3-20-799/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedVadim Jakimov esitas 27. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb mittevaralise kahju hüvitist summas 5000 eurot. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju sellega,
Legislator headnote
AI generated3-20-799/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Vadim Jakimov esitas 27. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb mittevaralise kahju hüvitist summas 5000 eurot. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju sellega,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tanel Saar
Määruse tegemise aeg ja koht
4. november 2020, Tartu
Haldusasja number
3-20-799
Haldusasi
Vadim
Jakimovi
kaebus
mittevaralise
kahju
hüvitamise nõudes summas 5000 eurot
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla määruskaebus Tartu Halduskohtu
11. septembri 2020. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Vadim Jakimov
Vastustaja I – Politsei- ja Piirivalveamet
Vastustaja II – Pärnu Maakohus
Vastustaja III – Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada Tallinna Vangla määruskaebus läbivaatamatult.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Vadim Jakimov esitas 27. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb
mittevaralise kahju hüvitist summas 5000 eurot. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju sellega,
et teda hoiti pärast kriminaalasjas nr 1-17-3192 kohtuotsuse jõustumist (14. aprillil 2017) jätkuvalt
ehk peaaegu 10 kuud kinni Tallinna Vangla eeluuritavate kambris.
2. Tartu Halduskohus võttis 23. juuli 2020. a määrusega kaebuse menetlusse määrates
vastustajateks Politsei- ja Piirivalveameti ning Pärnu Maakohtu. Tallinna Vangla kaasati
menetlusse arvamuse andmiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 24 lg 1 p 2 alusel.
3. 28. augustil 2020 määrusega luges halduskohus Tallinna Vangla kaasatud haldusorgani asemel
vastustajaks ja andis talle tähtaja kaebusele vastuse esitamiseks.
4. Tallinna Vangla esitas 2. septembril 2020 halduskohtule taotluse Tallinna Vangla osas kaebuse
läbi vaatamata jätmiseks. Taotluse kohaselt ei ole Vadim Jakimov kaebuses märgitud asjaoludel
Tallinna Vanglale käesoleva ajani ühtegi kahju hüvitamise taotlust esitanud. Seega ei ole kaebajal
hüvitamisnõude osas läbitud vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-s 8 sätestatud kohustuslik
kohtueelne menetlus, mistõttu on vastustaja seisukohal, et kaebus tuleb HKMS § 151 lg 1 p 1 ja §
121 lg 1 p 4 alusel Tallinna Vangla osas jätta läbi vaatamata.
5. 11. septembri 2020. a määrusega jättis Tartu Halduskohus rahuldamata Tallinna Vangla
taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
Halduskohus selgitas, et kaebaja ei osanud kaebuses välja tuua millise asutuse tegevuse või
tegevusetuse tagajärjel kaebaja ettenähtust pikemalt eelvangistuse režiimil viibis. Välistatud ei ole
ka asutuste kaasvastutus. Olukorras, kus kahju põhjustanud asjaolud tuleb niikuinii välja selgitada
ja sündmusega on seotud mitu asutust, ei ole eesmärgipärane suunata kaebajat ühe asutuse
võimaliku vastutuse väljaselgitamiseks läbima kohtueelset menetlust.
Kohtueelses menetluses tehtud otsuse puudumine ei ole selliseks asjaoluks, mis alati takistaks
kaebuse läbivaatamist. Ka näiteks olukorras, kus haldusorgan viivitab kohtueelses menetluses
lahendi tegemisega, on isikul õigus pöörduda põhinõudega otse kohtu poole (vt VangS § 11 lg 8).
Praegusel juhul pöördus kaebaja kohtusse, omamata selget arusaama, milline osa avalikust võimust
on põhjustanud tema õigusvastase kinnipidamise ebaõigel režiimil. Ka kohtu jaoks selgus vajadus
käsitada Tallinna Vanglat vastustajana alles siis, kui kohus sai Tallinna Vanglalt kaasatud
haldusorgani staatuses tõendid, millest ilmneb vajadus hinnata, kas Tallinna Vangla on teinud kõik
võimaliku, et tagada kaebaja kinnipidamine õigel režiimil.
Kuna kohus asub niikuinii isiku kahjunõuet läbi vaatama, ei ole seega põhjendatud kaebuse osaliselt
läbi vaatamata jätmine ühe vastustaja osas põhjusel, et kahjunõudes on kohtueelne menetlus
läbimata.
6. Tallinna Vangla esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 11. aprilli 2020.
a määruse tühistamiseks ja uue määruse tegemiseks, millega jätta kaebus Tallinna Vangla vastu
läbi vaatamata.
Tallinna Vangla osutas, et VangS § 1¹ lg 8 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus
halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud
riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla
on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega kui vangla
taotluse tagastab, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätab, siis on kinnipeetaval õigus
esitada kaebus halduskohtule. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121
lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks
ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega on VangS § 1¹ lg-s 8 nimetatud kohtueelne menetlus ette
nähtud kohustuslikuna ning tuginevalt HKMS § 47 lg-le 1 on kaebus lubatav üksnes siis, kui
kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebust ei saa menetlusse võtta.
8. Tulenevalt HKMS § 203 lg-st 1 võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud
menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või
kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite
apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.
Tallinna Vangla soovib määruskaebusega vaidlustada halduskohtu määruse, millega halduskohus
keeldus kaebust läbi vaatamata jätmast vangla vastu suunatud nõude osas. Kaebuse läbi vaatamata
jätmisega seonduvat õigust esitada määruskaebus reguleerib HKMS § 155 lg 5, mille järgi võib
esitada määruskaebuse halduskohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kaebus jäetakse
läbi vaatamata, millega menetlus lõpetatakse või millega keeldutakse kaebusest loobumise
vastuvõtmisest või kompromissi kinnitamisest, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud
ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
Seega ei näe HKMS ette eraldi õigust vaidlustada määruskaebusega halduskohtu määrust, millega
halduskohus jätab rahuldamata taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Sellekohane
halduskohtu määrus ei takista ka asja edasist menetlust. Seetõttu ei ole Tartu Halduskohtu 11.
septembri 2020. a määruse vaidlustamine määruskaebuse esitamisega ringkonnakohtule lubatud.
Määruskaebus tuleb tagastada vastavalt HKMS § 203 lg-le 1 ja § 187 lg 3 p-le 6.
(allkirjastatud digitaalselt)