2-20-14889/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-14889

Määruse tegemise aeg ja koht

10.november 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus XX

suhtes esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest

olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ja

esialgse õiguskaitse pikendamiseks 40 päevani

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. oktoobri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja:

Sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik: XX (sündinud XX.XX.XXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi

Seimar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. oktoobri 2020 määrus osas, millega kohus pikendas

XX suhtes rakendatud esialgset õiguskaitset 40 päevani ja lubas kohaldada tema

suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi alates 11.10.2020 kell 17:14 kuni

19.11.2020. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Sihtasutuse Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

taotlus

esialgse

õiguskaitse

rakendamise

pikendamiseks

rahuldamata, samuti täpsustada XX suhtes rakendatud esialgse õiguskaitse lõpu

kellaaega. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Harju Maakohtu 12. oktoobri 2020 määrus kehtib järgmises sõnastuses:

2.1. Rakendada XX suhtes esialgset õiguskaitset kuni neli päeva ja paigutada XX

isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates

11.10.2020 kell 17:14.

2.2. Kohus annab loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike

ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik

vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

2.3. Esialgse õiguskaitse korras rakendatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi

lugeda lõpetatuks 15.10.2020 kell 17:14 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus

on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse

paigutamise eelduste äralangemisega.

2.4. Jätta rahuldamata Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus XX suhtes

esialgse õiguskaitse pikendamiseks kuni 40 päevani.

2.5. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele ja määruskaebuse esitamine ei peata

määruse täitmist.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Taotluse lahendamise ja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta Eesti

Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Taotlus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) Psühhiaatriakliinik esitas 12.10.2020 Harju

Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik) paigutamiseks esialgse õiguskaitse korras

psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ja esialgse

õiguskaitse rakendamise pikendamiseks 40 päevani.

2. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik pühhiaatriakliinikus alates 11.10.2020, mil kell

17:14 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11

alusel. Puudutatud isik on oma psüühikahäire tõttu ohtlik ümbritsevatele ja iseendale

ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Ta ei ole võimeline ravivajadust ise

hindama. Arvestades tema tervislikku seisundit ei ole alust prognoosida paranemist nelja

ööpäeva vältel. Seetõttu tuleb esialgset õiguskaitset pikendada neljakümne päevani ja

lubada kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi.

3. Psühhiaatrite arvamuses on märgitud, et puudutatud isik viibib psühhiaatrilisel haiglaravil

esimest korda elus. Tema vaimne seisund on teadaolevalt halvenenud umbes aasta jooksul,

kui esialgu andis ta oma emale vihjamisi teada, et peab ennast jumalaks. Viimastel kuudel

on erinevate suurus- ja lembeluulumõtete aktuaalsus süvenenud. Igapäevaelus näeb

numbrite- ja tähekombinatsioonidel tähenduslikkust, mis tõestavad tema jumalikkust,

plaanide õigsust ja paarisuhet kuulsa laulja TS-ga. Tema sotsiaalmeedia on täis segase

sisuga krüpteeritud postitusi, mille abil väidab TS-ga suhtlevat. Psühhiaatriakliinikusse tõi

teda sõber, sest ta oli ähvardanud end luululistel ajenditel ära tappa. Nimelt olevalt ta

saatnud TS produtsendile kirja, mille kohaselt juhul, kui ta juba samal õhtul naist näha ei

saa, siis ta sooritab enesetapu. Emalt ja sõbralt saadud andmete kohaselt on puudutatud isik

lõpetanud söömise või oluliselt piiranud söödavaid koguseid, sest peab ennast Jumalaks,

mistõttu ta ei pea sööma. Valvetoas ta eitas luulumõtteid, põhjendas kõike eksitusena.

Osakonnas tema seisund muutunud ei ole, esinevad tähendus- ja suurusluulumõtted ning

lembeluul. Puudutatud isiku sõnul on tema elus viimase kahe aasta jooksul toimunud

transformatsioon, ta tegeleb paljude projektidega, sealjuures tahab rajada maailma parima

haigla, kus ravitakse koroonaviiruse patsiente. Ta tahab kliimamuutuse takistamiseks

korraldada suurürituse, mille raames on palju muusikat, etteasteid, värve, kuid ka saladuslik

teaduslik komponent. Praeguseks on ta seisukohal, et on suutnud kõiki maailma suurjõude

veenda enda jumalikkuses. Oma seisukohti põhjendab ta raskesti jälgitava mõttekäiguga,

mis hõlmab endas numeroloogiat ja heebrea keelt. Haiguskriitika puudub täielikult. Tal

esineb raske psüühikahäire ägeda psühhootilise häire (F29) näol, mis vajab täpsustamist ja

ravi kinnise režiimiga raviasutuses. Isiku võime ümbritsevat mõista ning oma tegevust

juhtida on olulisel määral piiratud ja mõjutatud temal esinevatest ägedatest psühhootilistest

sümptomitest. Ta vajab rahustava toimega ja psühhoosi vastast ravi kontrollitud

ravikeskkonnas, milleta jäädes püsib ta ohtlikuna eeskätt iseendale. Oma psüühilisest

seisundist lähtuvalt ei ole ta võimeline tegema adekvaatset otsust enda ravimise kohta ega

andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Tema seisundit ja häire iseloomu arvesse

võttes ei ole tõenäoline seisundi paranemine nelja päevase ravi järgselt, mistõttu taotleb

avaldaja kohtult luba tema ravi jätkamiseks, sh rahustavate ja psühhoosivastaste ravimite

manustamiseks haiglatingimustes 40 päeva vältel alates tahtest olenematu vältimatu

psühhiaatrilise ravi otsusest.

4. Ärakuulamisel avaldas raviarst CR, et puudutatud isikul on suurusehullustus, mis väljendub

maailma suurima koroonahaigla loomises ja lembeluul TS suhtes. Ta leiab tähendusi ja

seoseid enda, TS ja jumala vahel erinevates numbrites ja tähekombinatsioonides. Kuna ta

arvab, et ta on Jumal või jumalikku päritolu, siis ta ei söö enam. ADHD diagnoosi isikul ei

ole. Vastavaid ravimeid kasutab ta ilmselt stimuleerival eesmärgil.

5. Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, mis toimus soome keeles, et sellises haiglas on ta

esmakordselt. Ta sai vestlusest sõbraga valesti aru ja sattus selle tõttu haiglasse. Arst on tal

Soomes ja Hispaanias ning ta võtab ADHD ravimeid. Ta töötab ettevõtjana start-up firmas.

Tahab tööd teha. Haiglasse jääma ei ole nõus, sest tal ei ole midagi viga. Ta peab sealt välja

saama, sest tal on Helsingis sellel nädalal silmaoperatsioon. Silmadesse on väikesed

kasvajad tekkinud. TS-st keeldub rääkimast, sest see on salajane lugu, mis ei oleks tohtinud

teisteni jõuda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus rakendas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset neli päeva ja paigutas ta

tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates 11.10.2020 kell 17:14.

Samuti pikendas maakohus esialgset õiguskaitset kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 40 päevani, s.o kuni 19.11.2020. Maakohus andis loa puudutatud isikule

tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt

valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei

nõustu.

7. Puudutatud isikul esineb psüühikahäire, tema käitumine on täiel määral mõjutatud ägedatest

psühhootilistest sümptomitest, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna eelkõige

iseendale. Ta on selgelt segaduses ja ei saa korraldada enda elu selles seisundis isegi

elementaarsel määral. Ta ei tule toime isegi esmavajaduste rahuldamisega. Samuti ei ole

tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Isiku seisundi hinnangust

lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel. Täidetud on

kinnisesse asutusse paigutamise tingimused ja viivitusega võib kaasneda oht nii isikule

endale kui ümbritsevatele. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab isik pikaajalist

hospitaliseerimist ja seega maksimumtähtaja kohaldamist.

8. Pärast arsti, puudutatud isiku ja temale määratud esindaja ärakuulamist ei ole vajalik muude

isikute ärakuulamine, arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid.

9. Kuivõrd asjas kogutud tõendite põhjal ei ole alust prognoosida puudutatud isiku seisundi

paranemist nelja päeva jooksul, on põhjendatud esialgse õiguskaitse pikendamine kuni 40

päevani.

Määruskaebus

10. Puudutatud isik palub maakohtu määruse tühistada, sest täidetud ei ole haiglasse

tahtevastasele ravile paigutamise tingimused. Ta on täiesti terve ega vaja ravi. Määratud

ravi mõjub talle hoopis halvasti. Ta ei saa tegeleda oma väga vajalike asjadega ega suhelda

temale oluliste inimestega. Tema ohtlikkus ei ole tõendatud.

Vastus määruskaebusele

11. Avaldaja palub jätta maakohtu määruse muutmata, kuna psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS)

§ 11 lg 1 tingimused on täidetud.

Menetluse edasine käik

12. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 667 alusel tühistada

osas, millega maakohus pikendas puudutatud isiku suhtes rakendatud esialgse õiguskaitse

tähtaega ja lubas kohaldada tema suhtest tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni

19.11.2020. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab taotluse

esialgse õiguskaitse pikendamiseks kuni 40 päevani rahuldamata. Samuti täpsustab

ringkonnakohus esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpu kellaaega. Maakohtu määrus jääb

muus osas, s.o esialgse õiguskaitse rakendamise osas kuni nelja ööpäevani, muutmata.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

14. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta

vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi

tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma

käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu

iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

TsMS § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise

korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused

on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja

on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 esimese

lause kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse

asutusse paigutamisest.

15. Maakohus tuvastas õigesti vajaduse kohaldada esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku

suhtes tahtest olenematut ravi kuni neli päeva, kuna täidetud olid PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud

tingimused. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul esineb psüühikahäire, tema käitumine

on täiel määral ägedatest psühhootilistest sümptomitest mõjutatud, mistõttu haiglaravita

jäädes püsib ta ohtlikuna eelkõige iseendale. Isik on selgelt segaduses ja ei saa korraldada

enda elu selles seisundis isegi elementaarsel määral. Ta ei tule toime isegi esmavajaduste

rahuldamisega. Samuti ei ole tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine.

Määruskaebuse väited selle kohta, et puudutatud isik on terve ja ei vaja ravi, on vastuolus

asjas esitatud tõendite ja maakohtu poolt tuvastatud asjaoludega. Puudutatud isik vajas

statsionaari tingimustes psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet ning esialgse õiguskaitse

rakendamine neljaks päevaks oli tema suhtes põhjendatud. Ringkonnakohtu ette ei ole

toodud asjaolusid, mis annaks aluse selles osas teistsuguse järelduse tegemiseks, kui tegi

maakohus.

16. Samas on maakohtu määruse resolutsioon esialgse õiguskaitse rakendamise perioodi osas

ebatäpne. TsMS § 534 lg 5 esimesest lausest ja PsaS § 11 lg-st 3 tulenevalt loetakse tahtest

olenematu haiglaravi alguseks ajahetke, millal haiglas tehakse otsus isikule tahtevastase

ravi kohaldamise kohta. Seega tuleb esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaeg määrata

päevade ja tundide täpsusega. Puudutatud isiku võis paigutada tahtevastasele ravile esialgse

õiguskaitse korras kuni neljaks päevaks alates 11.10.2020 kell 17:14 kuni 15.10.2020 kell

17:14 (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-155-13, p 46.5). Ringkonnakohus täpsustab vastavalt

esialgse õiguskaitse rakendamise lõpu kellaaega.

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas ebaõigesti taotluse puudutatud isiku

kinnisesse asutusse paigutamise pikendamiseks kuni 40 päevani. TsMS § 534 lg 5 teise

lause kohaselt võib kohus pärast isiku enda ärakuulamist pikendada kinnisesse asutusse

paigutamise tähtaega kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu

pädeva arsti arvates. Seega tuleneb TsMS § 534 lg-st 5, et kohus saab esmalt otsustada isiku

esialgse õiguskaitse korras paigutamise kinnisesse asutusse kuni neljaks päevaks (alates

paigutamisest) ja hiljem võib teha uue määruse esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise

kohta, kui selgub, et pikem tähtaeg on siiski vajalik. Seadus ei näe ette esialgse õiguskaitse

algset kohaldamist üle nelja päeva. Kui on juba ette näha, et isikut peab kinni hoidma

rohkem kui neli päeva, tuleks selleks õigustatud isikul esitada koos esialgse õiguskaitse

taotlusega kohe ka põhiavaldus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks või siis esitada see

pärast esialgse õiguskaitse taotluse esitamist. Esialgse õiguskaitse pikendamise taotluse

esitamine peaks olema erandlik ja põhjendatud eelkõige vaid juhul, kui põhimenetluse

toiminguid ei jõuta piisavalt kiiresti teha (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-155-13, p 46.3).

18. Maakohus pikendas seega ebaõigesti esialgset õiguskaitset 40 päevani sama määrusega,

millega otsustas isiku kinnisesse asutusse paigutamise kuni neljaks päevaks esialgse

õiguskaitse korras. Seda seisukohta ei muuda ka asjaolu, et maakohus kuulas puudutatud

isiku enne määruse tegemist ära ja kohtule oli esitatud koos taotlusega esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks psühhiaatrite arvamus, mille kohaselt oli esialgse õiguskaitse pikendamine

ilmselgelt vajalik. Iseenesest ei ole välistatud, et isiku tahtest olenematu ravi kohaldamise

pikendamist kuni 40 päevani palutakse koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega,

nagu on avaldaja teinud käesolevas asjas. Sellise esialgse õiguskaitse pikendamise taotluse

saab aga rahuldada üksnes siis, kui enne pikendamist esitatakse kohtule psühhiaatri või muu

pädeva arsti hinnang esialgse õiguskaitse pikendamise vajalikkuse kohta (vt Riigikohtu

määrust nr 2-18-17167, p 21). TsMS § 534 lg 5 sisuks on see, et esmalt rakendatakse

esialgset õiguskaitset neljaks päevaks, seejärel vaatab psühhiaater või muu pädev arst isiku

üle ning annab hinnangu, kas esialgne õiguskaitse on olnud tulemuslik või on vaja kinnises

asutuses viibimist pikendada. Arstide arvamused, mis on antud enne esialgse õiguskaitse

rakendamist, ei ole käsitletavad psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamusena TsMS § 534

lg 5 teise lause mõttes.

19. TsMS § 534 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tuleb kohtul ka esialgse õiguskaitse pikendamisel 40

päevani tuvastada, et isiku psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematule ravile paigutamise

PsAS § 11 lg 1 p-des 1-3 sätestatud eeldused on ilmselt täidetud, viivitusega kaasneks oht

isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku

seisundi kohta (vt ka Riigikohtu määrust nr 2-18-11917, p 20). Nagu juba eelnevalt

märgitud, ei võinud maakohus tuvastada esialgse õiguskaitse pikendamise vajadust ilma

psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamuseta, mis on antud pärast kohtu poolt esialgse

õiguskaitse rakendamist. Käesolevas asjas TsMS § 534 lg-le 5 vastav arvamus puudub ja

esialgse õiguskaitse pikendamine kuni 40 päevani oli ebaseaduslik, mistõttu tuleb maakohtu

määrus selles osas menetlusnormi olulise rikkumise ja taotluse põhjendamatuse tõttu

tühistada ning jätta taotlus eelmärgitud osas rahuldamata.

20. Määruskaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav