Legislator Case Law & Legislation
2-20-16011/2 AI generated

2-20-16011/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-20-16011/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. S. (hageja) esitas 30.10.2020 Tartu Maakohtule hagi K. E. S. i ja H. M. S. i (kostjad) vastu elatise vähendamiseks. Hageja palub vähendada alates hagiavalduse

Legislator headnote

AI generated

2-20-16011/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: A. S. (hageja) esitas 30.10.2020 Tartu Maakohtule hagi K. E. S. i ja H. M. S. i (kostjad) vastu elatise vähendamiseks. Hageja palub vähendada alates hagiavalduse

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-20-16011

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

3. november 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-16011

Tsiviilasi

A. S. i hagi K. E. S. i ja H. M. S. i vastu elatise

vähendamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: A. S. (ik XXX), lepinguline esindaja: Alla

Žulinskaja (e-post alla@hugo.legal)

kostjad: K. E. S. (ik XXX) ja H. M. S. (ik XXX),

seaduslik esindaja: A. S.

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata ja lugeda tagastatuks A. S. i hagi K. E. S. i ja H. M. S. i

vastu elatise vähendamiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjatel hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. A. S. (hageja) esitas 30.10.2020 Tartu Maakohtule hagi K. E. S. i ja H. M. S. i

(kostjad) vastu elatise vähendamiseks. Hageja palub vähendada alates hagiavalduse

esitamisest enda poolt kummalegi kostjale igakuiselt makstava elatise summani 100

eurot.

2. Esitatust nähtuvalt sõlmisid hageja ja A. S. (kostjate seaduslik esindaja)

XX.XX.XXXX notariaalselt tõestatud ühisvara jagamise ja valitsemise lepingu ning lepingu

elatise maksmise kohta. Vastavalt lepingu p-le 4 maksab hageja kummagi kostja

ülalpidamiseks elatist 87,50 eurot nädalas kuni kostja täisealiseks saamiseni, tasub

elatise kostjate seadusliku esindaja kontole ning kohustub alluma kohesele sundtäitmisele

elatise maksmise kokkuleppest tulenevate nõuete rahuldamisel. Hageja on edastanud

kostjate seaduslikule esindajale elatise maksmise kokkuleppe ülesütlemise teate.

3. Hagejalt ei ole elatist kohtuotsusega välja mõistetud ning tegemist ei ole ka kohtu

kinnitatud kompromissi alusel tasutava elatisega. Seega ei saa hageja esitada hagi

perioodiliste maksete suuruse muutmiseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui

kohtulahendiga ei ole elatist välja mõistetud, ei saa esitada tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi hagi perioodiliste maksete suuruse muutmiseks (vt nt

Riigikohtu 01.11.2017 määrus kohtuasjas nr 2-17-2426, p 11.2).

TsMS § 371 lg 2 p 2 näeb ette, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata,

kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada.

Kuna hagiga soovitavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, tuleb hagi jätta menetlusse

võtmata. Hagi on esitatud elektrooniliselt, seetõttu tuleb see TsMS § 372 lg 4 II lause

alusel lugeda tagastatuks.

4. Kohus märgib, et esitatu põhjal võib olla alust arvata, et hageja ja laste ema sõlmitud

leping on olemuselt leping hageja seadusest tuleneva laste ülalpidamise kohustuse

täitmise kohta perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3 I lause mõttes. Sellega seoses juhib

kohus hageja tähelepanu Riigikohtu seisukohtadele 23.02.2016 määruses kohtuasjas nr

3-2-1-101-15. Mh leidis Riigikohus nimetatud lahendis järgmist.

Sellist vanemate kokkulepet, kus vanemad lepivad kokku, et lapsest lahus elav vanem

kohustub maksma lapsega kooselavale vanemale lapse ülalpidamiseks iga kuu kindla

suurusega rahasumma, saab üldjuhul pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise

reguleerimiseks omavahelises suhtes. Sellise kokkuleppe pooleks on vanemad kui lapse

ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud osavõlgnikud PKS § 105 lg 3 mõttes,

mitte aga laps. Seetõttu tulenevad sellisest lepingust õigused ja kohustused üldjuhul

üksnes vanematele. Vanemate ülalpidamiskokkulepe võib olla käsitatav ka lapse kui

kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 mõttes.

Kui vanemad on sõlminud elatise maksmise kohta kokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei

kata lapse vajadusi, võib vanem esitada lapse nimel teise vanema vastu hagi elatise

väljamõistmiseks, mida kinnitab ka PKS § 100 lg 3 II lause, st selleks ei ole vaja vanemal

esitada hagi VÕS § 97 alusel kokkuleppe muutmiseks elatise suurendamise eesmärgil.

Ka kokkulepitud elatise vähendamise eesmärgil ei ole vähemasti üldjuhul kohaseks

õiguskaitsevahendiks VÕS § 97 alusel ülalpidamiskokkuleppe muutmise nõue.

Olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise

suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda

ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval

põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset

huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või

etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seejuures võib elatise suurust mõjutavate asjaolude

muutumine anda alust öelda leping üles ka üksnes osaliselt, s.o osas, milles elatist

maksma kohustatud vanemalt ei saa kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda

ülalpidamiskokkuleppe

täitmist

kokkulepitud

suuruses

kokkulepitud

tähtpäevani,

s.o üldjuhul lapse täisealiseks saamiseni. Vanematevahelise ülalpidamiskokkuleppe

ülesütlemiseks ei pea ülalpidamist andma kohustatud vanem pöörduma kohtu poole, vaid

saab seda VÕS § 195 lg 1 järgi teha ülesütlemisavalduse esitamisega teisele vanemale.

Ülalpidamiskokkuleppe olemust ei muuda iseenesest see, et kokkulepe on sõlmitud

kohese sundtäitmise tingimusega, mistõttu on kokkulepe ühtlasi täitedokumendiks

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 181 mõttes. Ka sellise tingimusega

ülalpidamiskokkulepet saavad vanemad VÕS § 13 lg 1 järgi kokkuleppel muuta või

lõpetada, samuti saab vanem mõjuval põhjusel sellise ülalpidamiskokkuleppe VÕS § 196

lg 1 alusel kohtuväliselt erakorraliselt üles öelda, mh osaliselt.

Kui sellise kokkuleppe alusel on alustatud täitemenetlust, saab kohustatud vanem

(võlgnik) esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 kohaselt,

tuginedes ülalpidamiskokkuleppe osalisele või täielikule ülesütlemisele. TMS § 221

lg 1 järgse hagi esitamine ei ole välistatud ka enne täitemenetluse alustamist, kui seda

võib lähitulevikus eeldada. Vaidluse korral täitedokumendi sisu üle võib selle

selgitamiseks esitada hagi TsMS § 368 lg 2 alusel.

5. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja

materjalidest ei nähtu, et kostjatel oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik