2-19-4202/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-4202

Tsiviilasi

Sinear OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Karin Antsovi hagi

Heldi Maidra vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

56 932,29 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. mai 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sinear OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Karin Antsovi

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Sinear OÜ (pankrotis; registrikood

11496671) pankrotihaldur Karin Antsov

Vastustaja

(kostja):

Heldi

Maidra

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Liis Mäeker

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 13. mai 2020 otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist.

2. Sinear OÜ (pankrotis) pankrotihalduri apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Sinear OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Karin Antsov (hageja) esitas 19. märtsil 2019 hagi

Heldi Maidra (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus lõpliku nõudena mõista kostjalt

hageja kasuks välja 56 932,29 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt kuulutati Tartu Maakohtu 19. detsembri 2018 määrusega tsiviilasjas

nr 2-18-16419 välja Sinear OÜ (pankrotis; võlgnik) pankrot. Halduriks nimetati K. Antsov.

Kostja on alates 8. maist 2008 võlgniku juhatuse liige. Võlgniku põhitegevusalaks oli

ehitustegevus ja sellega seonduvate toodete müük. Pankrotivõlgniku tegevuse käigus on

pankrotivõlgniku nimele väljastatud arveid teenuste eest, mille alusel ei ole tegelikkuses

võlgnikule teenuseid osutatud või kaupu müüdud. Seega on võlgniku arvelt kantud rahalisi

vahendeid ilma selleks tegelikku alust omamata.

Hageja leidis, et võlgniku juhatuse liige ei ole osaühingu rahaliste vahendite kasutamisel

tegutsenud hoolsuskohustust järgides ning on tekitanud kahju võlgnikule ja tema

võlausaldaja(te)le. Lisaks hoolsuskohustuse rikkumisele on kostja rikkunud TsÜS §-st 35

tulenevat lojaalsuskohustust, mille kohaselt peab juhtorgani liige eelistama oma tegevuses

juhtorgani liikmena juriidilise isiku huve enda isiklikele või kolmandate isikute huvidele.

Hageja leidis, et kahjuna ehk kaotsiläinud võlgniku varana (st võlgnikule tekitatud otsese

varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses) tuleb käsitleda kõiki võlgniku arvelt tehtud

kulutusi võlgnikule esitatud arvete tasumiseks summas 56 932,29 eurot (arvete loetelu

hagiavalduses lk-d 72-73 ja 158), mille võlgniku huvides kasutamise kohta puuduvad

nõuetekohased raamatupidamise dokumendid (kulutused ei ole seondatavad võlgniku

majandustegevusega).

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kostja ei nõustu sellega, et hageja nimetatud tehingud ei seostu võlgniku majandustegevusega

ning sellega on tekitatud võlgnikule kahju. Arved ei ole piisavad, et lugeda nende maksmine

võlgniku poolt võlgniku majandustegevusega mitteseostatavaks ja võlgnikku kahjustavaks või

kostja tegevust võlgnikule kahju tekitavaks. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu, selle

tekkimist ja selle kahjulikkust võlgnikule, kahju ettenähtavust või põhjuslikku seost kostja

käitumise ja võlgnikule kahju tekkimise vahel. Asjaolu, et kostja poolt hagejale antud selgitused

2014. aastal toimunud sündmuste kohta ei olnud piisavalt detailsed, ei anna alust lugeda

tehinguid võlgniku suhtes kahjulikuks või, sellest eraldiseisvalt, kostjat sellise kahju eest

vastutavaks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.

Maakohus mõistis võlgniku pankrotivarast kostja kasuks menetluskulude katteks välja

2772 eurot.

Maakohus leidis, et hageja heidab kostjale sisuliselt ette seda, et vaidlusaluste arvete alusel

tehtud väljamaksete kohta puuduvad raamatupidamises dokumendid, mille alusel saaks

soetatud kaupu ja teenuseid seostada osaühingu majandustegevusega. Juhatuse üheks

spetsiifiliseks kohustuseks on ka nõuetekohase raamatupidamise korraldamise tagamine (ÄS

§ 183). Seega tuleb kohtul kontrollida, kas juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud sellega, et

ei ole taganud nõuetekohast raamatupidamise korraldamist, kas selle rikkumise tagajärjel on

võlgnikule tekkinud kahju ja kas rikkumise ning tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.

Vaidlusaluste tehingute toimumise ajal 2014. aastal oli äriregistri andmetel võlgniku

põhitegevusalaks vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus.

Maakohus kontrollis hagis loetletud arvete alusel tehtud ülekannete (tehingute) seotust

võlgniku majandustegevusega ning arvestas sealjuures hageja poolt esitatud raamatupidamise

väljavõtteid raamatupidamisliku kirjendina.

Maakohus tuvastas, et võlgniku majandustegevusega on seostatavad järgmiste arvete alusel

tehtud ülekanded:

-

Smart IN OÜ 20.03.2014 arve alusel 11 302,50 eurot;

-

Kaheksajalg OÜ 03.04.2014, 03.06.2014 ja 04.08.2014 arvete alusel kogusummas

9037,58 eurot;

-

OÜ Hals Trading-T 04.08.2014 ja 08.08.2014, 15.08.2014, 12.09.2014, 16.09.2014,

22.09.2014,

15.10.2014,

17.10.2014,

09.12.2014,

22.12.2014

arvete

alusel

kogusummas 10 634,15 eurot;

-

ECCUA OÜ 02.06.2014 arve alusel 1176 eurot (sh käibemaks);

-

FEB AS 25.11.2014 arve alusel 263,75 eurot;

-

BAUHOF GROUP AS 06.06.2014, 26.06.2014, 17.11.2014 arvete alusel kogusummas

2449,69;

-

AS Onninen 30.09.2014 arve alusel 619,92 eurot;

-

Unicorn Disain OÜ 15.07.2014 arve nr 1407016 alusel summas 647,50 eurot ja

28.07.2014 arve nr 1407013 alusel summas 970,40 eurot.

Maakohus tuvastas, et võlgniku majandustegevusega ei ole võimalik seostada järgmiste arvete

alusel tehtud ülekandeid:

-

FEB AS 30.05.2014 arve alusel 215,36 eurot;

-

Ikodor AS-i 12.05.2014, 15.05.2014, 19.05.2014, 03.06.2014, 10.06.2014, 20.06.2014

arvete alusel 13 096,41 eurot;

-

Sandman Grupp AS-i 08.04.2014 arve alusel 1392 eurot;

-

Unicorn Disain OÜ 18.08.2014 arve nr 1408014 alusel 1382,10 eurot, 18.09.2014 arve

nr 1409025 alusel 249 eurot ja 27.08.2014 arve nr 1408027 alusel 500 eurot;

-

Homeyard OÜ 28.08.2014 ja 12.12.2014 arvete alusel 1055,52 eurot;

-

Indoor Group AS 16.06.2014 ja 09.08.2014 arvete alusel 1007,32 eurot;

-

Estframe OÜ 13.10.2014 arve alusel 354,60 eurot.

Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et tõendatud on puudujäägid osaühingu raamatupidamises

ning osad tehingud ei olnud nõuetekohaselt kajastatud.

Maakohus leidis, et isegi kui kostja tegi ainult ülekandeid temale etteantud aktide alusel, mida

kohtule esitatud ei ole, oli tema kui juhatuse liikme kohustuseks kontrollida tehingute seotust

võlgniku majandustegevuse ja huviga. Kostja pidi tagama, et võlgniku poolt oleksid kõik

majandustehingud algdokumentide põhjal kirjendatud ja täidetud oleksid kõik raamatupidamise

seadusest tulenevad kohustused. Seega tuvastas kohus, et kostja on rikkunud oma juhatuse

liikme hoolsuskohustust ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 järgi, kuna osade tehingute kajastamine

raamatupidamises ei vastanud raamatupidamise seaduses sätestatule. Tõendamist ei leidnud, et

kostja oleks eelistanud enda isiklikke huve osaühingu huvidele eelpoolnimetatud tehingute

tegemisel ning seetõttu ei ole kostja rikkunud lojaalsuskohustust.

Kuigi kohus tuvastas, et osad arved ei ole seostatavad võlgniku majandustegevusega, ei ole

tõendatud, et nende arvete tasumisega oleks tekkinud võlgnikule kahju. Samuti ei ole tõendatud,

et hoolsuskohustuse rikkumise tulemusena oleks võlgniku varaline olukord halvenenud.

Äriregistris kajastatud majandusaasta aruannetest nähtuvalt oli võlgnik kasumis enne ja pärast

tehingute toimumist ning halvenemist ei ole toimunud tehingute tegemise aastal ja ka aasta

pärast tehingute tegemist, mil võlgnik on olnud kasumis.

Kuivõrd võlgnikule kahju tekkimine ei ole tõendatud, tuleb hagi jätta rahuldamata.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus

tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbi vaatamiseks.

Hageja heidab maakohtule ette põhjendamiskohustuse rikkumist.

Hageja nõustub maakohtu otsusega osas, milles maakohus tuvastas, et võlgnikule esitatud

arvete alusel tehtud ülekanded ei ole seostatavad võlgniku majandustegevusega. Hageja

vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas ülejäänud võlgnikule esitatud arvete

seotuse võlgniku majandustegevusega. Maakohus on lugenud arvete alusel maksete tegemise

põhjendatuks olukorras, kus kostja ei ole hageja nõudele sisuliselt vastu vaielnud ning kostja ei

ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on täitnud juhatuse liikme hoolsuskohustust.

Hageja ei nõustu maakohtuga, et hagiavalduse aluseks olevate arvete alusel maksete tegemisega

ei ole võlgnikule kahju tekitatud. Maakohus on tuvastanud ettevõtte rahaliste vahendite

mittesihipärase kasutamise summas 19 252,31 eurot, mistõttu on vähemalt antud ulatuses

võlgnikule kahju tekkinud ning maakohus oleks pidanud hagi vähemalt osaliselt rahuldama.

Võlgnikule tekkinud kahjuks on alusetu makse tulemusena kaotsiläinud võlgniku vara (VÕS

§ 128 lg 3). Juhatuse liikme vastutust eeldatakse. Kostja ei ole tõendanud, et ta käitus arvete

tasumisel korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1).

Maakohus on tuginenud asja lahendamisel asjaolule/tõendile (majandusaasta aruanne), mida ei

ole kohtule esitatud (otsuse p 36) ning see tingib maakohtu otsuse tühistamise.

Hageja vaidlustab maakohtu otsust ka kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas.

5. Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja

kanda.

Maakohus on jõudnud menetlusnorme järgides õigele järeldusele, et kostja poolt võlgniku

nimel tehtud tehingud tehti võlgniku huvides. Ka need tehingud, mille seost võlgniku

majandustegevusega maakohus ei tuvastanud, on tehtud võlgniku huvides. Kostja on vastavad

seosed põhistanud ja tõendanud. Küll aga ei mõjutanud seose mittetuvastamine maakohtu

lõpplahendit, kuivõrd hagi jäi kahjunõude tõendamatuse tõttu ikkagi täielikult rahuldamata.

Maakohtu otsus kahjunõude tõendamatuse kohta on õiguspärane. Hageja ei ole tõendanud

VÕS § 127 sätestatud kahjunõude eelduseid. Lisaks on tõendamata, milliseid juhatuse liikme

kohustusi on kostja oma käitumisega rikkunud. Meelevaldne on hageja eeldus, et juhatuse

liikmena tehtud tehingud loetakse võlgnikule kahjulikuks seni, kuni kostja ei ole tõendanud

nende seost majandustegevusega.

Maakohtu määratud kostja menetluskulude suurus on vajalik ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaal- ja menetlusõigusnormi olulise

rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks alates

eelmenetluse staadiumist (TsMS § 657 lg 1 p 3). Ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada.

Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, arvestades ringkonnakohtu otsuse

põhjendusi.

7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab.

Hageja esitas pankrotihaldurina kahju hüvitamise nõude võlgniku juhatuse liikme vastu ja

seostas kahju tekkimise kostja juhatuse liikme hoolsuskohustuse ja lojaalsuskohustuse

rikkumisega. Hagi õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg-d 1 ja 2 ning TsÜS § 35. Hageja heidab

kostjale hagi aluses ette võlgniku rahaliste vahendite mittesihipärast kasutamist ja seeläbi

võlgnikule kahju tekitamist. Maakohus kontrollis kostja tegevust võlgniku raamatupidamise

korraldamise kohustuse täitmisel, mis on juhatuse liikme spetsiifiline kohustus (ÄS § 183) ja

mida tuleb eristada juhatuse liikme kohustuste täitmise standarditest, st juhatuse liikme hoolsus-

ja lojaalsuskohustusest.

Hagi alusena ei saa kohus käsitleda asjaolusid, millele hageja tuginenud ei ole (vt Riigikohtu

3. oktoobri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-19599/58). Hagiavalduse kohaselt tuleb võlgnikule

tekitatud otsese varalise kahjuna käsitleda kõiki summasid, mis on alusetult välja makstud

ettevõtte arveldusarvelt ning mille äriühingu huvides kasutamise kohta puuduvad

nõuetekohased raamatupidamise dokumendid (I kd lk 2). Sellest ei saanud maakohus järeldada,

et hageja heidab kostjale ette raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumist. Hageja on

üksnes nentinud, et hagis loetletud arvete alusel soetatud kaupade ja teenuste faktilist

kasutamist võlgniku majandustegevuses võlgniku huvides ei ole toimunud (mistõttu puuduvad

ka vastavad dokumendid) ning heidab seetõttu kostjale kui võlgniku juhatuse liikmele ette hagis

loetletud arvete tasumist.

Maakohus ei ole pooltega hageja võimalikke etteheiteid kostjale võlgniku raamatupidamise

korraldamisel arutanud. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses nõustunud maakohtu seisukohaga

otsuse p-s 30, et „osaühingu raamatupidamises oli puudujääke“.

Seega on maakohus lahendanud hagi asjaoludel, mida hageja ei ole esitanud.

8. Maakohus lahendas poolte taotlusel tsiviilasja kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel.

Ringkonnakohus märgib, et istungist loobumine ei anna kohtule õigust selgitamiskohustuse

täitmata jätmiseks. Eelmenetluse läbiviimisel peab kohus lähtuma TsMS §-s 392 sätestatust.

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohus on soovinud algselt asja arutada suulises

menetluses, kuid nõustunud pärast mitmeid poolte taotlusi kohtuistungite edasilükkamiseks

poolte ettepanekuga lahendada asi kirjalikus menetluses, on kohtul jäänud järgimata nii

eelmenetluse ülesanded kui ka selgitamiskohustus. Nimetatud kohtu ülesannete täitmiseks ei

saa lugeda maakohtu 23. märtsi 2020 määrust, millega kohus andis menetlusosalistele tähtaja

taotluste, tõendite ja menetluskulude nimekirja esitamiseks ja määras kindlaks kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemise aja. Määruses ei ole maakohus juhtinud tähelepanu asjas tähtsust

omavatele asjaoludele ega pooltevahelisele tõendamiskoormisele, sh teinud ettepanekuid

esitada täiendavaid tõendeid vaidlusaluste asjaolude kohta.

Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et kui maakohus rikkus selgitamiskohustust

ja see oli menetlusõiguse oluline rikkumine, peab ringkonnakohus vaatamata TsMS § 652

lg-s 6 sätestatule maakohtu otsuse sama paragrahvi lg-st 1 tulenevalt tühistama sõltumata

sellest, kas pooled seda taotlesid või menetlusõiguse rikkumisele õigel ajal TsMS § 333 mõttes

vastuväite

esitasid

(vt Riigikohtu 10. aprilli 2013. a

otsus

tsiviilasjas

nr 3-2-1-21-13,

p 19; 22. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-11, p 15; 23. novembri 2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16 p 15)

9. Maakohus tuvastas, et kostja on võlgniku rahalisi vahendeid kasutanud mittesihipäraselt

19 252,31 euro ulatuses, millega on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Maakohus

leidis, et rikkumisele vaatamata ei ole kostja võlgnikule kahju tekitanud. Maakohtu otsuse

põhjendused ei ole selles osas jälgitavad.

Maakohus asus otsuse p-s 36 seisukohale, et „äriregistris kajastatud majandusaasta aruannetest

nähtuvalt oli osaühing kasumis enne ja pärast tehingute tegemist ning halvenemist ei ole

toimunud tehingute tegemise aastal ja ka aasta pärast tehingute tegemist, mil osaühing on olnud

kasumis“.

Asja materjalide hulgas võlgniku majandusaasta aruanded puuduvad ning kohtu viited selles

osas

äriregistri

andmetele

on

ebamäärased.

Ringkonnakohus

nõustub

hageja

apellatsioonkaebuse seisukohaga selles, et maakohus on tuginenud otsuse tegemisel

asjaolule/tõendile, mida ei ole kohtule esitatud. TsMS § 436 lg 2 ja 3 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ja võib tugineda otsust tehes üksnes neile

tõenditele ja asjaoludele, mida poolel oli võimalik uurida ja mille kohta oli pooltel võimalik

oma arvamust avaldada. Maakohus on TsMS § 436 lg-tes 2 ja 3 sätestatut rikkunud.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei saa juhatuse liikme poolne

hoolsuskohustuse rikkumine tuua kaasa ühingule kahju tekkimist olukorras, kus tema juhitav

ühing jääb majandusaasta lõikes kasumisse. Ainuüksi ühingu aruandeaasta majandustulemusest

ei saa järeldada põhjuslikku seost või selle puudumist juhatuse liikme hoolsuskohustuse

rikkumisega ja sellega kaasneva kahjuga. Juhatuse liige saab hoolsuskohustust rikkudes

tekitada kahju ka kasumlikule ühingule.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga otsuse p-des 22 ja 23 ÄS § 187 lg 2 alusel

juhatuse liikme vastu esitatava kahjunõude eelduste ja üldise tõendamiskoormise osas. Samas

tuleb käesoleval juhul arvestada asjaoluga, et tegemist on pankrotihalduri hagiga kahju

hüvitamiseks pankrotivõlgniku juhatuse liikme vastu.

Kostja on asunud seisukohale, et hagi on täies ulatuses tõendamata. Kostja ei nõustu hageja

eeldusega, et kostja poolt äriühingu juhatuse liikmena tehtud tehingud saab lugeda äriühingule

kahjulikuks

senikaua,

kuni

kostja

ei

ole

tõendanud

nende

seotust

võlgniku

majandustegevusega. Juhindudes Riigikohtu seisukohast 6. veebruari 2008 otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-1-137-07 kasutas kostja hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata

seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud (II kd lk 34-35). Kostja on andnud selgitusi arvete nr

14001, nr MA14-021338 ja nr M00062 osas.

Pankrotimenetluses

on

juriidilisest

isikust

pankrotivõlgniku

juhatuse

liikmel

kaasaaitamiskohustus. PankrS § 90 ja § 19 lg 1 kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik,

kohaldatakse PankrS §-des 85-89 sätestatut ka juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme

suhtes. PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik andma haldurile teavet, mida haldur vajab seoses

pankrotimenetlusega, sh võlgniku vara kohta. Kohus võib võlgnikku kohustada andma

võlgniku vannet, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged (PankrS § 86). Nimetatud kohustused on ka kostjal võlgniku

pankrotimenetluses.

Pankrotihaldur on märkinud hagiavalduses, et „temale esitatud info kohaselt“ ei ole võlgnik

hagis nimetatud arvete alusel tasutud teenuseid ja kaupu saanud. Ringkonnakohtule jääb

arusaamatuks, kellelt ja millisel viisil saadud infole pankrotihaldur hagejana tugineb.

Pankrotihalduril tuleb asja uuel arutamisel kohtule selgitada, millisele teabele ta kostja vastu

hagi

esitades

tugines

ja

kas

kostja

täitis

võlgniku

pankrotimenetluses

oma

kaasaaitamiskohustust, sh teabe andmise kohustust võlgniku vara ja selle asukoha kohta.

Hageja saab asjas tõendada, et ta kohustas haldurina kostjat võlgniku pankrotimenetluses

andma hagis nimetatud arvete osas selgitusi ja teavet. Kui kostja teabe andmisest keeldus või

ei olnud tema antud selgitused ja teave kooskõlas muude pankrotimenetluses tuvastatud

asjaoludega, ei saa haldurilt mõistlikult võttes nõuda, et ta esitaks käesolevas tsiviilasjas ise

tõendeid selle kohta, et arvetel kajastatud teenuseid/kaupu ei ole pankrotivõlgniku

majandustegevuses sihipäraselt kasutatud. Hageja väidab, et võlgniku raamatupidamises selle

kohta andmed puuduvad. Kui kostja väidab, et arvetel märgitud teenuseid/kaupu kasutati

võlgniku huvides, peab kostja eelnimetatud väidet ka tõendama. Selleks võib kostja kasutada

kõiki lubatavaid tõendeid. Lubatavaks tõendiks on ka arve väljastanud äriühingu juhatuse

liikme digitaalselt allkirjastatud kinnitus töö teostamise kohta. Tegemist on dokumentaalse

tõendiga (TsMS § 272 lg 1).

Samaoodi jaguneb tõendamiskoormis olukorras, kus äriühingu juhatuse liige on äriühingu

pangakontolt välja võtnud sularaha (Riigikohtu 19. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-113-16).

11. Ringkonnakohus tühistab eeltoodud asjaoludel maakohtu otsuse kaebuse põhjendustest

sõltumata menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu (TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2). Maakohus on

eelkõige rikkunud TsMS § 436 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja

põhjendatuse nõuet, samuti eelmenetluse läbiviimise nõudeid (TsMS § 392).

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus lähtuma hageja nõudest ja otsustama, kas hageja on

rikkunud hagis esitatud asjaoludel juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ja tekitanud

sellega ühingule kahju. Asja tuleb uuesti arutada eelmenetluse staadiumist. Maakohus peab

täitma oma selgitamiskohustust, mh selgitama pooltele nende tõendamiskoormist ja vajadusel

tegema pooltele ettepanekuid esitada täiendavaid tõendeid vaidlusaluste asjaolude kohta

(TsMS § 230 lg 2). Maakohus peab uuesti hindama asjas kogutud tõendeid.

12. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel arutamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks