2-19-18134/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Anu Talu

Egert Übner

Tsiviilasja number

2-19-18134

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2020, Pärnu

Tsiviilasi

Edian Osaühingu hagiavaldus If P&C Insurance AS-i,

Lääne Teed OÜ ja XXe vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

33 163,64 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Edian Osaühing (registrikood 10899243;

asukoht: Oodre, Metsküla, Põhja-Sakala vald, Viljandi

maakond) lepinguline esindaja vandeadvokaat Nikolai

Kõiv

Kostjad:

1. If P&C Insurance AS (registrikood: 10100168;

asukoht: Lõõtsa tn 8a, Lasnamäe linnaosa, Tallinn,

Harju maakond), lepinguline esindaja Holly-Fleur

Ulm;

2. Lääne Teed OÜ (registrikood: 10879306; asukoht:

Tallinna mnt 70, Uuemõisa alevik, Haapsalu linn,

Lääne

maakond),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ja vandeadvokaat

Magnus Braun;

3. XX

(isikukood:

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

xxx),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Olavi-Jüri

Luik ja vandeadvokaat Magnus Braun.

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Edian Osaühingu poolt 29.10.2020 ja If P&C Insurance AS, Lääne Teed OÜ

ning XX poolt 30.10.2020 allkirjastatud alljärgnev kompromiss:

1.1.

If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) tasub 7 päeva jooksul alates

kompromissi

kinnitava

kohtumääruse

jõustumisest

Edian

osaühing´ule

(registrikood 10899243) kompromiss-summa 7000 (seitse tuhat) eurot;

1.2.

Edian osaühing (registrikood 10899243) kinnitab mistahes täiendavate nõuete ja

pretensioonide puudumist If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), Lääne

Teed OÜ (registrikood 10879306), Lääne Teed Kommerts OÜ (registrikood

Tsiviilasi nr 2-19-18134

12299116) ja XX (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu (v.a. eelmises punktis nimetatud

If P&C Insurance AS kohustus tasuda 7000 eurot Edian osaühingule).

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-18134.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Välja mõista Edian Osaühingult Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas 225 eurot.

Riigilõiv tuleb tasuda 7 päeva jooksul alates määruse jõustumisest Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank või nr EE062200221059223099

Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank või nr EE567700771003819792

LHV Pank, makse selgitusse märkida: riigilõiv Edian OÜ hagilt, tsiviilasi nr 2-19-18134,

viitenumbrit ei ole vaja märkida

Edasikaebamise kord

TsMS § 661 lg 4 ja poolte kompromissi alusel menetlust lõpetava kohtumääruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaeg on 1 päev määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse

saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Pärnu Maakohtu kaudu (TsMS § 661 lg 1).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14).

Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või

seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses.

Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks

tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Määruse peale, millisega mõisteti hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv, võib

menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri

käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot

(TsMS § 179 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Edian Osaühing (hageja) esitas 19.11.2019 Pärnu Maakohtule hagiavalduse If P&C Insurance

AS (kostja I), Lääne Teed OÜ (kostja II) ja XX (kostja III) vastu liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud

kahju hüvitise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt kaine ja juhtimisõigusega kostja III juhtis xx xx xxxx kella 04.25 ajal

xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxx-xxxxx-xxxx xxxxxxx xxx. kilomeetril xxxxx poolt xxxxxxxx

suunas mootorsõidukit xxxxxx xxxx, registreerimismärgiga xxxxx (edaspidi xxxxxx). Kostja III

tagurdas xxxxx teele ja seejärel tegi vasakpöörde ja hakkas liikuma xxxxx poole, kui talle sõitis

tagant otsa mootorsõiduk xxxxx xxxx, registreerimismärgiga xxxxxx (edaspidi xxxxx) koos

poolhaagisega xxxxx xxx, registreerimismärgiga xxxxx (edaspidi poolhaagis), mida juhtis

juhtimisõigusega CC (ik xxxxxxxxxx). Liiklusõnnetuse käigus sai raskeid tervisekahjustusi

xxxxxx juhtinud CC, ning tekitati tehnilisi vigastusi xxxxxxx ja poolhaagisele. xxxxx muutus

täielikult kasutuskõlbmatuks ja poolhaagis vajab põhjalikku remonti.

xxxxxx omanik oli Lääne Teed Kommerts OÜ ja sõiduki juht täitis liiklusõnnetuse toimumise ajal

tööülesandeid. Kostja III tööandjaks oli kostja II, kes oli liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki

xxxxxx suurema ohu allika valdaja.

Pärnu Maakohtu 14. oktoobri 2019 kohtumäärusega kriminaalasjas nr. x-xx-xxxx (xxxxxxxxxxx)

Tsiviilasi nr 2-19-18134

lõpetati KrMS § 202 lg 1 alusel kostja III suhtes kriminaalmenetlus KarS § 423 lg 1 tunnustel.

Kohus jättis läbi vaatamata kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi kostja III vastu. Hageja on

seisukohal, et tal on õigus tsiviilhagis sisalduvate nõuetega pöörduda kostja III, kui teo

toimepanija, kostja II kui suurema ohuallika valdaja ja kostja I kui kindlustusandja vastu

tsiviilkohtupidamise korras.

Hageja kahjuks on 33 163,64 eurot, milline koosneb xxxxxx turuväärtusest 28 000 eurot,

transpordikuludest 237,60 eurot + 210 eurot + 540 eurot + 410,40 eurot, ekspertiisitasust 636 eurot,

poolhaagise remondikulust 3129,64 eurot.

2. Kohus võttis hagi menetlusse 09.12.2019 määrusega. Kohus asus esitatud asjaoludel

seisukohale, et hageja on RLS § 22 lg 15 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud.

3. Kostjad vaidlevad hagi menetlusse võtmisele vastu ning hageja nõuet ei tunnista täies ulatuses.

Kostjad on seisukohal, et hageja on kohut seoses riigilõivu mittemaksmisega eksitanud. Kostjate

hinnangul on ka hageja temale tekkinud kahjus süüdi, kuna xxxxx juht ei arvestanud ilmastiku ja

teeoludega. Kostjad ei nõustu ka kahju suurusega: xxxxx turuväärtus on 20 000 eurot, mitte 28 000

eurot; poolhaagise remondikulu on põhjendatud summas 2352,03 eurot mitte 3129,64 eurot;

ekspertiisikulu on täies ulatuses põhjendamata, hageja on käibemaksukohustuslane ja ei saa

kahjuhüvitise nõude esitamisel küsida kahju koos käibemaksuga; kostja I on 50% hageja kuludest

hüvitanud ning kuna ka hageja on temale põhjustatud kahjus süüdi, siis on hageja alusetult

pöördunud kohtusse. Hageja edastas kostjale I arveldusarve numbri alles 03.01.2020, so pärast

kohtu poole pöördumist.

4. Hageja vähendas 07.02.2020 nõuet summas 11 082,50 eurot ning lõplikuks nõudeks jäi

22 081,14 eurot. Hageja ei nõustu kostja I kindlustusjuhtumi 04.09.2019 tuvastamis-ja

hüvitamisotsusega millisega kostja I leidis, et liiklusõnnetuse põhjustajaks oli ka CC ja seetõttu

nõustus kostja I hüvitama hagejale tekitatud kahjust 50%.

5. Asjas toimus 10.2020 eelistungina korraldav kohtuistung.

6. Pooled esitasid 30.10.2020 kompromissilepingu, millises paluvad tsiviilasja 2-19-18134

menetluse kompromissiga ära lõpetada. Kompromissilepingu kohaselt kostja tasub 7 päeva

jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest hagejale kompromiss-summa

7000 eurot. Hageja kinnitab mistahes täiendavate nõuete ja pretensioonide puudumist kostja I,

kostja II, Lääne Teed Kommerts OÜ (registrikood 12299116) ja kostja III vastu (v.a. eelmises

punktis nimetatud kostja I kohustus tasuda 7000 eurot hagejale. Menetlusega seotud kulud jäävad

Poolte endi kanda. Pooled on kokku leppinud, et käesolev Kompromiss reguleerib lõplikult hagis

esitatud nõudeid ning nõuete aluseks olevatest suhetest Pooltele tulenevaid õiguseid ja kohustusi.

Kompromiss jõustub kohtu poolt selle kinnitamise järgselt vaidlustamise tähtaja möödumisel.

Kompromissi sõlmimisega loevad pooled vaidluse käesolevas tsiviilasjas lõplikult lahendatuks.

Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise

tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud ja poolte poolt 29.-30.10.2020 allkirjastatud

kompromissileping on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku

huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS §

430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

8. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti (TsMS § 432). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest

Tsiviilasi nr 2-19-18134

tagajärgedest teadlikud.

9. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral

oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teistsugust

menetluskulude kandmise kokkulepet kohtule esitanud, vaid on punktis 3 kokku leppinud, et

menetlusega seotud kulud jäävad Poolte endi kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte

endi kanda. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud

poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

10. Kohus on hagi menetlusse võtmisel asunud seisukohale, et hageja on RLS § 22 lg 15 alusel

hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Kohus nõustub kostjatega, et käesolevas

tsiviilasjas ei ole tsiviilhagi jäetud kriminaalmenetluses läbi vaatamata kriminaalmenetluse

seadustiku § 2441 alusel, seega ei ole asjas riigilõivu mittetasumise eeldused täidetud.

11. TsMS § 139 lg 1 sätestab, et riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt

Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette

(TsMS § 147 lg 1), seega oli hagi esitamisel riigilõivu tasumise kohustus hagejal. Kui

menetluskulusid ette maksma kohustatud isikud ei ole kulusid maksnud, vastutavad nad maksmata

kulude ulatuses solidaarselt nii omavahel kui isikuga, kellelt need kulud riigi kasuks

kohtulahendiga on välja mõistetud, samuti muu menetluskulude kandmiseks kohustatud isikuga

(TsMS § 146 lg 2). TsMS § 146 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad

menetluskulud kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas leppisid pooled kokku, et menetlusega

seotud kulud jäävad poolte endi kanda, seega vastutab maksmata riigilõivu osas hageja.

12. Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata riigilõivu, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult

välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega (TsMS § 179 lg 1). Seoses kompromissi

sõlmimisega võtab kohus riigilõivu suuruse kindlakstegemisel aluseks kompromissisumma.

Summalt 7000 eurot on riigilõiv RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi 450 eurot. Kuna TsMS § 150 lg 2 p

1 kohaselt kompromissi sõlmimise korral ½ riigilõiv tagastatakse, mõistab kohus hagejalt Eesti

Vabariigi kasuks välja riigilõivu summas 225 eurot.

13. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või

kaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab kohtumääruse peale,

millega kohus kompromissi kinnitas esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik