Legislator Case Law & Legislation
3-20-799/29 AI generated

3-20-799/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-20-799/29
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Vadim Jakimov esitas 27. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb mittevaralise kahju hüvitist summas 5000 eurot. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju sellega,

Legislator headnote

AI generated

3-20-799/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Vadim Jakimov esitas 27. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb mittevaralise kahju hüvitist summas 5000 eurot. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju sellega,

Keywords

AI generated
visa bank charges legal representation costs bait pricing effective currency clause inclusion of VAT
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

4. november 2020, Tartu

Haldusasja number

3-20-799

Haldusasi

Vadim

Jakimovi

kaebus

mittevaralise

kahju

hüvitamise nõudes summas 5000 eurot

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Vangla määruskaebus Tartu Halduskohtu

11. septembri 2020. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Vadim Jakimov

Vastustaja I – Politsei- ja Piirivalveamet

Vastustaja II – Pärnu Maakohus

Vastustaja III – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada Tallinna Vangla määruskaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vadim Jakimov esitas 27. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb

mittevaralise kahju hüvitist summas 5000 eurot. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju sellega,

et teda hoiti pärast kriminaalasjas nr 1-17-3192 kohtuotsuse jõustumist (14. aprillil 2017) jätkuvalt

ehk peaaegu 10 kuud kinni Tallinna Vangla eeluuritavate kambris.

2. Tartu Halduskohus võttis 23. juuli 2020. a määrusega kaebuse menetlusse määrates

vastustajateks Politsei- ja Piirivalveameti ning Pärnu Maakohtu. Tallinna Vangla kaasati

menetlusse arvamuse andmiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 24 lg 1 p 2 alusel.

3. 28. augustil 2020 määrusega luges halduskohus Tallinna Vangla kaasatud haldusorgani asemel

vastustajaks ja andis talle tähtaja kaebusele vastuse esitamiseks.

4. Tallinna Vangla esitas 2. septembril 2020 halduskohtule taotluse Tallinna Vangla osas kaebuse

läbi vaatamata jätmiseks. Taotluse kohaselt ei ole Vadim Jakimov kaebuses märgitud asjaoludel

Tallinna Vanglale käesoleva ajani ühtegi kahju hüvitamise taotlust esitanud. Seega ei ole kaebajal

hüvitamisnõude osas läbitud vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-s 8 sätestatud kohustuslik

kohtueelne menetlus, mistõttu on vastustaja seisukohal, et kaebus tuleb HKMS § 151 lg 1 p 1 ja §

121 lg 1 p 4 alusel Tallinna Vangla osas jätta läbi vaatamata.

5. 11. septembri 2020. a määrusega jättis Tartu Halduskohus rahuldamata Tallinna Vangla

taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

Halduskohus selgitas, et kaebaja ei osanud kaebuses välja tuua millise asutuse tegevuse või

tegevusetuse tagajärjel kaebaja ettenähtust pikemalt eelvangistuse režiimil viibis. Välistatud ei ole

ka asutuste kaasvastutus. Olukorras, kus kahju põhjustanud asjaolud tuleb niikuinii välja selgitada

ja sündmusega on seotud mitu asutust, ei ole eesmärgipärane suunata kaebajat ühe asutuse

võimaliku vastutuse väljaselgitamiseks läbima kohtueelset menetlust.

Kohtueelses menetluses tehtud otsuse puudumine ei ole selliseks asjaoluks, mis alati takistaks

kaebuse läbivaatamist. Ka näiteks olukorras, kus haldusorgan viivitab kohtueelses menetluses

lahendi tegemisega, on isikul õigus pöörduda põhinõudega otse kohtu poole (vt VangS § 11 lg 8).

Praegusel juhul pöördus kaebaja kohtusse, omamata selget arusaama, milline osa avalikust võimust

on põhjustanud tema õigusvastase kinnipidamise ebaõigel režiimil. Ka kohtu jaoks selgus vajadus

käsitada Tallinna Vanglat vastustajana alles siis, kui kohus sai Tallinna Vanglalt kaasatud

haldusorgani staatuses tõendid, millest ilmneb vajadus hinnata, kas Tallinna Vangla on teinud kõik

võimaliku, et tagada kaebaja kinnipidamine õigel režiimil.

Kuna kohus asub niikuinii isiku kahjunõuet läbi vaatama, ei ole seega põhjendatud kaebuse osaliselt

läbi vaatamata jätmine ühe vastustaja osas põhjusel, et kahjunõudes on kohtueelne menetlus

läbimata.

6. Tallinna Vangla esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 11. aprilli 2020.

a määruse tühistamiseks ja uue määruse tegemiseks, millega jätta kaebus Tallinna Vangla vastu

läbi vaatamata.

Tallinna Vangla osutas, et VangS § 1¹ lg 8 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus

halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla

on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega kui vangla

taotluse tagastab, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätab, siis on kinnipeetaval õigus

esitada kaebus halduskohtule. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega on VangS § 1¹ lg-s 8 nimetatud kohtueelne menetlus ette

nähtud kohustuslikuna ning tuginevalt HKMS § 47 lg-le 1 on kaebus lubatav üksnes siis, kui

kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebust ei saa menetlusse võtta.

8. Tulenevalt HKMS § 203 lg-st 1 võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või

kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite

apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

Tallinna Vangla soovib määruskaebusega vaidlustada halduskohtu määruse, millega halduskohus

keeldus kaebust läbi vaatamata jätmast vangla vastu suunatud nõude osas. Kaebuse läbi vaatamata

jätmisega seonduvat õigust esitada määruskaebus reguleerib HKMS § 155 lg 5, mille järgi võib

esitada määruskaebuse halduskohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kaebus jäetakse

läbi vaatamata, millega menetlus lõpetatakse või millega keeldutakse kaebusest loobumise

vastuvõtmisest või kompromissi kinnitamisest, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.

Seega ei näe HKMS ette eraldi õigust vaidlustada määruskaebusega halduskohtu määrust, millega

halduskohus jätab rahuldamata taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Sellekohane

halduskohtu määrus ei takista ka asja edasist menetlust. Seetõttu ei ole Tartu Halduskohtu 11.

septembri 2020. a määruse vaidlustamine määruskaebuse esitamisega ringkonnakohtule lubatud.

Määruskaebus tuleb tagastada vastavalt HKMS § 203 lg-le 1 ja § 187 lg 3 p-le 6.

(allkirjastatud digitaalselt)