatsioonkaebuses

vastustaja isegi ei väida, et projekteerimistingimuste andmine olnuks ilmselgelt võimatu. Seetõttu

ei ole vaidluse all, et EhS § 30-s sätestatud eeldus kaebaja taotluse läbi vaatamata jätmiseks ei

olnud täidetud.

16. Kokkuvõtvalt, kaevatav otsus ei vastanud vorminõuetele ja oli ka materiaalselt õigusvastane,

sest taotluse läbi vaatamata jätmise alust ei esinenud. Seetõttu tühistas halduskohus põhjendatult

vaidlustatud otsuse ja kohustas valda kaebaja taotlust uuesti lahendama. Vastavalt ei saa

apellatsioonkaebust rahuldada.

17. Ringkonnakohtu seisukohta, ei muuda vastustaja väide, et taotluse läbi vaatamata tagastamise

otsus ei vasta haldusaktile kehtestatud nõuetele, kuna antud tegevus pole mitte haldusaktikohane

tegevus, vaid menetlustoiming, mille tulemus on haldusakti andmine või haldusakti andmisest

keeldumine.

Vastustajast on keeruline aru saada, aga koostoimes väitega, et taotluse läbi vaatamata jätmisega

suunati kaebajat taotluse puudusi kõrvaldama, võib siiski arvata, et vastustaja leiab, et ta ei ole

menetlust lõpetanud. See on aga otseses vastuolus vastustaja seisukohaga, et menetlus

projekteerimistingimuste andmiseks ei jätku, kui kaebaja uut taotlust ei esita. Vastustaja saanuks

näidata, et ta sooviski anda kaebajale võimaluse taotluse puuduste kõrvaldamiseks, jätkates

menetlust pärast kaebaja kõigi hoonete andmete ehitisregistrisse kandmist. Kuna vastustaja seda

ei teinud, vaid leiab, et kaebaja peab uue taotluse esitama, siis on vastustaja samaaegselt

vastandlikel seisukohtadel. Need seisukohad ei ole omavahel mingil moel ühildatavad. Olukorras,

kus vastustaja oma tegevuses juhindub sellest, et projekteerimistingimuste andmine on võimalik

pärast uue taotluse esitamist, pidi ka kohus sellest lähtuma ega saanud lugeda vaidlustatud otsust

taotluses puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise otsuseks. Et see otsus on õigusvastane, siis tuli

vastustajale teha ettekirjutus menetluse jätkamiseks. Vastustaja olukord ei muutu siinjuures

kuidagi sellest, kas kohustava ettekirjutuse tegemiseks oli vaja kaevatav otsus kui haldusakt esmalt

tühistada või piisas üksnes selle kui menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamisest.

18. Vastustaja väidetest võib aru saada, et ta kujundas haldusmenetluse suuresti lähtuvalt

ehitusregistri tehnilistest võimalustest. Neid ei saa aga kohus vastustaja tegevuse õiguspärasuse

hindamisel arvestada. EhS §-dest 58-61 ega Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015 määrusega nr 69

kinnitatud Ehitisregistri põhimäärusest ei ilmne, et ehitisregistri eesmärgiks oleks reguleerida või

pakkuda keskkonda projekteerimistingimuste andmise menetlusele. Ehitisregister võib olla

abivahendiks menetluse läbiviimisel, kuid selle kasutamisest ei saa tuleneda piiranguid

menetlusosaliste õigustele. Kaebaja õiguste ja kohustuste koosseis ja maht tema taotluse

läbivaatamisel on määratud haldusmenetluse seaduses arvestades EhS-s sätestatud erisusi

(EhS § 2 lg 4). Seda pidi vastustaja arvestama nii taotluse läbi vaatamata jätmise otsustamisel kui

ka juhul, kui tal käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumise järel tuleb jätkata menetlust. Kui

ehitisregister takistab menetluse õiguspärast läbiviimist, on vastustajal võimalik teavitada sellest

registri vastutavat pidajat ja taotleda tehnilise lahenduse muutmist, kuid see ei vabasta vastustajat

kohustusest viia menetlus läbi õiguspäraselt. Kui taotleja õiguste tagamine ehitusregistri

keskkonnas ei ole võimalik, siis tuleb kaaluda menetluse läbiviimist väljaspool ehitisregistri

keskkonda.

19. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

20. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ega kolmas isik ei ole esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu

tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 menetluskulusid vastustaja ja kolmanda isiku kasuks välja ei

mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/