2-20-3212/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

12.11.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3212

Kohtuasi

XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.09.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Riina Saagi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

advokaat Henrik Kirsimäe

Kostja YY (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu YYi 26.10.2020 määruskaebuse vastusele lisatud täiendavad tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 14.09.2020 määrus osas, milles kohus jättis hagi läbi

vaatamata (s.o maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1). Ülejäänud osas jätta

määrus muutmata.

3. Määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

1) Saata XXi hagi YYi vastu ühisvara jagamise nõudes kohtualluvusel

lahendamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

2) Tühistada 08.10.2020 kl 13.00 eelistung.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse resolutsiooni

punkti 1, esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-20-3212

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus lõpplahendis.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 27.02.2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi ühisvara jagamiseks.

Maakohus võttis hagi 30.03.2020 menetlusse.

2. Vastuses hagile märkis kostja, et tema elukohaks on xxxxxxxxx, kuigi rahvastikuregistris on

elukohana registreeritud yyyyyy. Samal aadressil xxxxxxx linnas oli ka poolte ühine elukoht

kuni 2019. a maini, s.o kuni hageja asus elama yyyyyyyy. Pooled elasid koos xxxxxx ligi 15

aastat. Kostja arvates allub asi Tartu Maakohtule.

3. Hageja ei vaielnud otseselt vastu kostja väitele, et tema elukohaks on yyyyy. Vastuväidete

kohaselt ei ole kostja viidatud aadress xxxxxx pooltele kuuluv kinnisasi, samuti ei ole see olnud

nende püsivaks elukohaks. Kostja on ennast teadlikult kirjutanud sisse yyyyysse. Hagejale

teadaolevalt resideerub kostja vanema tütre 23.10.2019 soetatud korteris aadressil yyyyyyyy.

Menetlusökonoomia põhimõtet arvestades tuleks vaidlus lahendada poolte ühisvara asukoha

järgses Harju Maakohtus.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 14.09.2020 määrusega hagi läbi vaatamata, kuna Harju Maakohus ei

ole pädev asja lahendama ning saatis hagi lahendamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

5. Kohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 76 lõikele 1, §-le 77, § 102 lõikele

3 ja lõike 1 punktile 4 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lõikele 1. Kostja

elukoht on Tartu maakonnas xxxxxx linnas. Hageja on esitanud hagi Harju Maakohtule. Harju

Maakohus võttis hagi valesti menetlusse, kuna hageja avaldas hagiavalduses, et kostja elukoht

on yyyyyyyy. Kostja on esitanud kohtule kirjalikud tõendid, millest nähtuvalt talle saadetakse

ajakiri „Eesti Arst“ ja ajaleht „Pealinn“ xxxxxx linna. Kohtu arvates kinnitab kostja väidet ka

asjaolu, et kostja töökoht on xxxxxx linnas asuv wwwwww.

6. Kohus jättis avalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 1 punkti 13 alusel. Hageja hagi

kuulub lahendamisele kostja elukohajärgses Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Kohus viitas

ka TsMS § 76 lõikele 3.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta

menetluskulud poolte kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on hageja kohtualluvuse küsimuses

selgelt kostjale vastu vaielnud. Kohtu seisukoht on arusaamatu ja üllatav, kuivõrd kostja ei ole

tõendanud xxxxxx elamist. Perioodiliste väljaannete tellimine xxxxx aadressile ei tõenda, et

kostja tegelik elukoht asub Tartu Maakohtu jurisdiktsioonis. Kostja ei ole mh tõendanud, et

tema töökoht asub xxxxxxx – esitatud ei ole töölepingut ega palga laekumise väljavõtteid.

2-20-3212

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 14.09.2020 määrus tuleb menetlusnormi

rikkumise tõttu tühistada osas, milles kohus jättis hagi läbi vaatamata (s.o määruse resolutsiooni

punkti 1 osas). Ülejäänud osas on määrus õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei

anna alust hagi kohtualluvuse osas määruse muutmiseks või tühistamiseks. Määruskaebus

kuulub rahuldamisele osaliselt.

10. Esmalt otsustab kohus määruskaebemenetluses esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmise.

Kostja on koos vastusega kaebusele esitanud täiendavad tõendid (pangakonto väljavõte, AS

Telia arved ja wwwww OÜ veebilehe tõmmis) oma elukoha tõendamiseks. Ringkonnakohus

võtab nimetatud tõendid, mis on esitatud asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks, TsMS §

667 lõike 3 teise lause alusel tsiviilasja materjalidesse vastu.

11. Praeguses asjas on vaidlustatava määruse näol sisuliselt tegemist TsMS § 76 lõikes 1

nimetatud määrusega, millega kohus annab tsiviilasja peale menetlusse võtmist üle

kohtualluvuse järgi õigele kohtule. Selline otsustus nähtubki määruse resolutsiooni punktist 2,

millega kohus on saatnud asja lahendamiseks Tartu Maakohtule. Lisaks eeltoodule on kohus

aga määruse resolutsiooni punktiga 1 jätnud hagi läbi vaatamata, milline otsustus on TsMS

§ 76 lõikes 1 sätestatud olukorras ebaõige ja ebavajalik. Seejuures on kohus tuginenud ka valesti

TsMS § 423 lõike 1 punktile 13, mis annab aluse hagi läbi vaatamata jätmiseks õigussuhte

iseloomust tuleneva kohtu pädevuse, mitte kohtu alluvuse puudumisel. Kui hagi on esitatud

kohtualluvuse järgi valele tsiviilkohtule, siis puudub alus selle läbi vaatamata jätmiseks, vaid

sellises olukorras kohaldubki TsMS § 76 ja hagi antakse lahendamiseks kohtualluvuse järgi

õigele kohtule. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse hagi läbi

vaatamata jätmise osas. Kolleegium märgib täiendavalt, et vastupidisel juhul tekiks olukord,

kus hagi kohta oleks olemas lõpplahend (hagi läbi vaatamata jätmise näol) ja Tartu Maakohus

ei saakski hagi lahendada, vaid hageja peaks esitama kohtule uue hagiavalduse.

12. Kolleegium nõustub maakohtuga, et antud juhul oli õige saata asi lahendamiseks Tartu

Maakohtule. Maakohus leidis, et kostja elamist xxxxx tõendavad perioodiliste väljaannete

tellimise kohta esitatud tõendid ja asjaolu, et kostja töökoht asub xxxxx. Määruskaebuses leiab

hageja, et perioodiliste väljaannete tellimine tegelikku elukohta ei tõenda ning et kostja ei ole

tõendanud xxxxxxx töötamist. Ringkonnakohus nõustub, et üksnes ajakirja ja ajalehe

tellimisega Xxxxx aadressile ei ole veenvalt tõendatud kostja elamine Xxxxxs. Samas on kostja

määruskaebemenetluses esitanud täiendavad tõendid, s.o 1) pangakonto väljavõtted AS-ile

xxxxxxxx kanalisatsioonikulude tasumise kohta aadressil xxxxx, Xxxxx; 2) AS-i Telia Eesti

arved, millest nähtuvalt on kostja aadressiks xxxxxxx, Xxxxx, ja et kostja kasutab sel aadressil

Telia ekodu teenust; 3) wwwwwww OÜ veebilehe tõmmise, kust on näha, et xxxxx asub

xxxxxx ja kostja töötab xxxxx xxxxxxxna. Viidatud tõenditega on kolleegiumi hinnangul

veenvalt tõendatud, et kostja (peamine) elukoht asub Xxxxxs. TsMS § 102 lõike 1 punkti 4 ja

lõike 3 esimese lause alusel esitatakse ühisvara jagamise nõue kostja elukohajärgsele kohtule,

kui puudub abikaasade ühine elukoht. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lõike 1

kohaselt on isiku elukohaks koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.

2-20-3212

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus menetlust lõpetavas lahendis.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/