2-19-7520/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-7520

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. november 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

Eco Advice OÜ hagi Männimetsa Kodu OÜ vastu

kahjuhüvitise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. novembri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Eco Advice OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

173 017,35 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Eco Advice OÜ (registrikood 10959152),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal

Kostja

Männimetsa

Kodu

OÜ

(registrikood

12687901), lepinguline esindaja Heiki Tulk

Menetluse liik

05. oktoober 2020, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18.11.2019 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Eco Advice OÜ kanda.

4. Välja mõista Eco Advice OÜ-lt ringkonnakohtu menetluskulud 1030 eurot

Männimetsa Kodu OÜ kasuks.

5. Eco Advice OÜ-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda

Männimetsa Kodu OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Eco Advice OÜ (hageja) esitas 17.05.2019 Harju Maakohtule hagi Männimetsa Kodu

OÜ (kostja) vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista

kahjuhüvitise 192 570 eurot, viivise 4002,75 eurot ning seadusjärgse viivise alates hagi

esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja ainuosanik United Partners Property OÜ (edaspidi

UPP), kes tegeleb kinnisvaraarendusega ning kellega hageja ja tema juhatuse liige AN on olnud

pikaajalised koostööpartnerid. 09.06.2015 kirjaga saatis hageja UPP-le esimese info võimaliku

arendusprojekti kohta asukohaga Tallinnas Ehitajate tee 2 (edaspidi kinnistu). UPP-le sobis

hageja leitud kinnistu ning selle arendamiseks asutas UPP 10.07.2014 kostja, kes sõlmis

14.07.2014 Ehitajate tee 2 kinnistu ostmiseks võlaõigusliku lepingu ning 23.01.2014

asjaõigusliku lepingu. Hageja ja kostja saavutasid 2015.a sügiseks kokkuleppe kinnistu projekti

arendamiseks, mis nägi kostjale ette kohustuse tasuda hagejale ettevalmistusfaasi juhtimise eest

500 eurot kuus maksimaalselt kuni 18 kuud, ehitusfaasi juhtimise eest 750 eurot kuus

maksimaalselt kuni 12 kuud, omanikujärelevalve eest 750 eurot kuus ehituse ajal ning 3000

eurot garantiiperioodil, arendusprojekti kui terviku tulemuse tagamise eest 12,5% projekti

kasumist ning turunduse eest 1,5% projekti müügitulust. Hageja on sarnaseid kokkuleppeid

sõlminud kostjaga ka teiste objektide arendamiseks, mida kostja on täitnud.

3. Pooled asusid kokkulepet täitma ning kostja tasus hagejale ettevalmistusperioodi eest

alates 2015. a novembrist 500 eurot kuus, millele lisandus käibemaks. Kokku tasus kostja

ettevalmistusperioodi 17 kuu eest, mis tähendab ühte makset vähem kui 21.11.2015 kokku

lepiti. Alates 2018. a kevadest kostja enam kokkulepet üldse ei täitnud. Kuna kostja keeldus

lepingut täitmast, saatis hageja kostjale 07.01.2018 ülesütlemisavalduse, millega ütles lepingu

üles samast kuupäevast ning nõudis saamata jääva tulu 148 476 eurot tasumist hiljemalt

14.01.2018. Kostja nõuet ei tasunud. Kuna kostja teatas, et ei täida lepingut, oli ülesütlemine

etteteatamise tähtaega järgimata põhjendatud.

4. Hageja saamata jäänud tulu nõue on kokku summas 236 171 eurot, mis sisaldab

ettevalmistusfaasi juhtimise tasu 500 eurot, ehitusfaasi juhtimise tasu 9000 eurot,

turundusteenuse tasu 71 786 eurot, tulemustasu 154 772 eurot. Saamata jäänud tulust arvutab

hageja maha kulud, mida hageja oleks kandnud seoses lepingu täitmisega, mis moodustab

kokku 43 600 eurot. Seega on hageja lõplik nõue saamata jäänud tulu eest 192 570 eurot

(236171-43600).

5. Hageja loobus 12.11.2019 istungil osaliselt oma nõudest. Hageja palus kostjalt välja

mõista 156 495 eurot. See koosneb ettevalmistusfaasi juhtimise tasust 500 eurot, ehitusfaasi

juhtimise tasust 9000 eurot, turundusteenuse tasust 69 913 eurot ja tulemustasust 119 984 eurot.

Saamata jäänud tulust tuleb maha arvata säästetud kulud 42 901 eurot. Lisaks palus hageja

kostjalt välja mõista viivise 4002,75 eurot ja edasiulatuvalt viivist põhinõudelt 156 495 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

7. Kostja nõustus hageja 21.11.2015 saadetud kirjas toodud pakkumistest vaid

ettevalmistusfaasiga, s.o detailplaneeringu kehtestamise ja projekteerimise juhtimise osas.

Kokkulepe sõlmiti suuliselt. Muid teenuseid hagejalt ei tellitud ja nende osas pidi võetama

seisukoht peale ettevalmistusfaasi lõppu. Ettevalmistusfaasi menetluse käigus selgus, et hageja

panus oli väike. Kostja võttis ettevalmistusfaasi tööde juhtimise üle kuigi hagejale oli makstud

teenustasu projektijuhi teenuste eest kuni ehitusloa saamiseni. Kokkuvõttes leiab kostja, et

kostja ei ole andnud nõustumust lepingu sõlmimiseks nn täispaketi kohta. Samuti märgib kostja,

et kinnistu projekt on alles ettevalmistusfaasis ja need tööd, mille eest hageja tasu nõuab, pole

veel alanudki.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 18.11.2019 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2023 eurot koos viivisega

seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Lisaks tühistas maakohus

20.05.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati kostjale kuuluvale

kinnistule (registriosa nr 1436601) kohtulik hüpoteek summas 211 978,35 eurot hageja kasuks.

9. Maakohus leidis, et käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on see, kas poolte vahel sõlmiti

leping kinnistu arendamiseks, mis hõlmas hageja õigust saada ehitusfaasi juhtimise tasu 750

eurot kuus, turundusteenuse tasu 1,5% projekti müügitulust ning tulemustasu 12,5% eeldatavast

netokasumist. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga nagu oleksid pooled sõlminud

hageja poolt väidetud tingimustega lepingu. Käesolevas asjas ei ole piisavalt selge, et hageja ja

kostja oleksid saavutanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohase kokkuleppe hageja väidetud

tingimustel.

10. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli suuline käsundusleping kinnistu projekti

ettevalmistusfaasi osas. Kuivõrd projekti ehitusfaas ei saa alata enne ehitusloa väljastamist, ei

saa selle ettevalmistusfaasi ehitusloa puudumise tõttu lõppenuks lugeda. Küll on aga

pooltevaheline koostöö kinnistu osas tänaseks faktiliselt lõppenud. Samuti on maakohtu

hinnangul pooled täitnud oma ettevalmistusfaasist tulenevad kohustused kuni koostöö

lõppemiseni. Kuigi hageja väitel jäi tal seoses ettevalmistusfaasis teenuse osutamisega saamata

1 kuu tasu summas 500 eurot, ei ole hageja tõendanud, et tal olnuks õigust saada lisaks juba

kostja poolt tasutud summadele veel 500 eurot ja et hageja oleks selles osas üldse kostjale arve

esitanud.

Hageja

poolt

kostjale

saadetud

19.09.2018

nõudest

ja

07.01.2019

ülesütlemisavaldusest nähtuvalt on hageja kostjale esitanud üksnes väidetava tulevikus saamata

jäänud tulu hüvitamise nõude ning hageja kinnitusel on pooled kokku leppinud, et arveldamine

hakkab pihta alates ehitusprotsessi käivitamisest. Ka hageja 11.04.2017 e-kirjast nähtub, et

tasumata arveid üles ei jäänud.

11. Maakohtu hinnangul ei ole piisavalt selge, et pooled oleksid lisaks ettevalmistusfaasile

saanud kokkuleppe projekti järgnevate faaside osas. Maakohtu arvates ei saa 21.11.2015 kuni

25.11.2015 toimunud e-kirjavahetusest järeldada, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe

kinnistu ehitusfaasi ning turundusteenuste osas. Kostja esindaja vastas hageja e-kirjale, et

kokkulepped peaks proovima lepingusse vormistada ning küsis hagejalt, kas viimane jõuaks

need ette valmistada. Maakohus nõustus kostjaga, et viidatud vastust ei saa tõlgendada

nõustumuse andmisena, ega muul viisil vastava tahteavalduse esitamisena VÕS § 9 lg 1

mõistes. Kohtu arvates võib kostja 25.11.2015 e-kirjast järeldada üksnes seda, et kostja oli

valmis kaaluma lepingu sõlmimist pärast seda, kui hageja esitab kostjale lepingu projekti

(sellisele

tõlgendusvõimalusele

on

viidanud

ka

hageja

ise

oma

11.11.2019

menetlusdokumendis). Puudub vaidlus, et kinnistu osas hageja sellist lepinguprojekti ette ei

valmistanud ja pooled lepingut ei allkirjastanud. Kostja on seetõttu õigustatult järeldanud, et

kinnistu arendusprojekti osas ei saavutanud pooled omavahel kokkulepet. Maakohtu hinnangul

ei tõenda lepingu sõlmimist ka e-kirjavahetuses saadetud tabelid ja nende kommentaarid.

Kokkuleppe sõlmimist ei tõenda ka kostja 10.08.2017 e-kiri hagejale. Kohus nõustub kostjaga,

et antud e-kirjas ei teavita kostja hagejat ühestki otsusest, ega kinnita mingit kokkulepet. Samuti

ei kinnita pooltevahelise kokkuleppe saavutamist kinnistu projekti ettevalmistusfaasile

järgnevate faaside osas hageja ja kostja raamatupidaja vaheline kirjavahetus.

12. VÕS § 20 lg-s 2 on sätestatud, et vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks

üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast

või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Käesolevas asjas ei ole kohtu ette toodud

selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja väidetav tegevusetus või vaikimine (st

hageja pakkumisele paranduste mittetegemine) tuleks lugeda hageja pakkumisega

nõustumiseks. Pealegi ei olnud kostja hageja pakkumisele vastates tegevusetu, vaid soovis, et

hageja esitaks kostjale lepingu projekti, mida hageja aga kinnistu osas ei teinud. Tasu maksmise

aluseks saab olla vaid poolte kokkulepe, mitte asjaolu, et poolte vahel on teistel asjaoludel ja

teistes õigussuhtes sarnast tasu makstud. Samuti on põhjendamatu hageja eeldus nagu peaks

tema poolt osutatud teenustega kaasnema n-ö automaatselt tulemustasu. Kostjal on õigus

otsustada, kas ja millisel viisil antud projekti arendamisega tulevikus jätkatakse, sh saab ainult

kostja ise otsustada oma lepingupartnerite valiku üle. Muuhulgas on kostja oma 25.09.2018 e-

kirjas hagejale selgelt väljendanud, et ei soovi sõlmida juhtimisteenuste lepingut kinnistu

suhtes.

13. Arvestades eeltoodut ei ole tuvastatud, et pooled oleksid lisaks ettevalmistusfaasile

saavutanud kokkuleppe ka projekti järgnevate faaside osas. Kuna pole tuvastatud, et pooled

oleksid sõlminud hageja nõude aluseks oleva lepingu, siis on hageja poolt sellise lepingu

olemasolule rajanev lepingu täitmise nõue ja lepingu ülesütlemise avaldus õiguslikult toimetud.

Ei ole võimalik üles öelda lepingut, mida ei ole sõlmitud ja ekslikust (olematu) lepingu

ülesütlemisest ei tulene õiguslikke tagajärgi. Samuti ei ole hageja esitanud asjaolusid, mis

võimaldaks kaaluda hageja kahjunõude rahuldamist muul alusel, kui hageja ekslik eeldus

lepingu olemasolust ja selle ülesütlemisest. Arvestades eeltoodut jättis maakohus hagi

rahuldamata

14.

19.11.2019 määrusega võttis maakohus vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas

menetluse põhivõla 36 075 euro väljamõistmise osas.

Apellatsioonkaebus

15. Maakohtu otsusele esitas 08.12.2019 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu

otsuse tühistada ning saata hagi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Alternatiivselt palub hageja

hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

16. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud tuvastamata, millisel alusel leping

lõppes. Antud juhul maakohus tuvastas, et lepingut ei täidetud lõpuni isegi esimese faasi osas,

kuid samas leidis kohus, et seda justkui ei pidanudki lõpuni täitma, sest koostöö oli faktiliselt

lõppenud. Pooled ei leppinud kokku koostöö lõppemises, vaid hageja nõudis lepingu täitmist.

Seega sai leping lõppeda vaid hagejapoolse ülesütlemise tõttu, mispärast on hagejal õigus ka

saamata jäänud tulule.

17. Maakohus luges tõendatuks, et pooled sõlmisid suulise lepingu vähemalt esimese faasi

osas ning et selle lepingu alusel kuulus tasumisele 500 eurot kuus. Jääb arusaamatuks, mida

hageja pidi selles osas veel tõendama, et kohus mõistaks välja viimased 500 eurot esimese faasi

eest.

18. Maakohus on leidnud ebaõigesti, et pooltel ei olnud kokkulepet teise ja kolmanda faasi

osas. Tegemist on lepingu tõlgendamise vaidlusega, mitte vaidlusega selle üle, kas leping

sõlmiti. Lepingu tõlgendamiseks võib VÕS § 29 lg 5 järgi kasutada mh lepingu sõlmimise

asjaolusid, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning pooltevahelist

praktikat. Hageja on osundanud mitmele asjaolule, mis kinnitavad, et leping hõlmas ka teist ja

kolmandat faasi. Maakohus ei hinnanud tõendeid, poolte praktikat ning lepingu täitmise

asjaolusid kogumis. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et ei leidnud toimikust kostja

kirjalikku nõustumist 21.11.2015 pakutud tingimustega, kuid samas ei sisalda toimik hageja

nõustumist ka esimese faasi osas fikseeritud tasu eest.

19. Apellant ei nõustu maakohtu väitega nagu oleks hageja eeldanud, et tema poolt osutatud

teenustega peaks kaasnema automaatselt ka tulemustasu. Täpsem oleks väita, et esimese kahe

etapi teenuse hind on hõlmatud edukustasus, sest hagejal puudub huvi osutada teenuseid üksnes

fikseeritud tasu eest ning hageja ei ole seda kostja kontsernile ka kunagi teinud või isegi

pakkunud. Maakohus ei arvestanud ka kostja vastuolulist käitumist. Kostja tegi menetluses

teineteist välistavaid avaldusi. Hageja hinnangul ei oma ka projekti edasine saatus asjas tähtsust.

Vastustaja seisukoht ja menetluse käik

20. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

21. Poolte ühisel taotlusel tühistas ringkonnakohus 23.01.2020 määrusega maakohtu

20.05.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati kostjale kuuluvale

kinnistule (registriosa nr 1436601) kohtulik hüpoteek summas 211 978,35 eurot hageja kasuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda

neid (TsMS § 654 lg 6).

23. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas

menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte

kokkuleppeid tõendamise kohta. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus rikkunud tõendamise

hindamise reegleid, kui asus seisukohale, et pooltel oli kokkulepe üksnes ettevalmistusfaasi

osas, mitte aga järgnevate faaside osas. Selle, et ettevalmistusfaasi osas jõudsid pooled

kokkuleppele, võttis kostja omaks. Lisaks kinnitab ettevalmistusfaasi osas kokkuleppele

jõudmist poolte käitumine. Asjaolust, et pooled sõlmisid kokkuleppe ettevalmistusfaasi osas, ei

saa aga teha järeldust, et pooled sõlmisid kokkuleppe ka arendusprojekti teiste faaside osas.

Maakohus leidis põhjendatult, et 21.11.2015-25.11.2015 toimunud e-kirjavahetusest (I kd tl 9-

10) ei saa järeldada kokkulepet ehitusfaasi juhtimise, turundusteenuse osutamise ning

tulemustasu osas. Kostja on 25.11.2015 e-kirjas märkinud, et kokkulepped peaks proovima

lepingusse vormida ning küsinud, kas hageja jõuab need ettevalmistada. Sellest ei saa tuletada

kostja nõustumust lepingu sõlmimiseks hageja väidetud tingimustel vaidlusaluse

arendusprojekti osas, vaid seda tuleb käsitleda lepingueelsete läbirääkimistena. Ehitusfaasi

juhtimise, turundusteenuse osutamise ning tulemustasu osas kokkuleppele jõudmist ei saa

järeldada ka poolte e-kirjavahetusega saadetud tabelitest (I kd tl 94-95, 129-130). Nendes

tabelites sisalduvad üksnes osad hageja väidetud tingimused, lisaks ei sisalda viidatud e-kirjad

ega tabelid mingeid kinnitusi kostja poolt. Ka poolte 24.03.2017-11.04.2017 e-kirjavahetusest

(I kd tl 102) ega kostja 10.08.2017 e-kirjast (I kd tl 20) ei saa järeldada, et pooltel oli kokkulepe

ehitusfaasi juhtimise, turundusteenuse osutamise ning tulemustasu osas (I kd tl 20). Tabelist,

nimega „Eco Advice tasud Eco Advice & UPP ühisprojektides“ (I kd tl 100), ei ole aru saada,

kes ja millal on selle koostanud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud maakohtu arusaam,

et Ehitajate tee 2 projekti ettevalmistusfaasile järgnevate faaside osas kokkuleppe saavutamist

ei saa tuletada ka muudest poolte lepinguvahelistest suhetest või praktikast. Maakohus on

õigesti märkinud, et kuna pooled on omavahel sõlminud nii kirjalikke kui suulisi kokkuleppeid,

siis on ebaõige järeldada, et vaidlusaluse projekti osas tuleks arvestada vaid sellist praktikat,

kus kirjalikku kokkulepet ei sõlmitud. Tuleb arvestada, et arendusprojektid erinevad üksteisest

nii füüsiliste ja äriliste parameetrite poolest kui ka arenduse valmisoleku poolest. Vaidlust pole,

et Ehitajate tee 2 kinnistu arendus erines kõigist teistest arendustest seetõttu, et erinevalt teistest

osteti see kinnistu ilma kehtiva detailplaneeringuta. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejal olla

kostja vastu ehitusfaasi juhtimise, turundusteenuse osutamise ning tulemustasu osas

hagiavalduses märgitud nõudeid.

24.

07.01.2019 on hageja esitanud kostjale lepingu ülesütlemisavalduse (I kd tl 28).

Tõendamist on leidnud lepingu sõlmimine üksnes arendusprojekti ettevalmistusfaasi osas.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks ettevalmistusfaasi osas

lepingut rikkunud. Vaidlust küll ei ole, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma

hagejale ettevalmistusfaasi 18 kuu eest 500 eurot kuus ning kostja on jätnud viimase kuu eest

maksmata. Samas on kostja selgitanud, et hageja ei ole ettevalmistusfaasi projektijuhtimist

lõpuni täitnud. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teostanud kõik

ettevalmistusfaasi projektijuhtimise hulka kuuluvad toimingud. Samuti ei ole vaidlust selles, et

hageja ise ei ole ettevalmistusfaasi eest viimase makse osas kostjale arvet esitanud, mis viitab

sellele, et kohtueelselt on ka hageja ise möönnud, et tal puudub alus viimase osamakse

saamiseks. Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, siis on ülesütlemine toimetu.

Kolleegium leiab, et hagejal puudub õigus kostjalt nõuda viidatud 500 eurot ka lepingu

täitmisena, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta ise on ettevalmistusfaasi osas lepingu

nõuetekohaselt ära täitnud.

Eeltoodust tulenevalt ei ole ettevalmistusfaasi juhtimiseks sõlmitud leping lõppenud hageja

ülesütlemisega ega ka hageja poolt lepingu täitmisega. Küsimus, kas poolte koostöö lõppemist

saab käsitleda lepingu lõpetamisena poolte kokkuleppel, ei oma asjas sisulist tähtsust, kuna

sellest ei sõltu hageja esitatud nõuete rahuldamine.

25. Ülaltoodust tulenevalt on maakohus jätnud põhjendatult hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud

jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Arvestades, et maakohus määras otsuses kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3).

27. Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulud 970 eurot, millele

lisandub istungikulu. Lisaks palus kostja välja mõista viivise. Kostja esindaja tunnitasu on

alates 2020.a oktoobrist 80 eurot, eelnevalt 70 eurot. Ringkonnakohtu istung kestis 45 minutit.

Hagejal ei olnud vastuväited kostja menetluskuludele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus

põhjendatuks mõista hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 1030 eurot ja TsMS § 177 lg

4 alusel viivis menetluskuludelt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu