2-18-14650/110 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-14650

Kohtuasi

XX avaldus YY vastu alaealise lapse QQ suhtes ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks

lapse

viibimiskoha määramise, haridus- ja terviseküsimustes

ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

YY avaldus XX vastu alaealise lapse QQ suhtes ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks

lapse

viibimiskoha määramise ja haridusküsimustes ning

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20.07.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Katrin Kiisk

Puudutatud isik I QQ (isikukood XXXXXXXXXXX)

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Urmas

Arumäe

Puudutatud isik II YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Margo Põbo

Eestkosteasutus Pärnu linn (Pärnu linnavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde XX 31.08.2020 vastusele lisatud dokumentaalne

tõend.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 20.07.2020 määruse resolutsiooni punkt 4.2 ja teha

tühistatud osas uus määrus, millega määrata uus suhtluskord vastavalt käesolevas

määruses esitatud resolutsiooni terviklikule sõnastusele. Ülejäänud osas täpsustada

maakohtu määruse resolutsiooni.

3. Kohtumääruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

2-18-14650

3.1. Rahuldada osaliselt XX avaldus XX ja YY ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks QQ suhtes lapse viibimiskoha määramise, haridus- ja

terviseküsimustes

ning

temale

nendes

küsimustes

ainuhooldusõiguse

üleandmiseks ning suhtlemise korra määramiseks.

3.2. Rahuldada osaliselt YY avaldus XX ja YY ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks lapse viibimiskoha määramise õiguse ja haridusega seonduvates

küsimustes ning temale nendes küsimustes ainuhooldusõiguse üleandmiseks

ning suhtlemise korra määramiseks.

3.3. Lõpetada osaliselt XX ja YY ühine hooldusõigus nende alaealise lapse QQ

suhtes ja anda QQ viibimiskoha määramise õigus ja haridusega seonduvates

küsimustes ainuhooldusõigus üle XX-le.

3.4. Määrata YY ja QQ suhtlemise kord järgmiselt:

3.4.1. Kuni lapse koolikohustuslikuks saamiseni (s.o kuni septembrini 2021):

3.4.1.1. on lapse isal õigus suhelda lapsega üle ühe nädala kolmapäevast

esmaspäevani selliselt, et lapse isa läheb lapsele järele WWW

kolmapäeval mitte varem kui kell 16.45, toob lapse järgmisel päeval

mitte hiljem kui 8.15 lasteaeda ning läheb samal päeval lapsele järele

lasteaeda mitte varem kui kell 16.45 ning toob lapse tagasi WWW

esmaspäeval mitte hiljem kui kell 8.15;

3.4.1.2. lasteaia suvevaheajal (juulikuus) veedab lapsega isa 01.-15.07. ja

alates 16.07. ema;

3.4.1.3. jõulupühad veedab laps käesoleval aastal 24.–25.12 emaga ning 26.–

27.12 isaga;

3.4.1.4. aastavahetuse (31.12–01.01) veedab laps 2021. aastal emaga.

3.4.2. Lapse koolikohustuse tekkimisel (alates septembrist 2021. aastast):

3.4.2.1. on lapse isal õigus kohtuda lapsega üle ühe nädala kolmapäevast

esmaspäevani selliselt, et kohtumise alguspäeval (kolmapäeval) läheb

isa lapsele järele pärast õppetöö lõppemist kooli (või vanemate

eelneval kokkuleppel lapse elukohta) ning viib lapse tagasi kooli

esmaspäeva hommikul hiljemalt õppetöö alguseks. Ajal, kui laps on

isa juures, tagab isa, et lapsel oleksid vajalikud kodused koolitööd

tehtud ja laps täidaks koolikohustust;

3.4.2.2. on lapse isal õigus veeta lapsega suvevaheajast (juuni, juuli, august)

igas kuus katkematult kaks nädalat (14 päeva), s.o kolme kuu peale

kokku 42 päeva, mille täpses graafikus kohustuvad vanemad kokku

leppima hiljemalt vastava aasta 1. maiks;

3.4.2.3. veedab laps esimese jõuluvaheaja võrdselt mõlema vanema juures

selliselt, et esimese poole veedab laps emaga ning teise poole isaga ning

järgneval aastal vastupidi;

3.4.2.4. veedab laps paaritute aastate (2021, 2023 jne) sügisese koolivaheaja

emaga, paaris aastate vaheaja (2022, 2024 jne) isaga;

3.4.2.5. veedab laps paaritute aastate (2021, 2023 jne) talvise- ja kevadise

koolivaheaja laps isaga, paaris aastate vaheaja (2022, 2024 jne) emaga.

3.4.3. Jaanipäeva, s.o 23–24.06, veedab laps paaris aastal isaga, paaritul aastal

emaga sõltumata sellest, kumma vanema suhtlusõiguse teostamise

järgsele päevale tähtpäev langeb. Võimalusel planeerib vanem oma

14-päevase perioodi samale ajale, kui erikokkulepe järgi veedab laps

jaanipäeva temaga.

2-18-14650

3.4.4. Mõlemal

vanemal

on

õigus

lapsega

suhelda

teise

vanema

suhtlemiskorra ajal õhtuti videokõne teel ajavahemikul 20.00–20.30

tingimusel, et laps soovib lahus oleva vanemaga suhelda.

3.4.5. Lapse transpordib enda juurde ning viib kohtumise lõpus teise vanema

juurde see vanem, kelle kord on suhtlemiskorra järgi lapsega aega veeta.

3.4.6. Mõlemal vanemal on kohustus teatada teisele vanemale lasteaias ja

koolis

toimuvatest

arenguvestlustest

või

muudest

õpetajatega

kokkusaamistest hiljemalt järgmisel päeval pärast teadasaamist ning

mõlemal vanemal on õigus nendel osaleda.

3.4.7. Mõlemad vanemad kohustavad võimaldama lapsel ka juba võimalike

olemasolevate plaanide täitmist (s.o tähtpäevalised sünnipäevad jmt)

olenemata sellest, kumma vanema suhtlemiskorra kohasele nädalale

tähtpäev satub tagamaks lapsele kindluse, et sõltumata tema

viibimiskohast kummagi lapsevanema juures suhtlemisõiguse teostamise

ajal,

ei

ole

takistatud

tema

võimalused

viibida

eakaaslaste/sugulaste/perekonnaliikmete sünnipäevadel või muudel

kuupäevaliselt kindlaksmääratud tähtpäevadel ning lapsevanemad on

kohustatud seda lapsele tagama.

3.4.8. Oma suhtlemisõiguse teostamise ajal on kummalgi vanemal õigus

reisida lapsega riigist välja Euroopa Liidu liikmesriiki kuni

neljateistkümneks (14) päevaks. Mõlemad vanemad on kohustatud teist

vanemat lapsega välisriiki reisimisest ette teavitama ning avaldama reisi

marsruudi ja selle eeldatava pikkuse. Vanemal ei ole õigust keelduda

nõusoleku andmisest, kui välisreisist on ette teatatud vähemalt 1 kuu ja

reisi kestvus ei sega lapse koolikohustuse täitmist. Lapse reisikulud katab

lapsega reisil viibiv vanem.

3.4.9. Lapse sünnipäeval on mõlemal vanemal õigus lapsega kohtuda

vähemalt neli tundi järjest sõltumata sellest, kumma vanema

suhtlusõiguse teostamise järgsele päevale sündmus langeb. Lapsega

kohtumise soovist teavitab kohtuda sooviv vanem teist vanemat

vähemalt kolm (3) päeva ette.

3.4.10. Lapsevanemate endi sünnipäevad on lapsel õigus veeta selle vanema

juures, kelle sünnipäev aset leiab, terve päeva ulatuses sõltumata sellest,

kumma vanema suhtlemiskorra kohasele päevale tähtpäev satub.

3.4.11. Isadepäeval on lapsel õigus veeta päev isaga ning emadepäeval emaga

sõltumata sellest, kumma vanema suhtlemiskorra järgsele päevale

tähtpäev satub.

3.4.12. Lapse haigestumisel jääb laps kuni tervenemiseni oma viibimiskohta,

juhul kui laps haigestub alalises elukohas, ärajäänud kohtumisi ei

asendata. Kui laps haigestub lahuselava vanemaga suhtlemisõiguse

teostamise ajal, teavitatakse teist vanemat sellest esimesel võimalusel.

Käesoleva kokkuleppe mõistes ei ole haigestumine ilma palavikuta kerge

nohu ja/või köha.

3.4.13. Kui lapsevanematel ilmneb suhtlemiskorra täitmisel takistusi,

kohustuvad nad teineteist sellest teavitama vähemalt 3 (kolm) päeva ette

ning saavutama vastava kokkuleppe. Informatiivseid teateid, sh

käesoleva suhtlemiskorra asjaoludest tulenevaid, edastatakse teineteisele

kas telefonitsi või e-posti vahendusel.

3.4.14. Juhul, kui vanem peab ajal, mil laps on suhtluskorra järgi tema

juures, kodust eemal viibima ning laps tuleks viia kellegi kolmanda isiku

2-18-14650

juurde ööbima, siis eelistab vanem võimaluse korral lapse hoidmisel teist

vanemat.

3.4.15. Lapsega suhtlemine võib toimuda ka suhtlemiskorrast erinevatel

tingimustel, ent seda ainult mõlema lapsevanema eelneval kirjalikul

nõusolekul.

3.4.16. Lapsevanemad kohustuvad kasvatama last üksmeeles ja teineteise

huve arvestades, mitte halvustama teineteist lapse juuresolekul ning

suhtuma teineteisse lugupidavalt, sh tegema endast kõik oleneva, et

suhtlemiskord toimiks ning tagama lapsele stabiilne, terve ja

perekesksust väärtustav kasvukeskkond.

3.5. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

3.6. Määrus toimetada kätte XX-le, YY-le, alaealisele lapsele määratud esindajale

ja eestkosteasutusele.

3.7. Jõustumise järel saata määrus 10 päeva jooksul Pärnu Linnavalitsusele

hooldusõiguse andmete muudatuse kandmiseks rahvastikuregistrisse (TsMS §

5631).

3.8. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a

QQ-le määratud riigi õigusabi esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi

kanda.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldaja avaldus

1. XX (avaldaja, ema) esitas 01.10.2018 (avalduse täiendused 06.04.2019 ja 29.11.2020) Pärnu

Maakohtule avalduse YY (puudutatud isik II, isa) vastu alaealise lapse QQ (puudutatud isik I,

laps) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse viibimiskoha määramise küsimuses

ning

selles

osas

temale

ainuhooldusõiguse

üleandmiseks

ja

suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks.

2. Avalduse kohaselt on puudutatud isik I avaldaja ja puudutatud isik II laps. Jaanuaris 2018

asus ema koos lapsega eraldi elama.

3. Isa ja lapse suhtlemine on olnud kaootiline, mis on tekitanud vanemate vahel vaidlusi.

Lastekaitsetöötajal ei ole õnnestunud vanemaid lepitada. Edaspidiste vaidluste ärahoidmiseks

on vaja leppida puudutatud isikuga II kokku suhtlemise kord. Ema tegi ettepaneku, et laps võiks

isaga kohtuda üle nädala reede õhtust esmaspäeva hommikuni.

4. Vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramist puudutavas osas tuleb lõpetada

ning anda selles osas ainuhooldusõigus üle avaldajale, kuna isa keeldub andmast nõusolekut

2-18-14650

lapse rahvastikuregistrijärgse elukoha muutmiseks tema faktilisse elukohta. Lapse isa ei ole

keeldumist põhjendanud. Lapse alaline elukoht on avaldaja igakordne elukoht ja ta käib hetkel

WWW, mis on lapse elukohajärgne haridusasutus. Seega on põhjendatud anda lapse

viibimiskoha määramise õigus avaldajale, et lõpetada vanematevahelised vaidlused selles

küsimuses. Lapsel ei ole isa juures olles kindlat elukohta, kuna isa üürib elamut välja ja seetõttu

viibib laps tihti erinevates kohtades.

5. Avaldaja esitas 29.11.2018 menetlusdokumendis avalduse lõpetada vanemate ühine

hooldusõigus lapse haridusküsimusi puudutavas osas ning anda see üle emale. Lasteaia

vahetuse tingis asjaolu, et suvel 2018 oli senine lasteaed remondis, lapse emal puudus

sõiduauto, mis oleks teinud Pärnu linnas asuvas lasteaias käimise mugavamaks. Ema ei nõustu

isa seisukohaga, et nn linnakool on lapsele sobilikum kui nn maakool. Lapsel on võimalus käia

huviringides kodu lähedal.

6. Avaldaja täiendas 06.04.2019 avaldust nõudega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse

tervist puudutavates küsimustes, kuna lapsevanematel on erinev arvamus lapsele sobilike

ravimeetodite (mh ka nende vajaduste hindamise) valikus. Avaldaja väitel on tal tulnud lapse

isa poolt lapsele külge väidetud haiguste (nisutalumatus, prillide vajadus jne) tõttu viia läbi

uuringud, et teha kindlaks, kas ja millised haigused lapsel reaalselt on. Lapse isal puudub

väikelapse tervisega seonduvate küsimuste lahendamise oskus.

Puudutatud isiku II avaldus

7. Puudutatud isik II (isa) esitas 06.11.2018 avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks lapse viibimiskoha määramise osas ja haridusküsimustes ning selles osas temale

ainuhooldusõiguse ülendmiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Alternatiivse nõudena

taotles puudutatud isik II jätta vanematele ühine hooldusõigus ja määrata kindlaks nn lapse

vahelduva elukoha põhimõttel toimiv suhtlemiskord.

8. Ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine nii, et lapse emale jääb ainuotsustusõigus lapse

viibimiskoha osas, ei ole lapse heaolust lähtuvalt mõistlik, kuna see eeldab lapse jaoks liiga

kardinaalseid muutuseid tema senisest elukorraldusest. Lapse huvides on oluline, et tal oleks

võimalus suhelda võrdselt mõlema vanemaga. Kui laps hakkab edaspidi oma isa nägema ainult

paaril nädalavahetusel, siis võib see lapses tekitada tunde, et isa tõrjub teda. Lapse isa on

lapsega kohtudes täheldanud, et laps on isa külge klammerdunud, mis tuleneb ilmselt sellest, et

laps ei ole harjunud uue elukorraldusega, kus laps oma isa igapäevaselt ei näe. Lapse huvidest

lähtuvalt on kõige mõistlikum määrata suhtluskord kuni koolikohustuse tekkimiseni nii, et laps

viibib kaks nädalat oma ema juures ning kaks nädalat oma isa juures. Alates sügisest 2021, kui

laps läheb kooli, ei ole aga selline elukorraldus lapsele mõistlik, mistõttu palub lapse isa juba

praegu anda otsustusõigus viibimiskoha osas talle, et ei tuleks tulevikus tekkida võivate

vaidluste tõttu uuesti kohtusse pöörduda.

9. Lapse parimast huvist lähtudes on vajalik ja põhjendatud, et laps käiks edasi lasteaias Pärnu

linnas. Laps viidi linnast 29 km kaugusele lasteaeda isalt nõusolekut saamata. On arusaamatu,

miks oli vaja lapse lasteaeda muuta, viies laps lisaks elukoha vahetusele ära ka tuttavast lasteaia

keskkonnast, kus tal olid omad sõbrad. Seejuures lapse ema käib iga päev tööl Pärnu linnas.

Lapse ema ei andnud uude lasteaeda lapse isa kontakte. Uus olukord on viinud selleni, et lapsel

on väga pikad lasteaiapäevad. Laps on tihti esimene, kes lasteaeda jõuab, ja viimane, kellele

järele tullakse. Seetõttu palub isa oma avalduses anda talle ainuotsustusõigus

haridusküsimustes. Menetluse kestel isa nõustus lasteaia vahetusega.

2-18-14650

10. Haridusküsimuses otsustusõiguse andmine lapse isale on oluline seetõttu, et laps läheb

sügisel 2021 kooli. Lapse tulevikku silmas pidades on vajalik, et laps käiks koolis linnas, kus

on suuremad klassid, mis võimaldab lapsel paremini sotsialiseeruda. Teadaolevalt on

haridusetase linna koolides kõrgem. Lapse isal on alust arvata, et lapse ema soovib last panna

ema elukoha lähedale kooli, mis ei ole lapse huvidest lähtuvalt mõistlik, kuna tegemist on

väikese maakohaga. Lisaks on linnas koolis käies lapsel võimalik peale kooli käia erinevates

huviringides. Viibimiskoha otsustusõigus tuleb anda isale ka seetõttu, et sissekirjutus linnas

tagab koolikoha linnas.

11. Lapse isa on ettevõtja ja tal on paindlik töögraafik, mis omakorda tähendab, et ta saab

vajadusel lapsega kohe peale koolipäeva lõppu tegeleda, sh aidata jõuda huviringidesse või teha

koos kodutöid. Ema tööpäevad on pikad.

12. Kooli ajal peab laps rohkem pühenduma ja seetõttu on lapse heaolust lähtuvalt vajalik, et

laps elab alaliselt ühe vanema juures. Kuivõrd lapsele on kooliajal liialt kurnav käia koolis

kodust 30 km kaugusel, on mõistlik lapse elukorraldust muuta nii, et laps elab peale

koolikohustuse tekkimist isa juures Pärnu linnas. Isa palub määrata suhtlemiskord kindlaks

selliselt, et laps viibib kuni koolikohustuse tekkimiseni vaheldumisi kummagi vanema juures

kahe nädala kaupa ja alates koolikohustuse tekkimisest kohtub ema lapsega üle nädala reede

õhtust esmaspäeva hommikuni.

Eestkosteasutuse seisukoht

13. Eestkosteasutus toetab ema taotlust suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Lapsevanemad

on pöördunud lastekaitsespetsialisti poole, kuid ei ole lapsega suhtlemise korras kokku leppida

suutnud. Taotlust vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja lapse viibimiskoha

määramise emale üleandmise osas tuleks eestkosteasutuse hinnangul kaaluda.

14. Isa avaldust eestkosteasutus ei toeta, kuna lapse emal on lapsega emotsionaalselt lähedane

suhe. Lapsel on ema juures head elamistingimused, toimiv peresuhe ja kodulähedane

haridusasutus, millega laps on juba harjunud ja kus ta on leidnud uusi sõpru. Isal võiks olla

võimalus lisaks nädalavahetustele suhelda lapsega ka ühel päeval nädala sees.

Lapsele määratud esindaja seisukoht

15. Lapse huvides on ühise hooldusõiguse säilitamine ja suhtluskorra kokkuleppimine

vanemate vahel kompromissi korras. Pärast lapsega kohtumist jäi lapse esindaja oma varem

esitatud seisukoha juurde, et lapse suhtes peaks vanematele jääma ühine hooldusõigus alles

ning vanemad peaksid parandama omavahelist suhtlemist, leppima kokku suhtlemiskorra ning

loobuma avaldustest ühise hooldusõiguse lõpetamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

16. Pärnu Maakohus rahuldas 20.07.2020 määrusega mõlema vanema avalduse osaliselt.

Maakohus lõpetas osaliselt vanemate hooldusõiguse nende lapse suhtes ja andis lapse

viibimiskoha määramise õiguse ja haridusega seonduvates küsimustes ainuhooldusõiguse üle

lapse emale ning määras isa ja lapse suhtlemiskorra.

17. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on vanemate omavaheliste ületamatute

suhtlemisprobleemide tõttu lapse huvides ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse viibimiskoha

määramise osas ja haridusküsimustes. Maakohus pidas põhjendatuks nendes küsimustes anda

ainuhooldusõigus üle emale.

2-18-14650

18. Maakohtu hinnangul hoolivad mõlemad vanemad lapsest, kumbki vanem ei takista

pahatahtlikult teisel vanemal lapsega suhelda ja nad on suutelised lapse suhtes parimal

võimalikul viisil hooldusõigust teostama. Seetõttu sai kohtule viibimiskoha määramise osas

otsustuse tegemisel määravaks lapse arvamus. Puudus vaidlus, et lapsel on tugev

kiindumussuhe mõlema vanemaga. Kohtul ei tekkinud menetluses kahtlust, et laps oleks

kuidagi vanemate poolt mõjutatud või et lapse vanus ja arengutase ei võimalda tal anda

adekvaatset arvamust. Ärakuulamistel lasteaias ja nii ema kui ka isa juures avaldas laps kohtule

selgelt, et ta on olemasoleva elukorraldusega rahul ning ei soovi seda muuta. Lapse seisukohta

kinnitasid ka lapse poolt menetluse ajal erinevates olukordades joonistatud pildid enda

perekonnast, kus laps positsioneerib ennast alati ema juurde. Kuna laps eelistab selgelt elukohta

ema juures, on lapse viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse üleandmine emale

põhjendatud ja lapse huvides. Kohtu hinnangul võis lapse valikut mõjutada ka asjaolu, et isa

juures olles viibib laps tihti erinevates isaga seotud elukohtades – VVV Pärnu linnas, RRR

Pärnu linnas ning K külas Tõrva vallas, milline elukorraldus ei pruugi lapsele tegelikult sobida

ning mis võis mõjutada ka lapse soovi säilitada olemasolevat olukorda. Võrreldes isaga on emal

üks kindel elukoht, mida laps tajub koduna.

19. Haridusküsimusega puutuvalt selgitas maakohus, et haridussüsteem on Eestis loodud

sellisena, et kohustuslik programm on läbitav nii linna- kui maakoolis samas mahus ning

hariduse omandamisel ei ole vahet, kas laps käib maa- või linnakoolis. Kohus ei tuvastanud, et

ema ei saa, ei taha või ei suuda võtta vastu koolivalikul lapse huvides parimat otsust.

20. Huviringidega seonduvalt tekkis maakohtul veendumus, et isa märgitud huviringide

esiletõstmine ei olnud seotud lapse soovidega. Isa tõi esile huvialad, millega ei olnud võimalik

ema elukohas tegeleda vastavate võimaluste puudumise tõttu (tennis, ujumine). Laps ei

avaldanud ärakuulamisel, et tal ema elukohas jääks mõni tegevus, mida tema sooviks teha,

tegemata. Isa tõi esile, et linnakool oleks isa elukohale lähemal, kui maakool ema elukohale.

Samas ei ole antud asjaolu kohtu hinnangul määrav ja kohus ei tuvastanud, et avaldaja ei ole

võimeline lapse huvides oma tegevusi planeerima. Kahtlusi ei tekkinud ka selles, et ema ei

saaks lapse koolikohustuse täitmise korraldamisega hakkama.

21. Suhtluskorra osas vaidlesid vanemad selle üle, milline peaks olema lapse ühe või teise

vanema juures viibimise ajaline kestus. Maakohus tuvastas, et laps tunneb ennast kehtiva

suhtlemiskorra osas turvaliselt. Isa väited olemasoleva suhtlemiskorra muutmiseks ei olnud

kohtu jaoks kaalukad. Isa põhjendab kaks-kaks ja üks-üks nädal graafikut sooviga veeta lapsega

pikemalt koos aega ning toob näitena teda ahistava olukorra, kui laps tuleb vahel lubada teise

vanema üritustele. Kohus juhtis lapse isa tähelepanu sellele, et kehtiva suhtlemiskorra järgi saab

ema olla lapsega faktiliselt koos isast rohkem ca neljal õhtul kuus, milline aeg ei ole isaga

võrreldes oluliselt pikem. Mis puudutab konflikte seoses lapse üleandmisega, siis selleks on

vanematel vaja muuta eelkõige oma suhtumist teise vanema suhtes ning parandada omavahelist

läbisaamist. Kooliajal ei pea küsima infot õppimise kohta teiselt vanemalt, vaid seda tuleks

jälgida e-koolis, nagu seda teeb lapsega koos elav vanem.

22. Asjakohane on kokku leppida vahemik, millal saab lahus olev vanem lapsega suhelda, kuid

see saab toimuda tingimusel, et laps on samuti huvitatud teise vanemaga suhtlemisest. Kui

lapsevanemal on õigus ja kohustus lapsega suhelda, siis seadusandja sätestab lapse osas ainult

õiguse suhelda.

23. Määruse tegemise seisuga ei olnud kohtu hinnangul enam aktuaalne vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamine lapse tervisekorraldust puudutavates küsimustes, kuna pärast

06.04.2019 taotluse esitamist ei toonud ema enam esile asjaolusid, miks selles küsimuses on

2-18-14650

ühise hooldusõiguse lõpetamine jätkuvalt vajalik. Seetõttu jättis maakohus selles osas avaldaja

taotluse rahuldamata.

Määruskaebus

24. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas,

milles maakohus otsustas anda haridusega seonduvates küsimustes ainuhooldusõiguse üle

emale ja osaliselt suhtluskorra osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 3 ja p-d 4.1 ja 4.2) ja

teha selles osas uue määruse, millega anda haridusega seonduvates küsimustes

ainuhooldusõigus üle isale ning maakohtu määratud suhtluskorda muuta järgmiselt:

Punkt 4.1. Kuni lapse koolikohustuslikuks saamiseni on lapse isal õigus suhelda lapsega

üle ühe nädala selliselt, et lapse isa läheb lapsele järele WWW esmaspäeval mitte varem

kui kell 16.45, toob lapse järgnevatel tööpäevadel mitte hiljem kui 8.15 lasteaeda ning

läheb samal päeval lapsele järele lasteaeda mitte varem kui kell 16.45 ning toob lapse tagasi

Lindi Lasteaia-Algkooli esmaspäeval mitte hiljem kui kell 8.15.

Punkt 4.2. Lapse koolikohustuse tekkimisel (alates 2021. aastast) on lapse isal õigus

kohtuda üle ühe nädala esmaspäevast esmaspäevani selliselt, et kohtumise alguspäeval

läheb isa lapsele järele pärast õppetöö lõppemist kooli (või vanemate eelneval kokkuleppel

lapse elukohta) ning viib lapse tagasi kooli esmaspäeva hommikul hiljemalt õppetöö

alguseks. Ajal, kui laps on isa juures, tagab isa, et lapsel oleksid vajalikud kodused

koolitööd tehtud.

25. Lapse huvidest lähtuvalt on vajalik anda haridusküsimustes, sh huvihariduse osas,

otsustusõigus lapse isale. Määruses puuduvad sisulised põhjendused haridusküsimustes

ainuhoolduse üleandmist puudutavas osas. Maakohus märkis, et ainuhooldusõigus tuleb

hariduse küsimustes anda emale, kuna kohtul puuduvad kahtlused, et ema ei saaks lapse

koolikohustuse täitmisega hakkama ning asus kiitma maakoolide eeliseid linna koolide ees.

Maakohus jättis arvestamata, et kool, kuhu ema soovib last õppima panna, on 4-klassiline ning

alates 5. klassist peab laps minema suuremasse kooli põhiharidust omandama. Samuti ei

hinnanud kohus ema suutlikust ja võimalusi huvihariduse korraldamisel. Kohus ei ole olukorda

isa lähtepunktist analüüsinud ega isa avalduses esitatud väiteid kaalunud. Kohus eeldas

automaatselt, et lapse viibimiskoha määramise õiguse saanud emal peab olema

ainuhooldusõigus ka lapse haridusküsimuses. Ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda,

kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna puhul.

26. Võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes on samuti õige, et hariduse küsimustes jäetakse

ainuotsustusõigus isale, kuna emale jääb ainuotsustusõigus lapse viibimiskoha küsimustes.

27. Lapse huvidest lähtudes on praegusel hetkel oluline, et lapsel oleks võimalus suhelda

võrdselt mõlema vanemaga. Laps on sellises eas, et juhul kui jõustub maakohtu poolt

kehtestatud kord, siis hakkab laps edaspidi oma isa nägema ainult paaril nädalavahetusel, ning

tekitab tunde, et isa tõrjub teda. Tegelikult on lapse isa valmis ja tahab oma lapse eest hoolitseda

võrdväärselt lapse emaga. On oluline, et laps näeks oma mõlemat vanemat võimalikult palju.

Lapse huvidest lähtuvalt on kõige mõistlikum määrata suhtluskord nii, et laps viibib ühe nädala

oma ema juures ning teise nädala oma isa juures.

28. Maakohus ei analüüsinud vaieldavas punktis suhtluskorda sisuliselt. Kohus leidis

formaalselt, et kuna laps on kehtestatud ajutise korraldusega rahul, siis kohus sellise

suhtlemiskorra kehtestab. Isa ja lapse suhtlemise aeg on oluliselt lühem, kui aeg ema ja lapse

2-18-14650

suhtlemiseks. Kohus ei selgitanud lapsega vesteldes temale alternatiivseid lahendusi. Laps ei

osanudki avaldada seisukohta, kuidas talle meeldiks suhelda võrdselt mõlema vanemaga.

Menetlusosaliste seisukohad

29. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Eestkosteasutus määruskaebusega ei

nõustu. Lapse esindaja toetab määruskaebust suhtluskorda puudutavas osas, kuid maakohus ei

oleks pidanud vanemate ühist hooldusõigust lõpetama. Samas nõustus lapse esindaja

määruskaebuse seisukohtadega koolivaliku küsimuses.

Menetluse edasine käik

30. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 656 lg 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 olulise menetlusõiguse normi

rikkumise tõttu osaliselt tühistada suhtluskorra määramise osas (vaidlustatud määruse

resolutsiooni p 4.2). Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse. Hooldusõiguse

küsimuses on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited

selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Suhtluskorra parema jälgitavuse ja selguse

huvides täpsustab ringkonnakohus määruse resolutsioonis suhtluskorra sõnastust ja punktide

järjestust. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

32. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud seni lahendamata

taotluse (TsMS § 659 koosmõjus § 442 lg-ga 5). Ema esitas määruskaebemenetluses täiendava

tõendi (väljavõtte Stuudiumist), mis on TsMS § 662 lg 3 järgi lubatav ja ringkonnakohus võtab

tõendi vastu.

33. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustas isa

maakohtu määruse osas, milles maakohus otsustas anda haridusega seonduvates küsimustes

ainuhooldusõiguse üle emale ja osaliselt suhtluskorra osas. Seega kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määrust eeltoodud osas, lähtudes määruskaebuse väidetest.

34. Sarnaselt otsusega peab ka hagita asjas tehtav kohtu lõpplahend olema TsMS § 436 lg 1

järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 seaduslik ja põhjendatud, sh peab kohus määrust tehes

TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 hindama tõendeid ja

otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas avaldus

tuleb rahuldada. Lahendi põhjendavas osas peab kohus TsMS § 442 lg 8 järgi koosmõjus TsMS

§ 463 lg-ga 2 märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele

on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab lahendis

põhjendama, miks ta ei nõustu menetlusosaliste faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki

tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda põhjendama. Selliselt

saab maakohus tagada, et tehtud kohtulahend on menetlusosalistele mõistetav ning tehtud

järeldused jälgitavad ning määruskaebemenetluses kontrollitavad.

2-18-14650

35. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine ning

suhtluskorra määramine on kohtu kaalutlusotsused, millesse kõrgema astme kohus sekkub

üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi. Diskretsiooni kontrollimiseks peavad maakohtu järeldused olema

esitatud jälgitavalt.

36. Vanemad vaidlevad määruskaebemenetluses selle üle, kas oli õige lõpetada nende ühine

hooldusõigus lapse haridusega seonduvates küsimustes ja anda see üle emale ning kas on

põhjendatud lapse viibimine kummagi vanema juures vaheldumisi võrdses ajamahus.

37. Esmalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu poolt isa avalduse lapse hariduse üle

otsustamiseks hooldusõiguse saamiseks rahuldamata jätmise õiguspärasust. Maakohus

põhjendas piisavalt oma järeldust, miks otsustas anda haridusega seonduvates küsimustes

ainuhooldusõiguse üle emale. Maakohus seostas esiletoodud asjaolusid õigete materiaalõiguse

normidega. Maakohtu määrus vastab selles osas TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad

maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid,

millest kohus juhindus. Määruskaebuses viidatud materiaalõiguse normide ebaõiget

kohaldamist,

menetlusnormide

rikkumist,

sh

tõendite

ebaõiget

hindamist

või

diskretsioonipiiride ületamist ringkonnakohus esimese astme kohtu töös ega tehtud lahendis ei

tuvastanud. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele, kui otsustas jätta

rahuldamata isa avalduse talle lapse haridusega seonduvates küsimustes ainuhooldusõiguse

andmiseks ja rahuldas vastavas osas ema avalduse. Määruskaebuses kordab isa maakohtu

menetluses esitatud väiteid. Kuna maakohus on kõigile esitatud väidetele piisava

põhjalikkusega vastanud, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (TsMS

§ 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

38. PKS § 123 lg 1 sätestab, et kohus juhindub menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige

just lapse huvidest. Eelduslikult on lapse huvides see, et tema elu korraldavad mõlemad

vanemad. Ühise hooldusõiguse, sh osaliselt, lõpetamiseks annavad alust asjaolud, et vanemad

ei suuda lapse hooldusõiguslike küsimuste üle pingete ja erimeelsusteta otsustada. Vaatamata

korduvatele püüdlustele vanemaid lepitada, esineb nende vahel endiselt tõsine erimeelsus lapse

hariduse küsimustes. Eelkõige on vaidluse põhjuseks vanemate erinev arusaamine, kas laps

peaks käima nn maa- või linnakoolis. Laps läheb vähem kui aasta pärast kooli ja soovituslikult

tuleb kooli valik teha juba 2021 kevadel. Tuleb vältida olukorda, kus kumbki vanem esitab

lapse kooli astumise avalduse erinevasse kooli. Kohus ei otsusta vanemate eest lapse elu

puudutavat küsimust, s.o antud juhul, millises koolis oleks lapsel tulevikus parem õppida.

Maakohtul tuli otsustada kummale vanemale anda õigus üksinda otsustada, millisesse kooli laps

õppima asub. Maakohus tuvastas, sarnaselt viibimiskoha määramise hooldusõigusega, et

mõlemad vanemad on võimelised selles küsimuses ainuhooldusõigust teostama. Selle otsuse

tegemisel tuli maakohtul vastata vanemate väidetele ja seisukohtadele, mistõttu on alusetu

määruskaebuse etteheide, et maakohus asus vanema suutlikkuse asemel hindama erinevate

koolide eeliseid. Ringkonnakohus on maakohtuga ühte meelt, et väiksemaid koole ei ole põhjust

alahinnata ning lapse huvides on jätkata õppimist samas kohas, kus ta hetkel lasteaias käib.

Maakohtu otsustus, et ainuhooldusõigus hariduse küsimustes tuleb anda emale, lähtub hetkel

teadaolevate asjaolude pinnalt lapse huvidest.

39. Õige on isa seisukoht, et ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale

vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna puhul. Samas on

isa asunud põhjendamatule seisukohale, et võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes on õige, et

hariduse küsimustes jäetakse ainuotsustusõigus isale, kuna emale jääb ainuotsustusõigus lapse

viibimiskoha küsimustes. Ei ole sellist printsiipi, et kui vanemad ei suuda ühist hooldusõigust

2-18-14650

teostada, siis jagatakse ainuhooldusõigused erinevate valdkondade kaupa võrdselt vanemate

vahel ära.

40. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õiguspärasust osas, milles

maakohus määras, kuidas isa suhtleb lapsega.

41. Määruskaebuse etteheide, et maakohus ei ole suhtluskorra kindlaksmääramise osas lahendit

nõuetekohaselt põhjendanud, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud osaliselt. Lapse huvides

on isaga suhtlemise jätkamine sarnase intensiivsusega, millega laps on harjunud ja millist

suhtluskorda laps ise selgelt eelistab. Maakohus arvestas õigesti lapse seisukohta ja tema huve

suhtluskorra määramisel kuni lapse koolikohustuse tekkimiseni. Selles osas on maakohtu

määrus põhjendatud ja maakohtu kaalutlused jälgitavad. Ringkonnakohtu hinnangul on

maakohus ületanud diskretsioonipiire suhtluskorra osas puutuvalt isa ja lapse suhtlemist alates

lapse koolikohustuse tekkimisest (maakohtu määruse p 4.2), mistõttu saab kõrgema astme

kohus sellesse otsustusse sekkuda.

42. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused, miks ei võiks lapse jaoks lasteaia ajal

väljakujunenud stabiilne suhtluskord jätkuda ka kooli minnes. Hetkel ei ole veel teada, kus

elavad aasta pärast lapse vanemad ja millises koolis laps käima hakkab, kuid ringkonnakohtu

hinnangul ei ole sellel suhtluskorra kontekstis ka määravat tähtsust, kuivõrd eelduslikult jäävad

lapse koolipäevad koos pikapäevarühmas viibimise ja huviringides osalemisega ajalises mõttes

vähemalt esimestel kooliaastatel sarnaseks lasteaiapäevadele. Hetkel teadaolevatel andmetel

elavad vanemad teineteisest umbes 30-minutilise autosõidu kaugusel, mida võib tänapäeval

pidada pigem lähestikku elamiseks. Seega ei saa mõlema vanemaga suhtlemise takistuseks

pidada vanemate kodude vahemaad.

43. Ekslik on võtta vanema ja lapse suhtluskorra asjades vaikivalt eelduseks, et laps peaks

lahuselava vanemaga kohtuma üle nädala nädalavahetusel. Lapse elukorralduse stabiilsus

erineb perekonniti sõltuvalt sellest, millega laps on seni harjunud. Praeguses asjas on laps

harjunud viibima mõlema vanema kodus ja välja on kujunenud rutiin. Ringkonnakohus ei

nõustu määruskaebuse väitega, et laps väljendas soovi jätkata senist elurütmi üksnes põhjusel,

et maakohus ei pakkunud lapsele kaalumiseks teisi variante. Toimiku materjalist võib teha

pigem järelduse, et laps saab väga hästi aru, millises olukorras ta on pärast vanemate

lahkuminekut ja on võtnud omaks suhtlusgraafiku, mille alusel viibib isaga üle nädala

kolmapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni. Seega ei ole põhjendatud, et laps hakkab kooli

minnes isa juures viibima ainult üle nädala nädalavahetustel, s.o sisuliselt 4 päeval kuus, kuigi

on harjunud isaga koos olema ka nädala sees. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esile toodud

asjaolusid, mis välistaksid hetkel kehtiva elukorralduse jätkamise ja põhjendaksid 2021 sügisest

isa ja lapse koosveedetud aja olulist vähendamist. Koolis käimine iseenesest ei ole selline

muutus, mis tingiks vajaduse suhtluskorda muuta. Lapse huvides on, et ta saab ka edaspidi isaga

suhelda nädala sees. Kui distants kahe kodu vahel ei ole olnud tiheda suhtluse takistuseks

lasteaias käimisel, ei peaks see olema ka koolis käimisel. Nii ei ole isa lapsele kaaslane üksnes

vaba aja veetmiseks, vaid laps saab isaga jagada ka argpäeva rõõme ja muresid. Isa on korduvalt

esile toonud, et tal on piisavalt aega lapsega koolipäevadel tegeleda, aidata õppetöös ja

korraldada lapsele transporti kooli ja tagasi või huvialaringidesse. Eeltoodud osas tuleb

suhtluskorda muuta ja määrata, et lapse kooli minnes jätkub sama suhtluskord, kui see oli enne

kooli.

44. Ringkonnakohus täpsustab maakohtu määratud suhtluskorra p 4.1 osas, milles maakohus

märkis, et isa ja laps suhtlevad üle ühe nädalavahetuse. Arvestades, et viidatud punkti järgi

viibib laps isaga alates kolmapäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni, on põhjendatud

2-18-14650

sõnastada selguse huvides, et isa ja laps suhtlevad üle ühe nädala kolmapäevast esmaspäevani,

mitte üle ühe nädalavahetuse.

45. Arvestades, et arenguvestlused toimuvad ka koolis, tuleb ringkonnakohtu hinnangul

täpsustada ka maakohtu määratud suhtluskorra p 4.4 selliselt, et mõlemal vanemal on kohustus

teatada teisele vanemale lasteaias ja koolis toimuvatest arenguvestlustest või muudest

õpetajatega kokkusaamistest hiljemalt järgmisel päeval pärast teadasaamist ning mõlemal

vanemal on õigus nendel osaleda.

46. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruse resolutsioonis suhtluskord raskesti

jälgitav, kuna erinevaid ajalisi perioode reguleerivad punktid asuvad läbisegi. Sel põhjusel

täpsustab ringkonnakohus määruse resolutsiooni puutuvalt suhtluskorda selliselt, et esmalt

reguleeritakse periood kuni lapse koolikohustuse tekkimiseni, järgmisena alates koolikohustuse

tekkimisest ja seejärel tulevad üldised punktid. Ringkonnakohus saab määratud suhtluskorra p-

dest 4.4.8, 4.4.9 ja 4.4.11 aru selliselt, et kuni koolikohustuse tekkimiseni reguleerivad

jõulupühade ja aastavahetuse ajal lapse ja vanemate suhtlemist p-d 4.4.8 ja 4.4.9 ning alates

koolikohustuse tekkimisest veedab laps nimetatud tähtpäevad vaheldumisi selle vanemaga,

kelle juures ta viibib jõuluvaheajal suhtluskorra p 4.4.11 alusel.

47. Arvestades eelnimetatud põhjendusi jätab kolleegium maakohtu määruse muutmata

hooldusõigust puudutavas osas, tühistab osaliselt maakohtu määruse suhtluskorra määramise

osas (p 4.2) ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab uue suhtluskorra käesoleva

määruse resolutsioonis toodud sõnastuses. Lisaks täpsustab ringkonnakohus resolutsioonis

suhtluskorra sõnastust ja punktide järjestust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

48. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Lähtudes TsMS § 172 lg-test 1 ja 3 on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta

määruskaebuse menetlemisel lapse riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning

ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus määrab riigi õigusabi osutaja tasu

kindlaks eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)