1-20-1007/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Lahendi kuupäev

Asja läbivaatamise viis

3. november 2020

kirjalik menetlus

Kohtuasja number

1-20-1007

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Morten Adelmani süüdistuses KarS § 424 lg 1

järgi, üldmenetlus

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 28. juuli 2020. a otsus

Apellant

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt

Apellatsioonimenetluse

pooled

Süüdistatav

Morten Adelman, isikukood: 39903266828, elukoht: XXX;

töökoht: OÜ Palmako; Varem kriminaalkorras korduvalt

karistatud. Tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsja

Vandeadvokaat Anu Vilt, kokkuleppel

Prokuratuur

esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Terje Aleksašin

RESOLUTSIOON

1. Tartu

Maakohtu

27. juuli

2020

kohtuotsus

tühistada

ning

lõpetada

kriminaalmenetlus.

2. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.

3. Morten Adelmanilt välja mõistetud ekspertiisikulu 95 eurot, jätta riigi kanda.

4. Mõista riigieelarves selleks eraldatud vahendite arvelt Morten Adelmani kasuks

välja maakohtu menetluses kantud valitud kaitsja tasu 1452 eurot.

5. Asitõend DVD-R pardakaamera salvestise ja fotodega jätta asja materjalide

juurde.

Edasikaebe kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur,

süüdistatava advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Morten Adelmani süüdistatakse selles, et tema juhtis 30.11.2018 kella 23.07 ajal Võru

maakonnas Võru vallas Sõmerpalu alevikus Võru-Kuigatsi-Tõrva teel mootorsõidukit BMW

3161, registreerimismärgiga XXX , olles joobeseisundis. Morten Adelmani väljahingatavas

õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,74 mg/l ning väliselt olid tajutavad tema tugevalt häiritud

või muutunud kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid. Tal esinesid

koordinatsioonihäired, taaruv kõnnak, silmade läikimine ja punetus ning unisus, mille tõttu ta

ei olnud võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Ta ületas asulas lubatud

sõidukiirust rohkem kui 25 km/h, eiras politsei punase märgutulega ja patrullsõiduki vilkuritega

antud peatumismärguandeid ning sõitis teelt välja. Seega esines Morten Adelmannil

liiklusseaduse § 69 lg 2 p 2 kirjeldatud joobeseisund. Oma tegevusega rikkus Morten Adelman

liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis.

Morten Adelman pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki

juhtimise joobeseisundis.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 27. juuli 2020. a otsusega tunnistati M. Adelman süüdi KarS § 424 lg 1 järgi

ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati M. Adelmani

kinnipidamise aeg 30.11.-1.12.2018 s.o 2 päeva karistusaja hulka ja M. Adelmanile kandmisele

kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrati,

et mõistetud karistust 5 kuud 28 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui M. Adelman ei pane

1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6

sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 2-1 sätestatud kohustusi. Katseaja alguseks

arvati kohtuotsuse kuulutamise aeg, s.o 28. juuli 2920. Käitumiskontrolli nõudeid peab M.

Adelman hakkama täitma alates kohtuotsuse jõustumisest. Lahendati ka menetluskuludega

seotud küsimused.

3. Maakohtu põhiseisukohad on järgmised.

3.1 Tõendid on kattuvad asjaoludes, et 30.11.2018 kella 23.00 paiku Võru Maakonnas Võru

vallas Sõmerpalu alevikus Võru-Kuigatsi-Tõrva maanteel ja sama maanteed mööda alevikust

välja sõites juhtis M. Adelman mootorsõidukit BMW 316I reg nr-ga XXX , millega ta Tallinn-

Luhamaa maanteega ristumise kohas sõitis teelt välja.

3.2 Kuna M. Adelman keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, siis võttis kohus prokuröri

taotlusel KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tõendina vastu M. Adelmani poolt kahtlustatavana ja

menetlusaluse isikuna antud ütlused. Kuna vaidlusalust tegu on esmalt menetletud

väärteomenetluse korras, on M. Adelman esmakordselt üle kuulatud väärteoasjas. M. Adelmani

menetlusaluse isikuna 23.01.2019 antud ütluste kohaselt 30.11.2018 õhtusel ajal sõitis ta endale

kuuluva sõidukiga BMW reg nr-ga XXX Linnamäelt Võrru. Mingil ajal nägi taga vilkuritega

sõitvat autot. Ta sattus paanikasse ja seisma jäämise asemel sõitis edasi. Ristmikul pidureid

vajutades vajus kraavi. M. Adelman on jäänud nende ütluste juurde ka 03.05.2019

kahtlustatavana ülekuulamisel.

3.3 Maakohus nentis, et pardakaamera salvestiste kellaeg ei kattu muudest tõenditest tuleneva

sündmuse ajaga, kuid see puudus ei too kaasa kuriteosündmuse tuvastamise võimatust, sest

olemas on ka teisi tõendeid. Muude tõenditega võrreldes võib pardakaamera kellaaega pidada

tegelikust ilmselt tund aeg hilisemaks.

3.4 Maakohus luges tõendeid (pardakaamera salvestis, tunnistajate S.T. i, T.P. ütlused,

30.11.2018 kiirabikaardi väljavõte ja 01.12.2018 M. Adelmani kinnipidamise protokoll)

kogumis hinnates tõendatuks, et M. Adelman pani sõiduautoga BMW 316I reg nr-ga XXX

süüdistuses kirjeldatud liiklusseaduse rikkumised toime 30.11.2018 kella 23.00 paiku.

3.5 Lisaks tuvastas kohus, et süüdistuses on ekslikult nimetatud BMW reg nr-ga XXX mudeliks

3161. M. Adelman juhtis 30.11.2018 õhtul endale kuuluvat sõiduautot BMW 316I

registreerimismärgiga XXX . Tegemist pole olulise ebatäpsusega.

3.6 Kohus luges tõendatuks, et 30.11.2018 hilisõhtul kella 23.00 paiku Võru maakonnas Võru

vallas Sõmerpalu alevikus Võru-Kuigatsi-Tõrva maanteel sõidukit BMW reg nr-ga XXX

juhtinud M. Adelmani ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,74 mg/l etanooli (alkoholi).

30.11.2018 tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK-0036

tuvastati ajavahemikul kell 23.51-23.55 toimunud mõõtmise tulemusena M. Adelmani

väljahingatavas õhus oleva etanooli lõplikuks mõõtetulemuseks 0,74 mg/l.

3.7 Kohus asus seisukohale, et samas seisundis oli M. Adelman ka sõiduki juhtimise ajal.

10.09.2019 ekspertiisiaktis nr 19E-LÕX0080 (tl 24-29) antud eksperdiarvamuse kohaselt esines

M. Adelmanil tõenäoliselt 30.11.2018 kella 23.07-23.09 ajal ja/või umbes kella 23 ajal

Linnamäe külast sõitu alustades joove alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus 0,81 +/- 0,07

mg/l. Kohtul puudus alus eksperdi järelduses kahelda.

3.8 Asjaolu, et M. Adelmanil tuvastati pärast mootorsõidukiga BMW reg nr-ga XXX teelt

väljasõitmist ühes liitris väljahingatavas õhus 0,74 mg/l etanooli (alkoholi), on kaasa toonud

vaidluse selle üle, kas M. Adelman juhtis mootorsõidukit LS §-de 69 lg 3 ja 224 lg 2 mõttes

lubatud alkoholi piirmäära ületades või joobeseisundis LS § 69 lg 1 1. lause, lg 2 p 2 ja KarS §

424 lg 1 mõttes. Süüdistatav on tunnistanud alkoholi tarvitamist enne rooli istumist ja alkoholi

tarvitanuna mootorsõiduki juhtimist, kuid kuriteo toimepanemist ehk joobeseisundis

mootorsõiduki juhtimist eitab.

3.9 LS § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad,

et alkoholijoobes olevaks loetakse muuhulgas mootorsõidukijuht, kui juhi väljahingatavas õhus

on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem (p 1) ning mootorsõidukijuht, kui juhi

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on

tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja

reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega

juhtima (p 2).

3.10 Kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem, on tegemist

joobeseisundiga LS § 69 lg 2 p 1 mõttes ning isikul joobe tuvastamiseks piisab ainult

tõendusliku alkomeetri väljatrükist. Kuna M. Adelmani väljahingatavas õhus oli 30.11.2018

õhtul alkoholi 0,74 mg/l kohta, võib olla tegemist joobeseisundiga LS § 69 lg 2 p 2 tähenduses

üksnes juhul, kui on täidetud ka muud selles sättes ettenähtud tingimused. Kõrvutades omavahel

LS § 69 lg 2 p-te 1 ja 2, tuleneb nendest sätetest koostoimes, et joobeseisundi tuvastamiseks ei

ole vaja tingimata alkoholi sisaldust isiku väljahingatavas õhus 0,75 mg/l kohta. Kui isiku

välisel vaatlusel esineb piisavalt viiteid alkoholi tarvitamisest tingitud psüühiliste ja füüsiliste

reaktsioonide häirumisele, saab joobeseisundit jaatada ka siis, kui isikul tuvastatakse

väljahingatavas õhus etanooli sisaldus alla 0,75 mg/l.

3.11 Maakohus oli seisukohal, et mida lähemal on alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus LS §

69 lg 2 p-s 1 sätestatud määrale (0,75 mg/l), seda vähem peab LS § 69 lg 2 p 2 järgse joobe

tuvastamiseks esinema viiteid psüühiliste ja füüsiliste funktsioonide häirumisele. Inimese

võimetusele juhtida sõidukit liikluses nõutava kindlusega võivad viidata näiteks

koordinatsioonihäired ja ebakindel kõnnak nii kõndimisel kui ka seismisel, ebaselge kõne,

sõidukiga oma sõidureast vastassuunda kaldumine, kurvis otse sõitmine, teelt välja sõitmine,

raskete liiklustingimuste (libedus, pimedus) mittearvestamine sõiduki kiiruse ja juhtimisvõtete

valikul jne. Kohus rõhutas, et inimese võimetust juhtida sõidukit liikluses nõutava kindlusega

ei saa eitada ka siis, kui juht suudab pikemat aega sõidukiga teel püsida (enne teelt välja sõitmist

või politsei poolt peatamist) ning nõutava kindlusega juhtimist välistavad tunnused tuvastatakse

alles pärast juhi sõidukist kättesaamist.

3.12 Tunnistaja S.T. i ütluste kohaselt ületas M. Adelmani juhitud sõiduk asulasisest lubatud

sõidukiirust. Tunnistaja mäletamist mööda võis kiirus olla 78 km/h. Sõidukile järgi sõites

tundus selle sõidustiil imelik, sest sõiduk põikas vastassuunda ja tagasi. Võru-Kuigatsi-Tõrva

ja Tallinn-Tartu-Luhamaa ristis sõitis BMW otse edasi kraavi. Pööramismanöövreid BMW juht

teha ei üritanud. M. Adelmani kinnipidamisel oli aru saada, et ta on alkoholi tarvitanud. Tal

olid välised alkoholi tarbimise tunnused – taaruv kõnnak, aeglane ja arusaamatu jutt, silmade

punetus. M. Adelman ei suutnud sirgelt kõndida ja teda tuli ümberkukkumise vältimiseks

õnnetuskohast kuni patrullsõidukini liikudes (mis oli umbes 50 meetrit) veidi kinni hoida. M.

Adelmani reaktsioonid ametniku jutule olid aeglased (silmade aeglane reageerimine

küsimustele ja jutule, silmsideme saamine oli raskendatud).

3.13 Tunnistaja T.P. ütluste kohaselt nägi ta M. Adelmani sündmuskohal kõndimas tee äärt

pidi 10 meetrit ühest operatiivsõidukist teise peale. M. Adelman kaldus kõndimise joonelt

kõrvale, ei tulnud otse, vaid vajus vahepeal ühele ja teisele poole. Samuti oli ta loiu või uimase

olekuga. Varrukast hoiti M. Adelmani kinni, kuid seda jooksu paneku vältimiseks.

3.14 M. Adelmani 23.01.2019 menetlusaluse isikuna antud ütluste kohaselt läks

sünnipäevapeol, kus ta viibis, kakluseks ja ta tahtis seetõttu sealt lahkuda. Peo käigus terve õhtu

jooksul tarvitas ta õlut, kuid kogust öelda ei oska. Kiiruse ületamist ja politsei

peatumismärguande andmist väga täpselt ei mäleta. Mäletab, et ühel hetkel nägi

tahavaatepeeglist, et taga sõitval autol põlesid punane ja sinine vilkur. Sattus tulesid nähes

paanikasse ning seisma jäämise asemel sõitis hoopis edasi. Ristmikul pidureid vajutades libises

kraavi. 03.05.2019 kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas süüdistatav, et jääb 23.01.2019

menetlusaluse isikuna ülekuulamisel antud ütluste juurde. M. Adelman lisas, et silmade punetus

võis olla tingitud sellest, et sünnipäeval käis kõvasti saunas ja kõnnak võis olla või tunduda

ebakindel, sest sõitis autoga kraavi ja ümbrus oli kõik lumine. Uniseks muutis nii saunas

käimine kui ka hiline kellaaeg.

3.15 01.12.2018 indikaatorvahendi kasutamise protokollis on kella 00.23 ajal joobeseisundile

viitavate tunnustena loetletud läikivad silmad, koordinatsiooni kerged häired ja unine

käitumine. 30.11.2018 kiirabikaardist nähtuvalt tehti M. Adelmanil 30.11.2018 hilisõhtul

kindlaks pindmine rindkerevigastus, rindkerekontusioon (hematoomi ja turset ei olnud),

pindmine peavigastus. M. Adelman on arstliku läbivaatuse käigus avaldanud, et ei mäleta

sõitmist, kuid mäletab, et peol löödi teda rusikaga rindkeresse ja näkku, mistõttu ta põgenes.

Ka on M. Adelman avaldanud, et tarvitas peol väga palju alkoholi (viina). Muuhulgas on

märgitud, et isik on kontaktne, adekvaatne, kõnnib ise kiirabiautosse. Samas ei luba korduvalt

arstlikku läbivaatust teha, keeldub protseduuridest, laseb end toolile kummargile, silmad

võbelevad ja ei vasta. Avab silmad selgituse peale, et on aru saada, et ta pole teadvusetu ja

hakkab jälle kiirabiga vaidlema ega lase läbivaatust teha. See õnnestub lõpuks siiski veenmise

peale.

3.16 Uuritud tõendeid (M. Adelmani enda ütlused, tunnistajate ütlused, kiirabikaardis ja

indikaatorvahendi protokollis märgitu ning pardakaamera videosalvestisest nähtuv) kogumis

hinnates asus maakohus seisukohale, et M. Adelmanil esinesid 30.11.2018 kella 23.00 ajal LS

§ 69 lg 2 p-s 2 sätestatud väliselt tajutavad tugevalt häiritud või muutunud kehalised või

psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei olnud ilmselgelt võimeline sõidukit

liikluses nõutava kindlusega juhtima.

3.17 Kohtu arvates pole usaldusväärselt tõendatud, et M. Adelman ületas Sõmerpalu alevikus

sõites lubatud sõidukiirust just üle 25 km/h, nagu on märgitud süüdistuses, kuid igal juhul oli

see üle lubatud sõidukiiruse.

3.18 Tunnistaja S.T. i sõnul ei üritanud süüdistatav teha teelt väljasõitmise vältimiseks

pööramismanöövreid. Lisaks põikles M. Adelman vähemalt ühel korral sõidukiga

vastassuunda. Patrullsõiduki eespoolse pardkaamera salvestiselt (videofaili nimetus: 2018-12-

01_00-03-30_276-Cam1, tl 34) oli maakohtu hinnangul näha, et jälitatav sõiduk teeb kell

00.05.48 möödasõidu pärisuunas sõitvast sõidukist, ajavahemikus kella 00.06.06-00.06.09

satub vasaku küljega põhjuseta üle keskjoone vastassuunda, kell 00.06.14 kaldub vasaku

küljega taas ilma põhjuseta üle keskjoone vastassuunda, olles kell 00.06.18 pea täielikult

vastassuunas (ainult parema külje rattad on pärisuunas). Tagasi pärisuunda jõuab sõiduk kell

00.06.24. Uuesti sattus sõiduki vasak külg vastassuunda ajavahemikus kell 00.06.36-00.06.38.

00.06.40 on näha, et põlema süttivad sõiduki pidurituled ning kell 00.06.45 sõidab sõiduk

paremale kaldudes kraavi.

Videolt on maakohtu arvates otseselt tuvastatav, et M. Adelmani poolt 30.11.2018 juhitud

BMW viibis vastassuunas ilma põhjuseta (nt möödasõit eesolevast sõidukist või muust

takistusest) vähemalt 15 sekundit ja tuvastatav on ka äkkpidurdamine 5 sekundi jooksul.

Videolt on tuvastatav pime aeg ning lumekattega kaetud tee. Kas sõiduk kaldus paremale

pööramismanöövri või äkkpidurdamise tõttu, ei ole videolt tuvastatav. Süüdistatav ise on

selgitanud, et ristmikul pidureid vajutades libises kraavi. Selline M. Adelmani sõiduki juhtimise

stiil viitab asjaolule, et joobeseisundist tulenevalt ei olnud ta võimeline hindama enda poolt

juhitava sõiduki kiirust ja tee olukorda (lumekattene tee), hoidmaks sõidukit pärisuunas, ning

nägema pimedas ette ristmikul otsetee lõppemist, et õigeaegselt pidurdamisega sõiduk peatada

või teha pööramismanööver. Maakohtu hinnangul on tõenäosus, et teelt sõidab välja joobes

inimene, märksa suurem, kui et välja sõidab kaine juht - joove vähendab inimese võimet autot

teel hoida.

3.19 Tunnistaja S.T. i ütlused, patrullsõiduki pardakaamera videosalvestises nähtuv ja M.

Adelmani enda ütlused tõendavad, et 30.11.2018 õhtul eiras M. Adelman politsei poolt punase

märgutulega ja patrullsõiduki vilkuritega antud peatamise märguannet. Süüdistatav sattus enda

sõnul politseivilkureid nähes paanikasse ning hakkas patrulli eest seetõttu ära sõitma. Maakohtu

hinnangul sellise paanika tekkimise, kus juht ei suuda reageerida ümbritsevatele oludele

(otsetee lõppemine, mitmel korral põhjuseta vastassuunda põiklemine, tee seisundi

mittearvestamine), saab panna isikul esineva joobeseisundi arvele, mille tõttu olid tema

psüühilised reaktsioonid ja funktsioonid häiritud. Samuti võis kohtu arvates süüdistataval

tekkida paanika seetõttu, et ta ei tahtnud alkoholi tarvitanuna politseile vahele jääda.

3.20 Kui süüdistatav oli pärast liiklusõnnetuse toimumist autost välja tulnud ning temaga

hakkas tegelema politseiametnik, esinesid M. Adelmanil tunnistajate kinnitusel samuti alkoholi

tarbimisele viitavad tunnused – koordinatsioonihäired, taaruv kõnnak, aeglane ja arusaamatu

jutt, silmade punetus, unine olek. Kuigi süüdistatavale paigaldati põgenemise vältimiseks

käerauad (mida on kinnitanud tunnistaja S.T. ) ja ta oli just osalenud vahetult liiklusõnnetuses,

ei saa kohtu arvates taaruvat kõnnakut, aeglast ja arusaamatut juttu panna ainult käeraudade

kasutamise ning liiklusõnnetuses osalemise arvele. Kuigi M. Adelmani ütluste kohaselt oli

liiklusõnnetuse paigas ümbrus lumine, siis pardakaamera videosalvestiselt on näha, et lume

paksus ei olnud heinamaal, kuhu sõiduk kraavi sõitis, ega sõiduteel selline, mis takistaks

normaalset kõndimist. Patrullkaamera videosalvestiselt on näha, et patrullpolitseinikud jooksid

sõidukini ja kõndisid tagasi normaalse kõnnakuga ja sirgelt. Samuti ei tuvastanud kiirabi

süüdistataval sündmuskohal selliseid vigastusi, mis oleksid takistanud tal kõndimist või

tasakaalu hoidmist. Ka tunnistajate ütlustest tulenevalt ei olnud ilm selline, mis takistanuks

normaalset kõndimist. Lisaks tasakaaluhäiretele olid süüdistatava reaktsioonid tunnistajate

kinnitusel aeglustunud (silmade aeglane reageerimine küsimustele, silmsideme saamine oli

raskendatud).

3.21 Maakohus nentis, et tunnistajate ütlused M. Adelmanil esinevate silmnähtavate ja

märkimisväärsete tasakaaluhäirete, häiritud kõnevõime ja silmade punetuse osas on mingil

määral vastuolus muude tõenditega. Nii on indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitud,

et M. Adelmani koordinatsioonis olid üksnes kerged häired. Protokollis ei ole kirjas silmade

punetus, vaid selle asemel on protokolli märgitud, et silmad on läikivad. Et tervisekontrolli ajal

oleksid M. Adelmanil olnud silmanähtavad tasakaaluhäired või häiritud kõnevõime, ei nähtu

ka kiirabikaardist. Tunnistajate ütlustest nähtub, et kõige rohkem nägi süüdistatavat

sündmuskohal liikumas S.T. , kes tõi süüdistatava teelt väljasõitnud sõiduki juurest maanteele

ja kõndis tema kõrval umbes 50 meetrit. Vahetult süüdistatava kõrval viibinud isikuna oli S.T.

il võimalik kõige paremini tajuda, millises seisundis süüdistatav on. Seetõttu ei kahelnud

maakohus tunnistaja S.T. i ütlustes asjaolu osas, et M. Adelmanil esinesid vahetult peale

liiklusõnnetuse toimumist tasakaaluhäired, silmade punetus, unisus. Tunnistaja ütlusi

süüdistatava seisundi osas on kinnitanud ka T.P. . Kuna indikaatorvahendi kasutamise protokoll

on koostanud rohkem kui tund aega pärast vaidlusalust sündmust, võis selleks ajaks

süüdistatava seisund olla juba mingil määral paranenud.

3.22 Kuigi süüdistatava seisundit on kiirabikaardis märgitu kohaselt peetud adekvaatseks, on

muuhulgas kirjeldatud M. Adelmeni sellist käitumist, mille mõistlikkuses on kohtu arvates

põhjust kahelda. (takistas kiirabiautos viibides arstlikku läbivaatust ja püüdis teeselda

teadvuseta olekut). Kohtu arvates pole taoline käitumine iseloomulik normaalses seisundis

inimesele, vaid pigem viitab asjaolule, et miski (näiteks alkoholijoove) on seda käitumist

mõjutanud.

3.23 Tunnistajate ütlustest ei tulene, et M. Adelman oleks olnud täiesti kõndimisvõimetu.

Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et M. Adelman liikus ikka ise. Seega tunnistajate ütlused

ei ole otseselt vastuolus kiirabikaardis märgituga, mille kohaselt M. Adelman kõndis ise

kiirabiautosse. Kuigi kiirabitöötajad ei ole täheldanud M. Adelmanil koordinatsioonihäireid, ei

muuda see maakohtu arvates ebausaldusväärseks tunnistajate ütlusi. On eluliselt usutav, et

kiirabiautosse kõndides ei pidanud M. Adelman läbima pikka maad ning tema

koordinatsioonihäired ei pruukinud kiirabitöötajatele silma jääda.

3.24 Süüdistatava unisus ja silmade punetus võis süüdistatava enda sõnul olla põhjustatud

hilisest kellaajast ja sünnipäeval saunas käimisest. Maakohus pidas eluliselt usutavaks, et

inimene võib olla unine ka hilisest kellaajast tingituna, kuid unisust vähendab mingi tegevus,

näiteks liikumine, viibimine värskes õhus. Isegi kui M. Adelman jäi peol olles veidi uniseks,

pidi rooli istumine, ärevus ja pinge politsei eest ära sõites, samuti sattumine kargesse õhku

(tegemist oli hilissügisese ajaga) unisuse kõrvaldama. M. Adelman on jätkuvalt olnud unine ka

peale liiklusõnnetust ning indikaatorvahendi protokolli kohaselt isegi rohkem kui tund aega

hiljem. Seega on maakohtu hinnangul etanooli sisaldus 0,74 mg/l väljahingatavas õhus M.

Adelmani unisust tunduvalt võimendanud.

3.25 Kohus ei välistanud, et saunas käimine (kus on kõrge temperatuur) mõjutab silmade

seisundit, kuid kohtu arvates ei olnud silmade punetus peale liiklusõnnetust tingitud mitte

saunas käimisest, vaid pigem joobes olekust.

3.26 Tõendusliku alkomeetri väljatrükkidest nähtub, et M. Adelman üritas 30.11.2018

tõenduslikku alkomeetrisse puhuda kolm korda, millest viimasel korral puhumine ka õnnestus.

Tõenduslikku alkomeetrisse puhumise suutmatus võis kohtu arvates olla tingitud inimese

seisundist (sealhulgas ka joobeseisundist). Kiirabikaardiga on tõendatud, et M. Adelmanil oli

rindkerekontusioon ehk -põrutus. Seega pole käesoleval juhul välistatud, et Morten Adelmani

puhumisraskusi võis siiski tekitada tema tervislik seisund.

3.27 Kaitsja rõhutas maakohtus, et kuna M. Adelmanil ei ole tuvastatud kliinilisi joobe

tunnuseid meditsiiniasutuses, pole tema alkoholijoobes olek tõendatud. Kohus selle

seisukohaga ei nõustu. Kriminaalmenetluses kehtib KrMS § 61 lg-test 1 ja 2 tulenevalt tõendite

vaba hindamise põhimõte ning ühelgi tõendil pole ette kindlaksmääratud jõudu. Välja arvatud

olukorras, kus seaduses on otsesõnu nõutav, et mingi asjaolu tõendamiseks on vajalik kindlas

vormis tõend, on kohus asjaolude tuvastamisel õigustatud tuginema mistahes KrMS §-s 63

nimetatud tõenditele. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri, millised tõendid on vajalikud

või piisavad tõendamaks juhi joobeseisundit. Korrakaitseseadus ei ole kriminaalmenetlust, vaid

haldusmenetlust (järelevalvemenetlust) reguleeriv õigusakt. See, et kriminaalmenetluses

aktsepteeritakse haldusmenetluses kogutud tõendeid, ei tähenda, et korrakaitseseaduses

sätestatud korras kogutud tõendid on alati piisavad kriminaalmenetluse tõendamiseseme

asjaolude tõendamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31.10.2018 otsus nr

1-17-5879, p 7 ). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli ja tunnistajate

ütluste kaudu ongi tuvastatav menetlusaluse isiku seisund, milles ta ei ole võimeline sõidukit

liikluses nõutava kindlusega juhtima. Politseiametnik on pädev isik hindamaks, millised on

menetlusaluse isiku kehalised ja psüühilised funktsioonid ja kas tulenevalt selles on isik

võimeline sõidukit juhtima (Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22.02.2018 määrus

nr 4-17-6479, p 7). Ei ole ühtki mõistlikku põhjust, miks peaks olema piiratud võimalus hinnata

tunnistajate ütluste põhjal süüdistatava väliselt tajutavaid tunnuseid. Nii tunnistajate ütluste kui

ka muude tõendite põhjal (nt sõiduki liikumise kohta tehtud videosalvestis) on samuti võimalik

anda adekvaatselt hinnangut selle kohta, kas süüdistatav oli võimeline juhtima mootorsõidukit

liikluses nõutava kindlusega (Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13.04.2016 otsus

nr 1-15-9505, p 7.2). Eelnevale tuginedes on kohtul võimalik isiku joobeseisundit tuvastada ka

videosalvestisele, tunnistajate ütlustele ja teistele KrMS §-s 63 nimetatud tõenditele toetudes.

3.28 Maakohtu arvates esineb käesoleval juhul rida tõendamist leidnud asjaolusid, mis annavad

alust asuda seisukohale, et 30.11.2018 kella 23.00 paiku mootorsõidukit BMW reg nr-ga XXX

juhtinud M. Adelmanil esines LS § 69 lg 2 p 2 kohane joobeseisund. Nendeks asjaoludeks on

M. Adelmani koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired, silmade punetus, unisus, ebakindel ja

riskeeriv sõidustiil (lubatud sõidukiiruse ületamine, peatamise märguande eiramine,

vastassuunda kaldumine, teelt väljasõit). Seega olid M. Adelmani psüühilised ja füüsilised

funktsioonid häirunud määral, mille tõttu ta ei olnud võimeline sõidukit liikluses nõutava

kindlusega juhtima.

3.29 M. Adelman tema enda kinnitusel tarvitas terve õhtu jooksul kuni peolt lahkumiseni

alkoholi. Alkoholisisaldus M. Adelmani veres pole olnud selline, millest alates algab vastutus

alkoholitarvitanuna mootorsõiduki juhtimise eest (0,1 mg/l), vaid tunduvalt suurem (0,74 mg/l),

mistõttu ei saanud tarvitatud alkoholi kogus olla väike. Seega oli M. Adelmanil igati alust

pidada ennast mootorsõiduki juhtimiseks lubamatus seisundis olevaks, sealhulgas ka

kriminaalses joobes olevaks. Kohtu hinnangul on M. Adelman kuriteo toime pannud vähemalt

kaudse tahtlusega.

3.30 Kokkuvõttes luges maakohus tõendatuks, et M. Adelman juhtis 30.11.2018 kella 23.00

paiku Võru maakonnas Võru vallas Sõmerpalu alevikus Võru-Kuigatsi-Tõrva teel

mootorsõidukit BMW 316I registreerimismärgiga XXX , olles joobeseisundis. M. Adelmani

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,74 mg/l ning väliselt olid tajutavad tema

tugevalt häiritud või muutunud kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu

ta ei olnud ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.

Kohus kvalifitseeris M. Adelmani toimepandu mootorsõiduki joobes juhtimisena, s.o KarS §

424 lg 1 järgi.

4. Karistuse mõistmisel arvestas kohus M. Adelmani süüd, mis kohtu arvates on keskmisest

väiksem, kuid mitte väga väike. Süüd suurendab asjaolu, et M. Adelman lisaks sõiduki

alkoholijoobes juhtimisele pani toime ka mitu muud liiklusseaduse rikkumist - eiras politsei

peatumismärguannet, ületas asulasisesel teel sõidukiirust. Süüd vähendab asjaolu, et M.

Adelmani alkoholijoove ei olnud väga suur ning väga raskeid tagajärgi käesoleval juhul ei

saabunud.

M. Adelmani karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust

(KarS § 57 lg 1 p 3). Karistusregistri teatise kohaselt omab M. Adelman 2 kehtivat

kriminaalkaristust teiseliigiliste kuritegude eest. Kahe kehtiva karistuse omamine ja uue kuriteo

toimepanemine andis kohtule aluse arvata, et M. Adelman pole varasematest karistustest teinud

vajalikke järeldusi.

Kuna süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud isik ja pani 30.11.2018 ühe teoga toime

mitu erinevat rasket liiklusseaduse rikkumist, pidas maakohus vajalikuks karistada M.

Adelmani vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra, mis jäeti tingimisi täitmisele

pööramata ning ta allutati katseajaks käitumiskontrollile. Lisaks kohustati M. Adelmani

katseajal alkoholi mitte tarvitama. Kuna indikaatorvahendi protokolli kohaselt oli M. Adelmani

organismis ka narkootilist ainet, pidas maakohus vajalikuks keelatud ainete tarbimise

vältimiseks kohustada M. Adelmani katseajal narkootilisi ja psühhotroopseid aineid mitte

tarvitama ja omama.

Apellatsioon

5. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsuse ning mõista M. Adelman õigeks. Mõista

Eesti Vabariigilt M. Adelmani kasuks välja tema poolt valitud kaitsjale õigusteenuse eest

makstud tasu 1452 eurot.

5.1 Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et M. Adelmanil tuvastati 30.11.2018 kella

23.00 paiku alkoholijoove 0,74 mg/l.

5.2 Kaitsja ei nõustu kohtu järeldustega selles, et kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega

on leidnud tõendamist M. Adelmanil Liiklusseaduse §-s 69 lg 2 p 2 sätestatud joobeseisund.

5.3 Kaitsja hinnangul enamus tunnustest (riskeeriv sõidustiil, kiiruse ületamine, peatumise

märguande eiramine, vastassuunda kaldumine, teelt väljasõit, silmade punetus jmt) võivad

mootorsõiduki juhi käitumises kehalistes näitajates esineda ka ilma joobes olekuta. Ka täiesti

kaine või väikeses joobes juht võib käituda Liiklusseaduse sätteid eiravalt ja enda võimeid üle

hinnates. Käesoleval juhul ei ole millegagi ümber lükatud M. Adelmani selgitused selle kohta,

et sattus politseid nähes paanikasse. Arvestades asjaolusid oli asjade edasine käik, s.t teelt

väljasõit, sündmuste loomulik käik, mitte midagi erakordset.

5.4 Kohus on täielikult jätnud tähelepanuta asjaolu, et M. Adelmani näol oli 2018.aastal

tegemist väga noore autojuhiga, kelle juhistaaž ei saanud olla väga suur ning milline asjaolu

koostoimes teiste tuvastatud asjaoludega mõjutas tõenäoliselt oluliselt M. Adelmani käitumist

sõidukijuhina.

5.5 KrMS § 7 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või

süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

Kaitsja hinnangul on käesoleval juhul on kohtuotsuse tegemisel oluliselt rikutud KrMS § 7 lg

3 sätestatut, sest kohus on sisuliselt oletustega asunud otsima võimalust isiku

süüditunnistamiseks raskema süüteokoosseisu, so KarS § 424 lg 1 järgi.

5.6 Maakohus on pikalt ja põhjalikult analüüsinud M. Adelmanil väidetavalt esinenud füüsilisi

ja psüühilisi muutusi, mis kohtu hinnangul annavad võimaluse järeldada, et M. Adelmani

alkoholijoove oli süüdistuses kirjeldatud ajal ja asjaoludel suurem kui 0,74 mg/l.

Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et sarnased muutused kaasnevad sageli ka oluliselt

väiksema joobega ning nende esinemine on väga individuaalne ja sõltub paljudest asjaoludest,

mida antud kriminaalasjas tuvastatud ei ole.

5.7 Kaitsja ei nõustu kohtu hinnanguga Korrakaitseseaduses toodud nõuete kasutamise kohta

kriminaalmenetluses. Kohtu hinnangul kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri, millised

tõendid on vajalikud või piisavad tõendamaks juhi joobeseisundit.

5.8 Kaitsja ei ole kunagi olnud seisukohal, et M. Adelmanil ei ole tuvastatud alkoholijoove,

vaid kaitsja on olnud kindlalt seisukohal, et uuritud tõenditega ei ole M.Adelmanil tuvastatud

sellist joovet, mis annab aluse tema kriminaalvastutusele võtmiseks. Tegemist on nn

väärteojoobega Liiklusseaduse mõttes.

Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et politsei saab tuvastada üksnes joobele viitavad tunnused.

Praktikas tehakse seda tavaliselt indikaatorvahendi kasutamisega ja vastava protokolli teisele

lehele valikvariandiga tabelisse ristikeste tegemisega. Kaitsja hinnangul ei tuvasta

indikaatorvahendi kasutamine ega selle käigus isiku seisundi hindamine joovet, vaid annab

politseile signaali edasi liikumiseks tõendusliku alkomeetri juurde, et tuvastada isiku täpne

joove. Sellist otstarvet ju tõenduslik alkomeeter kannabki.

5.9 Käesolevas kriminaalasjas on läbi viidud kohtutoksikoloogia ekspertiis, mille kohaselt

esines M. Adelmanil 30.11.2018 kella 23.07-23.09 ajal ja /või umbes kella 23 ajal Linnamäe

külast sõitu alustades joove alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,81-0,07 mg/l.

Seega tuvastas ekspert M. Adelmani alkoholijoobe samas määras tõendusliku alkomeetriga.

Jääb arusaamatuks, millisel otstarbel määrati kohtutoksikoloogia ekspertiis kui sisuliselt

politseitöötajate vastuoluliste ütlustega on võimalik otsustada inimese kriminaalvastutuse üle.

5.10 KorS § 41 lg 9 p 1 sätestab, et korrakaitseorgani nõudmisel on arst kohustatud kirjeldama

isiku terviseseisundit.

Käesoleval juhul olid politseitöötajatel olemas kõik võimalused, et M. Adelman viia

meditsiiniasutusse ja vajadusel laste hinnata tema kliinilise joobe tunnuseid vastavalt kehtivale

korrale. Muuhulgas on just selleks otstarbeks meditsiiniasutustes väljatöötatud metoodika ja

vorm, mis annavad võimaluse hinnata isiku seisundit võimalikult objektiivselt.

Paraku seda ei tehtud ja seda ilmselt põhjusel, et sel hetkel (peale tõendusliku alkomeetri

kasutamist) oli politseitöötajatele üheselt selge, et tegemist on väärteoasjaga. Kaitsja on

veendunud, et politseitöötajate näol on tegemist kogenud spetsialistidega, kes oleksid vastasel

korral ise mõistnud, kui oleks piisavalt põhjendatud kriminaalmenetluse alustamine.

5.11 Kuivõrd kaitsja taotleb M. Adelmani õigeksmõistmist temale KarS § 424 lg 1 järgi esitatud

süüdistuses, siis palub kaitsja valitud kaitsjale makstud tasu Eesti Vabariigilt M. Adelmani

kasuks välja mõista.

Prokuratuuri seisukoht

6. Prokurör on seisukohal, et apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

6.1 Kaitsja seisukohad apellatsioonis on samad, mis maakohtus. Kohus on neid oma otsuses

käsitlenud, analüüsinud põhjalikult kõiki tõendeid ja neid kogumis hinnates jõudnud

põhjendatult järeldusele, et M. Adelmanil esines liiklusseaduse (LS) § 69 lg 2 p-s 2 sätestatud

joobeseisund.

6.2 Prokurör ei nõustu kaitsja seisukohaga, et joobe tuvastamisel tuleks arvestada ainult

tõendusliku alkomeetri näitu. Selline seisukoht ei ole kooskõlas LS § 69 lg 2 p 2 sätestatuga.

Juba seadusandja on lähtunud sellest, et joobeseisundi tuvastamiseks ei ole alati vaja

väljahingatavas õhus alkoholi sisaldust 0,75 mg/l. LS § 69 lg 2 p 2 kohaselt võib isik olla

joobeseisundis ka 0,25 mg/l alkoholisisalduse puhul kui väliselt on tajutavad tugevalt häiritud

või muutunud kehalised või psüühilised reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole võimeline sõidukit

nõutava kindlusega juhtima. Seega ei ole primaarne mitte alkoholisisalduse numbriline näit,

vaid nõutava juhtimiskindluse puudumine.

6.3 Kaitsjale on jäänud arusaamatuks kohtutoksikoloogia ekspertiisi määramise vajalikkus kui

joobeseisund on kindlaks tehtud tunnistajate ütluste põhjal. LS § 69 lg 2 p 1 kohase

joobeseisundi puhul muutusi juhi terviseseisundis eeldatakse ja neid pole vaja eraldi tõendada.

Seetõttu oligi määratatud ekspertiis, et teha kindlaks, milline oli M. Adelmani väljahingatava

õhu alkoholisisaldus sõitu alustades. Arvestades seda, et peaaegu tund pärast sõidu algust oli

see näit 0,74 mg/l, siis polnud välistatud, et süüdistataval esines hoopis LS § 69 lg 2 p 1-s

sätestatud joobeseisund ning sel juhul polnuks vaja juhtimisvõimetust eraldi tõendada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtukoosseis tutvus asja materjalidega ning

leiab, et kaitsja apellatsioon tuleb osaliselt rahuldada, s.o maakohtu otsus M. Adelmani

süüdimõistmises ja karistamises KarS § 424 lg 1 järgi tuleb tühistada.

KrMS § 7 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või

süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Käesoleval juhul on kohtuotsuse

tegemisel oluliselt rikutud KrMS § 7 lg 3 sätestatut, sest maakohus on sisuliselt oletustega

püüdnud tõendada M. Adelmani süüdistust KarS § 424 lg 1 järgi ning tõusetunud kahtlused on

kohtukolleegiumi hinnangul jäänud kõrvaldamata.

8. M. Adelmani süüdistati selles, et tema juhtis 30.11.2018 kella 23.07 ajal Võru maakonnas

Võru vallas Sõmerpalu alevikus Võru-Kuigatsi-Tõrva teel mootorsõidukit BMW 316I,

registreerimismärgiga XXX , olles joobeseisundis. M. Adelmani väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus vähemalt 0,74 mg/l ning väliselt olid tajutavad tema tugevalt häiritud või

muutunud kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid. M. Adelmanil esinesid

koordinatsioonihäired, taaruv kõnnak, silmade läikimine ja punetus ning unisus, mille tõttu ta

ei olnud võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Ta ületas asulas lubatud

sõidukiirust rohkem kui 25 km/h, eiras politsei punase märgutulega ja patrullsõiduki vilkuritega

antud peatumismärguandeid ning sõitis teelt välja. Seega esines M. Adelmannil liiklusseaduse

§ 69 lg 2 p 2 kirjeldatud joobeseisund ja ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt

ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis.

9. Maakohus luges tõendatuks, et M. Adelman juhtis 30.11.2018 kella 23.00 paiku Võru

maakonnas Võru vallas Sõmerpalu alevikus Võru-Kuigatsi-Tõrva teel mootorsõidukit BMW

316I registreerimismärgiga XXX , olles joobeseisundis. M. Adelmani väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus vähemalt 0,74 mg/l ning väliselt olid tajutavad tema tugevalt häiritud või

muutunud kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei olnud

ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.

Kohus kvalifitseeris M. Adelmani toimepandu mootorsõiduki joobes juhtimisena, s.o KarS §

424 lg 1 järgi.

10. Kohus tuvastas, et 30.11.2018 hilisõhtul kella 23.00 paiku Võru maakonnas Võru vallas

Sõmerpalu alevikus Võru-Kuigatsi-Tõrva maanteel sõidukit BMW reg nr-ga XXX juhtinud M.

Adelmani ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,74 mg/l etanooli (alkoholi). Tõendusliku

alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK-0036 tuvastati ajavahemikul kell

23.51-23.55 toimunud mõõtmise tulemusena M. Adelmani väljahingatavas õhus oleva etanooli

lõplikuks mõõtetulemuseks 0,74 mg/l. Neis asjaoludes vaidlus puudub.

11. Eelmärgitud asjaolud tõid maakohtus kaasa vaidluse selle üle, kas M. Adelman juhtis

mootorsõidukit LS §-de 69 lg 3 ja 224 lg 2 mõttes lubatud alkoholi piirmäära ületades või

joobeseisundis LS § 69 lg 1 1. lause, lg 2 p 2 ja KarS § 424 lg 1 mõttes.

Nagu sai juba märgitud, vaidlust ei ole selles, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi. Nimetatud

asjaolu ta tunnistas, kuid ta ei olnud nõus sellega, et ta oli kriminaalses joobes.

12. LS § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p-d 1, 2 sätestavad, et

alkoholijoobes olevaks loetakse muuhulgas mootorsõidukijuht, kui juhi väljahingatavas õhus

on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem (p 1) ning mootorsõidukijuht, kui juhi

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on

tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja

reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega

juhtima (p 2).

13. Maakohus märkis õigesti, et kuna M. Adelmani väljahingatavas õhus oli 30.11.2018 õhtul

alkoholi 0,74 mg/l kohta, võib olla tegemist joobeseisundiga LS § 69 lg 2 p 2 tähenduses üksnes

juhul, kui on täidetud ka muud selles sättes ettenähtud tingimused. Kui isiku välisel vaatlusel

esineb piisavalt viiteid alkoholi tarvitamisest tingitud psüühiliste ja füüsiliste reaktsioonide

häirumisele, saab joobeseisundit jaatada ka siis, kui isikul tuvastatakse väljahingatavas õhus

etanooli sisaldus alla 0,75 mg/l.

14. Maakohus sedastas, et inimese võimetusele juhtida sõidukit liikluses nõutava kindlusega

võivad viidata näiteks koordinatsioonihäired ja ebakindel kõnnak nii kõndimisel kui ka

seismisel, ebaselge kõne, sõidukiga oma sõidureast vastassuunda kaldumine, kurvis otse

sõitmine, teelt välja sõitmine, raskete liiklustingimuste (libedus, pimedus) mittearvestamine

sõiduki kiiruse ja juhtimisvõtete valikul jne. Kohus rõhutas, et inimese võimetust juhtida

sõidukit liikluses nõutava kindlusega ei saa eitada ka siis, kui juht suudab pikemat aega

sõidukiga teel püsida (enne teelt välja sõitmist või politsei poolt peatamist) ning nõutava

kindlusega juhtimist välistavad tunnused tuvastatakse alles pärast juhi sõidukist kättesaamist.

Kohtukolleegium nõustub maakohtuga eeltoodud asjaoludes. Kõik võimalikud eelloetletud

asjaolud tuli tuvastada M. Adelmani puhul.

15. M. Adelmani ja tunnistajate ütlusi, kiirabikaardis ja indikaatorvahendi kasutamise

protokollis märgitut ning pardakaamera videosalvestisest nähtuvat kogumis hinnates asus

maakohus seisukohale, et M. Adelmanil esinesid 30.11.2018 kella 23.00 ajal LS § 69 lg 2 p-s

2 sätestatud väliselt tajutavad tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised

funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei olnud ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses

nõutava kindlusega juhtima.

16. Apellant maakohtuga nõus ei ole ning leiab, et ringkonnakohtul tuleks maakohtu seisukoht

ümber hinnata. Kohtukolleegium nõustub siinkohal kaitsjaga, sest tuvastamaks seda, kas M.

Adelmani puhul esinesid 30.11.2018 kella 23.00 ajal LS § 69 lg 2 p-s 2 sätestatud väliselt

tajutavad tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid,

mille tõttu ta ei olnud ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima, on

maakohus põhirõhu pannud tunnistaja - politseitöötaja S.T. i, samuti mõningal määral ka teise

politseiniku T.P. ütlustele. Lisaks, tuginedes pardakaamera videosalvestisest nähtuvale, asus

maakohus seisukohale, et M. Adelman ei olnud ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava

kindlusega juhtima.

17. Kõigepealt toob kohtukolleegium välja oma seisukoha puutuvalt sellesse, millist

tõenduslikku kaalu omab käesoleval juhul 10.09.2019 ekspertiisiakt nr 19E-LÕX0080 (lk 24-

29). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole nimetatud tõendil märkimisväärset kaalu. Nimelt

nähtub ekspertiisist, et eksperdi hinnangul esines M. Adelmanil 30.11.2019 kella 23.07-23.09

ajal ja/või umbes kella 23.00 ajal Linnamäe külast sõitu alustades joove alkoholisisaldusega

väljahingatavas õhus 0,81+/- 0,07 mg/l. Seega kinnitas nimetatud ekspertiis tõendusliku

alkomeetriga mõõdetut, mille kohaselt tuvastati M. Adelmanil ajavahemikul kella 23.51-23.55

toimunud

mõõtmise

tulemusena

väljahingatavas

õhus

oleva

etanooli

lõplikuks

mõõtmistulemuseks 0,74 mg/l.

18. Tunnistaja S.T. i ütluste kohaselt ületas M. Adelmani juhitud sõiduk asulasisest lubatud

sõidukiirust. Tunnistaja mäletamist mööda võis kiirus olla 78 km/h. Sõidukile järgi sõites

tundus selle sõidustiil imelik, sest sõiduk põikas vastassuunda ja tagasi. Võru-Kuigatsi-Tõrva

ja Tallinn-Tartu-Luhamaa ristis sõitis BMW otse edasi kraavi. Pööramismanöövreid BMW juht

teha ei üritanud. M. Adelmani kinnipidamisel oli aru saada, et ta on alkoholi tarvitanud.

19. M. Adelmani 23.01.2019 menetlusaluse isikuna antud ütluste kohaselt läks sünnipäevapeol,

kus ta viibis, kakluseks ja ta tahtis seetõttu sealt lahkuda. Peo käigus terve õhtu jooksul tarvitas

ta õlut, kuid kogust öelda ei oska. Kiiruse ületamist ja politsei peatumismärguande andmist

väga täpselt ei mäleta. Mäletab, et ühel hetkel nägi tahavaatepeeglist, et taga sõitval autol

põlesid punane ja sinine vilkur. Sattus tulesid nähes paanikasse ning seisma jäämise asemel

sõitis hoopis edasi. Ristmikul pidureid vajutades libises kraavi.

20. Tunnistaja S.T. i ütluste, patrullsõiduki pardakaamera videosalvestises nähtuva ja M.

Adelmani ütlustega leidis tõendamist, et 30.11.2018 õhtul eiras M. Adelman politsei poolt

punase märgutulega ja patrullsõiduki vilkuritega antud peatamise märguannet. Selles asjaolus

vaidlus puudub. Samuti tuvastas maakohus, et M. Adelman ületas lubatud sõidukiirust. Ka

selles vaidlust ei ole.

Süüdistatava ütluste kohaselt sattus ta politseivilkureid nähes paanikasse ning hakkas patrulli

eest seetõttu ära sõitma.

Maakohtu hinnangul sellise paanika tekkimise, kus juht ei suuda reageerida ümbritsevatele

oludele (otsetee lõppemine, mitmel korral põhjuseta vastassuunda põiklemine, tee seisundi

mittearvestamine), saab panna isikul esineva joobeseisundi arvele. Kohtukolleegium iseenesest

nõustub sellise järeldusega, sest asjas ongi ju tuvastatud, et M. Adelmani väljahingatavas õhus

oli alkoholi 0,74 mg/l. Süüdistatav ei tahtnud alkoholi tarvitanuna politseile n-ö vahele jääda.

Kas sellest otseselt järeldub ka tema psüühiliste reaktsioonide ja funktsioonide tugev häiritus,

julgeb kohtukolleegium kahelda. Politseile mittevahele jäämise soov on iseenesest tavapärane

kõigi alkoholi tarvitanud sõidukijuhtide puhul, mitte ainult kuritegelikus joobes olevate puhul.

Seega pole kiiruse ületamisega politseile silma jäänud M. Adelmani käitumises (politsei

peatumismärguannete eiramine) midagi erakordset ja omast vaid kuritegelikus joobes

sõidukijuhtidele.

21. Tuginedes pardakaamera videosalvestisest nähtuvale, asus maakohus seisukohale, et M.

Adelman ei olnud ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.

Kohus analüüsis eelviidatud salvestist ning kokkuvõttes järeldas, et M. Adelmani poolt juhitud

BMW viibis vastassuunas ilma põhjuseta (nt möödasõit eesolevast sõidukist või muust

takistusest) vähemalt 15 sekundit ja tuvastatav on ka äkkpidurdamine 5 sekundi jooksul. Kas

sõiduk kaldus paremale pööramismanöövri või äkkpidurdamise tõttu, ei olnud kohtu arvates

siiski tuvastatav. Süüdistatav ise on selgitanud, et ristmikul pidureid vajutades libises kraavi.

Selline juhtimise stiil viitas maakohtu arvates asjaolule, et joobeseisundist tulenevalt ei olnud

ta võimeline hindama enda poolt juhitava sõiduki kiirust ja tee olukorda (lumekattene tee),

hoidmaks sõidukit pärisuunas, ning nägema pimedas ette ristmikul otsetee lõppemist, et

õigeaegselt pidurdamisega sõiduk peatada või teha pööramismanööver. Maakohtu hinnangul

on tõenäosus, et teelt sõidab välja joobes inimene, märksa suurem, kui et välja sõidab kaine juht

- joove vähendab inimese võimet autot teel hoida.

22. Kohtukolleegium tutvus samuti politseiauto pardakaamera salvestisega ning märgib

järgmist. Iseenesest saab nõus olla maakohtu järeldusega, et teelt väljasõidu tõenäosus võib olla

suurem joobeseisundis (LS § 69 lg 2 p-de 1,2 tähenduses) olevate sõiduki juhtide puhul. Samas,

sellega üldises plaani nõusolek ei tähenda seda, et käesoleval juhul see just nii ka oli.

Salvestiselt on näha, et sisselülitatud vilkuritega politseisõiduk asub mööda sõitnud kiirust

ületavat ning peatumismärguannet eiravat sõidukit jälitama. Valdavalt on tee sõidukitest tühi

ning teeolud normaalsed. Kohtukolleegiumi arvates on politseiauto ees sõitev M. Adelmani

juhitud BMW üldjuhul oma sõiduvööndis, sõiduk ei tee mingeid ebakindlaid, ohtlikke ning

ebavajalikke manöövreid. Ühest sõidukist möödasõidu teostab korrektselt. Mis puutub

vastassuunavööndisse kaldumist, siis ka selles ei ole valdavas osas midagi märkimisväärset.

Üldjuhul kaldub M. Adelmani sõiduk vastassuunavööndisse kurvides (sama teeb ka

politseisõiduk). Mida lähemale jõuab BMW-le politseisõiduk, seda närvilisemaks muutub ka

BMW juhtimine - sõiduk kaldub korduvalt vastassuunavööndisse ning lõpuks sõidab suure

hooga ristmikul teelt välja ja auto peatub kraavis. Teelt väljasõit on kohtukolleegiumi arvates

antud juhul tingitud pigem sellest, et M. Adelmanil oli eesmärk talle järgnenud politseiautost

eest ära sõita, mistõttu oli kiirus nagu näha piisavalt suur ning seetõttu ei suutnud ta kiiresti

reageerida muutuvale olukorrale ning sõitis ristmikul otse teelt välja. Teelt väljasõit ei pruugi

käesoleval juhul olla ilmtingimata tingitud M. Adelmani joobeseisundist LS § 69 lg 2 p 2

mõttes.

23. Politseniku S.T. i ütluste kohaselt olid M. Adelmanil välised alkoholi tarbimise tunnused –

taaruv kõnnak, aeglane ja arusaamatu jutt, silmade punetus. M. Adelman ei suutnud sirgelt

kõndida ja teda tuli ümberkukkumise vältimiseks õnnetuskohast kuni patrullsõidukini liikudes

(mis oli umbes 50 meetrit) veidi kinni hoida. M. Adelmani reaktsioonid jutule olid aeglased

(silmade aeglane reageerimine küsimustele ja jutule, silmsideme saamine oli raskendatud).

Teise politseiniku T.P. sõnul nägi ta M. Adelmani sündmuskohal kõndimas tee äärt pidi 10

meetrit ühest operatiivsõidukist teise peale. M. Adelman kaldus kõndimise joonelt kõrvale, ei

tulnud otse, vaid vajus vahepeal ühele ja teisele poole. Samuti oli ta loiu või uimase olekuga.

Varrukast hoiti M. Adelmani kinni, kuid seda jooksu paneku vältimiseks.

M. Adelman selgitas, et silmade punetus võis olla tingitud sellest, et sünnipäeval käis kõvasti

saunas ja kõnnak võis olla või tunduda ebakindel, sest sõitis autoga kraavi ja ümbrus oli kõik

lumine. Uniseks muutis nii saunas käimine kui ka hiline kellaaeg.

24. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus M. Adelmani seisundi tuvastamisel tuginenud

sisuliselt vaid politseinike S.T. i ja T.P. ütlustele, leides, et nende õigsuses pole põhjust kahelda.

Kohtukolleegium ei arva, et politseinikest tunnistajate ütlused on ebaõiged, kuid leiab, et

nendest ei piisa, sedastamaks M. Adelmanilt tõsikindlalt LS § 69 lg 2 p-s 2 sätestatud sellised

väliselt tajutavad tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja

reaktsioonid, mille tõttu ta ei olnud ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega

juhtima. Seda eriti olukorras, kus nimetatud tunnistajate ütlused on vastuolus muude tõenditega.

25. Ka maakohus ise nentis, et politseinike ütlused M. Adelmanil esinevate nähtavate

tasakaaluhäirete, häiritud kõnevõime ja silmade punetuse osas on muude tõenditega vastuolus.

Kohtukolleegiumi arvates on see tõepoolest nii.

Indikaatorvahendi kasutamise protokolli on märgitud, et M. Adelmanil silmade punetust ei

esine, silma pupillid on väikesed, silmad läikisid, reaktsioonikiirus normaalne, kõne selge,

aja-, isiku-ja kohataju selge, teadvusel, mäletab viimast 24-tundi, koordinatsioonis kerged

häired, käitumises täheldatud unisus (lk 23p). Maakohus leidis, et kuna indikaatorvahendi

kasutamise protokoll on koostatud ligi tund peale sündmust, siis võis selleks ajaks süüdistatava

seisund olla mingil määral paranenud. Kohtukolleegiumi arvates on eeltoodud järeldus selgelt

oletuslik. Asjaolu, et politseinik S.T. viibis sündmuskohal väidetavalt rohkem aega koos M.

Adelmaniga, ei lükka ümber vastuolu indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitud

tunnuste ja S.T. i kirjeldatu vahel. Ka ajavahe protokolli koostamise ja BMW teelt väljasõidu

vahel ei ole nii suur, et sellele omistada olulist tähtsust. Siinjuures on asjakohane meenutada

ekspertiisiaktis nr 19E-LÕX0080 märgitut. Nimelt kinnitas ekspertiis, et M. Adelmani joove

võis kella 23.07-23.09 ajal ja/või umbes kella 23.00 ajal Linnamäe külast sõitu alustades olla

sama nagu tõendusliku alkomeetriga ajavahemikul kella 23.51-23.55 toimunud mõõtmisel (s.t

lõplik mõõtmistulemus 0,74 mg/l).

26. Samuti esinevad vastuolud kiirabikaardis märgituga. Kiirabikaardis märgitust ei tulene, et

M. Adelmanil oleks tuvastatud silmnähtavad tasakaaluhäired või häiritud kõne. Vastupidi,

kaardil on märgitud, et M. Adelman on objektiivselt kontaktne, adekvaatne, kõnnib ise

kiirabiautosse. Tema teadvus on selge, silmade pupillid normaalsed, kõne orienteeritud, täidab

käsklusi (lk 30). Lisaks rõhutab kohtukolleegium, et kiirabibrigaad saabus sündmuskohale

23.16, s.o suhteliselt lühikese ajavahemiku möödumisel sündmusest, ehk teelt väljasõidust ning

eelnimetatud andmed on kaardis fikseeritud kell 23.20.

27. Maakohus leiab, et kuigi kiirabikaardis märgitud andmete kohaselt on M. Adelmani

seisundit peetud adekvaatseks, on osa kaardil kirjeldatud asjaolud sellised, mis annavad aluse

kahelda M. Adelmani käitumise mõistlikkuses. Nimelt nähtub kiirabikaardist, et M. Adelman

takistas kiirabiautos viibides arstlikku läbivaatust, teeseldes teadvusetust. Maakohtu arvates

viitab selline käitumine asjaolule, et miski, nt alkoholijoove on käitumist mõjutanud.

28. Kohtukolleegium rõhutab, et asjas ei ole vaidlust selles, et M. Adelmann oli tarvitanud

alkoholi, sest alkomeetri näit oli 0,74 mg/l. Sellest järeldub, et ka nimetatud joobeaste võis

mõjutada M. Adelmani käitumist. Samuti ei saa siinkohal jätta tähelepanuta olulist asjaolu - M.

Adelman sõitis teelt välja kraavi, s.t toimus avarii. Nagu salvestise juures olevatelt piltidelt on

näha, avanes ka turvapadi. Võttes arvesse neid asjaolusid, oli M. Adelmani käitumine

ilmselgelt mõjutatud ka toimunud avariist. Kiirabikaardist nähtuvalt on M. Adelmanil

diagnoositud pindmine rindkere vigastus, rindkerekontusioon, pindmine peavigastus. Toodud

vigastused annavad põhjuse arvata, et need võisid samuti mõjutada M. Adelmani käitumist.

29. Asjas leidis tuvastamist, et M. Adelman üritas tõenduslikku alkomeetrisse puhuda kolm

korda, neist edukalt kolmandal korral. Maakohus tõi siinkohal välja, et kuna M. Adelmanil

tuvastati rindkerekontusioon -ja põrutus, ei ole välistatud, et puhumisraskused olid tingitud just

sellisest terviseseisundist. Sellise kohtu järeldusega saab vaid nõustuda.

30. Samas, mis puudutab M. Adelmani liikumisvõimet, usaldas maakohus jällegi enam

politseinikest tunnistajate ütlusi. Seejuures on kohtukolleegiumi arvates maakohus

põhjendamatult vähest kaalu osutanud kiirabikaardis märgitule. Nimelt nähtub sealt, et M.

Adelman kõndis ise kiirabiautosse ning koordinatsioonihäireid kiirabitöötajad ei täheldanud.

Kohtukolleegiumile jääb maakohtu eeltoodud eelistus tõendite hindamises arusaamatuks.

Kohtukolleegiumi arvates ei saa meditsiinitöötajate poolt fikseeritud M. Adelmani

terviseisundisse puutuvat hinnata vähemtähtsaks ning ümberlükatuks mittemeditsiiniharidust

omavate politseinikest tunnistajate subjektiivsete ütlustega.

31. Eeltoodu pinnalt ei saa erinevalt maakohtust lugeda üheselt ja ümberlükkamatult

tuvastatuks, et M. Adelmanil olid ilmselt tugevad koordinatsioonihäired. Mis puutub aga kohtu

poolt tuvastatud asjaoludesse, et politseinikud kõndisid teelt väljasõidukohas normaalselt,

lumikate oli olematu ning ükski tuvastatud vigastus ei saanud takistada M. Adelmanil tasakaalu

hoidmast, märgib kohtukolleegium järgmist. Esmalt tuleb tõdeda, et inimesed võivad ka

samasugustel pindadel kõndida erinevalt, see on individuaalne ning tuleneb konkreetse inimese

omadustest. Antud juhul on tegemist maastikuga, mis võib kõndijate koordinatsiooni mõjutada.

Loomulikult saab käesoleval juhul öelda, et sündmuskohal puudus selline lumikate, mis oleks

kõndimist takistanud. Samas toob kõndimisse puutuvalt kohtukolleegium veelkord välja selle,

et M. Adelman oli alkoholi tarvitanud (näit 0,74 mg/l) ning lisaks sellele toime pannud avarii-

sõitis teelt välja kraavi, ning tal tuvastati ka põrutus. Need asjaolud on kohtukolleegiumi

hinnangul olulised mõjutajad, mistõttu ei saa lugeda ümberlükkamatult tuvastatuks, et M.

Adelmanil olid just nimelt tugevad koordinatsioonihäired, mis tulenesid joobeseisundist.

32. Edasiselt leidis maakohus, et M. Adelman oli unine ja silmad punetasid. M. Adelman

selgitas, et sünnipäeval käis ta saunas, mistõttu võisid tema silmad punetada. Kellaaeg oli hiline,

mistõttu oli ta ka unine. Maakohtu hinnangul ei saanud varasem saunaskäik antud juhul

mõjutada oluliselt süüdistatava silmade seisundit. Kohtu arvates ei ole tuvastatud, et süüdistatav

käis saunas just vahetult enne sõitma minekut, sest enne äratulekut leidis sünnipäeval aset ka

kaklus, mille käigus ka teda löödi. Seega ei olnud kohtu arvates M. Adelmani silmade punetus

põhjustatud mitte saunaskäigust, vaid joobes olekust.

33. Ka kohtukolleegium tõdeb, et tavapäraselt mõjutab sauna kõrge temperatuur inimeste

silmade olukorda, s.t tekib silmade punetus. Sarnast mõju omab ka alkoholi tarbimine.

Käesoleval juhul võib öelda, et M. Adelmani silmade olukorda võisid mõjutada mõlemad

asjaolud. Samas väärib rõhutamist, et M. Adelman oligi alkoholi tarvitanud, sest asjas puuduvad

andmed selle kohta, et silmade punetus või läikimine (nagu märgitud indikaatorvahendi

kasutamise protokollis) ei või kaasuda isegi vähese alkoholitarvitamise järel.

34. Kaitsja toob apellatsioonis välja, et politsei on antud juhul tuvastanud vaid joobele viitavad

tunnused, kasutades indikaatorvahendit. Vastavalt Korrakaitseseaduse § 41 lg 9 p-le 1 on

korrakaitseorgani nõudmisel arst kohustatud kirjeldama isiku terviseseisundit. Politseitöötajatel

olid olemas kõik võimalused, et M. Adelman toimetada meditsiiniasutusse ja vajadusel lasta

hinnata isiku kliinilise joobe tunnuseid. Paraku seda ei tehtud kaitsja arvates põhjusel, et pärast

alkomeetri kasutamist oli politseinikele selge, et tegemist on väärteoasjaga.

35. Kohtukolleegium nõustub siinkohal maakohtuga selles, et kriminaalmenetluses kehtib

tõendite vaba hindamise põhimõte ning ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu

(KrMS § 61 lg 1,2). Väljaarvatud juhul, kui seaduses on otsesõnu nõutav, et mingi asjaolu

tõendamiseks on vajalik kindlas vormis tõend, on kohus asjaolude tuvastamisel õigustatud

tuginema mistahes KrMS §-s 63 nimetatud tõenditele. Seega on iseenesest õige see, et

kriminaalmenetluses ei ole nõutav isiku joobeseisundi tuvastamine nimelt meditsiiniasutuses.

Korrakaitseseaduse § 38 (alkoholijoobe kontrollimine ja tuvastamine kohapeal) lg 1 kohaselt

kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe

tuvastamise vajaduse esinemise korral tuvastatakse joove tõendusliku alkomeetriga. Käesoleval

juhul nii politseiametnikud ka toimisid. Indikaatorvahendi näit oli positiivne (lk 23) ning

seejärel kasutati tõenduslikku alkomeetrit, millesse puhumise kolmandal katsel saadi näit 0,74

mg/l (lk 6,7). Seega puudus vajadus toimetada M. Adelman meditsiiniasutusse ning seda ta ise

ka ei nõudnud. Tuvastatud asjaoludest piisas, et alustada väärteomenetlust ning väärteomaterjal

saadetigi kohtusse M. Adelmanile karistuse mõistmiseks. Asjaolu, et M. Adelmani ei

toimetatud meditsiiniasutusse võimalike kliinilise joobe tunnuste tuvastamiseks ongi loonud

olukorra, kus kohtukolleegiumi arvates vastuoluliste tõendite alusel, tuginedes seejuures

suuresti politseiniku S.T. i ütlustele, on maakohus tuvastanud M. Adelmanil kriminaalse joobe.

36. Eeltoodut arvestades on asjas tuvastatud järgnev: M. Adelman juhtis 30.11.2018 kella 23.00

paiku Võru maakonnas Võru vallas Sõmerpalu alevikus Võru-Kuigatsi-Tõrva teel

mootorsõidukit BMW 316I registreerimismärgiga XXX . Ta ületas asulas lubatud sõidukiirust,

eiras politsei punase märgutulega ja patrullsõiduki vilkuritega antud peatumismärguandeid ning

sõitis teelt välja. M. Adelmani väljahingatavas õhus tuvastati tõendusliku alkomeetriga

alkoholisisaldus vähemalt 0,74 mg/l. Asjas ei leidnud üheselt ning ümberlükkamatult

tuvastamist, et väliselt olid tajutavad M. Adelmanil tugevalt häiritud või muutunud kehalised

ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei olnud võimeline sõidukit liikluses

nõutava kindlusega juhtima.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei leidnud seega tõendamist, et M. Adelmanil esines

liiklusseaduse § 69 lg 2 p-s 2 kirjeldatud joobeseisund ja ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet,

mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Käesoleval juhul juhtis M.

Adelman mootorsõidukit LS §-de 69 lg 3 ja 224 lg 2 mõttes lubatud alkoholi piirmäära ületades.

M. Adelmani teos on väärteotunnused.

37. Kohtukolleegium ei saa M. Adelmani süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi õigeks mõista, nagu

taotleb kaitsja. M. Adelman pani teo toime 30.11.2018. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu

aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on

möödunud kaks aastat. KarS 81 lg 7 p 2 kohaselt peatub süüteo aegumine väärteotunnustega

teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpuni. Käesolevat asja

menetleti esialgselt väärteokorras, kuid Tartu Maakohtu 06.03.2019 määrusega lõpetati

väärteomenetlus ning asja materjalid anti üle prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise

otsustamiseks. Prokuratuuri info kohaselt alustati kriminaalmenetlust 10.04.2019 ning sellest

kuupäevast oli väärteotunnustega teo aegumine peatunud kuni kriminaalmenetluse lõpetamise

lahendi jõustumiseni. Võttes aluseks nimetatud asjaolud, ei ole M. Adelmani poolt 30.11.2018

toime pandud tegu aegunud. KrMS § 274 lg 1 kohaselt, kui kriminaalasja kohtulikul arutamisel

tuvastatakse, et KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo

tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Seega, tulenevalt KrMS § 274 lg-st

1, lõpetab ringkonnakohus käesolevas asjas kriminaalmenetluse, sest M. Adelmani tegu vastab

väärteotunnustele.

38. Kuna kohtukolleegium tühistab maakohtu otsuse M. Adelmani süüdimõistmises ja

karistamises KarS § 424 lg 1 järgi, tuleb tühistada kohtu otsustused ka menetluskuludega

seonduvalt. Kohtuotsusest tuleneb, et maakohus mõistis M. Adelmanilt välja menetluskuluna

sundraha 876 eurot. Kuna kohtukolleegium tühistab maakohtu otsuse M. Adelmani

süüdimõistmises ja karistamises ning lõpetab kriminaalmenetluse, siis sundraha süüdistatavalt

enam välja ei mõisteta. Maakohus mõistis M. Adelmanilt välja ekspertiisikulu 95 eurot. Ka seda

menetluskulu süüdistatav enam kandma ei pea, see jääb riigi kanda. Valitud kaitsja tasu 1452

eurot jäeti M. Adelmani kanda. Käesoleva lahendiga mõistab kohtukolleegium valitud kaitsja

tasu 1452 eurot Eesti Vabariigilt M. Adelmani kasuks välja.

Asitõend DVD-R pardakaamera salvestise ja fotodega jääb asja materjalide juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)