2-18-15317/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Liis Arrak ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-15317

Kohtuasi

XX hagi YY vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. novembri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Vladimir Kolga

Hageja seaduslik esindaja CC

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Jelena Zubkova

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 2. oktoobri 2020. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 4. novembri 2019. a otsus tühistada osas, millega kohus jättis XX-

le elatise välja mõistmata alates 1. novembrist 2019 kuni tema täisealiseks saamiseni

ja saata asi läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis. Jätta

Harju Maakohtu 4. novembri 2019. a otsus muutmata tagasiulatuva elatise osas

(01.01.2018 – 31.08.2018) ning perioodi osas 01.09.2018 – 31.12.2018.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-18-15317

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 11. oktoobril 2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu elatise

saamiseks. Hageja palus:

1) mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis perioodi 01.01.2018 – 31.08.2018 eest kokku

2000 eurot;

2) mõista kostjalt välja igakuine elatis 50% ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast, s.o 250 eurot kuus alates 11. oktoobrist 2018 kuni hageja

täisealiseks saamiseni.

Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja (ema) arvelduskontole iga kuu 10. kuupäevaks.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt elas hageja koos oma vanematega (ema CC ja kostja) kuni 2017. aasta

detsembri lõpuni, mil hageja asus elama ema juurde. Kostja ei ole hagejale alates 1. jaanuarist

kuni 31. augustini 2018 elatist maksnud. Kostja ei osale lapse kasvatamises.

2. 8. jaanuaril 2019, 20. veebruaril 2019, 19. märtsil 2019, 31. mail 2019 ja 23. septembril 2019

esitas hageja täiendavaid seisukohti ja tõendeid ning hagiavalduse täpsustused.

Hageja selgitused ja täpsustused on järgmised:

1) Kui vanemad elavad lahus, siis on lapse elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta

elab. Hageja on elanud koos emaga alates 1. jaanuarist 2018. Vanematel ei ole

kokkulepet ülalpidamise andmise kohta. Kostja hagejale tehtud kulutused on tema

vabatahtlik panus, see ei vabasta teda elatise maksmise kohustusest.

2) 20. veebruari hagi 2019. a täpsustuses palus hageja mõista kostjalt välja tagasiulatuva

elatise 1100 eurot perioodi 01.01.2018–31.08.2018 eest. Samuti palus hageja kostjalt

välja mõista igakuise elatise hageja täisealiseks saamiseni või kui hageja jätkab põhi–

või keskhariduse omandamist põhikoolis või gümnaasiumis või kutseõppes, siis

õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21–aastaseks saamiseni.

3) Lapse elatustase on vanemate lahkuminekust alates langenud. Enam ei ole võimalik teha

nii palju kulutusi uutele riietele ning veeta kvaliteetselt vaba aega, samuti on toidule

tehtavad kulutused vähenenud.

4) Hageja ema töötasu on 855 eurot kuus, lapsetoetus 55 eurot, kokku 910 eurot kuus. Laps

elab koos emaga 3–toalises üürikorteris. Igakuine üürikulu ühe inimese kohta on 335

eurot kuus, kulu elektrile 15 eurot kuus. Muud vajalikud kulud on järgmised: kulu

toidule on 300 eurot kuus, side- ja teleteenuste kulu 18 eurot 74 senti kuus,

tervishoiukulud 15 eurot kuus, hügieenikulud 15 eurot kuus, koolikohustuse täitmisega

seotud kulud 26 eurot 18 senti kuus (töövihikud, päevik, koolikott, kooli üritustel

2-18-15317

osalemise kulu), kulu laagrile 75 eurot, suvelaagrile 239 eurot 20 senti, kulud riietele ja

jalanõudele 100 eurot kuus, kulud kodutehnikale 5 eurot kuus.

5) 2019. aasta maikuu eest kostja hagejale elatist ei maksnud. Kostja jätkab ise elatise

suuruse reguleerimist, vähendades ja suurendades seda omal algatusel.

6) Hageja viibib kostja juures igakuiselt maksimaalselt kuuel päeval. Kostja ei ole

tõendanud, et teeb kulutusi lapse riietele, toidule ja vaba aja sisustamisele. Seega on

kostja väited hagejale tehtavate kulutuste kohta paljasõnalised. Kostja esitatud

kuludokumente (ostutšekid) tuleb vaadata kulude lõikes. Samuti on arusaamatu, miks

kostja esitas tõendina kütusetšekid, kui kostja tööandja maksab kostja kütusekulu kinni.

7) Ainuüksi asjaolu, et hageja ema saab lapsetoetust, ei anna alust elatist alla seaduses

sätestatud

miinimummäära

vähendada.

Peretoetus

ei

asenda

vanema

ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja ei ole tõendanud, et tema varaline seisund on nii

halb, et ta ei ole võimeline tasuma elatist seaduses ettenähtud miinimummääras.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised:

1) Hageja elukoht ei ole tema ema elukoht. Hageja vanemad elasid koos 2004. aastast kuni

2018. aasta augustini, moodustades ühise leibkonna. 2018. aasta augusti keskpaigas lahkus

hageja ema ning asus elama üürikorterisse. Hageja ja kostja elukohaks on olnud kogu aeg

kostjale kuuluv korter aadressil XXX. See on jätkuvalt hageja peamine elukoht, seda ka

rahvastikuregistri järgi.

2) Kuna hageja peamine elukoht on kostja elukoht, siis kannab hageja kulud peamiselt kostja.

Seetõttu ei peaks kostja hagejale üldse elatist maksma, kuna suurema osa ajast (4 päeva

nädalas) elab hageja kostja juures. Tal on kostja juures oma tuba, kooliasjad, riided, voodi

ning lemmikloom. Kolmel päeval nädalas ööbib hageja oma ema juures. Selle tõendamiseks

esitas kostja oma pangakonto väljavõtte alates 1. juunist 2017. Pangakonto väljavõttega

soovib kostja tõendada, et on kogu aeg hageja ülalpidamiskulusid kandnud ning seda ka enne

2018. a augustit.

3) Kostja töötasu oli 2017. aastal 602 eurot kuus (neto), alates 2018. aastast 800 eurot kuus

(neto).

Sisuliselt

kulub

kogu

kostja

sissetulek

hageja

ülalpidamisele

ning

kommunaalteenustele.

4) Hageja tagasiulatuva elatise nõue 2000 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kostja on hagejat

perioodil 01.01.2018–31.08.2018 üleval pidanud, tema igapäevased vajadused katnud ning

taganud kõik hageja arenguks vajaliku. Samuti on kostja hagejat üleval pidanud 1.

septembrist 2018 kuni hagile vastamise ajani. Kostja teeb lisaks igapäevasele ülalpidamisele

hagejale igakuiseid ülekandeid 25–50 eurot kuus. Arvestades, et kostja igakuine sissetulek

on 800 eurot kuus, paneb tagasiulatuva elatise nõudmine kostja raskesse majanduslikku

olukorda.

5) Rahuldamata tuleb jätta ka igakuise elatise nõue, kuna kostja on hageja ees

ülalpidamiskohustuse täitnud ning hagejale elatist tasunud. Hageja elab siiani suurema osa

ajast isa juures (7–st päevast nädalas 4 päeva). 2018. aasta augustis nõudis hageja ema, et

kostja maksaks hageja eest elatist 250 eurot kuus. Kuna augustikuus 2018 tegi kostja

hagejale kulutusi rohkem kui 250 euro ulatuses, nõustus kostja elatist tasuma alates

septembrist 2018 ning hageja ema nõustus sellega. 10. septembril 2018 tegi kostja hageja

ema kontole ülekande 250 eurot koos selgitusega alimendid/elatis ning maksis hageja

2-18-15317

kontole 50 eurot selgitusega „kingitus“. Samuti kandis kostja hageja ema kontole 250 eurot

10. oktoobril 2018 ning ka hageja enda kontole 50 eurot. Sama tegi kostja ka 2018. aasta

novembrikuus. Seega on kostja oma ülalpidamiskohustuse hageja ees täitnud ning hagejal ei

ole alust elatist kohtu kaudu nõuda.

6) 2018. aasta detsembris oli hageja lisaks tavapärasele kostja juures ka perioodil 15.–22.

detsember, kuna hageja ema oli ära. Seega oli hageja detsembris 2018 kostja juures kokku

20 päeva. Elatist maksis kostja hagejale tavapärases suuruses 250 eurot. Kostja tegi lisaks

sellele ka ise hagejale kulutusi: kinos ja veekeskuses käimine, riided. Sama kordus jaanuaris

2019, mil kostja maksis hagejale elatist 250 eurot, ning kulutas ise hagejale täiendavalt 192

eurot 11 senti, seega kokku 482 eurot 11 senti. Veebruaris 2019 olid kulud 383 eurot 84

senti, sh elatisraha hageja ema kontole ning kulud vabaaja tegevustele ja spordiriiete kulu.

Samuti annab kostja hagejale igakuiselt taskuraha 50 eurot. 2019. aasta maikuus reisis kostja

hagejaga Türki.

7) Kostja hinnangul ei vaidle pooled selle üle, et hageja elab emaga igal nädalal esmaspäevast

kolmapäevani ja kostjaga neljapäevast pühapäevani (kaasa arvatud). Vaidlust ei ole, et ka

lapsetoetus laekub hageja emale. Seega on hageja ülalpidamiseks saadav summa koos kostja

tasutud elatisega 310 eurot kuus. Sellele lisanduvad muud kostja poolt hagejale tehtud

kulutused. Seega on kostja kulud hagejale isegi kuni 500 eurot kuus. Neid väiteid saab kostja

tõendada oma pangakonto väljavõtetega.

8) Hageja ema pangakonto väljavõtetest nähtub, et hageja ema kulud toidule on väga väiksed,

samuti ei nähtu sealt kulutusi eluasemele, samas on suured kulud seoses sõiduautoga. Hageja

ema esitatud kommunaalteenuste arved on väljastatud võõra isiku nimele, seega ei ole hageja

ema tõendanud kulutusi seoses üürikorteriga. Hageja ega tema ema ei ela enam ammu

üürikorteris. Perioodil 11.10.2018–18.03.2019 on hageja ema sissetulekud olnud 50 672

eurot 52 senti, mis teeb ühe kuu sissetulekuks keskmiselt 10 134 eurot 50 senti kuus. Isegi

kui sellest sissetulekust võtta maha väidetavalt emalt saadud raha 44 000 eurot korteri

ostuks, jääb 5–kuulise perioodi sissetulekuks 6672 eurot 52 senti, mis teeb ühe kuu

sissetulekusk 1334 eurot 50 senti. Sellise sissetuleku juures on häbematu rääkida hageja

elustandardi langusest. Hageja ema sissetulek on tunduvalt suurem kui ta ise on öelnud.

Hageja ema on juuksur, kes saab tulu ettevõtlusest ning ta on oma tulusid nii kostja,

maksuameti kui ka kohtu eest varjanud. Hageja ema väitel on tema sissetulek töötasu 855

eurot ning lapsetoetus 55 eurot, kokku 910 eurot. Kui võtta arvesse, et hageja ema sissetulek

on 910 eurot kuus ning hageja elab poole ajast kostja juures, siis on hageja emal piisavad

vahendid hageja ülalpidamiseks.

9) Pärast 5. veebruari 2019. aasta kohtuistungit on hageja ema keelanud hagejal neljapäeviti

kostja juurde tulla. Hageja ema selline keeld olukorda ei muuda, sest kolmel päeval nädalas

elab hageja ikka kostja juures. 24. mail 2019 läks kostja koos hagejaga puhkusereisile Türki.

Kõik reisikulud tasus kostja, samuti ostis kostja hagejale uued suveriided. Seega on õige

hageja ema väide, et mais ja juunis kostja hageja emale elatist ei tasunud, kuna kostja kulutas

hagejale suuri summasid. Alates 2019. aasta juulikuust jätkas kostja hagejale elatise

maksmist ning andis taskuraha 50 eurot. Ajal mil hageja oli koos kostjaga puhkusereisil

Türgis, et teinud hageja ema hagejale mingeid kulutusi.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 4. novembri 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

2-18-15317

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et asus koos emaga kostjast

eraldi elama 2018. aasta jaanuaris. Hageja ema arvelduskontolt ei nähtu, et hageja ema on

tasunud 2018. aasta jaanuarikuust augusti lõpuni 2018 hageja eluasemekulusid, sh

elektrikulusid. Kohtule ei ole esitatud 20. veebruari 2019. aasta menetlusdokumendi lisas

märgitud hageja ema uue elukoha üürilepingut. Hageja ema ei ole väitnud, et ta oleks hageja

nimel esitanud kostjale elatise nõude enne 2018. aasta augustit. Kostja arvelduskonto

väljavõttest nähtub, et ta on 2018. a jaanuaris teinud hagejale kulutusi kokku 369 eurot 97senti,

2018. a veebruaris 174 eurot 25 senti, 2018. a märtsis 149 eurot, 2018. aprillis 284 eurot 95

senti, 2018. a mais 156 eurot 50 senti, 2018. a juunis 318 eurot 20 senti, 2018. a juulis 477 eurot

12 senti spordireisiks, 25 eurot hageja ema kontole ning vahetuid kulutusi 44 eurot, 2018. a

augustis vahetuid kulutusi 352 eurot 5 senti. Kokku on kostja ajavahemikul 01.01.2018–

31.08.2018 teinud hagejale kulutusi, mida on põhjendatud arvata elatise hulka, 2351 euro 4

sendi ulatuses, seega keskmiselt 293 eurot 88 senti kuus. Lisaks nähtuvad kostja pangakonto

väljavõttelt kulud eluasemele, mis on tehtud hageja eluasemele pere kooselu ajal. Kulud toidule

ja hügieenile on üldteada, seetõttu ei pea neid tõendama.

Maakohus leidis, et elatise hulka kuuluvateks kuludeks ei tule arvestada kulutusi hageja emale,

kingitusi hagejale ja hageja emale, sünnipäevapeokulusid, kulusid lemmikloomale ja

mänguasjadele, veekeskuse- ja reisikulusid. Hageja ema ei ole vastu vaielnud spordikuludele,

seega kohus eeldab, et kulutused hageja sportimisele on hageja vanemate vahel kokku lepitud

kulud ja need on põhjendatud arvestada elatise hulka. Hageja ema ei ole vastu vaielnud kostja

poolt esitatud ja tehtud kuludele, v.a toidukulud.

Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja oli ajavahemikul 01.01–31.08.2018 hagejale

lahuselavaks vanemaks ja pidi tasuma hagejale elatist raha maksmisega hageja ema

arvelduskontole. Lapsega koos elava vanema puhul on loomulik, et ülalpidamist antakse lapsele

igapäevase elu käigus vahetult. Asjakohane ei ole seisukoht, et kõik kostja tehtud kulutused on

kostja kingitused ja et lisaks nn kingitustele peab kostja maksma elatist ka rahas. Kostja on

ajavahemikul 01.01.–31.08.2018 kandnud vabatahtlikult hageja kulusid ja andnud sellega

hagejale ülalpidamist. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja tagasiulatuva elatise nõue 1100 eurot

ajavahemiku 01.01.– 31.08.2018 eest jätta rahuldamata.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vähemalt 2018 septembris ei elanud hageja vanemad enam

koos ja et alates 2018 septembrist on kostja maksnud hageja ema arvelduskontole hagejale

elatist 250 eurot kuus. Kohtuistungil kinnitas hageja ema, et tema tegeleb lapse kooliasjadega

esmaspäevast kolmapäevani. Kostja väitele, et hageja elab kostja juures neljapäevast

pühapäevani, ei ole hageja ema põhistatult vastu vaielnud. Seega on tõendatud, et hageja elab

alates 2018 septembrist vanemate kokkuleppel vaheldumisi nii isa kui ema juures, sealjuures

ühe vanema juures kokku keskmiselt 12-16 päeva kuus, s.o 3 päeva või 4 päeva nädalas. Seda,

et hageja kostja juures viibides sööb ja vajab eluaset, ei ole vaja tõendada. Lisaks maksab kostja

hageja ema arvelduskontole igakuiselt elatist 250 eurot kuus. Sellega on tagatud kindlate

vahendite olemasolu ka hageja emal, sõltumata sellest, et laps ei veeda faktiliselt kogu aega

emaga. Pooled on üksmeelel selles, et riiklik peretoetus, mis on 2019. aastal 60 eurot kuus,

makstakse hageja ema arvelduskontole. Elatisemaksete hulka ei kuulu kostja poolt tehtud

maksed hageja arvelduskontole, kuna vanemad ei ole selles kokku leppinud. Kuna kostja

maksab hagejale elatist hageja ema arvelduskontole ja annab hagejale ülalpidamist ka vahetult,

siis ei ole tekkinud perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 sätestatud olukorda, mille puhul on

põhjendatud kostjalt elatis välja mõista. Kuna kumbki hageja vanem ei ole väitnud, et ta ei

suuda lapsele ülalpidamist anda, siis ei tuvastanud maakohus vanemate varalist seisundit ja

ülalpidamisvõimet.

2-18-15317

Kokkuvõttes leidis maakohus, et kuna pole kahtlust, et kostja täidab ka edaspidi oma

ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja

võimalusi arvestades piisaval määral, tuleb hagi rahuldamata jätta.

Menetluskulude jättis maakohus TsMS § 162 lg 4 kohaselt poolte endi kanda, arvestades, et

hageja on alaealine laps, kelle suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik menetluskulude

väljamõistmine.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 4. novembri 2019. a otsuse

tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks

arutamiseks maakohtule.

Hageja apellatsioonkaebus väited on kokkuvõttes järgmised:

1) Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagada

lapse arenguks piisavad vahendid. Vaidlus puudub, et kostja ei ela hagejaga koos. Seega

on hagejal õigus saada kostjalt elatist. Kostja hakkas hagejale elatist maksma siis, kui

hageja esitas maakohtule hagi elatise saamiseks. Hageja ei nõustu maakohtu

seisukohaga,

et

hagi

tuleks

jätta

rahuldamata,

kuna

kostja

on

hageja

ülalpidamiskohustust regulaarselt täitnud. Vaidlust ei ole, et hageja elab ema juures.

Seega katab ema hageja vajadused vahetult ning isa, kes ei ela hagejaga koos, peab

täitma ülalpidamiskohustust PKS § 100 lg 1 alusel perioodiliste maksete tegemisega.

Tõendamata on, et vanemate vahel on olemas kokkulepe, millisel viisil ja ajavahemike

jooksul tuleb ülalpidamist anda. Kostja reguleerib ise elatise suurust ning omal algatusel

vähendab seda või isegi jätab elatise maksmata.

2) Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta asju ja tasuda

teenuste eest, võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada

vastavasisulise kokkuleppe lapsega koos elava vanemaga.

3) Alates veebruarist elab hageja alaliselt emaga ning kahel päeval nädalas

(puhkepäevadel) on hageja isa juures.

6. 10. jaanuaril 2020 esitas hageja täiendavad seisukohad seoses kostja esitatud tõenditega ning

hageja enda ülekuulamise taotluse.

Hageja leiab, et kostja esitatud tõendid ei ole asjakohased ning nende vastuvõtmisest tuleb

keelduda. Hageja rõhutab, et kostja tasub oma suvaotsuse järgi erinevad maksed, ostab hageja

emaga eelnevalt kokku leppimata hagejale riideid või asju, mida hageja ei vaja või mis ei vasta

lapse kasvule.

Hageja selgitab, et ei ole kunagi nii pikalt isa juures viibinud ega elanud nagu kostja püüab

kohtule esitada. Hageja elas mõnda aega pärast vanemate lahkuminekut isa juures, kuid mitte

kauem kui kolm päeva nädalas. Viimasel aastal on laps isaga kohtunud mõnel korral kuus ning

ainult nädalavahetustel. On ka selliseid nädalavahetusi, kus hageja ei kohtu isaga üldse. Kostja

manipuleerib hagejaga ning veenab teda enda juures pikemalt viibima.

Kostja on väljendanud, et ei pidanud 2019. aasta mai– ja juunikuu eest hagejale üldse elatist

maksma, kuna hageja koer hävitas kostjale kuuluvat vara (vt 30.05 taotlus täiendavate tõendite

2-18-15317

asja juurde võtmiseks). Samuti selgitas kostja, et kuna käis koos hagejaga puhkusel, oli hageja

täielikult tema ülalpidamisel. Seetõttu maksis kostja elatist jälle alles juulis 2019. Sellega soovis

kostja hüvitada talle tekkinud kahju alaealise lapse arvel. Hageja viibis kostjaga reisil ainult 10

päeva, mitte kaks kuud. Reis oli kostja isiklik otsus, mis ei saa olla põhjus elatise maksmata

jätmiseks.

Hageja soovib, et kohus kuulaks teda isiklikult üle, et hageja saaks kohtule kinnitada

apellatsioonkaebuse väiteid ning lükata ümber kostja väite hageja kostja juures elamise kohta

ning väited kostjaga kohtumise sageduse kohta.

Kostja vastus

7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja ema kanda, kuna viimane on alustanud tarbetud kohtuskäimist kostjaga.

Kostja esitas oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.09.2019–17.12.2019 kohta, millega

soovib tõendada, et on igakuiselt tasunud elatist 250 eurot hageja ema pangakontole. Samuti

tõendab pangakonto väljavõte muude kulutuste tegemist vahetult hagejale.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata tagasiulatuva elatise

osas (01.01.2018 – 31.08.2018) ning perioodi 01.09.2018 – 31.12.2018 osas. Hageja

elatisenõude osas alates 01.01.2019 tuleb maakohtu otsus tühistada ning saata asi

läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Hageja palus mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis perioodi 01.01.2018 – 31.08.2018 eest

kokku 2000 eurot ning alates 01.09.2018 elatis 250 eurot kuus. Maakohus leidis, et

tagasiulatuva elatise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest kostja on elatist vabatahtlikult andnud.

Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, kuid täiendab vastavas osas maakohtu

põhjendusi.

10. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Perioodil 01.01.2018 kuni 31.12.2018 oli kuutasu alammääraks 500 eurot, millest pool on 250

eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“).

11. Hageja on menetluses avaldanud, et enne hagi kohtule esitamist tasus kostja 250 eurot iga

kuu alates 01.01.2018 kuni 31.08.2018 (viimati ringkonnakohtu istungil 02.10.2020). Seega on

kostja tasunud elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras raha maksmisega teise vanema kontole.

Et maakohus tuvastas ja tugines tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmisel üksnes sellele,

et laps ei elanud sel ajal kostjast eraldi, tuleb maakohtu põhjendusi täiendada asjaoluga, et kostja

on nimetatud ajal tasunud elatist ka raha maksmisega.

12. Kolleegium jätab maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata

hageja nõude elatise väljamõistmiseks perioodil 01.09.2018-31.12.2018. Maakohtus ei

vaielnud pooled selle üle, et vähemalt nimetatud ajal tasus isa elatist 250 eurot kuus (maakohtu

otsuse lk 8). Sama on lapse ema kinnitanud ringkonnakohtu istungil. Seega on kostja ka 2018

2-18-15317

aastal täitnud elatise tasumise kohustust PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras raha

tasumisega ema pangakontole.

13. Alates 01.01.2019 tõusis PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumäär. Perioodil 01.01.2019

kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540, millest pool on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse

13.12.2018 määrus nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“). Alates 01.01.2020 on kuutasu

alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot. Kostja ei ole avaldanud, et ta oleks vastavas

määras elatist tasunud, kuid on vastu väitnud, et ta andis lapsele elatist vahetult. Kolleegium

leiab, et maakohus ei ole selles osas kõiki asjakohaseid elatisenõude eeldusi analüüsinud.

14. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem

ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese

lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kui laps

viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb

kohtul elatis välja mõistes arvestada asjaolu, et lahuselav vanem täidab vabatahtlikult

ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Seejuures võib tekkida olukord,

kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi

välja mõista (RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 12). Asjaolu, et lahuselav vanem kannab

ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei

ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (RKTKo

08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 12; RKTKm, 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 11).

15. Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise

vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste

rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele

või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (RKTKo 08.01.2014, 3-

2-1-165-13, p 13).

16. Miinimumist väiksema elatise võib kohus PKS § 102 lg 2 järgi välja mõista üksnes

erandina, st olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades

võimeline andma lapsele ülalpidamist. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab iga

üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest

väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema

elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida

arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas,

arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega, et elatise maksmise

eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid

rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks

elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Seejuures võib elatise vähendamise

aluseks olla iseenesest asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil, sh riiklike toetustega,

kuid ainuüksi peretoetuse maksmise fakt ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada

(vt RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 18; RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651, p 12; RKTKo

09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2; RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13).Elatise välja

mõistmiseks alla miinimummäära tuleb kohtul kaaluda lapse ja vanema huve võttes arvesse,

millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (RKTKo

07.02.2018, 2-16-118651, p 13).

17. Eelnevast järeldub, et kuna kostja esitas elatise nõudele vastuväite, et lapsel on vahelduv

elukoht ja palus jätta elatise välja mõistmata või mõista välja alla miinimummäära, pidi kohus

kaaluma lapse ja isa huve. Lapse ja isa huvide kaalumiseks pidi maakohus välja selgitama,

milliseid vajadusi katab kumbki vanem ajal, mil laps on tema juures ja milline on kummagi

vanema varaline seisund.

2-18-15317

18. Maakohus neid asjaolusid menetluses ei hinnanud, vaid tugines üldiselt sellele, et laps on

vähemalt pool ajast isa juures ja lisaks tasub isa emale elatist 250 eurot kuus (maakohtu otsus,

lk 9). Kolleegiumi arvates on maakohus sellega rikkunud otsuse põhjendamiskohustust TsMS

§ 436 lg 1 mõttes ja jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded – selgitada pooltele nõude

rahuldamise eeldusi ja tõendamiskoormust (TsMS § 392 lg 1, § 351 lg-d 1 ja 2) ning selgitada

välja asja lahendamiseks tähtsad asjaolud (TsMS § 363 lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3). Isegi kui

üldpilti vaadates võib tunduda tõenäoline, et lapse isa annab ühel või teisel perioodil piisavat

elatist, tuleb kohtul siiski konkreetselt välja selgitada lapse ja vanema huvide kaalumist

võimaldavad asjaolud (vt käesoleva otsuse eelmine lõik).

19. Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3

järgi esile tooma pooled. Kohus saab TsMS § 392 lg 3 järgi küsida pooltelt selgitusi (RKTKo

17.06.2020, 2-18-7948, p 16; RKTKo 06.03.2019, 2-17-15317, p 13.2). Uut asjaolu või väidet,

mis asetab pooled uude protsessuaalsesse positsiooni, tuleb kohtul pooltega arutada ja anda

võimalus esitada oma seisukoht (vt nt RKTKo, 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 11; RKTKo nr 3-

2-1-112-16, p 16; RKTKo nr 3-2-1-53-16, p 17; RKTKo nr 3-2-1-166-12, p 15).

20. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada, et lapse ja isa huvide kaalumiseks tuleb

pooltel esile tuua milliseid vajadusi katab kumbki vanem ajal, mil laps on tema juures ja milline

on kummagi vanema varaline seisund. Selleks tuleb esile tuua, millistel ajavahemikel on laps

vaidlusalusel perioodil (alates 01.01.2019) kummagi vanema juures viibinud, tuues võimalusel

viibimisaja kuupäevaliselt esile. Edasi tuleb pooltel esile tuua millised on lapse püsivajadused,

mis ei sõltu viibimiskohast – trenn, huviharidus, tervis jne – ning kes kannab vastavad kulud.

Seejärel tuleb pooltel esile tuua, milliseid vajadusi rahuldab lapsevanem ajal, mil laps viibib

tema juures (toit, meelelahutus, eluase jne). Lõpuks tuleb pooltel esile tuua väited kummagi

lapsevanema varalise seisundi kohta.

21. Eeltoodust tulenevalt on poolte menetlusõigusi asja lahendamisel maakohtus oluliselt

rikutud (käesoleva otsuse p-d 18-20). Need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi

ning neid ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Selline rikkumiste kogum

annab TsMS § 656 lg 1 p-de 1, 2 ja 5 kohaselt aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja

uueks arutamiseks esimese astme kohtule saatmiseks. Kuna maakohtu minetused tuleb

kõrvaldada eelmenetluses, siis tuleb saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis (vt nt

RKTKo 12.10.2016, 3-2-1-92-16, p 17).

22. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Liis Arrak, Ele Liiv